Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised 28. augustil algatatud eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (835 SE). Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine on seotud ""Toiduseaduse", "Veterinaarkorralduse seaduse" ja "Loomatauditõrje seaduse" muutmise seaduse" eelnõuga - seadustiku vastavad sätted viiakse kooskõlla erikonfiskeerimise osas; täpsustatakse nõuetele mittevastava toidutoorme, toidu, loomade ja loomsete saaduste edasise käitlemise korraldamist erikonfiskeerimise kohaldamisel.
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (836 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on lahendada muudetavate seaduste rakendamise käigus esilekerkinud küsimused. Lisaks on vajalik ühtlustada ka kolme seadust läbivat terminoloogiat. Eesmärk on korrastada kolmes seaduses läbivalt sisse- ja väljavedu puudutavat terminoloogiat viies see vastavusse tolliseadusega ning ühtlustada erinevate seaduste alusel tehtavaid järelevalvetoiminguid tuues sisse viited seostele seaduste vahel. Samuti ühtlustatakse referentlaboratooriumide volitamisega seonduvad sätteid.
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele saatis Vabariigi Valimiskomisjon igale kohaliku omavalitsuse volikogule teatise tema esindajate arvu kohta valimiskogus.

Lähtudes Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril, määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arv järgmiselt:

kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja; 10 001 – 50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat; 50 001 – 100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat; üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat. Seega on volikogudest suurim esindus valimiskogus Tallinnal – 10. Tartu valib 4 ning Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Võru igaüks 2 esindajat. Ülejäänud volikogud saadavad valimiskogusse ühe esindaja.

Kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud volikogu liige. Volikogu ei või oma esindajaks valida volikogu liiget, kes on ühtlasi Riigikogu liige. Volikogu esindaja valitakse salajasel hääletamisel hiljemalt 14. septembril.

Valimiskogu istung Vabariigi Presidendi valimiseks toimub 21. septembril algusega kell 12.00 Estonia kontserdisaalis. Valimiskogu liikmete registreerimine algab samas kell 10.00.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Koit Pikaro, Ülo Tootseni ja Toivo Tootseni arupärimise siseminister Tarmo Loodusele.
Arupärijad küsivad, millistel põhjustel ei ole Siseministeerium suutnud põhjalikult analüüsida turvalisuse, sisejulgeoleku ja kuritegevuse vastase võitluse tegelikku olukorda ning esitada reaalseid kavasid olukorra otsustavaks muutmiseks. Küsitakse, milliseid personalialaseid meetmeid on Siseministeeriumis ja Politseisametis ning selle allüksustes planeeritud ja rakendatud tõsiste distsiplinaarüleastumiste tõkestamiseks, juhtide isikliku vastutuse tõstmiseks ning  kaadrialaste vigade vältimiseks. "Kas peate õigustatuks Politseiameti peadirektori etteheiteid meediale, poliitikutele ja üldsusele, et õigusrikkumistele politseis olevat reageeritud hüsteeriliselt?" küsivad arupärimise esitanud Riigikogu liikmed T. Looduselt. Samuti soovivad nad teada, kas T. Loodus on isiklikult siseministrina täitnud piisaval tasemel Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi. Millal ja kelle poolt on koostatud analüüs politseiametnike koondamise tagajärgedest politseiasutustele tööle ning Eestis käesolevaks ajaks ettevalmistatud politseireform, millele on korduvalt viidatud.
Lõpetuseks küsivad nad, kas siseministri jaoks ei ole saabunud aeg poliitilisel vastutada ning tagasi astuda.

Edastati Riigikogu liikmete Elmar Truu, Mai Treiali, Jaanus Männiku ja Jaan Pööri arupärimine siseminister Tarmo Loodusele. Arupärijad küsivad, mida kavatseb siseminister ette võtta politsei usaldusväärsuse tõstmiseks ja politseisüsteemi tugevaks, rahvale turvatunnet tagavaks institutsiooniks muutmiseks. Nad soovivad teada, millal astub T. Loodus siseministri kohalt tagasi.

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 79 ja Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 20

Kell 16.00 alanud kolmandas hääletusvoorus kandideerisid presidendi ametikohale Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste.

Hääletamisest võttis osa 90 Riigikogu liiget. Märgistamata hääletussedeleid oli 24.

Peeter Kreitzbergi poolt hääletas 33 ja Peeter Tulviste poolt 33 Riigikogu liiget. Kuna kumbki kandidaat ei saanud Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust (68 häält), ei tunnistanud Vabariigi Valimiskomisjon valituks kumbagi kandidaati.

Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 19 lõikele 3 ja § 20 kutsub Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Riigikogu esimees Toomas Savi ja Riigikogu Eesti-Taani parlamendirühma esimees Marju Lauristin kohtusid täna Eestis kahepäevasel ametlikul visiidil viibiva Taani välisministri Mogens Lykketoftiga. 

Kohtumise põhiteemaks olid Eesti-Taani suhted. Toomas Savi teavitas Taani välisministrit tihedast koostööst Riigikogu ja Taani parlamendi Folketingeti vahel ning andis ülevaate juuli keskel Imatras toimunud Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumisest.

Mogens Lykketoft avaldas heameelt kahe riigi seniste väga heade suhete üle ning lisas, et tulevikus saavad need Euroopa Liidu ja NATO struktuurides olema veelgi tihedamad.

Kõneldi ka hetkel kolmandasse vooru jõudnud Vabariigi Presidendi valimistest ja septembri teisel nädalal algavast Riigikogu korralisest istungjärgust.

Taani välisminister tuli koos abikaasaga 27. augustil Eestisse kahepäevasele visiidile, et kohtuda Eesti valitsuse ja parlamendi esindajatega ning osaleda Eesti ja Taani diplomaatiliste suhete taastamise 10. aastapäeva tähistamisel.

Riigikogu Eesti-Taani parlamendirühma esimees on Marju Lauristin ja aseesimees Tiit Sinissaar. Veel kuuluvad parlamendirühma Riigikogu liikmed Liia Hänni, Rein Järvelill, Valve Kirsipuu, Liis Klaar, Jaan Leppik, Siiri Oviir, Endel Paap, Jaana Padrik, Arvo Sirendi, Andres Taimla, Elmar Truu ja Trivimi Velliste. Parlamendirühm taasasutati 29. aprillil 1999. aastal.

Vabariigi Valimiskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi nõuetekohaselt esitatud presidendikandidaatide dokumendid ja otsustas registreerida Vabariigi Presidendi valimise teiseks hääletusvooruks järgmised kandidaadid:

Täna kell 10.00 lõppes Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaeg. Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaks kandidaati – Peeter Tulviste (sünd. 28. oktoober 1945) ja Peeter Kreitzberg (sünd. 14. detsember 1948).

Tulviste seadsid üles 23 Riigikogu liiget: Tiit Sinissaar, Lauri Vahtre, Kalle Jürgenson, Trivimi Velliste, Ingvar Pärnamäe, Kadri Jäätma, Jaana Padrik, Jaan Leppik, Aimar Altosaar, Andres Herkel, Jüri Kaver, Jüri Adams, Mart Nutt, Peeter Olesk, Tõnu Kõiv, Liia Hänni, Marju Lauristin, Vambo Kaal, Andres Tarand, Mart Meri, Rainis Ruusamäe, Meelis Paavel ja Vootele Hansen.

Kreitzbergi seadsid üles 34 Riigikogu liiget: Edgar Savisaar, Toomas Varek, Anti Liiv, Vladimir Velman, Toivo Tootsen, Ülo Tärno, Kalev Kallo, Laine Tarvis, Liina Tõnisson, Värner Lootsmann, Arvo Haug, Erika Salumäe, Ülo Tootsen, Olev Raju, Arvo Jaakson, Ants Ruusmann, Koit Pikaro, Sven Mikser, Jaanus Marrandi, Harri Õunapuu, Siiri Oviir, Mihhail Stalnuhhin, Viive Rosenberg, Urmas Laht, Küllo Arjakas, Georg Pelisaar, Endel Paap, Tõnu Kauba, Villu Reiljan, Andres Varik, Mai Treial, Tiit Tammsaar, Arvo Sirendi ja Jaanus Männik.

Valimiskomisjon registreerib kandidaadid enne teise hääletusvooru algust, mis toimub täna Riigikogus kell 12.00. 

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub teisipäeval, 28. augustil pärast Vabariigi Presidendi valimisi, kuid mitte varem kui kell 18.00, 37 Riigikogu liikme ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, et arutada Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt algatatud Riigikogu otsuse eelnõu "AS Narva Elektrijaamad erastamisest" (829 OE).

Vastavalt Vabariigi Presidendi ettepanekule toimus täna Riigikogu erakorraline istungjärk Vabariigi Presidendi valimiseks.

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks esimeses hääletusvoorus Peeter Kreitzbergi ja Andres Tarandi.

Hääletamisest võttis osa 91 Riigikogu liiget. Märgistamata hääletussedeleid oli 13.

Peeter Kreitzbergi poolt hääletas 40 ja Andres Tarandi poolt 38 Riigikogu liiget. Kuna kumbki kandidaat ei saanud Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust (68 häält), ei tunnistanud Vabariigi Valimiskomisjon valituks kumbagi kandidaati.

Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub teisipäeval, 28. augustil kell 12.00, mil toimub Vabariigi Presidendi valimise teine hääletusvoor.

Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab kell 8.00 ja lõpeb kell 10.00.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avas täna parlamendi lugemissaali ees asuvas vestibüülis Eesti Rahvusraamatukogu koostatud näituse "Presidendi institutsioon Eesti Vabariigis".

Tunne Kelam ütles näitust avades, et riigipea ameti sisseseadmise küsimus oli kõne all juba Asutava Kogu päevil kui Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse koostamisel selle küsimuse üle tõsiselt diskuteeriti. Alati on olnud päevakorral ka presidendi võimupiiride ulatus, sõnas T. Kelam. Arutelud ja vaidlused presidendi rolli üle jätkusid uuesti Põhiseaduse Assamblees, mille tööst T. Kelam kohalolijaile ülevaate andis.

Eesti Rahvusraamatukogu direktor Tiiu Valm sõnas näituse avamisel, et minevik on tulevikule sillaks, juhul kui seda mõtestatakse ja mõistetakse. Näitus ongi koostatud seda eesmärki silmas pidades ning näitab kuidas on ajaloo taustal toimunud eelmised presidendivalimised, andis T. Valm teada.

Näitusele on koondatud aastatel 1919 - 2001 avaldatud trükised ja artiklid presidendi institutsiooni kohta. Riigikogu külastajatele jääb see avatuks 5. oktoobrini.

Vabariigi Valimiskomisjon vaatas oma tänasel istungil läbi nõuetekohaselt esitatud presidendikandidaatide dokumendid ja otsustas registreerida Vabariigi Presidendi valimise esimeseks hääletusvooruks järgmised kandidaadid:

Täna lõppes Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaeg. Vabariigi Valimiskomisjonile esitati kaks kandidaati – Peeter Kreitzberg (sünd. 14. detsember 1948) ja Andres Tarand (sünd. 11. jaanuar 1940).

Kreitzbergi seadsid üles 38 Riigikogu liiget: Edgar Savisaar, Toomas Varek, Erika Salumäe, Olev Raju, Jaanus Marrandi, Arvo Haug, Laine Tarvis, Ülo Tärno, Sven Mikser, Viive Rosenberg, Vladimir Velman, Siiri Oviir, Mihhail Stalnuhhin, Toivo Tootsen, Ülo Tootsen, Urmas Laht, Kalev Kallo, Georg Pelisaar, Endel Paap, Arvo Jaakson, Ants Ruusmann, Anti Liiv, Koit Pikaro, Harri Õunapuu, Liina Tõnisson, Küllo Arjakas, Värner Lootsmann, Tõnu Kauba, Arnold Rüütel, Villu Reiljan, Jaanus Männik, Janno Reiljan, Tiit Tammsaar, Mai Treial, Elmar Truu, Andres Varik, Arvo Sirendi ja Ants Käärma.

Andres Tarandi kandidatuuri esitasid 22 Riigikogu liiget: Tõnu Kõiv, Vootele Hansen, Enn Tarto, Ivar Tallo, Liis Klaar, Liia Hänni, Raivo Paavo, Kalev Kotkas, Rein Järvelill, Meelis Paavel, Jaak-Hans Kuks, Andres Tarand, Marju Lauristin, Rainis Ruusamäe, Jüri Tamm, Mart Meri, Vambo Kaal, Jüri Adams, Andres Herkel, Kalle Jürgenson, Trivimi Velliste ja Kadri Jäätma.

Valimiskomisjon koguneb kandidaatide registreerimiseks pühapäeval, 26. augustil kell 12.00. Esmaspäeval, 27. augustil algusega kell 12.00 toimub esimene hääletusvoor Riigikogus. 

Riigikogu juhatus võttis oma otsusega menetlusse kaks täna algatatud eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Menetlusse võeti Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE). Eelnõus seisab, et riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peavad tagama seaduses ettenähtud korras eesti keele õpetamise kõigis neile kuuluvates võõrkeelsetes koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolides ja gümnaasiumites. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastavava kohaliku volikogu otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt. Omavalitsusüksuses, kus omavalitsuse sisemise keelena on kasutusel ka teine keel, avalikustatakse kõik sama seaduse § 2¹ nimetatud avalikes huvides olevad kutsed, kuulutused ja teadaanded vastavas vähemusrahvuse keeles.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Menetlusse võeti Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Mai Treiali algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (831 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada, et kui Riigikogu liige ei osale puhkuse ajal kokkukutsutud erakorralisel istungjärgul, ei maksta talle erakorralise istungjärgu päevade eest palka. Erakorralisest istungjärgust osavõtuks loetakse registreerumist istungjärgu alguses ja enne hääletust läbiviidud kohaoleku kontrolli ajal.
Eelnõu juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.

***

Edastati Riigikogu liikme Siiri Oviiri arupärimine õiguskantsler Allar Jõksile. Arupärija küsib, kas Vabariigi Valitsus on oma 2001.a. 28. juunil välja antud korraldusega nr 461-k, millega asutati äriühing Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, järginud parlamentaarse riigi

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 29. augustil algusega kell 10.00.

Päevakorras on:

Vabariigi Valitsuse algatatud "Seaduse "2001.aasta riigieelarve" muutmise seaduse" eelnõu (782 SE) II lugemine.

Vabariigi Valitsuse algatatud ""Eesti Vabariigi haridusseaduse", "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" ning "Koolieelse lasteasutuse seaduse" muutmise seaduse" eelnõu (774 SE) II lugemine.

Vabariigi Valitsuse algatatud "Kogumispensionide seaduse" eelnõu (737 SE) II lugemise jätkamine.

Vabariigi Valitsuse algatatud "Võlaõigusseaduse" eelnõu (116 SE) II lugemise jätkamine. 

Vabariigi Valitsuse algatatud "Töölepingu seaduse" eelnõu (796 SE) I lugemine.

Vabariigi Valitsuse algatatud "Riikliku pensionikindlustuse seaduse" eelnõu (828 SE) I lugemine.

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus.

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud "Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadus".

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud "Kirikute ja koguduste seadus".

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ning Riigikogu väliskomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam, Liis Klaar ja Sven Mikser kohtusid täna USA kongresmenide nõunike delegatsiooniga.

Tunne Kelam andis delegatsiooni liikmetele ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise protsessist ning avaldas tunnustust Ameerika Ühendriikide Kongressile, kes läbi aastate etendas olulist rolli Balti rahvaste vabaduspüüdluste toetamisel. Nõunikud tundsid huvi Eesti iseärasuste vastu demokraatia ja iseseisva riikluse taastamisel võrreldes Leeduga. Tunne Kelam selgitas demokraatlike alternatiivide nagu Eesti Kongress kujunemist üleminekuperioodi Eestis. Ta tutvustas nõunikele Riigikogu tööd ning lähitulevikus arutamisele tulevaid küsimusi.

Delegatsiooni liikmed avaldasid Eestile tunnustust märkimisväärse arengu eest, mida riik viimase 10 aasta jooksul läbi on teinud ning huvitusid Eesti majandusedu põhjustest.

Kohtumisel keskenduti Eesti liitumisele NATO-ga ja Eesti riigikaitse probleemidele. Riigikogu liikmed rõhutasid Eesti poliitiliste jõudude huvi ja toetust Eesti võimalikult kiirele NATO liikmeks saamisele. Külalised rõhutasid, et kavatsevad töötada selle nimel, et Balti riigid saaksid NATO-sse. Nõunikud juhtisid tähelepanu sellele, et kui USA Senat hakkab peatselt otsustama Balti riikide NATO-sse vastuvõtmist, siis on oluline Ameerikas elavate eestlaste, lätlaste ja leedulaste aktiivne tegevus veenmaks nende valitud senaatoreid sellise otsuse vajalikkuses. Nad meenutasid, et Kongressi liikmete hulgas on ka skeptikuid, mistõttu on tähtis viimaseid positiivselt mõjutada ning ära hoida ettekäändeid Balti riikide NATO-sse vastuvõtmise edasilükkamiseks.

Veel tulid kõne alla suhted Eesti ja Venemaa  vahel, mitte-eestlaste olukord Eestis ning sotsiaalsed küsimused. Delegatsioon lahkub Eestist täna õhtul.

Neljapäeval, 23. augustil kell 9.00 algab Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamine. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust (21 RK liiget), kusjuures Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks. Kandidaadi registreerimiseks nõutavad dokumendid esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile.

Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb laupäeval, 25. augustil kell 18.00. Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid järgmisel päeval. Esmaspäeval, 27. augustil algusega kell 12.00 toimub esimene hääletusvoor Riigikogus. 

Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne riigilipu heiskamise tseremoonial Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10.aastapäeval 20.08.2001

Armsad sõbrad, siin, Toompea jalamil, ja kõikjal kodudes üle Eesti!
Kallid kodutütred ja noorkotkad
Lugupeetud külalised.

Meie igahommikune rahvusvärvides riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni tähendab kogu Eestimaa ärkamist oma päevasteks toiminguteks. Nii nagu peremees oma taluõuel sirutab hommikuvärskuses algava päeva poole, teades, mida kõik õhtuks tuleb ära teha, et kodu rikkam ja kaunim saaks, nii väljendub sinimustvalge heiskamine Toompeal sedasama kogu rahvale. See rituaal on saanud meile nii enesestmõistetavaks, et me märkame seda vaid Vabariigi aastapäeva pidulikus õhkkonnas või ka Võidupühal, mil lipp jääb torni kogu ööks.

Ometi polnudki nii väga ammu, kui meie ajaloolise lipu heiskamise eest kodumaal karistati ja taga kiusati. Esimest korda lehvisid lipuvärvid Eestis jälle vabalt 1988.aasta kevadel Tartus. Vabariigi aastapäeva hommikul 24.veebruaril 1989 tõusis meie lipp jälle siia Pika Hermanni tippu. See näitas meie tõelist tahet ja julgust.

Ja sama selgelt mäletatakse ka 1991. aasta 20. augusti hommikut. Fanfaaridest kostuvate hümnihelide saatel tõusis selgi päikeselisel hommikul Eesti lipp Toompea torni, kuid paljusid oli vallanud teadmatus ja hirm, kas see veel ka järgmisel hommikul kordub. Tallinna olid jõudnud rünnakukäsku ootavad Pihkva dessantväelased, sadam oli blokeeritud, maailm jälgis pingeliselt Nõukogude Liidu surmakrampe. Sel päeval oli kaalukausil kogu Eesti järgnev saatus.

Ja just see teadmine saatis ka neid , kes sel äreval hommikul kümme aastat tagasi kiviplokkide ja raskeveokitega turvatud lossi jõudes otsustasid Eesti iseseisvuse taastada. Nii sel kui järgmiselgi hommikul oli paljude Toompeast möödujate ja südalinnas liikuvate inimeste esimeseks hooleks heita pilk Pika Hermanni poole – seal lehviv sinimustvalge ütles neile, et veel on võimalus kauakannatanud maa ja rahva vabanemiseks võõrikke alt.

Siinkohal tahan ma tänada kõiki neid, kes tol päeval otsustasid, et meie iseseisvus on meie käes, et see tuleb meie kodumaal uuesti maksma panna oma riigina ja et seda tuleb kaitsta kohe. See oli julge otsus, sest see andis julgust ka teistele. See otsus tähendas, et me ei anna oma lippu ja iseseisvust käest.

See otsus tähendas, et ka teised rahvad võivad meis ja meie lipus kindlad olla ning Eesti Vabariigi iseseisvusele hakati andma avalikku, kõigile mõistetavat kinnitust.

Kümne aasta taguseid sündmusi meenutav kivimürakas Toompea jalamil pole seega mitte ainult meenutuseks, vaid näitab ka seda kivikõva tahet, mida Eesti kodanikud on näidanud oma riiki taastades.

Armsad kodutütred ja noorkotkad!

Noorimad teist on sünnist alates iseseisvusaegsed ja teid tuleb ikka juurde. Iseseisvus on vabadus, aga vabadus on töö. Teie tööks on olla praegu valvel ja valmis. Eesti riik ei saa kunagi valmis – Eesti riik jätkub, muutub paremaks.

Teie kangelaslikkus ei seisne mitte selles, et te teete midagi erakordset, vaid teie arusaamade vastupidavuses ja seda nii Kaitseliidus kui ka kodus selleks, et edendada rahvuslikku meelsust, armastada oma isade maad ja tema loodust, oma kodu, emakeelt, oma vanemaid, õdesid – vendi. See ongi kangelastegu, millest palju küll ei kirjutata, kuid mida on vaja iga päev.

Armsad sõbrad! Kümme aastat on sinismustvalge lehvimas Pikal Hermanni tornis vabalt ja kindlalt. Sellest on saanud meie rahva päevatõusu tunnistaja. Kuid ärgem võtkem seda harjumusena, mis toimib nagu iseenesest, ilma meiepoolsete soovimiste või tahtmistega. Ei, iga Eesti päev, mille sinimustvalge tõus sisse juhatab, peab olema eriline. See peab olema täis loovust ja usku Eesti tulevikku. See peab olema täidetud kindlast teadmisest, et igaühest meist sõltub see, kas sinimustvalge lehvib vabalt ka meie tulevastele põlvedele.

Head sõbrad!

Lõpetuseks tahaksin tsiteerida Jaan Tõnissoni, kes riigivanemana 1928.a – 10 aastat pärast Eesti iseseisvumist – pidas vajalikuks rõhutada, et "riigi asutamise ja korraldamise ülevaile aastaile ühes loomuliku mõõna nähtustega on järgnemas püsiva ülesehitava töö ajajärk".

Sedasama rahulikku riigi ehitamist ja kindlat tahet tahan soovida kõigile eestimaalastele.

Head taasiseseisvuspäeva algust meile kõigile!

Riigikogu juhatus võttis menetlusse Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud Riigikogu otsus eelnõu "AS Narva Elektrijaamad erastamisest" (829 OE) ning määras selle juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.

Eelnõu algatajad soovivad, et Riigikogu otsustaks AS Narva Elektrijaamad kui riiklikult tähtsa ettevõtte 49-protsendilise osaluse erastamise vajalikkusele ja kasulikkusele lõpphinnangu andmise ning Riigikogu pädevuse erastamisotsuse kinnitamisel.
Soovitakse, et Vabariigi Valitsus avalikustaks AS Narva Elektrijaamad erastamisega seotud lepingute sisu ja esitaks need koos Eesti Teaduste Akadeemia seisukohaga Riigikogule kinnitamiseks.
Vabariigi Valitsusele tahetakse panna kohustus tagada, et erastamisega seotud lepingupaketi avalikustamisest keeldunud firmaga ei kirjutata alla mingeid lepinguid ja katkestatakse edasised läbirääkimised.
Viimase punktina soovivad eelnõu algatajad, et eelnõu otsusena vastuvõtmise korral esitaks Vabariigi Valitsus Riigikogule läbivaatamiseks AS Narva Elektrijaamad erastamistehingu nõustajaga sõlmitud lepingu, selle alusel tehtud töö tulemused ja makstud summad.

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub neljapäeval, 23. augustil kell 12.00 Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, et arutada Riigikogu otsuse eelnõu "AS Narva Elektrijaamad erastamisest" (829 OE).

Täna toimus Euroopa asjade komisjoni istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Esimese päevakorrapunktina tuli arutusele toitlustusettevõtete, eeskätt koolisööklate, tervisekaitseline seisund ja üldine olukord lähtuvalt Euroopa Liidu nõuetest.

Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro kõneles toiduseadusest ja sellega seonduvatest määrustest. Arutelul osalejad olid ühel nõul, et toitlustusettevõtetele rakenduvad nõuded tuleb väga põhjalikult läbi mõelda ning et mõned õigusaktid vajavad parandamist. Näiteks tõi T. Aro, et toiduseaduses ei ole täpselt määratletud toidukäitlemisettevõtte mõiste, seaduse järgi võiks ka kodust kööki ettevõttena käsitleda. T. Aro viitas vajadusele kohelda erinevalt suur- ja väikekäitlejaid. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga tegutseb ümarlaud, mis tegeleb seadusele parandusettepanekute väljatöötamisega, andis ta kohalolijaile teada. T. Aro rõhutas toidukäitlejate koolitamise tähtsust. Järelvalve, millega inspektsioon tegeleb, on teisene küsimus. Tervisekaitseinspektsiooni hügieeniosakonna juhataja Marina Karro andis ülevaate koolide ja lasteasutuste sööklate olukorrast. Kõneldi ka võimalusest hakata sööki valmistama piirkondlikus tsentraalköögis, kust see koolidesse ja lasteaedadesse välja jagatakse. Selline lahendus aga tõstatab mitmeid probleeme, tõdeti kohtumisel.

Tallinna ja Harjumaa tervisekaitse-talituse direktor Rein Rannamäe teavitas kooli- ja lasteasutuste sööklate kaasajastamiseks vajaminevate investeeringute suurusest Tallinnas ja Harjumaal. Arutelul osalejad olid ühel nõul, et toidukäitlemisettevõtetele rakenduvad nõuded peavad olema mõistlikud ning rakenduma mõistliku aja jooksul.

T. Kelam ütles arutelu kokku võttes, et kuigi küsimust ei õnnestunud ühe arutelu käigus lahendada, on säärane kokkusaamine ja info vahetamine äärmiselt vajalik. "Nõuetes ettevõtetele ei ole midagi uut leiutatud, normaalsed hügieenitingimused on need, mille suunas liigume. Probleeme võivad tekitada tähtajad, raskustest ülesaamiseks tuleb omavalitsustel paika panna prioriteedid," ütles T. Kelam. Küsimus on ka hügieenikultuuris tervikuna, oldi ühel meelel. Kohtumisel osalenud leppisid kokku, et ka edaspidi hakatakse koostööd tegema.

Ülevaadet olid kutsutud andma Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro, peadirektori asetäitja Heino Lutsoja, hügieeniosakonna juhataja Marina Karro, Tallinna ja Harjumaa tervisekaitse-talituse direktor Rein Rannamäe ning Eesti Linnade Liidu direktor Ain Kalmaru, asedirektor Tiit Kirss ja peaspetsialist Ille Allsaar.

Teise päevakorrapunktina arutati Euroopa Liiduga läbirääkimiste põllumajanduse peatüki positsiooni osalist muutmist. Komisjonile jagasid informatsiooni Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ning Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. A. Streimanni sõnul soovib Eesti läbirääkimistel ELiga lahendada veterinaaria ja fütosanitaaria küsimused käesoleval aastal. ELil on kavas koostada oma ühispositsioon käesoleva aasta septembris.

Põllumajanduse positsiooni osaline muudatus on võimalik seetõttu, et osad küsimused on lahendatud läbirääkimiste käigus. T. Kevvai sõnas, et aja jooksul on situatsioon muutnud ja mõned probleemid on lahenenud kiiremini kui oodata osati. Eesti eesmärk pole mitte üleminekutähtaegade võimalikult suureks kasvatamine vaid probleemide lahendamine; seega ei ole õige rääkida üleminekuperioodidest loobumisest. Positsiooni korrigeerimine tähendab, et Eesti jaoks on probleem lahendatud, selgitas A. Streimann. Positsiooni muutmisel konsulteeriti põllumajandustootjate esindajatega Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja teiste liitude kaudu.

Olulisemad küsimused - põllumajandustoetused ja tootmismahud – seisavad veel ees ning mida vähem on kõrvalisemaid diskussiooniobjekte, seda parem lähtekoht on põhiküsimustes edu saavutamisel, sõnas T. Kevvai selgituseks.

Komisjon otsustas 5 poolthäälega põllumajanduse positsiooni osalist muutmist toetada. Erapooletuks jäid kaks komisjoni liiget.

Teisipäeval, 21. augustil tutvustatakse positsioonide muutmise kava Riigikogu maaelukomisjonile.

Komisjoni istungil osalesid selle esimees Tunne Kelam, aseesimees Ivi Eenmaa ning liikmed Liia Hänni, Valve Kirsipuu, Mart Nutt, Janno Reiljan, Viive Rosenberg, Paul-Erik Rummo, Ülo Tärno ja Toomas Vilosius.

Riigikogu esimees Toomas Savi ja väliskomisjoni esimees Andres Tarand kohtusid täna ÜRO Peaassamblee presidendi Harri Holkeriga.

Harri Holkeri andis kohtumisel ülevaate oma tegevusest ÜRO Peaassamblee presidendina. Ta ütles, et on püüdnud organisatsiooni sisse viia Põhjamaade mõtteviisi: efektiivsus, läbipaistvus, avatus ja säästlikkus ning tõi näitena oma algatuse peaassamblee hääletussüsteemi kaasajastamisel.

"Minu unistus oli, et Eestist saaks juba minu ametiajal Lääne-Euroopa grupi liige. Kuid kuigi enamus on Eesti vastuvõtmise poolt ja see kindlasti ka tulevikus aset leiab, läheb veel aega, sest otsus tuleb vastu võtta ühehäälselt", ütles H. Holkeri.

T. Savi andis külalisele teada, et Eesti on alustanud ettevalmistustöid Maailma Maja loo

Kohtumisel kõneldi veel Eesti jõupingutustest Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisel ning Eesti majanduse hetkeseisust.

H. Holkeri ametiaeg ÜRO Peaassamblee presidendina lõpeb 11. septembril.

Täna külastasid Riigikogu 114 tublimat noorteorganisatsiooni Kodutütred esindajat. Kodutütred võtsid vastu Riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimees Tunne Kelam, Kodutütarde auliige Liia Hänni, Mari-Ann Kelam ja Enn Tarto.

Tervituskõnes ütles Riigikogu esimees Toomas Savi, et Kodutütarde tegevuse kangelaslikkus ei seisne millegi erakordse sooritamises, vaid põhimõttekindlas tegutsemises ja arusaamade vastupidavuses. Kangelastegu, millest alati ei kõnelda kuid mis on vajalik iga päev, väljendub rahvusliku meelsuse edendamises, kodu, isamaa ja emakeele armastamises, rõhutas T. Savi.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam märkis, et meie elu lähtub just neist põhimõtetest, mida Kodutütred püüavad arendada – igaüks on väärtuslik inimene.

Riigikogu liige ja Kaitseliidu Vanematekogu esimees Enn Tarto edastas Kodutütardele riigikaitsekomisjoni, Kaitseliidu Vanematekogu ja Noorkotkaste juhtkonna poolsed tervitused.

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub Vabariigi Presidendi ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 27. augustil 2001 algusega kell 12.00.

Päevakorras on Vabariigi Presidendi valimine.