Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised Vabariigi Valitsuse poolt 4. juulil algatatud eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel ja Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitseks bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel inimese kloonimist keelava lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (823 SE). Eelnõu eesmärgiks on ratifitseerida 1997. aasta 4. aprillil Oviedos koostatud "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel", millele Eesti Vabariik samas alla kirjutas; ning "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitseks bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel inimese kloonimist keelav lisaprotokoll", mis on koostatud 1998. aasta 12. jaanuaril Pariisis ja millele Eesti Vabariik samas alla kirjutas. Ratifitseerimise seaduse eesmärgiks on luua õiguslik alus nimetatud konventsiooni ja lisaprotokolli kohaldamisele Eesti Vabariigis.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2. Pantvangi võtmise vastase rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (824 SE). Vastavalt konventsioonile, millega ühinemiseks käesolev seaduseelnõu on välja töötatud, peavad kõik konventsiooniga ühinenud riigid pantvangi võtmist käsitlema raske kuriteona. Konventsioon võimaldab arendada rahvusvahelist koostööd riikide vahel, et ennetada rahvusvahelise terrorismi ilminguid ning vastutusele võtta ja karistada pantvangi võtmise toimepannud isikuid. Konventsioon on sõlmitud 1979. aasta 18. detsembril New Yorgis.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (825 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida 19. juunil 1997 .a Genfis vastu võetud ILO põhikirja muutmise dokument. ILO põhikirja artiklit 19 täiendatakse lõikega 9, järgmises sõnastuses: "9. Haldusnõukogu ettepanekul võib konverents sellel osalevate delegaatide kahekolmandikulise häälteenamusega kehtetuks tunnistada käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud konventsiooni, kui ilmneb, et see ei täida enam oma eesmärki või et see ei võimalda enam tõhusalt täita organisatsiooni eesmärke."
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse eelnõu (826 SE). Eelnõu eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda, reguleerides geneetiliselt muundatud mikroorganismide ohutut kasutamist suletud keskkonnas.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

5. Elundite ja kudede siirdamise seaduse eelnõu (827 SE). Eelnõu eesmärgiks on reguleerida elundite ja kudede siirdamise tingimusi ja korda ning luua seaduslik raamistik transplatatsiooni arendamiseks Eestis.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

6. Riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõu (828 SE). Eelnõu sätestab seadusena jõustumise korral riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse, registri pidamise ning vahendite arvestamise alused.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Seoses Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumisega 2001. aasta 4. juulil pikendati Riigikogu juhatuse otsusega Riigikogu liikmete puhkust 2001. aasta 30. juulini.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele.
Arupärija küsib, millised riiklikud programmid on välja töötatud vastavalt noorsootöö seaduse

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtus täna Hollandi kaitseministri Frank H. G. de Grave ja teda saatva delegatsiooniga.

T. Velliste tutvustas külalistele Riigikogu ajalugu, ülesehitust ja töökorraldust ning Eesti Vabariigi põhiseaduse saamislugu, eriti selle riigikaitset käsitlevaid punkte.

Ta teavitas ministrit sellest, et Riigikogu enamus toetab tugevalt Eesti NATOga liitumist. "Olenemata sellest, et riigikaitsekomisjonis on rohkem opositsiooni kui koalitsiooni kuuluvaid Riigikogu liikmeid, ollakse kaitseküsimustes üksmeelsed," sõnas komisjoni aseesimees T. Velliste. Ka avalikkuse toetus NATOga ühinemisele tõuseb üha; EMORi viimase uurimuse tulemuste põhjal on see tõusnud 66 protsendini.

Hollandi kaitseminister avaldas Eestile tunnustust seni tehtud töö eest kaitsejõudude ülesehitamisel ja soovitas protsessi sama edukalt jätkata. "See, mida Eesti seni teinud on, näitab selgelt, et NATOlt ei soovita ainult abi saada vaid ollakse aktiivselt valmis oma panuse osutamiseks" ütles F.H.G de Grave.

T. Velliste, kes on Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht ja praegu ka Balti Assamblee eesistuja, rõhutas Eesti, Läti ja Leedu koostöö tähtsust ning tutvustas Balti Assamblee tööd ja Balti riikide kaitsealaseid ühisprojekte. Eriti võime uhkust tunda Tartu

Hollandi kaitseminister huvitus rahvusvähemustest Eestis. T. Velliste andis külalistele ülevaate rahvusvähemuse küsimusest Eestis läbi ajaloo ning tutvustas kodakondsuse taotlemise korda, jutuks tuli olukord Ida-Virumaal. Pikemalt peatuti Venemaa küsimusel seoses NATO laienemisega.

"Töötame intensiivselt edasi selle nimel, et 2002. aastal Prahas saada kutse NATOsse," sõnas T. Velliste kohtumise lõpetuseks.

Hollandi delegatsioonil seisavad täna ees allveelaeva "Lembitu" ja Sidepataljoni külastus. Delegatsioon lahkub Eestist homme, 4. juulil.