Erakorraline istungjärk 4. juulil kell 10 | Riigikogu külastas Hiina delegatsioon | Riigikogu külastas Soome õiguskantsler | Riigikogu liikmed kohtusid Kataloonia presidendiga | Romano Prodi tunnustas Eesti ettevalmistusi EL-iga ühinemisel | Ilmus Riigikogu Toimetised nr 3 | Juhatus otsustas Riigikogu liikmete puhkuse aja | Menetlusse võetud eelnõud, 15. juuni | Maaelukomisjonil on külas kolleegid Tðehhist | Menetlusse võetud eelnõud, 13. juuni | Riigikogu mälestas represseerituid | Riigikogu arutab neljapäeval umbusalduse avaldamist majandusminister Mihkel Pärnojale | Edastatud arupärimine, 13. juuni | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine | Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liikmed kohtusid sõprusdelegatsiooniga | Riigikogu liikmed kohtusid Prantsusmaa sõprusdelegatsiooniga | Euroopa asjade komisjon arutas eurointegratsiooni kava | Eestil ja Horvaatial on ühised eesmärgid | Menetlusse võetud eelnõu, 7. juuni | Menetlusse võetud eelnõud, 6. juuni | Menetlusse võetud eelnõud, 5. juuni | Seimase esimees kohtus Riigikogu komisjonidega | Kalev Kukk sai Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni Suure Teenetemärgi | Edastatud arupärimine, 4. juuni | Toompea lossis kogunenud ümarlaud arutas hasartmaksuseaduse muutmist | Toomas Savi kohtus Leedu parlamendi esimehega | Menetlusse võetud eelnõud, 31. mai | Riias algas Balti Assamblee 18. istungjärk | Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 3. ühisistungjärk | Väliskomisjonide esimehed hakkavad regulaarselt kohtuma
Erakorraline istungjärk 4. juulil kell 10 29. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub 21 Riigikogu liikme ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu 4. juulil 2001 kell 10. Riigikogu liikmete ettepanekul on päevakorras Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu AS Narva Elektrijaamad erastamisest. Riigikogu külastas Hiina delegatsioon Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma liikmed kohtusid täna Eestis mitmepäevasel visiidil viibiva Hiina delegatsiooniga, mida juhib Hiina rahvastikuministri asetäitja Li Jinyou. Parlamendirühma esimees Kalev Kallo tutvustas külalistele Riigikogu ülesehitust, töökorda ja seadusloome protsessi ning andis ülevaate Eesti-Hiina parlamendirühma senisest tegevusest. Delegatsiooni liikmeid huvitas, kuidas toimub koostöö Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel. Vootele Hansen Kohtumisel osalejad avaldasid heameelt Eesti ja Hiina heade suhete üle ning väljendasid soovi kahepoolseid suhteid edaspidi veelgi tihendada. Eesti-Hiina parlamendirühma esindasid kohtumisel selle esimees Kalev Kallo, aseesimees Jevgeni Tomberg ning liikmed Siiri Oviir ja Vootele Hansen. Enne kohtumise algust tutvusid delegatsiooni liikmed Toompea lossiga, kohtumise lõppedes andsid sõprusrühma liikmed külalistele Kalevipoja saalis lõuna. 26. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastas Soome õiguskantsler Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed kohtusid täna Soome Vabariigi õiguskantsleri Paavo Nikulaga. Kohtumistel tutvustas P. Nikula Soome õiguskantseri institutsiooni ja tööd. Kõneldi Riigikogu ja Eduskunna põhiseaduskomisjonide rollist, ülesannetest ning tegevusalast. Soome parlamendi põhiseaduskomisjoni roll on veidi laiem, komisjon toimib ka nö põhiseaduskohtuna, teavitas P. Nikula. Soome õiguskantsler andis Eesti kolleegidele nõu ka Riigikogu põhiseaduskomisjonil selles suunas areneda. Tunne Kelam tundis huvi Soome põhiseadusreformi vastu; arutati muudatusi, mis seonduvad Soome presidendi staatusega. T. Kelam tõstatas küsimuse Euroopa Parlamendi valimistest Soomes ning tulevikus ka Eestis. Vahetati mõtteid küsimuse üle, kas Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimine Eestis vajaks eelnevat Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmist. T. Kelam andis külalistele ülevaate Eesti põhiseaduse sünniloost ja selle väljatöötamise tagamaadest. Põhiseaduskomisjoni esindasid komisjoni esimees Liia Hänni, aseesimees Tiit Käbin ja liige Jaan Pöör. Kohtumistel osalesid veel Soome õiguskantsleri nõunik Klaus Helminen, Eesti õiguskantsler Allar Jõks ning tema nõunik Sulev Lääne. 20. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmed kohtusid Kataloonia presidendiga Riigikogu välis-, kultuuri ja põhiseaduskomisjoni liikmed kohtusid täna Eestis visiidil viibiva Kataloonia presidendi Jordi Pujoliga. Kohtumisel vahetati mõtteid kultuuri- ning keele arenguaspektide ning integratsiooniga seonduvate küsimuste üle. J. Pujoli sõnul on Eestil ja Kataloonial nii mõnedki ühised ajaloost tulenevad probleemid, ehkki nende põhjused on erinevad. Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand andis Kataloonia presidendile ülevaate Eesti välispoliitilistest prioriteetidest. J. Pujoli sõnul toetab Hispaania Euroopa Liidu laienemist Balti riikidesse. 20. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Romano Prodi tunnustas Eesti ettevalmistusi EL-iga ühinemisel Euroopa Komisjoni president Romano Prodi ja laienemisvolinik Günther Verheugen tunnustasid tänasel kohtumisel Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja väliskomisjoni liikmetega Eesti head ettevalmistustööd Euroopa Liiduga ühinemisel. Hr. Prodi sõnul pole põhjust, mis takistaks Eestil olla ELi järgmises laienemisvoorus esimeste hulgas. "EL-i laienemine on pöördumatu," rõhutas ta. Euroopa Liitu kuulumine välistab tulevikus kindlasti sellised traagilised sündmused nagu 1941. aasta küüditamine, mida Eestis eelmisel nädalal meenutati. Käsitledes äsjalõppenud Göteborgi tippkohtumist väljendas hr. Prodi heameelt lõppdokumendis antud lubaduse üle lõpetada kõige edukamate kandidaatriikidega läbirääkimised 2002. aasta lõpuks ning võimaldada neil osaleda 2004. aasta Europarlamendi valimistel. Riigikogu aseesimees ja Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam rõhutas põlevkivi teemat tõstatades, et Eesti rahvuslik huvi on saavutada põlevkivi eristaatuse tunnustamine EL-i ühisseadustikus. Hr. Kelam tõi näite Euroopa asjade komisjoni istungist, kuhu kutsuti ühiseks aruteluks nii põlevkivi uurijad kui ka tootjad koos kolme ministeeriumi esindajatega. Koosolek andis toetuse Eesti seisukohale, millega meie läbirääkijad välja läksid. Kohtumisel tõstatas hr. Kelam ka Eesti põllumajanduse probleemistiku rõhutades, et nii põlevkivi eristaatus kui põllumajandus on teemad, mille edukas ja Eesti vajadusi arvestav käsitlemine läbirääkimistel kujundab elanikkonna positiivset suhtumist Euroopa Liitu. Väliskomisjoni esimees Andres Tarand märkis, et eelolevail aastail tuleb järk- järgult vähendada põlevkivi kaevandamist, mis tekitab sotsiaalseid probleeme. Hr. Prodi ja hr. Verheugen nõustusid sellega, et Eesti on välja tulnud põhjendatud argumentidega. Hr. Prodi kinnitas, et liitumiseelne põllumajanduse abistamiseks mõeldud SAPARD-i programm on nüüd käivitamiseks valmis. Eesti on esimesi kandidaatriike, kes seda programmi hakkab kasutama, kusjuures aastaks 2000 Eesti jaoks planeeritud SAPARDI-i rahad säilitatakse. Tunne Kelam mainis, et Riigikogu Euroopa asjade komisjon on korduvalt väljendanud seisukohta, mis toetab läbirääkimiste tempo hoidmist võimalikult kõrgena. Kohtumise lõppedes kutsus hr. Kelam Romano Prodit osalema ühises arutelus Euroopa tuleviku üle ja edastas talle isikliku kutse novembris Riigikogu korraldatavale parlamentaarsele konverentsile, mis seekord keskendub EL-i ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Romano Prodi rõhutas, et Euroopa Liit on ühtaegu nii riikide liit kui ka rahvuste liit, mis ühiste institutsioonide kaudu tagab kõigi ja igaühe stabiilsust ja turvatunnet. EL-is ei kao rahvused kuhugi ning kedagi ei jäeta kõrvale. Nii suure organisatsiooni edasise eduka arengu huvides on kõigil vajalik tugineda tervele mõistusele ja olla paindlik, tõdes EL-i president. "Euroopa Liit on pikaajaline abielu ning sellesse ei astuta ega sellest väljuta kergemeelselt," ütles Euroopa Komisjoni president. Tunne Kelam tutvustas kõrgetele külalistele Riigikogu istungite saali ja viis nad kommunistliku ja natsistliku okupatsioonivõimu poolt mõrvatud riigikogu 160 liikme mälestustahvli juurde.
18. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Ilmus Riigikogu Toimetised nr 3 http://web.riigikogu.ee/rva/ . Veebiversioonist leiab lugeja lisaks trükiversiooni autoritele veel 16 autori kirjutisi koos linkidega paljudele teistele tekstidele, sh 9 raamatusoovitust.
18. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Käesoleval nädalal ilmus parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) kolmas number, mille trükiversioon kaasab 46 autori artikleid ja seitsme kunstniku graafilisi lehti. Kolmanda numbri põhiteemadeks on parlamendi ja ühiskonna kommunikatsioon, millest kirjutavad Marju Lauristin, Arvo Sirendi, Voldemar Kolga, Andrew Hardie jt; Eesti ja Euroopa Liit (Tunne Kelam, Mart Nutt, Tiit Toomsalu, Urmas Varblane, Julia Laffranque, Rait Maruste jt); Eesti teaduspoliitika (Tõnis Lukas, Mart Meri, Viive Rosenberg, Peeter Kreitzberg, Jüri Engelbrecht, Mati Heidmets, Raivo Vetik jt); Eesti majandus globaliseeruvas maailmas (Mihkel Pärnoja, Olev Raju, Janno Reiljan, Endel Eero jt); kodanikeühiskond ja riigivõim (Rein Ruutsoo, Daimar Liiv, Jaan Leetsar jt). Samuti leiab RiTo kolmandast numbrist artikleid Eesti valimissüsteemist (Alo Heinsalu, Rein Taagepera, Allan Sikk jt), säästva arengu võimalustest (Ahto Oja, Andres Tarand ) ning parlamentaarse ja presidentaalse võimu vahekorrast Eestis 1930. aastatel (Olaf Kuuli). Varia rubriigis on avaldatud Eesti 2000. aasta poliitiliste karikatuuride analüütiline ülevaate ning auhinnatud tööd. Kokku on avaldatud 20 auhinnatud karikatuuri koos allika viidetega ja karikaturistide perepildiga. Lisaks äsja ilmunud trükiversioonile jõuab peagi Riigikogu koduleheküljele ka RiTo 3 veebiversioon: RiTo 3 tiraazh on 1000 eksemplari. Lisaks riigiasutustele, raamatukogudele, omavalitsusliitudele ning sotsiaal- ja õigusteadusi õpetavatele kõrgkoolidele suunatud tasuta eksemplaridele jõuab Rahvusraamatukogu kaudu esimest korda 150 eksemplari ka müügile. RiTo 3 peatoimetaja on Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets, kes annab juunikuu jooksul teatepulga üle Riigikogu Kantselei pressi- ja infoosakonna pressitalituse juhile Aivar Jarnele. Ajakirja järgmine number on kavas välja anda selle aasta hilissügisel. Juhatus otsustas Riigikogu liikmete puhkuse aja Lähtudes Riigikogu kodukorra seadusest otsustas Riigikogu juhatus määrata Riigikogu liikmete puhkuse ajaks 2001. aasta 25. juuni kuni 29. juuli. 15. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 15. juuni Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega kehtestatakse piirangud I ja II klassi pürotehniliste toodete jaemüügile.
3. Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud riigilõivuseaduse ja kaubamärgiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse seadusi, et sätestada ühtne terminoloogiline baas tööstusomandi valdkonnas. Tarbijakaitseseadust ja tolliseadust muudetakse võltskauba regulatsiooni osas, riigilõivuseadust muudetakse välistamaks üksteist dubleerivate lõivude olemasolu ning sarnaste toimingute maksustamine erineva suurusega riigilõivuga. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud tööstusdisaini kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtivat tööstusdisaini kaitse seadust täiendatakse lõikega, mille järgi tuleb tööstusdisainilahenduse õiguskaitse ulatuse hindamisel arvestada tööstusdisainilahenduse järgi valmistatava toote suhtes selle loomise ajal kehtinud ettekirjutusi. Nii tööstusdisainilahenduse uudsuse kui ka eristatavuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise päeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist, või muu isik, kes on saanud teabe nimetatud isikult tema tahte kohaselt või vastaselt. Samuti sätestatakse nõuded tööstusdisainilahenduste rahvusvahelisele registreerimisele seoses Eesti Vabariigi ühinemisega Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudetakse seaduse sätteid, mis käsitlevad äriühingute, mille aktsionäriks või osanikuks on Eesti Vabariik, kohta aruannete esitamist ning dividendide kinnitamist. Samuti täpsustatakse eelnõus sellise äriühingu nõukogus riiki esindavate isikute nimetamist käsitlevaid sätteid. 6. Vabariigi Valitsuse poolt 14. juunil algatatud dumpinguvastase seaduse eelnõu. Seadusega sätestatakse dumpinguvastaste uurimismenetluste korraldamise ja dumpinguvastaste meetmete võtmise alused ja kord. Kui välislepingus on sätestatud selle seaduse nõuetest erinevad nõuded, kohaldatakse välislepingut. Dumping on seaduse kohaselt välismaise eksportija poolt välismaalt Eesti tolliterritooriumile kauba eksportimine vabaks ringluseks "Tolliseaduse" tähenduses alla selle normaalväärtuse. 7. Põhiseaduskomisjoni poolt 14. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu vajalikkus tuleneb Riigikogus 06. juunil vastu võetud haldusmenetluse seadusest, kus reguleeritakse halduse õigusaktide - haldusaktide, määruste ja halduslepingute – vorminõuded, mistõttu puudub vajadus dubleerivate sätete järgi Vabariigi Valitsuse seaduses. 8. Põhiseaduskomisjoni poolt 14. juunil algatatud riigikontrolli seaduse eelnõu. Käesolev seadus määrab kindlaks Riigikontrolli korralduse ja tegevuse alused. seaduse kohaselt on Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. 9. Isamaaliidu fraktsiooni poolt 2001. aasta algatatud tulumaksuseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus on ette nähtud kõigi Eestis makstavate riiklike pensionide maksustamine samadel alustel kogumispensionide maksustamisega pensionireformi läbiviimisel, et tagada kogumispensionide seaduse jõustumisel kõigi pensionäride võrdne kohtlemine tulumaksuga maksustamisel. 10. Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Koonderakonna fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 14. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Lastetoetuse määra suurendamise kohta" eelnõu. 12. Riigikogu liikmete Enn Tarto, Tiit Käbini ja Ivar Tallo poolt 14. juunil algatatud riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigisalasuse seadust täiendatakse 13. Riigikogu liikmete Ignar Fjuki ja Neinar Seli poolt 14. juunil algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse muudatuse eesmärgiks on tunnistada kehtetuks isikutunnistuse kohustuslikkuse nõue, mis rakenduks 1. jaanuarist 2002. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 14. Riigikogu liikme Meelis Atoneni poolt 14. juunil algatatud tulumaksuseaduse § 36 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on eriarvega seotud tulumaksuseaduse § 36 täpsustamine ning täiendamine. Paragrahvi 36 lõikesse 7 lisatakse tingimus, et erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduse §-s 32 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei saa ületada sama isiku ettevõtluse tulemit. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 15. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Maaelukomisjonil on külas kolleegid Tðehhist 14. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus 13. - 15. juunini külastab Riigikogu maaelukomisjoni Tðehhi Parlamendi Saadikute Koja põllumajanduskomisjoni delegatsioon. Tðehhi delegatsiooni juhib komisjoni esimees Jaroslav Palas, delegatsiooni koosseisus on ka Tðehhi Vabariigi suursaadik Eestis Vladislav Labudek. Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti maaelus toimunud muutustega viimase 10 aasta jooksul ja vahetada kogemusi ELiga liitumise küsimustes. Tänasel maaelukomisjoni ja delegatsiooni ühisistungil keskenduti peamiselt maareformile Tðehhimaal ja Eestis. Tðehhimaal saavad maa omanikeks vaid füüsilised isikud, juriidilistele isikutele maad ei müüda. Tðehhi taotleb ELiga liitumisel üleminekuperioodi maa müügi osas (7 aastat on keelatud põllumajandusmaa müük välismaalastele). Visiidi käigus külastab delegatsioon veel Jõgeva- ja Järvamaad. Menetlusse võetud eelnõud, 13. juuni Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: (807 SE). Eelnõuga taotletakse soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalust ilma 15- aastase Eestis omandatud pensionistaaþi nõudeta isikule, kes represseerituna kinnipidamiskohast või asumiselt vabanenuna ei saanud luba Eestisse elama asuda.Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 14. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus 1. Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse ""Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2001-2006 "Teadmispõhine Eesti" heakskiitmine"" eelnõu (802 OE). Strateegia näeb tuleviku Eestit teadmistepõhise ühiskonnana, kus uute teadmiste otsingutele suunatud uuringud, teadmiste ja oskuste rakendamine ning inimkapitali areng on majanduse ja tööjõu konkurentsivõime ning elukvaliteedi kasvu allikas. Teadmistepõhises ühiskonnas on teadusuuringud ja arendustegevus väärtustatud kui kogu ühiskonna funktsioneerimise ja arengu üks eeltingimusi. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (803 SE). Seoses haldusterritoriaalse reformi läbiviimisega korrastatakse eelnõuga haldusterritoriaalne korraldus ja haldusüksuse piiride ja nime muutmise alused ning täpsustatakse vastavaid toiminguid teostavate subjektide ülesanded. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses muudetakse sätteid, mis käsitlevad uue omavalitsusüksuse liikmete arvu määramist ning pärast volikogu valimisi volitused säilitanud valla või linna valitsuste lahkumispalve esitamist. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE). Eelnõu eesmärgiks on tagada kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste läbiviimise ettevalmistamine seoses Vabariigi Valitsuse algatusel toimuva haldusterritoriaalse korralduse muutmisega, kui kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud või valitsused ei ole suutelised tähtaegselt valimiste korraldamiseks vajalikes küsimustes kokku leppima. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud ehitusseaduse eelnõu (805 SE). Eelnõu sätestab nõuded ehitistele ja nende ehitusprojektidele, ehitiste ehitamisele ja kasutamisele ning ehitiste arvestamisele, ehitistega seotud subjektide õigused, kohustused ja vastutuse ning riikliku järelevalve teostamise korra. 5. Vabariigi Valitsuse poolt 13. juunil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (806 SE). Eelnõuga määratakse rahatrahvid ehitamise või ehitise kasutamise nõuete rikkumise eest. 6. Riigikogu liikmete Elmar Truu, Mai Treiali ja Enn Tarto poolt 13. juunil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu 7. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamiseks kuni aastani 2008 ja pikemas perspektiivis" eelnõu (808 SE). Eelnõu kohaselt on keskmise vanaduspensioni suhe keskmise netopalgaga 44% aastal 2002, 45% aastal 2003, 46% aastal 2004 kuni 50% aastal 2008. Eelnõu näeb ette töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni tõusu aastatel 2002-2008 samas tempos vanaduspensioni tõusuga.
Riigikogu mälestas represseerituid Riigikogu hoone vestibüülis on võimalik tutvuda kunstnik Tõnu Soo päevateemalise näitusega ARHEKÖITED A.D.2000 – Punased küüdikirjad.
14. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu mälestas tänasel leinapäeval represseeritud parlamendiliikmeid ja küüditatud Eesti kodanikke. Riigikogu istungi eel asetas Riigikogu juhatus lillekorvi Toompea lossi hoovil asuva repressioonide tagajärjel hukkunud parlamendiliikmete mälestustahvli ette. Lilli tõid mälestustahvli juurde veel Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajad ja Riigikogu maaelukomisjoni kolleegid Tðehhi parlamendist. Tseremooniat saatis viiulil Sibeliuse Akadeemia tudeng Mikk Murdvee. Lühikeses sõnavõtus ütles Riigikogu esimees Toomas Savi, et Riigikogu liikmed olid ühed esimesed, keda Nõukogude okupatsioonivõim represseeris. Samas märkis ta, et üksnes teades kuriteo suurust võib rahvas edasi minna ja loota, et vägivald enam ei kordu. Enne Riigikogu V istungjärgu viimast istungit mälestati minutilise leinaseisakuga kõiki juuniküüditamise ohvreid. Riigikogu arutab neljapäeval umbusalduse avaldamist majandusminister Mihkel Pärnojale Riigikogu juhatus võttis menetlusse 41 Riigikogu liikme poolt 13. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine majandusminister Mihkel Pärnojale" eelnõu (801 OE). Umbusalduse algatamise põhjustena on toodud majandusministri ja Eesti Erastamisagentuuri nõukogu esimehe Mihkel Pärnoja tegevus strateegilise ettevõtluse erastamisel ja vedelkütuse turul. Vastavalt Vabariigi Valitsuse taotlusele toimub umbusalduse eelnõu arutelu neljapäeval, 14. juunil. 13. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 13. juuni Edastati Riigikogu liikme Janno Reiljani 13. juunil esitatud arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimine käsitleb 2001. aasta riigieelarvega ministeeriumidele eraldatud üle 100 miljoni krooni töötasuvahendite nn tulemusjuhtimise rakendamiseks kasutamist. Arupärija soovib teada millal kinnitas valitsus ministeeriumides väljatöötatud töötajate juhtimistöö tulemuslikkuse mõõtmise metoodikad ja töötajatele tulemusjuhtimise tasude määramise eeskirjad. Samuti soovib J. Reiljan teada, kui suur summa on välja makstud 1. augustiks 2001. a. ministeeriumide teenistujatele, töövõtulepingu sõlminud töötajatele, juhtivtöötajatele ning ministeeriumide haldusalas olevate riigiasutuste teenistujatele. Veel küsib arupärija kui suur summa 1. augusti 2001. a. seisuga väljamakstud tulemusjuhtimise tasudest maksti ministeeriumide haldusalas olevate muude asutuste ja organisatsioonide töötajaile, eraettevõtetele ning füüsilistest isikutest ettevõtjaile. 13. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine 12. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Andres Variku, Jaan Pööri, Tiit Toomsalu, Mai Treiali ja Jaanus Marrandi 11. juunil esitatud arupärimine riigikontrolör Juhan Partsile seoses liikluskindlustuse seaduse täitmisega ning Liikluskindlustuse Fondi tegevusega. Arupärijad soovivad hinnangut olukorrale, kus seadusega sätestatud tegevuskulude piirmäära rikkudes on liikluskindlustusega tegelevad seltsid nelja viimase aastaga üle kulutanud 151 miljonit krooni kindlustusvõtjate raha. Soovitakse teada, milline osa on siin kontrollorganitel – Liikluskindlustuse Fondil, Rahandusministeeriumil, Kindlustusinspektsioonil ja Riigikontrollil. Arupärijad ootavad riigikontrolöri seisukohta tehingutest Nordika Kindlustusega, mille sisuline pankrot makstakse Liikluskindlustuse Fondi poolt kinni Rävala Büroohoone AS ostu kaudu. Samuti soovitakse teada millised on Hüvitusfondi kahjud seoses 36 mln kroonise laenuga Nordika Kinnisvarale. Arupärijad tahavad teada, millal on riigikontrolöril kavas taotleda rahandusministrilt nõukogu esimehe Alar Urmi väljavahetamist. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse poolt 11. juunil algatatud Ülemaailmse Postiliidu kongresside lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (798 SE). Selle eesmärk on ratifitseerida järgmised dokumendid: "Ülemaailmse Postiliidu põhikirja viies lisaprotokoll"; "Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kuues lisaprotokoll"; "Ülemaailmne postikonventsioon"; "Ülemaailmse Postiliidu üldeeskiri". Vabariigi Valitsuse poolt 12. juunil algatatud elamuühistu seaduse eelnõu (800 SE). Eelnõu reguleerib nende juriidiliste isikutega seonduvat, mille eesmärgiks on piiritletud hooneosade andmine oma liikmete kasutusse. Eelnõus reguleeritakse ka vastavate juriidiliste isikute liikmete õigusi ja kohustusi ning juriidilise isiku ja liikmete vahelisi suhteid. Eelnõu kohaselt on elamuühistu puhul tegemist mittetulundusühinguga, millele kohaldatakse "Elamuühistuseadusega" reguleerimata osas "Tulundusühistuseadust". Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liikmed kohtusid sõprusdelegatsiooniga Täna kohtusid Riigikogu Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liikmed Prantsusmaa Rahvusassamblee sõprusdelegatsiooni liikmetega. Parlamendirühma liikmed huvitusid Prantsusmaa poliitilisest olukorrast ning meeleoludest peale Nizza tippkohtumist. Rahvusassamblee sõprusdelegatsiooni esimehe Bernard Schreineri sõnul on nii praegune presidendi ja valitsuse kui üldsuse enamuse arvamus Euroopa Liidu laienemist pooldav. Ta kutsus aga arvestama võimalusega, et nn iseseisvuslased võivad EL laienemise hetkel muutuda selle vastasteks. Viidates Prantsusmaa presidendile Jacques Chirac`ile, ütles B. Schreiner, et vaid koostöös Saksamaaga suudab Prantsusmaa olla Euroopa ülesehitamise mootor. Ilma koostööta on selle läbiviimine raske, rõhutas ta. Ta toonitas, et EL eesmärk on aidata nõrgemal majanduslikul järjel olevaid riike, et muuta nad partneriteks erinevates valdkondades. Ükski riik ei ole muutunud EL`s vaesemaks, lisas Schreiner. Küll aga pidas ta vajalikuks kõikidel endalt küsida – millist Euroopat me tulevikus soovime. Külalised soovisid teada meie ootustest seoses eelseisva Prantsusmaa presidendi visiidiga. A. Herkeli sõnul on see väga oluliseks märgiks, et meie Euroopa püüdlusi võetakse tõsiselt. Kõneldes avaliku arvamuse hoiakutest ning kujundamisest Euroopa Liiduga liitumisel, rõhutas A. Herkel inimeste vajadust teada liitumistingimusi, samuti vajadust olla kursis EL sisereformidega. Meie jaoks on olulised institutsionaalsed reformid, et tunda seda struktuuri, kuhu Eesti kuuluma hakkab, lisas A. Herkel. A. Sirendi tõi avaliku arvamuse langemise põhjustena esile mõningate majanduslike raskuste põhjendamise EL nõuetega, samuti kapitali vaba liikumisega kaasneva mure maaomandi suhtes. Kohtumisel osales veel Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liige Vladimir Velman. 12. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmed kohtusid Prantsusmaa sõprusdelegatsiooniga Täna hommikul kohtusid Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni liikmed Eestis visiidil viibiva Prantsusmaa Rahvusassamblee sõprusdelegatsiooni liikmetega. Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam väljendas heameelt Prantsuse ja Eesti suhete kiire ja positiivse arengu üle. Tema sõnul on siin suurt tööd teinud Prantsusmaa suursaadik Jean-Jacques Subrenat, olles väga aktiivselt tegutsenud suhete edendamisel erinevates valdkondades. Prantsuse sõprusgrupi esimehe Bernard Schreineri sõnul on head suhted olulised, kuna peatselt ollakse koos Euroopa Liidus. Kõneldes koostööst Euroopa struktuurides, pidas T. Kelam väga oluliseks tööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, mis on andnud meile üle-euroopalise koostöö kogemuse. Väliskomisjoni esimees Andres Tarand tutvustas külalistele komisjoni tööd ning rõhutas, et Eesti välispoliitikas on juba aastaid olnud prioriteediks EL ja NATO`ga liitumine. B. Schreineri sõnul on praegu Rahvusassamblee põhiülesanne Nizza lepingu arutelu. Nii T. Kelam kui B. Schreiner pidasid lepet oluliseks sammuks ühise tee ettevalmistamisel. T. Kelam rõhutas Nizza tähtsust kandidaatriikide EL´ga liitumise konkretiseerimisel ning olukorra täpsustamisel laienenud liidus. Külalised tundsid huvi ka avaliku arvamuse suhtumisest EL ja NATO`ga liitumisse. B. Schreiner rõhutas, et eurointegratsioon on tõstnud riikide elatustaset ning kindlustanud inimeste heaolu. Kõneldes EL liitumisest tuleb juhtida tähelepanu sellega kaasnevatele positiivsetele külgedele, mitte rääkida vaid kartustest, ütles ta. Kohtumisel viibisid veel väliskomisjoni aseesimees Ülo Nugis ning liikmed Mari-Ann Kelam, Liis Klaar ja Vladimir Velman; Euroopa asjade komisjoni liikmed Liia Hänni, Valve Kirsipuu ja Liina Tõnisson. Täna kell 15.00 kohtub Prantsusmaa Rahvusassamblee sõprusdelegatsiooniga Eesti-Prantsusmaa parlamendirühm. 12. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Euroopa asjade komisjon arutas eurointegratsiooni kava Riigikogu Euroopa asjade komisjon arutas täna oma istungil esimese küsimusena Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse rahastamisega seonduvaid küsimusi. EL infokeskus taotleb lisaraha euroinfo telefoni käigus hoidmiseks, küsimuste ja vastuste andmebaasi Internetti viimiseks, samuti on Rahvusraamatukogu teenindusdirektori Ene Loddese sõnul vajalikud infotehnoloogilised uuendused. Kokku taotletakse lisavahendeid 327 400 eesti krooni. EL infokeskus peab vajalikuks eraldada kulud Riigikantselei muudest kuludest ning tuua need riigieelarve kavas välja eraldi real. See on vajalik läbipaistvuse tagamiseks, rõhutas Rahvusraamatukogu direktor Tiiu Valm. Euroopa asjade komisjonile andis ülevaate Vabariigi Valitsuse 2001. aasta eurointegratsiooni tegevuskava täitmisest peaminister Mart Laar. Ta avaldas tunnustust Riigikogule, kes on vastu võtnud 40 Euroopa Liidu integratsiooniga seonduvat seadust. Edusammud on toimunud tolliküsimuste lahendamisel, konkurentsi- ja rahandusvaldkondades. Probleemina tõi peaminister esile rakendusaktide viibimise, samuti võlaõigusseaduse puudumise, mis takistab Eesti arengut paljudes valdkondades. Kõneldes liitumisläbirääkimiste käigust, märkis M. Laar, et läbirääkimised on muutunud keerukamaks. Eesti on tugevdanud oma positsioone, probleemiks on aga muutumas Euroopa Liidu poolsete positsioonide kooskõlastamine tänaste liikmesriikide poolt. Murettekitava küsimusena tõstis peaminister M. Laar esile avalikkuse teavitamise ning suhtumise Eesti liitumisse Euroopa Liiduga. "Euroopa Liiduga liitumise vajadust tuleb selgitada nii, et sõnum selle vajalikkusest jõuaks kogu rahvani", ütles M. Laar. Siiani on keskendutud teatud mõju- ja huvigruppidele, silmas tuleb aga pidada tervet elanikkonda. M. Laar tõi esile iga ametniku kohustuse olla suuteline põhjendama ühe või teise seadusakti tegelikku mõju Eesti arengule. Enda tegematajätmisi ega saamatust ei tohi varjata euronormide taha, rõhutas ta. 11. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Eestil ja Horvaatial on ühised eesmärgid Täna jõuab lõpule Riigikogu esimehe Toomas Savi ametlik visiit Horvaatia Vabariiki. Visiidi käigus toimusid kohtumised Horvaatia presidendi Stjepan Mesic´i, parlamendi esimehe Zlatko Tomcic´i ja asepeaminister Goran Granic´iga. Kõneldes oma maa ees seisvatest probleemidest tõid Horvaatia riigijuhid esile omandireformi ja juriidilise reformi läbiviimisega seotud raskused, keskkonnakaitse küsimused ja varimajanduse lokkamise, mis viib alla üldise elatustaseme. Keskmine tööpuudus riigis ulatub 20 protsendini. Kuna Horvaatia on seadnud endale eesmärgiks ühineda nii Euroopa Liidu kui NATO-ga, jälgivad nad tähelepanelikult Eesti arengusuundi selles vallas. Toomas Savi avaldas valmisolekut jagada meiepoolseid kogemusi ka omandireformi ja juriidilise reformi läbiviimisel. Spiikerite vahelises vestluses leiti ühiselt, et kahe riigi parlamendikomisjonide kontaktid ja kohtumised võiksid kasu tuua mõlemale poolele. Täna on Toomas Savi koos abikaasa Kirsti Savi, Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Arvo Sirendi ning Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibulaga ringsõidul Opatija linnas, kus kohtutakse linnapea ning kohaliku omavalitsuse liikmetega. Veel leiavad aset kohtumised Horvaatia parlamendi turismikomitee liikmetega.Tallinnasse jõutakse tagasi laupäeval. 08. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu, 7. juuni Riigikogu juhatus võttis menetlusse määras juhtivkomisjoni Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Vootele Hanseni ja Väino Linde poolt 7. juunil algatatud kriminaalmenetluse koodeksi, Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta", kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (797 SE). Eelnõuga muudetakse korda, mis näeb ette haldusõiguserikkumise ja kuriteo eest karistamisel rahatrahvi arvutamise kuupalga alammäärast. Kriminaalmenetluse koodeksit täiendatakse uue paragrahviga, mis näeb ette uurija kohustuse nõuda Maksuametilt ning tööandjalt ja teistelt asutustelt ja isikutelt rahatrahvi päevamäära arvutamiseks vajalikke andmeid. Õigus andmete nõudmiseks on vajaduse korral ka kohtul ja prokuröril. Võimaldamaks rahatrahvi mõistmist keskmise päevasissetuleku alusel on eelnõus täiendatud ja muudetud Kriminaalkoodeksi § 28 "Rahatrahv" sätteid. Rahatrahvi päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Päevasissetuleku arvutamise aluseks on uurija teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Kohus võib süüdimõistetu päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Eelnõu kohaselt määratakse rahatrahv haldusõiguserikkumise eest karistussätte sanktsioonis ette nähtud trahviühikute ulatuses. Trahviühiku suurus on 60 krooni. Terves haldusõiguserikkumiste seadustikus asendatakse mõiste "päevapalk" mõistega "trahviühik". Maksukorralduse seadusemuudatuse kohaselt võib maksuhaldur menetlejale andmeid esitada maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
07. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 6. juuni Riigikogu juhatuse otsusega võeti täna menetlusse 2 eelnõud ja määrati neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 6. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Laenulepingule riigigarantii andmise kohta" eelnõu (795 OE). Otsusega soovitakse anda nõusolek riigigarantii andmisele Eesti Televisiooni poolt võetavale laenule summas 37 miljonit krooni tähtajaga 10 aastat. Lepingutasud ja intress ei või ületada määra, mis võrdub ühe aasta EURIBOR pluss kahe protsendiga aastas. Vabariigi Valitsuse poolt 6. juunil algatatud töölepingu seaduse eelnõu (795 SE). Kehtiva töölepingu muutmise esmane vajadus tuleneb hetkel Riigikogu menetluses olevast võlaõigusseaduse eelnõust, mis muudab oluliselt kehtiva "ENSV tsiviilkoodeksi" lepinguõiguse põhimõtteid, öeldakse seletuskirjas. Samuti on võrreldes kehtiva töölepingu seaduse vastuvõtmise ajaga märgatavalt muutunud majanduslik situatsioon ja tööturusuhted. Eelnõu jaguneb 6 peatükiks: üldsätted, töötaja kohustused, tööandja kohustused, töölepingute üleminek ettevõtte üleminekul, töölepingu muutmine ja töölepingu lõpetamine. 06. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 5. juuni Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Riigikogu juhatuse poolt 4. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (792 SE). Eelnõu kohaselt nimetatakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Jüri Kaver, Meelis Paavel ja Arvo Sirendi. Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi ja Kalev Kallo poolt 4. juunil algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-de 152, 153 ja 154 täiendamise seaduse eelnõu (793 SE). Muudatuste eesmärgiks on erastada kinnistu ühe tehinguga. Tagastamise või erastamise õigustatud subjektile soovitakse anda täiendav volitus sõlmida servituutlepinguid. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 5. juunil algatatud Riigikogu otsuse "Põhjamaade Investeerimispangalt laenu võtmisega nõustumine" eelnõu (794 SE). Eelnõu näeb ette Põhjamaade Investeerimispangalt riigimaanteede korrastamise projekti rahastamiseks laenu võtmist 45 000 000 euro suuruses summas. 06. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Seimase esimees kohtus Riigikogu komisjonidega Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni esindajad kohtusid täna Eestis kahepäevasel ametlikul visiidil viibiva Leedu parlamendi esimehe Kohtumisel väliskomisjoniga tuli kõne alla äsja lõppenud NATO PA kevadistung Vilniuses, Euroopa Liidu ja NATO laienemine, tööjõu vaba liikumise küsimus, suhtumine ELiga liitumisse Eestis ning Eesti ja Venemaa suhted. A. Paulauskas avaldas heameelt, et Eesti ja Leedu koostöö on viimase kümne aasta jooksul olnud üsna tõhus ning lootust, et edasine suhtlemine tiheneb veelgi. A. Tarand teavitas delegatsiooni liikmeid, et NATO PA istungitele järgnenud Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimeeste kolmepoolsel kohtumisel rõhutati vajadust edaspidi koostööd veelgi tihendada ja lepiti kokku, et kord aastas hakkavad aset leidma väliskomisjonide kohtumised. Leedu parlamendi president avaldas imestust euroskeptikute osakaalu üle Eestis. "Igal rahval on alguses olnud eufooriafaas suhtumises Euroopa Liitu, hiljem muutub suhtumine vaoshoitumaks. Selleks on mitmeid põhjuseid: ühelt poolt on EList rohkem teada, samas aga levib rahva seas palju väärarvamusi," ütles A. Tarand oma vastuses. "Ühes liidust tulime, teise läheme" on üks neist, teise probleemina nimetas Tarand ametnike poolt bürokraatlike nõuete vabandamist EL normidega. Ü. Nugis avaldas arvamust, et euroskeptitsism tuleneb üldisest subjektiivsest suhtumisest ühiskonna ellu. Kui Eesti Eurovisiooni võitis, suhtumine ELiga liitumisse muutus. See näitab, et teha tuleb just asjalikku selgitustööd, ütles A. Tarand. A. Paulauskas huvitus Eesti ja Venemaa suhetest. Püüame lahendada ühe probleemi korraga mitte kõiki küsimusi koos," ütles Tarand. Hetkel on käsil läbirääkimised topelttollide kaotamise küsimuses. Paulauskas rääkis väliskomisjoni liikmetele Leedu probleemidest Kaliningradi oblastiga. EL liikmeks saades peab Leedu oma viis Kohtumisel riigikaitsekomisjoniga keskenduti NATO laienemise teemale. "Vaatamata sellele et oleme erinevad riigid, on meil ühised eesmärgid ja arusaamad ELi ja NATOsse pürgimisel," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar. Ta avaldas Leedule tunnusust hiljuti Vilniuses toimunud NATO PA korraldamise üle. Kohtumisel kõneldi kaitsekulutuste finantseerimisest Eestis ja Leedus. "Järgmise aasta eelarves kuulub 2% SKP-st kaitsekulutustele. See ei olnud kerge otsus, sest raha on alati vähe, kuid need kulutused ei ole vaid NATO nõue vaid on vajalikud meile endile," ütles T. Tammsaar. Veel kõneldi õhukaitsejõududest, infotehnoloogia osast riigikaitses, strateegiliste objektide erastamise küsimusest ning rahvaalgatuslikest kodukaitseliitudest. Komisjonide esindajad ja Leedu parlamendi esimees olid arvamusel, et kolm Balti riiki peaks NATOga liituma korraga, kuna see suurendab terve Euroopa stabiilsust. Räägiti ka kaitsepoliitika lepingust, millele 12 Leedu parteid hiljuti alla kirjutasid. Väliskomisjoni esindasid komisjoni esimees Andres Tarand, aseesimees Ülo Nugis ning liikmed Ignar Fjuk ja Mari-Ann Kelam. Riigikaitsekomisjonist osalesid kohtumisel komisjoni esimees Tiit Tammsaar, aseesimees Trivimi Velliste ning liikmed Arvo Jaakson, Valve Kirsipuu ja Enn Tarto. Artûras Paulauskase ja teda saatva delegatsiooniga.areþiimi rangemaks muutma, juba praegu selgitatakse sellealaseid vajadusi piiriäärasetele elanikele; samuti on mõeldud soodustuste pakkumisele neile elanikele," ütles Paulauskas. Üldiselt valitsevad Kaliningradi ja Leedu vahel head suhted, andis A. Paulauskas teada.05. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Kalev Kukk sai Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni Suure Teenetemärgi Täna, 5. juunil andis Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Gerhard Enver Schrömbgens oma residentsis liidupresident Johannes Rau nimel Riigikogu liikmele Kalev Kukele üle Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni Suure Teenetemärgi. Rõhutades Kalev Kuke tegevust Eesti majandusreformide läbiviimisel, nimetas suursaadik, et Kalev Kukk on eesti keelde tõlkinud Ludwig Erhardi teose "Heaolu kõigile". Tunnustades Kalev Kuke erilisi teeneid suhetes Saksamaa Liitvabariigiga nii poliitika kui ka majanduse vallas, tõi suursaadik eriti esile K. Kuke aktiivset osalemist Riigikogu Eesti-Saksa parlamendirühma töös selle esimehena või aseesimehena. Suhteliselt lühikese aja jooksul on see juba teine tunnustus Riigikogu Eesti-Saksa parlamendirühma tööle. Vähem kui kuu aja eest anti samas Mart Laarile, kes oli Riigikogu eelmise koosseisu parlamendirühma esimees, saksa-eesti suhete arendamise eest Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni I klassi suurrist.
05. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 4. juuni Edastati Riigikogu liikme Tiit Toomsalu arupärimine keskkonnaminister Heiki Kranichile. Arupärimine on keskkonnaministri volituste piiride ja kalapüügikitsenduste rakendamise kavade kohta Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve akvatooriumis. Seoses keskkonnaministri 22. mai 2001 määrusega, mis keelab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel rääbise püügi 20. juunist 1. novembrini ja nakkevõrguga püügi 15. juunist 1. septembrini, soovib arupärija teada, millise normatiivse aktiga anti keskkonnaministrile volitused piirangute kehtestamiseks. Samuti küsib T. Toomsalu, kas Keskkonnaministeerium on analüüsinud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve äärsete eesti valdade kalurite piirangute kehtestamisest tulenevate sissetulekute langust ja esitanud valitsusele ettepanekud meetmeteks nende kompenseerimiseks. 05. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Toompea lossis kogunenud ümarlaud arutas hasartmaksuseaduse muutmist Täna kogunes Toompea lossi 6 kodanikeühenduse poolt kokku kutsutud ümarlaud, et arutada kavandatavaid muudatusi hasartmängumaksu seaduses ning saavutada osapooltevaheline dialoog. Ümarlaual osalenud arutasid eelmisel, 25. mail peetud ümarlaual väljaöeldut ning valmistasid sõnastamiseks ette ühised seisukohad ja omapoolsed ettepanekud seaduse muutmiseks. Muudatusettepanekud on kavas Rahandusministeeriumile edastada sel nädalal. Ümarlaua kutsusid kokku Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Liikumine Eluterve Eesti, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastefond ja Eesti Pensionäride Ühingute Koostöökoda. Lisaks kodanikeühendustele osalesid kokkusaamisel Riigikogu sotsiaalkomisjoni, rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ning Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, regionaalministri ning Hasartmängumaksu Nõukogu esindajad. Riigikogu komisjone esindasid rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ja komisjoni liige, Hasartmängumaksu Nõukogu esimees Mart Siimann, kultuurikomisjoni esimees Mart Meri ning sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius ja liige Mai Treial. Lisainfo: Alar Tamm, Lastekaitse Liit; 6311 128, 050 86 656 04. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Toomas Savi kohtus Leedu parlamendi esimehega Täna hommikul kohtus Riigikogu esimees Toomas Savi Eestis ametlikul visiidil viibiva Leedu parlamendi esimehe Artûras Paulauskasega.T. Savi väljendas heameelt, et kahe parlamendi vahelised tihedad suhted jätkuvad, lisades, et edu saab sõltuda vaid koostööst ühiste eesmärkide suunas. Kohtumise teemadeks olid EL ja NATO`ga liitumine. T. Savi avaldas A. Paulaskasele ja kogu Seimasele tunnustust NATO Parlamentaarse Assamblee plenaaristungi läbiviimise eest Vilniuses. Ta rõhutas, et Balti riikide jaoks on väga oluline garanteerida oma rahvaste julgeolek ning avaldas lootust, et 2002. aastal Prahas toimuvale NATO kohtumisele kutsutakse liitujatena kõik Balti riigid. Vastates T. Savi küsimusele NATO PA liikmete suhtumisest laienemisse, pidas A. Paulauskas oluliseks mõjutada rohkem NATO liikmesriikide valitsusi ning parlamente, et nad oma seisukohti selgemini väljendaksid. T. Savi teavitas Leedu parlamendi esimeest mai lõpus Bratislavas toimunud 11 Euroopa parlamendi esimehe kohtumisel kõneldust. Ta pidas väga oluliseks, et enam ei räägita erinevatest liitujate gruppidest vaid üheselt 12+1 kandidaatriigist. Kohtumisel kõneldi ka tööjõu vabast liikumisest. Ühine suhtumine on, et üleminekuperioodi siin ei toetata. Kohtumisel viibisid ka Riigikogu liikmed Kristiina Ojuland ja Arvo Sirendi.
04. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 31. mai Riigikogu avaldus "Kommunistliku reþiimi kuritegudest Eestist" eelnõu (784 AE). Avalduses kuulutab Riigikogu kuritegusid toime pannud kommunistliku reþiimi ja seda vägivaldselt teostanud Nõukogude riigi organid, nagu NKVD, NKGB, KGB jt ning nende asutuste poolt moodustatud erakorraliste tribunalide (troikad), samuti õigusvastaste asutuste, hävitus- ja rahvakaitsepataljonide tegevuse kuritegelikuks. Riigikogu rõhutab, et Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest on võrdsel määral vastutavad neid juhtinud NLKP ja selle osakond EKP. Samas rõhutab Riigikogu, et iga isiku osalemise kuritegude toimepanemises tuleb anda individuaalne ja juriidiline hinnang. Riigikogu rõhutab vajadust anda Nõukogude okupatsioonivõimude ning repressiivorganite poolt Eestis ellu viidud genotsiidile ning inimsusevastastele ja sõjakuritegudele ka kohtulik hinnang. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 31. mail algatatud Riigikogu otsuse "2000. aasta riigieelarve täitmise aruande kinnitamine" eelnõu (788 SE). Eelnõuga soovitakse kinnitada Vabariigi Valitsuse 2000. aasta aruanne, mille koostisesse kuuluvad: riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne; riigieelarve vahendite olemi ja paigutuse aruanne eelarveaasta alguse ja lõpu seisuga; eelarveaasta lõpuks täitmata rahaliste kohustuste loetelu; ülevaade ülekantud ja arvestuslikest kuludest; Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise aruanne; riigi varaliste kohustuste aruanne; riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks ettenähtud vahendite laekumise ja kasutamise aruanne ning stabiliseerimisfondi haldamise aruanne. 5. Valitsuse poolt 31. mail algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (789 SE). Eelnõu sisuks on eeluurimistähtaegade ja kohtumenetlust puudutavate tähtaegade kaotamine ning linna- ja maakohtus kohtuotsuse vormistamise ja kuulutamise korra muutmine. 6. Valitsuse poolt 31. mail algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (790 SE). Seaduse muutmine on tingitud tööseaduse kaasajastamise ja terminite ühtlustamise vajadusest ning Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvist 72, mille lõike 1 kohaselt sätestatakse ametite ja inspektsioonide pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel seadusega. 7. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Edgar Savisaare 31. mail algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE). Seadusemuudatuse eesmärgiks on kindlustada töövõtjale ametiühingu valitud esindaja kaitse. Seaduse paragrahvi 28 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta või ametiühingu valitud esindaja informeerimiseta ning temaga konsulteerimata, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. 8. Riigikogu liikmete Rein Järvelille, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi 31. mail algatatud haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (786 SE). Seadusemuudatuse eesmärgiks on seaduse täiendamine tubakaaktsiisi seadusest tuleneva uue sanktsiooniga. Sigarettide kauplemise eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud sigarettide maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga määratakse rahatrahv kuni 300 päevapalga ulatuses. 01. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid: 1. 33 Riigikogu liikme poolt 2001. aasta 30. mail algatatud 2. Valitsuse poolt 30. mail algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (785 SE). eelnõu seadusena jõustumise korral kõrvaldataks see normitehnilised ebatäpsused, mis tekkisid veeseaduse muutmise seaduse menetlemisel. Veeseaduse muutmise seaduse §-des 24 ja 25 on viidatud käesolevale seadusele, kuid samas on viidatud veeseaduse mitte veeseaduse muutmise seaduse paragrahvidele. Samuti antakse ajapikendust veemajanduskavade koostamiseks, muutes tähtaega neljalt aastalt kuuele. 3. Valitsuse poolt 31. mail algatatud Riigikogu otsuse "Riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 - 2007" heakskiitmine" eelnõu (787 OE). Valitsus esitab Riigikogule eelnõu koos selle juurde lisatud aruandega riikliku integratsiooniprogrammi rakendamisest 2000. aastal. Riiklikus programmis käsitletakse Eestit kui ühiskonda, kus lisaks inimesi siduvatele ühisjoontele on olemas ka keeleline ja kultuuriline mitmekesisus. Käsitletakse järgmisi valdkondi: keelelis-kommunikatiivne integratsioon, õiguslik-poliitiline integratsioon, sotsiaal-majanduslik integratsioon. Pearõhk on keelelis-kommunikatiivne integratsiooni soodustamisel ühiskonnas. Programmis on 4 alamprogrammi: "Haridus" "Etniliste vähemuste haridus ja kultuur" "Täiskasvanute eesti keele õpe" ning "Ühiskonnapädevus". Riias algas Balti Assamblee 18. istungjärk Täna pärastlõunal algas Riias Balti Assamblee (BA) 18. istungjärk. Oma ettekandes meenutas Eesti delegatsiooni esimees Trivimi Velliste Eesti, Läti ja Leedu sarnast minevikku ning rõhutas ühiste pingutuste olulisust tuleviku kujundamisel. Kõneldes sündmustest Vene lõunapiiridel, avaldas T. Velliste lootust, et Venemaa ja Tðetðeenia jõuavad uute rahukõnelusteni. T. Velliste märkis, et Balti riikide koostöö algab nende piiridelt ning toonitas piiriülese koostöö soodustamise ja arendamise vajadust. "Siin on põhjust jälgida Euroopa Liidu riikide praktikat ning Euroopa raamkonventsiooni", lisas ta. "Teiste maade kogemused kinnitavad veenvalt, et kohalike omavalitsuste ja piirkondlike haldusüksuste koostöö aitab argiülesandeid palju tõhusamalt täita ning soodustab eriti piiriäärsete alade arengut", ütles Velliste oma ettekandes. Eriti tähtsana tõi ta esile ühistööd mitmesuguste avalike teenuste ja keskkonnakaitse vallas, seda eriti kriisiolukordades. T. Velliste tänas BA alalist koostööpartnerit, Beneluxi parlamenti abi eest Valga-Valka piiriülese konverentsi korraldamisel veebruaris, mis andis hea ülevaate piiriäärsetest probleemidest. Ta pidas oluliseks ühise töörühma moodustamist Venemaaga tollimenetluse protseduuri paremaks lahendamiseks. Ettekannetele järgnenud arutelul võttis sõna kommunikatsiooni- ja informaatikakomitee aseesimees Jüri Tamm. Ta juhtis tähelepanu kiiretele muudatustele ühiskonnas ning avaldas arvamust, et käes on aeg hinnata toimuvaid protsesse ning otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad meie tulevikku pikemas perspektiivis. J. Tamm tegi ettepaneku moodustada Soome parlamendi eeskujul BA ühendatud komitee või alakomisjon olemasolevate komiteede baasil – tuleviku komisjon, kus oleks võimalik laiapinnaliselt ning ettenägelikult arutada teemasid, mille vastuseid me võime vaid ette aimata. Esimese teemana käsitles BA Balti riikide kaasamist põhjamaade regiooni – Balti riikide ja põhjamaade parlamendiliikmete vahelise koostöö tihendamise võimalusi. Eestipoolse ettekandega esines siin Andres Herkel. Ta märkis, et probleemid, millega BA`l tegeldakse, otsivad juba praegu oma loomulikku väljundit laiema regionaalse koostöö tasemele. A. Herkel tõi välja võimalikud teemad, mida BA võiks käsitleda eeloleval Eesti eesistumisperioodil. Nendeks on infoühiskonna areng, keskkonna seisund koos regiooni tuumaohutuse tagamisega seotud probleemidega, Euroopa Liit ja avalik arvamus ning võimalike EL´ga ühinemisreferendumite ettevalmistamine Eestis, Lätis ja Leedus. "Neid probleeme tõstatades oleme väga huvitatud Põhjamaade kolleegide seisukohtadest", ütles Herkel, rõhutades koostöö edendamise olulisust Põhjamaade Nõukoguga. A. Herkel ei nõustunud seisukohtadega, mille kohaselt eestlaste, lätlaste ja leedulaste kultuuriline ja psühholoogiline ühtsus pole kuigi suur ning ollakse pigem saatusekaaslased, keda on tabanud sarnased ajalookatsumused, kui sarnase vaimulaadi kandjad. Ka saatusekaaslus kestab teatud mõttes edasi, ütles ta, juhtides tähelepanu ühistele eesmärkidele EL ja NATO liikmelisuse saavutamisel. Tema sõnul võib Põhjamaade puhul näha hoopis suuremat valikute lahknemist, kuna osa neist kuulub Euroopa Liitu ja osa mitte, mõned Põhjamaad on NATO liikmesriigid ning mõned pole soovinud selleks saada. Kõneldes Balti riikide ja Põhjamaade parlamendiliikmete edasisest koostööst, andis Herkel kõrge hinnangu PN konservatiivide rühma ettepanekule kaasata Balti riigid Põhjamaade Nõukogusse. Homme, 2. juunil Lisainfo: Kristiina Jusson, 05246525
01. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus jätkub BA istungjärk kell 10.00. Arutlusele tulevad ettevõtluskeskkonna parandamine Balti riikides, transpordi infrastruktuuri arendamine regioonis, Balti ühtse transiidikorra kehtestamine ja ühiste piirikontrollipunktide rajamine. Eesti-poolse ettekandega 3. Balti majandusfoorumist Tallinnas esineb Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 3. ühisistungjärk Täna ennelõunal jätkus Riias Balti Assamblee (BA) ja Põhjamaade Nõukogu (PN) 3. ühisistungjärk teemaga "Parlamentide osalemine põhjadimensiooni küsimuste lahendamisel". Ettekandega esines põhjadimensiooni küsimuste töögrupi esimees Kent Olsson, kes esitas prioriteetidena tuumaohutuse regioonis, koostöö Venemaa ja Balti riikidega, samuti koostöö keskkonna ning säästva arengu küsimustes, organiseeritud ja piiriülese kuriteo vastu võitlemisel. Eestipoolse kaasettekande tegi BA Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste. Ta rõhutas parlamendi rolli rahva hoiakute kujundamisel. T. Velliste sõnul tuleb põhjamõõde viia rahva sekka, selgitada valijatele, mis kasu see annab. Kui rahvas sellest rohkem kuuleks, mõistaks ta, et pehme julgeolek on midagi igaühe jaoks, ütles Velliste. Ta märkis, et põhjamõõtme edenemine toob kasu ka Euroopa Liidule. Velliste väljendas heameelt, et Euroopa Liit püüab siin oma eesmärke saavutada ennekõike piirkondlike organisatsioonide kaudu, nagu seda on Läänemeremaade Nõukogu, mis on üles näidanud suurt aktiivsust. T. Velliste pidas väga oluliseks noorsoo kaasamist noortevahetuse edendamise, võimaliku ühise kõrgharidusruumi loomise ning e-ärikeskkonna arendamise teel. Peale ettekandeid järgnes arutelu, kus sõnavõtuga esines BA Eesti delegatsiooni liige Arvo Sirendi. Tema sõnul pole põhjadimensioon meile ainult geograafilise ruumi üks mõõde, vaid sellel on ka sotsiaalse aegruumi tähendus. Praktiliselt, poliitiliselt ja riiklikult võiks põhjadimensioon tähendada Balti riikide ja Põhjamaade Nõukogu sidemete tugevdamist kuni kuulumiseni või esindatuseni Põhjamaade Nõukogus, ütles Sirendi oma sõnavõtus. Põhjadimensioon on teatud ühtekuuluvuse koondnimetus, mis võiks iseloomustada koostööd ja suhteid Põhjala riikide vahel, parlamentide vahel, rahvaste vahel, ütles ta lõpetuseks. Valve Kirsipuu * * * BA ja PN 3. ühisistungil võeti vastu ühisavaldus, mis sisaldab parlamentide koostööd, Euroopa Liidu laienemist, regionaalset ja piiriülest koostööd, parlamentide osalust EL põhjadimensioonis ning julgeolekupoliitikat puudutavaid põhimõtteid.
Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 3. ühisistungi ühisavaldus Parlamentide koostöö · Kaheksa riigi – Balti riikide ja Põhjamaade – koostöö on järk-järgult muutunud pidevaks, viljakaks ja vastastikku kasulikuks ning selle arendamisel otsitakse uusi koostöövõimalusi ja -vorme. · Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu jätkavad inimestevaheliste kontaktide toetamist ning parteide, poliitikute ja parlamendiliikmete mitmekülgsete poliitiliste kontaktide edendamist. Euroopa Liidu laienemine · Põhjamaad toetavad aktiivselt Balti riikide kiiret, läbimõeldud, demokraatlikku ja nõuetekohast Euroopa Liiduga ühinemise protsessi, mille tulemusena neist saaksid Euroopa Liidu täieõiguslikud liikmed. Balti riikidele on eriti oluline, et praegu on Euroopa Liidu eesistujamaaks Rootsi ning 2002. aasta teisel poolel saab selleks Taani. · Keskkonnakaitse, justiits- ja siseküsimused ning haldussuutlikkuse arendamine on vaid mõned valdkonnad, milles Balti riikide ja Põhjamaade koostöö Euroopa Liidu laienemise alal on osutunud viljakaks ja tõhusaks. · Praegune Balti riikide ja Põhjamaade koostöö Euroopa Liidu laienemise alal areneb edasi ka pärast laienemist. Regionaalne ja piiriülene koostöö · Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu liikmed on rõhutanud piirkonna ühtse energiaturu loomise ning e-ärikeskkonna ühtlustamise tähtsust. Tähtis ülesanne on infoühiskonna loomine. · Parlamendiliikmed on väljendanud toetust Balti riikide ja Põhjamaade ühtse kõrgharidusruumi loomise algatusele. · Olulise tähtsusega on kultuurivahetus ja -koostöö. Balti riigid on kutsunud Põhjamaid osa võtma käesoleva aasta lõpus kõigis Põhjamaades toimuvast Balti kultuurifestivalist. · Tõhustada tuleb ühiseid jõupingutusi organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel Balti riikide – Põhjamaade piirkonnas. · Balti riikide ja Põhjamaade üks prioriteete peab olema noortevahetuse soodustamine. Parlamendiliikmete osalus Euroopa Liidu põhjadimensioonis · Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu liikmed on leppinud kokku teha ühiseid jõupingutusi, et toetada Euroopa Liidu põhjadimensiooni tegevuskava elluviimist. · Parlamendiliikmed tegutsevad sihikindlalt selle nimel, et Balti riikide ja Põhjamaade vahel jätkuks avatud dialoog ja järjepidev koostöö, mis rajanevad kõigi riikide tingimuste, võimaluste ja väljavaadete erisuste ausal tunnistamisel. Julgeolekupoliitika · Parlamendiliikmed tervitavad Balti riikide ja Põhjamaade dialoogi süvendamist julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. · Euroopa Liidu ja NATO laienemine on tähtis stabiilsuse, vabaduse, rahu ja heaolu tagamiseks Euroopas. Parlamendiliikmed tunnustavad iga riigi õigust sõlmida kokkuleppeid ja ühineda organisatsioonide või ühendustega, mida ta peab kõige paremini vastavaks oma julgeolekuhuvidele. · Kohtumisest osavõtjad toetavad koostööd Läänemere piirkonna julgeoleku kindlustamisel, mis aitab kaasa kogu Euroopa julgeoleku tugevdamisele. * * * Kell 14.00 algab Riias 7. Balti Nõukogu. Ettekandega esineb Balti Ministrite Nõukogu esimees, Läti Vabariigi peaminister Andris Berzins. Kaasettekanded teevad Leedu välisminister Antanas Valionis ning Eesti majandusminister Mihkel Pärnoja. Toimub dokumendi "Balti Assamblee liikmete poolt Balti Ministrite Nõukogule küsimuste esitamise ja neile vastamise kord" arutelu ning allakirjutamine. Lisainfo: Kristiina Jusson, 05246525 01. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus 31. mai - 1. juuni 2001, Riia esitas oma sõnavõtus Eesti kolme prioriteetse valdkonnana põhjadimensiooni raames energeetika, transpordi ja infotehnoloogia. Energeetikavaldkonnas on esiplaanil Balti ringi projekti elluviimine. Kõneldes BA ja PN ühisavaldusest avaldas ta lootust, et kolleegid põhjamaadest oma edasise tegevuses ei unusta seda meie jaoks ja loodetavasti ka Põhjamaade jaoks nii olulist valdkonda. Väliskomisjonide esimehed hakkavad regulaarselt kohtuma 01. juuni 2001 Riigikogu pressitalitus Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand osales 31. mail Vilniuses NATO Parlamentaarse Assamblee istungil. Sellele järgnenud Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjoni esimeeste kolmepoolsel kohtumisel käsitleti Balti koostöö küsimust. Andres Tarand, Läti Seimi väliskomisjoni esimees Guntars Krasts ja Leedu Seimase väliskomisjoni esimees Alvydas Medalinskas rõhutasid vajadust tihendada koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel. Vastastikune informatsioonivahetus on oluline nii enne kui pärast ELi ja NATOga liitumist. Väliskomisjonide esimehed leppisid kokku, et kord aastas hakkavad aset leidma Balti riikide parlamendi väliskomisjonide kolmepoosed kohtumised, samuti on kavas regulaarseks muuta väliskomisjonide esimeeste kokkusaamised.
20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
