Riigikogu väliskomisjon kohtus täna pärastlõunal Euroopa
Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi lord
Russell-Johnstoniga. Kohtumisel käsitleti olukorda Tðetðeenias. ENPA
president andis ülevaate Tðetðeenia küsimuse käsitlemisest ENPA-s. "Keegi ei
pööra tähelepanu sellele, et Tðetðeenia sõda on iseseisvussõda," märkis lord
Russell-Johnston. Kohtumisel peatuti ka Eesti Pariisi saatkonnahoone tagastamise
küsimusel. Lord Russell-Johnston soovitas Eestil jätkata liitumisläbirääkimisi
Euroopa Liiduga sama tempokalt kui seni. Riigikogu liige Mari-Ann Kelam
avaldas arvamust, et ka mitteformaalsel tasandil peaks püüdma leida Venemaa
probleemile lahendusi. Samuti kõneldi Venemaa suhtumisest NATO laienemisse.
Lühidalt puudutati ENPA monitooringu komitee koostatud raportit Ukraina kohta.
Kohtumisel osalesid väliskomisjoni aseesimees Ülo Nugis ning liikmed
Ignar Fjuk, Sergei Ivanov, Mari-Ann Kelam, Liis Klaar ja Kristiina
Ojuland.

Eestlastel ja laulmisel on ikka mingi seos. Ma olen kuulnud, et Eestis on laulupidusid peetud juba 1869. aastast peale ja neid peetakse ikka veel. Ja need pole sugugi olnud lihtsalt peod, kuhu inimesed tavaliselt kogunevad, et ühisel häälel laulda koos mõni rõõmus laul. 1988. aasta juunis kogunes Tallinna protestiks tolleaegse nõukogude võimu vastu kolmsada tuhat eestlast, märkimisväärne osa kogu elanikkonnast, mis on saanud tuntuks "laulva revolutsioonina". Ja siis muidugi eestlaste triumf Eurovisiooni lauluvõistlusel napilt üle kahe nädala tagasi.

Aga laul pole alati rõõmus olnud. Kogu ajaloo vältel ja eriti lähiminevikus on eestlased laulnud, et kurvastusega meenutada 1939. aastal kaotatud iseseisvust ning leinata tuhandeid, kes surid või keda deporteeriti nõukogude võimu ja natsire

Ent on olnud ka lootusrikkaid laule, kui 1920. aastal Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust -- kohustus, mida pidi täidetama tingimuseta ja igavesti, ometi reedeti see üheksateist aastat hiljem kõige jõhkramal kombel Molotov-Ribbentropi paktiga.

Sama lootuselaul tõi 1988. aastal kokku tuhandeid, ning see oli otsustav ja väärikas laul, mida laulsid eestlased, leedulased ja lätlased, kui nad Nõukogude Liidu-Saksa häbiväärse pakti aastapäeval moodustasid 600 kilomeetri pikkuse keti Tallinna ja Vilniuse vahel. See oli laul, mida laulsid miljonid, laul, mida nõukogude võim enam ignoreerida ei saanud, sest see oli laul, mis kuulutas tema lõppu.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee eesistujaks olemine tähendab suurepärast võimalust reisida kõigis meie liikmesriikides -- see ei ole reisimine pelgalt geograafilises mõttes, see on kulgemine läbi aja, läbi ajaloo, läbi meie Euroopa kollektiivse mälu. See on reis läbi kuulsusrikaste hetkede ja seikade, mis ei tee inimkonnale sugugi au.

Sel teekonnal on mulle ikka ja jälle muljet avaldanud ning minus sügavat austust esile kutsunud väikerahvaste vastupidavus ja visadus, mis on aidanud neil ajaloo vältel kõige kiuste säilitada oma identiteeti, oma kultuuri, keelt ja traditsioone ning oma poliitilist püsimajäämist neil paljudel kordadel, mil seda on ohustatud. Eestil on see õnnestunud, ja see on tal õnnestunud hiilgavalt. Tavaliselt on väikerahvad need, kes on näidanud, et rahva tõeline suurus ei peitu tema arvukuses ega rusika võimsuses, vaid rahva hingesuuruses ning kõigi pühendumuses väärtustele, mis on ühised meile kõigile. Selle üle võib tõeliselt uhkust tunda. Nii mõistan mina patriotismi.

Kahtlematult on Eesti sellise visaduse ja otsustavuse näide. Teisele maailmasõjale eelnenud üheksateistkümne iseseisvusaasta jooksul õnnestus Eestil, võrdväärselt naabritega Skandinaavias, ehitada üles oma majandus ja luua oma rahvale väljavaated püsivaks jõukuseks. Sellele tegi jõhkra ja ootamatu lõpu järjekordne nõukogude ja natsi okupatsioon. Ent viis aastakümmet hiljem, taasiseseisvudes, õnnestus Eestil uuesti jalule tõusta ning hämmastavalt lühikese aja jooksul asendada nõukogude re

Kuid, mu armsad sõbrad, olen see, kes olen, ning jagada kiitust kriitikata oleks minu kalvinistliku kasvatuse vastu. Ma valmistusin selleks visiidiks ja kuulasin maad, nagu mul alati kombeks on. Otsisin veebist või õigupoolest lasksin teistel sealt otsida, et leida põhjust mõneks tabavaks, kuid heatahtlikuks kriitiliseks märkuseks.

Vaatasin ka Assamblee dokumente. Eesti oli üks esimesi, kui mitte päris esimene riik, kelle kohustusi ja leppeid Euroopa Nõukogu liikmena Assamblee kontrollis. Mu sõbrad Rudolf Bindig ja Anders Björck koostasid aruande, ning vähe on põhjalikumaid ja nõudlikumaid kohtunikke kui need kaks härrat, hindamaks Euroopa Nõukogu eeskirjade järgimist. Ometigi lõpetati nende soovitusel monitooring aastal 1997.

Aga ega mina nii lihtsalt alla ei anna. Äkki leidsid teised seda, mis meil märkamata jäi? Lugesin läbi Human Rights Watch´i ja Amnesty International´i aastaaruanded. Nemad on üsna varmad leidma probleeme seal, kus valitsused vigu ei märka. Ei midagi. Viimase kolme aasta jooksul. Tundub, et kogu rahvusvaheline üldsus on ühel nõul, et te peate end korralikult üleval.

Ometi olen ma veendunud, et teate seda isegi, et arenguruum on avaraim ruum kogu maailmas ja et te teate vägagi hästi, millistes valdkondades te suudate ja saavutate enamat. Monitooringuaruande koostamise lõpetamisel soovisid Rudolf Binding ja Anders Björck näha veelgi edasiminekut selles osas, mis puudutab pagulaste kohtlemist, vene keelt kõnelevate elanike olukorda ning tingimusi kinnipidamiskohtades. Need kõik on keerulised ja delikaatsed küsimused, ning kui materiaalses ja seadusandlikus mõttes võib edu suhteliselt kiiresti saavutada -- juhul kui on olemas vajalikud vahendid ja poliitiline tahe -- kulub siiski aastaid, et muuta inimeste suhtumist, mis iseenesest on mainitud reformide püsiva tulemuse saavutamise eeltingimus.

Euroopa Nõukogus ja eriti Assambleel teevad Eesti esindajad eeskujulikku tööd ning annavad panuse, mis ei ole proportsionaalne teie riigi suurusega, sest -- lubage mul olla halastamatult aus -- te olete suurepärased, aga teid ei ole palju. Aga nagu ma just äsja ütlesin, ei ole lõppkokkuvõttes riigi suurus nii oluline kui tema rahva hingejõud, ning silmapaistvaid isiksusi on teil ilmselt väga palju.

Teil on loomulikult Kristiina, teie parlamendidelegatsiooni juht Assambleel ja minu järeltulija Assamblee liberaalide rühma juhi kohal.

Ta on esimene Ida-Euroopa riigist pärit isik, kes on nii kõrgel ametikohal, ja ta on ainus naine Assamblee praeguse koosseisu poliitiliste rühmade juhtide hulgas, ja ta tuleb suurepäraselt oma tööga toime.

Siis on veel tema kolleegid Eesti delegatsioonist -- Ivar Tallo, kes hiljuti koostas õiguskomisjoni nimel arvamuse Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusega võitlemise konventsiooni kohta, mis on esimene selles valdkonnas. Avaldan tunnustust ka Sergei Ivanovile, Anti Liivile, Elmar Truule ja Lauri Vahtrele, kes kõik annavad oma panuse Assamblee töösse.

Assamblee ja kogu Euroopa Nõukogu vajab seda panust ja vajab just selliseid isiksusi. Assamblee presidendina olen jõudnud oma kolmanda ja viimase tööaasta keskpaika. Kuigi mul pole veel vähimatki kavatsust alustada lahkumiskõnedega, mõtlen ma siiski sellele, mida me oleme ära teinud viimase kahe ja poole aasta jooksul, mõtlen sellele, milline oli Assamblee siis, kui mind praegusesse ametisse valiti ja sellele, milline on Assamblee, kui annan ameti üle oma järeltulijale.

Minu eesistumise ajal on töös domineerinud olukord kahes Euroopa piirkonnas -- Kaukaasias ja Balkanil. Mõlemal puhul on olnud lootustandva

30. maist 1. juunini Eestis ametlikul visiidil viibiv ENPA president lord Russell-Johnston esines täna Riigikogu istungitesaalis kõnega.

ENPA president avaldas Riigikogu ees Eestile tunnustust: "Tänaseks on Eesti aktiva poolel kaheksa tulemusrikast aastat Euroopa Nõukogu liikmena ja ta on üks Euroopa Liidu juhtivaid kandidaatriike."  Eesti oli üks esimesi, kui mitte päris esimene riik, kelle kohustusi ja leppeid Euroopa Nõukogu liikmena assamblee kontrollis. Rudolf Bindigi ja Anders Björcki koostatud aruande põhjal lõpetati monitooring Eestis 1997. aastal ning viimase kolme aasta jooksul ei ole ka Human Rights Watch´i ja Amnesty International´i aastaaruannetes Eesti kohta midagi laiduväärset avaldatud, tunnustas lord Russel-Johnston.

Arenguruum on avaraim ruum kogu maailmas, ütles ENPA president ja avaldas arvamust, et Eesti võiks parandada pagulaste kohtlemist, vene keelt kõnelevate elanike olukorda ning tingimusi kinnipidamiskohtades. Need on keerulised ja delikaatsed küsimused, kuid vajalike vahendite ning poliitilise tahte olemasolul on võimalik suhteliselt kiiresti edu saavutada, avaldas ta lootust.

Lord Russell-Johnston kiitis ENPA Eesti delegatsiooni tööd. Ta nimetas oma kõnes ENPA Eesti delegatsiooni ja ENPA liberaalide rühma juhti Kristiina Ojulandi . "K. Ojuland on esimene Ida-Euroopa riigist pärit isik, kes on nii kõrgel ametikohal, ta on ainus naine Assamblee praeguse koosseisu poliitiliste rühmade juhtide hulgas ning tuleb oma tööga suurepäraselt toime," rääkis ENPA president. Ta avaldas tunnustustust ka teistele delegatsiooni liikmetele - Sergei Ivanovile, Anti Liivile, Elmar Truule ja Lauri Vahtrele. Eraldi tõstis lord Russell-Johnston esile Ivar Tallo, kes koostas hiljuti ENPA õiguskomisjoni nimel raporti Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusega võitlemise konventsiooni kohta.

Lord Russell-Johnston kõneles ka peamistest probleemidest tema eesistumise ajal - konfliktidest Kaukaasias ja Balkanil. Ta avaldas arvamust, et assambleel on olnud oluline osa nii positiivsete nihete saavutamisel kui jõupingutustes leida kriisile lahendus. "Eesti panus selle saavutamisse on oluline ning ma olen veendunud, et võime teie peale loota; et te teete ära oma osa ja enamgi veel. Estonie, douze points," lõpetas ENPA president oma kõne.

Lord Russell-Johnstonil seisab täna pärastlõunal ees kohtumine Riigikogu väliskomisjoni liikmetega.

NB!!! Homme, 1. juunil kell 10.00 annavad Riigikogu esimees Toomas Savi ja lord Russell-Johnston ruumis L 240 PRESSIKONVERENTSI.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

Riigikogu liikme Koit Pikaro poolt 28. mail algatatud politseiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (777 SE). Politseiseadust täiendatakse sätetega munitsipaalpolitsei kohta. Munitsipaalpolitsei on eelnõu järgi kohaliku omavalitsuse haldusalas olev institutsioon, kes tagab avaliku korra haldusterritooriumil; ennetab ja tõkestab kuritegusid ning teisi õigusrikkumisi.
Munitsipaalpolitsei moodustab, korraldab ümber, lõpetab selle tegevuse ning kehtestab asukoha ja tööpiirkonna kohalik omavalitsus kooskõlastatult kohaliku politseiprefektuuriga. Munitsipaalpolitseil on oma eelarve, mis on osa kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Rahanduskomisjoni poolt 28. mail algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (778 SE). Maksukorralduse seadust täiendatakse tulenevalt vajadusest kehtestada nõuded maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavatele dokumentidele. Eelnõu annab maksumaksjale või maksu kinnipidajale õiguse esitada maksudeklaratsioone, avaldusi, taotlusi ning muid dokumente elektroonilisel teel.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 29. mail algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (779 SE). Eelnõu põhieesmärgiks on luua õiguslikud alused ning kehtestada põhinõuded rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva kontserni aruandluse koostamiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 29. mail algatatud meresõiduohutuse seaduse eelnõu (780 SE). See reguleerib Eesti lippu kandvate laevade ja väikelaevade meresõiduohutust ning laevatavatel sisevetel sõidu ohutust.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 29. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada isikute ringi, kellel arvestatakse

6. Vabariigi Valitsuse poolt 29. mail algatatud seaduse "2001. aasta riigieelarve" muutmise seaduse eelnõu (782 SE).
Riigikogu osas vähendatakse parlamendipensionideks määratud summasid ning suurendatakse majandamiskuludeks määratud summat

Presidendi Kantselei ettepanekul tehtavad muudatused on tingitud Vabariigi Presidendi vahetusest 2001. aastal ning k.a aprillis Riigikogus vastu võetud Vabariigi Presidendi töökorra seadusest.
Haridusministeeriumi haldusalas suurendatakse riigiinternaatkoolide ülalpidamiskuludeks määratud summat.
Kinnipeetavate arvu suurenemise tõttu suurendatakse kinnipeetavate toitlustamiskulusid. Toitlustamiskulude katteks on kavandatud vähendada majandamiskulusid.
Kaitseministeeriumi osas vähendatakse riigikaitseosakondade ülalpidamiskulusid ning suurendatakse ajateenijate ühekordseid toetusi seoses vabariigi keskmise palga suurenemisega.
Keskkonnaministeerium Info- ja Tehnokeskuse kulusid suurendatakse, vähendatakse riigi poolt ostetavaid töid. Samuti suurendatakse Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kuludest ülalpidamiskulusid ning Keskkonnainspektsiooni ülalpidamiskulusid.
Kultuuriministeeriumi osas suurendatakse kultuurile ja spordile toetusteks määratud summat, rahvaraamatukogude ülalpidamiskulusid.
Majandusministeeriumi investeeringute muudatus on seotud Patendiametile kapitaalremondiks ettenähtud osalise ümbersuunamisega soetusteks.
Rahandusministeeriumi osas suurendatakse infotehnoloogiakuludeks määratud summat.
Suurendatakse Politseiameti ülalpidamiskulusid.
Sotsiaalministeeriumi osas suurendatakse laste riiklikuks hoolekandeks määratud summat.
Teede- ja sideministeeriumi osas suureneb riigimaanteede hoiuks määratud summa.

7. 11 Riigikogu liikme poolt 29. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 täiendamise seaduse eelnõu (783 SE). Eelnõuga soovitakse kehtestada represseeritud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasale ja lastele, ke

Riigikogu külastas täna esmakordselt Eestis visiidil viibiv Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee president Adrian Severin.

Kohtumistel Riigikogu esimehe Toomas Saviga ning Riigikogu väliskomisjoniga tuli jutuks OSCE PA delegatsiooni hiljutine visiit Venemaale ja kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. A. Severin andis Riigikogu esimehele ja väliskomisjoni esindajatele ülevaate teemadest, mis Moskvas V. Putiniga kohtudes kõne all olid. Räägiti Venemaa vajadusest toime tulla endise NSVL pärandiga ning olukorrast Kesk-Aasias ja Balkanil.

Kohtumisel T. Saviga rõhutas A. Severin, et OSCE PA tugevus ja juured on rahvusparlamentides. Ta rääkis vajadusest moodustada eri riikide parlamendiliikmetest nö kontaktrühmad, mis külastaksid kriisikoldeid, kus asuvad OSCE missioonid ja esitaksid paar korda aastas sealset olukorda kajastava raporti. OSCE PA president avaldas arvamust, et parlamentides peaks rohkem käsitlema OSCE tegevusvaldkonda puudutavaid küsimusi ning rääkis vajadusest arendada parlamentaarset diplomaatiat.

 Oluline on külastada ka mitteprobleemseid riike, mitte ainult kriisikoldeid, ütles A.Severin oma visiidi kohta Eestisse.

Väliskomisjoni esindasid komisjoni aseesimees Ülo Nugis ning liikmed Sergei Ivanov, Mari-Ann Kelam, Liis Klaar, Sven Mikser ja Vladimir Velman.

Täna pärastlõunal kohtub A. Severin OSCE PA Eesti delegatsiooniga, kes annab tema auks lõuna ja OSCE Eesti missiooni suursaadiku Doris Hertramfiga. OSCE PA president lahkub Eestist täna.

Riigikogu uurimiskomisjon Maapanga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks ja pankrotiprotsessi erapooletuse tagamiseks andis 28. mail Riigikogule üle komisjoni tegevuse lõpparuande.

Lisainfo:
Jaanus Männik
Uurimiskomisjoni esimees
631 6618

Riigikogu esimees Toomas Savi osaleb 28. – 29. maini Bratislavas aset leidval 11. Euroopa Parlamendi esimehe kohtumisel laienemisprotsessis osalevate riikide parlamentide esimeestega.

Täna alanud kohtumise esimese päevakorraküsimusena käsitleti laienemisprotsessi arengut. T. Savi andis osalejatele ülevaate Eesti läbirääkimiste hetkeseisust ning Eesti pingutusest läbirääkimistel võimalikult hea positsiooni saavutamiseks.

T. Savi avaldas arvamust, et avalikkust tuleb läbirääkimiste käigust pidevalt teavitada. "Inimestele tuleb adekvaatselt teada anda liitumise plussidest ja miinustest, et nad oleksid valmis euroreferendumil teadliku valiku langetamiseks", ütles ta. Riigikogu esimees rõhutas ka parlamendiliikmete rolli tähtsust avalikkuse informeerimisel Euroopa Liidust.

Kümnest sarnasest kohtumisest osavõtnuna avaldas T. Savi kahetsust, et Euroopa Parlamendi president Nicole Fontaine ei leidnud aega isiklikult sellel olulisel kohtumisel osalemiseks. T. Savi arvamust toetas jõuliselt ka Sloveenia parlamendi esimees Borut Pahor.

Tänase päeva jooksul järgnevalt kõne alla tulevad teemad on "Nice leping ja valmistumine Euroopa Liidu edasiseks konstitutsiooniliseks arenguks" ning "Tööhõive ja laienemisprotsessi sotsiaalsed aspektid". Parlamendiesimeeste kohtumine lõpeb homme, 29. mail.

Väga austatud IV Maarahva Kongress!

Head sõbrad ja lugupeetud külalised!

Võtan teie kutset tulla täna teie keskele tunnustusena, sest mulle tundub, et see on üks märk meievahelisest usaldusest. Kui suur ka ei oleks vahe poliitiliste lubaduste ja praktiliste tegude vahel Eesti tegelikkuses – veelgi tuntavam on rahulolematus kõigega, mis toimub meie ümber ja mida me ise toimetame. Rahulolematus ühelt poolt, tülpimus teisest küljest, sest teadmatust ja ebamäärasust on rohkem kui selgust ning ettenägelikkust. Öeldakse, et paber kannatab kõike. Ja ka ema ütleb väikesele lapsele, kui see nuttes kurdab, et valus on: kannata ära. Aga mitte ükski mõistlik inimene pole öelnud, et tuleb ära kannatada ebakindlus oma tuleviku ees. Meil kõigil on õigus selgusele selle ees, mis saab edasi. Mille taha see selgus ennast siis peidab?

Üks asi, mis venib endiselt ja on siiani tekitanud ainult segadust, on haldusreform. Me oleme täna siia kokku tulnud, et jätkata maarahva probleemide arutamist ja maarahva huvide kaitsmist. Aga ma usun, et ei räägi teemast mööda, kui tunnistan, et mida kauem haldusreformiga inimesi segadusse ajada, seda valusamalt tabab see just maarahvast, sest ega keegi ei vähenda linnade arvu, kogu aeg räägitakse valdade ja maakondade arvu vähendamisest. Iseenesest on haldusreformi mõte arusaadav: riik peab olema juhitav jõukohaselt kõikjal, üle kogu maa. Aga täpselt niisamuti peab olema võimalik elada normaalse inimese elu igal pool meie riigis, terves Eestis. Mitte ainult eliidi turvakülades Tallinna külje all, vaid ka Missos, Massiarul ja Pihtlas. Ja igal Eesti inimesel on õigus tahta oma kodu, katust pea kohale, tööd, korralikku palka, head tervist, kindlustatud vanaduspõlve ja jätku leivale.

Kui me ei taha, et meie oma inimesed ei kaotaks usku Eesti riiki ja Eesti tulevikku, siis ei maksa neid sõnu, mida ma äsja loetlesin, häbeneda. Haldusreform ei ole lihtne ülesanne. Kuid me teeme ta endale kindlasti jõukohasemaks, kui teeme esmalt selgeks, milleks me oleme suutelised ja kui palju me sellest tervikuna võidame. Või kaotame.

Eesti esimene iseseisvus kestis ümmarguselt kakskümmend aastat. Meie tänane iseseisvus on püsinud ligemale poole sellest ja nagu tookord, nii ka nüüd on väga palju inimesi, kes pole saanud iseseisvuse ajal majanduslikku ja sotsiaalset turvatunnet – ei tänaseks, ei pikemaks tulevikuks. Seda vastuolu – oma riigi arengu ja turvatunde nappuse vahel ei saa kõrvaldada poole aasta või mõne seadusega. Turvatunde loomine peab olema järjekindel töö, mis nõuab niisamasugust ühiskondlikku kokkulepet nagu see on meil olemas riigikaitse vallas.

Ja ehk ongi tänase Eesti üks peaprobleeme, et otsustajad ei viitsi, ei jaksa või ei taha oma rahvale tulevasi otsuseid selgitada ja otsuseid kokku leppida. Ja lihtsam on kabinetivaikuses pabereid kirjutada kui inimeste ebamugavatele küsimustele vastata. Aga ainult omavahel rääkides saame me rajada terve Eesti.

Kõik senised maarahva kongressid on olnud murelikud ja ma ei saa teile soovida ei siit teie eest ega ka teie keskel – ärge muretsege, kõik saab korda. Kõik saab korda siis, kui muret tuntakse. Ma soovin, et me suudaksime kokku leppida selles, et sotsiaalne turvatunne kasvaks – ja et selle kokkuleppe viljad jõuaksid ka meieni, mitte ei jääks päranduseks tulevastele põlvedele.

Ma soovin meile, et usalduse puudumine hakkaks vähenema, sest eduks vajame me eelkõige koostööd, sest niikaua kui igaüks istub oma kaevikus ja annab "tuld" väljapoole, seda koostööd ei ole. Ma soovin, et meie muretsemisest sündivate tegude läbi saab maarahvas usku ja kindlust tuleviku kavandamiseks. Usku ja julgust, et Eesti külas kostaks nii täna kui ka homme laste kilkeid ja naeru ja taamal kostvat karjakellade helinat.

Head sõbrad,

Ma soovin meile suuremat usaldust üksteise vastu ja mõttetalguteks jõudu tööle!

Täna kogunes Toompea lossi kuue kodanikeühenduse poolt kokku kutsutud ümarlaud, et arutada kavandatavaid muudatusi hasartmängumaksu seaduses ning saavutada osapooltevaheline dialoog.

Kodanikeühenduste esindajad andsid kohalolijaile ülevaate hasartmängumaksust laekunud sihtotstarbeliste toetuste abil laste, noorte, vanurite ja puuetega inimeste heaks seni ellu viidud programmidest.

Rahandusministri nõunik Madis Müller ja Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa tutvustasid seaduse väljatöötamise vajadust ja eesmärke.

Ümarlaua kutsusid kokku Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Liikumine Eluterve Eesti, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastefond ja Eesti Pensionäride Ühingute Koostöökoda. Lisaks kodanikeühendustele osalesid kokkusaamisel Riigikogu rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ning Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumi ja Hasartmängumaksu Nõukogu esindajad.

Riigikogu komisjone esindasid rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ja komisjoni liige, Hasartmängumaksu Nõukogu esimees Mart Siimann ning kultuurikomisjoni esimees Mart Meri ja liige Elmar Truu.

Ümarlaual osalenud leppisid kokku, et kohtuvad arutelu jätkamiseks uuesti ruumis L 240 4. juunil kell 13.00. Järgmisel kohtumisel loodetakse formeerida ja valitsusele saata omapoolsed ettepanekud seaduse muutmiseks.

Riigikogu esimees Toomas Savi ning Riigikogu liikmed Valve Kirsipuu ja Liina Tõnisson kohtusid täna pärastlõunal Eestis riigivisiidil viibiva Iirimaa presidendi Mary McAleese ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel tõdeti, et Eestil ja Iirimaal on palju ühist, seetõttu on kahel rahval lihtne üksteist mõista. T. Savi rääkis Mary McAleesele eestlaste sümpaatiast Iirimaa ja iirlaste vastu ning tutvustas külalistele Riigikogu ajalugu, ülesehitust ja töökorraldust, Riigikogu istungitesaalis tutvuti hääletussüsteemiga.

Iiri president tundis huvi, kuivõrd on Eesti noored huvitatud poliitikast. Riigikogu liige Valve Kirsipuu teavitas presidenti sellest, et alates Eesti iseseisvumisaastatest on noorte huvi poliitika vastu püsinud küllalt kõrge, samuti on Eestis palju noorpoliitikuid.

Liina Tõnissoni küsimusele Tallinnas Iiri saatkonna avamisest vastas kultuuriminister Sile de Valera, et see küsimus tuleb lähiaastatel valitsuses kindlasti arutusele.

Pikemalt peatuti naise muutunud rollil ühiskonnas.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Tiit Käbin kohtusid täna Läänemeremaade Ministrite Nõukogu ülemvoliniku Helle Degn´iga. Proua Degn andis ülevaate oma töövaldkonnast ning teda huvitavatest probleemidest Eestis. Ülemvolinik huvitus demokraatlike institutsioonide arengust, seadusloomest, organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest, õiguskaitseorganite finantseerimisest, õiguskantsleri (ombudsmani) tegevusest ning OSCE missiooni tulevikust Eestis. Andres Tarand andis lühiülevaate Eesti sotsiaalsest arengust ning selgitas ülemvolinikule organiseeritud kuritegevusega seotud probleeme. Tarandi sõnul on organiseeritud kuritegevus tihtipeale organiseerunud kiiremini kui riigiinstitutsioonid. Kõne all oli ka OSCE missiooni sulgemise küsimus, kuid samas vajadus säilitada loodud koostöövõrgustik. Tiit Käbin tutvustas Eesti ombudsmani institutsiooni märkides, et õiguskantsleri ja ombudsmani ameti ühendamine on tingitud nii rahalisest kaalutlusest kui ka kompetentsete inimeste nappusest. Pr. Degn avaldas lootust, et Läänemeremaade koostöö mudel on heaks eeskujuks teistele regioonidele Euroopas.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse 17. mail algatatud riigieelarve seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (773 SE). Riigieelarve seaduses defineeritakse ümber olulisemad mõisted, nt eelarve tulud, kulud, finantseerimistehingud, riiklikud investeeringud, samuti täpsustatakse eelarve koostamise protseduurireeglid ning eelarve täitmisega seotud rahalisi tehinguid vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Eelnõuga täiendatakse arvestuslike ja ülekantavate kulude definitsiooni.
Eelnõusse tuuakse lisaks riigieelarve tuludele ja kuludele sisse finantseerimistehingute mõiste. Täiendavalt lisatakse Vabariigi Valitsuse eelarve.
Riigieelarve koostamise aluseks saab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetav riigi eelarvestrateegia, milles kajastatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, Vabariigi Valitsuse peamised tegevuse eesmärgid, majanduse olukorra analüüs ning majandusarengu prognoos. Riigieelarve seadust täiendatakse uue peatükiga, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse eelarve vastuvõtmist ning põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamist.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 17. mail algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE).
Eelnõuga luuakse kooli omanike jaoks ühtne tegevusalus ja reguleeritakse toimingud, mis seonduvad uuemate õpilaste individuaalseid iseärasusi ning hariduslikke erivajadusi arvestavate koolikorralduslahenduste elluviimisega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudetakse § 3 tuues sisse põhikooli ja gümnaasiumi õppekava mõiste, mis asendab varasemat nimetust põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava. Haridusministrit kohustatakse määrusega reguleerima õpitulemuste välishindamisega seotud küsimusi. Õpitulemuste välishindamine on põhi- ja üldkeskhariduse riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riiklikul tasandil. Õpitulemuste välishindamise süsteemi moodustavad riigieksamid gümnaasiumi lõpetamisel, põhikooli lõpueksamid ja üleriigilised tasemetööd I ja II kooliastme lõpus.
Eelnõu sätestab klassitunnistuse või õpinguraamatu. Selle vahendusel teavitatakse õpilast ja lapsevanemat õpilase õpiedukusest ja käitumisele antud hinnangutest, aga ka järgmisse klassi üleviimisest või klassikursuse kordama jätmisest.

3. Riigikogu liikmete Liia Hänni, Mart Nuti ja Tiit Käbini poolt 17. mail algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja digitaalallkirja seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE).
Eelnõu eesmärk on võimaldada elektrooniliste isikutunnistuste väljaandmist. "Isikut tõendavate dokumentide seadusesse" lisatav § 19 võimaldab ja nõuab isikut tõendavale dokumendile digitaalse sertifikaadi lisamist, mis tagab igale kodanikule digitaalallkirja andmise ja kasutamise võimaluse. Muudatused "Digitaalallkirja seaduses" annavad sertifikaadi taotlejale õiguse delegeerida oma isikliku ja avaliku võtme moodustamine sertifitseerimisteenuse osutajale. Samuti ühtlustatakse sertifitseerimisteenuse osutaja või ajatempliteenuse osutaja poolt sertifikaadi või ajatempli kinnitamiseks kasutatav mehhanism.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Raivo Paavo, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 17. mail algatatud Riigi Teataja seaduse täiendamise seaduse eelnõu (776 SE).
Eelnõu kohaselt korraldab Riigikantselei õigusaktide tõlkimise vene keelde ning nende avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni 17. mail 2001 toimunud korralisel istungil arutati kaitseminister Jüri Luige poolt Tarmo Türksoni nimetamist Teabeameti peadirektori ametisse vastavalt Julgeolekuseaduse §-s 15 sätestatud korrale. Komisjon otsustas Tarmo Türksoni kandidatuuri toetada.

Vabariigi Valimiskomisjon arutas oma tänasel koosolekul Paldiski linna erakonna "Mõõdukad" valimisnimekirja volitatud esindaja Andrei Martõnjaki 11. mai 2001 kaebust, milles seatakse kahtluse alla Paldiski Linnavolikogu liikmete asendamise seaduslikkus.

VVK otsustas kaebuse osaliselt rahuldada, tunnistades kehtetuks Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsuse linnavolikogu asendusliikmete määramise kohta. Linna valimiskomisjonile tehti ettekirjutus uue otsuse langetamiseks selles küsimuses, samuti kodanike valimisliidu "Tasakaal" asendusliikmete registreerimiseks.

Lisainfo: Riigikogu Kantselei valimiste osakond, 631 6540

Riigikogu juhatusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 14. mail algatatud kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (768 SE). Seaduseelnõu algatamise vajaduse tingib seletuskirja kohaselt praktikas üleskerkinud probleem seoses isiku karistamisega narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses korduval tarvitamisel.
Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita, samuti arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest isiku poolt, kel on selle eest kehtiv halduskaristus; soovitakse määrata rahatrahv, arest või vabadusekaotus kuni kolme aastani.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 14. mail algatatud Euroopa ajutise sotsiaalkindlustusskeemide lepingu, välja arvatud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (769 SE). Lepingu ratifitseerimisel on kaks peaeesmärki: tagada, et lepinguosalise riigi kodanik, kes seaduslikult elab teise lepinguosalise riigi territooriumil, saab kõiki selle riigi õigusaktidega oma kodanikele ette nähtud sotsiaalkindlustushüvitisi ning kohaldada lepinguosalise vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi teiste lepinguosaliste riikide kodanikele. Lepingu on seni ratifitseerinud 19 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Türgi, Ühendkuningriik, Tðehhi ja Leedu. Lepingule on alla kirjutanud Läti.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 14. mail algatatud Euroopa ajutise sotsiaalkindlustusskeemide lepingu, mis hõlmab vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotushüvitiste skeemid, ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (770 SE). ). Lepingu ratifitseerimisel on kaks peaeesmärki: tagada, et lepinguosalise riigi kodanik, kes seaduslikult elab teise lepinguosalise riigi territooriumil, saab kõiki selle riigi õigusaktidega oma kodanikele ette nähtud sotsiaalkindlustushüvitisi ning kohaldada lepinguosalise vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest sotsiaalkindlustuslepingutest tulenevaid õigusi teiste lepinguosaliste riikide kodanikele. Lepingu on seni ratifitseerinud 19 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Türgi, Ühendkuningriik, Tðehhi ja Leedu. Lepingule on alla kirjutanud Läti.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 14. mail algatatud rahvahääletuse seaduse eelnõu (771 SE). Eelnõu väljatöötamise vajaduse tingis seletuskirja kohaselt Riigikogu valimise seaduse eelnõu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu väljatöötamine ja nendes ettenähtud muudatused hääletuse korraldamisel. Ühtlasi on sätestatud ka eelnev põhiseaduslikkuse järelevalve, et tagada rahvahääletuse otsuste vastavus põhiseadusele. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud või muudetud ka mitmeid muid rahvahääletusega seonduvaid küsimusi, olulisemad neist on hääleõiguse andmine ka mõnele kategooriale kinnipeetavatele ja rahvahääletuse algatamise õiguse andmine põhiseaduse muutmiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning muudes küsimustes Riigikogu liikmetele, fraktsioonidele ja komisjonidele.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 14. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu (772 SE). Eelnõuga taotletakse mittetöötavatele 80 aastaseks saanud pensionäridele 10-protsendilist rahvapensioni määramist.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) istung komisjoni esimehe Tunne Kelami juhtimisel. Istungil osalesid ka Majandusministeeriumi juures tegutseva ning põlevkivi temaatikaga seotud ettevõtteid, ministeeriume ja teadusringkondi ühendava Põlevkivi Ümarlaua liikmed.

Kohtumise eesmärgiks oli EAK liikmetele Eesti seisukohtade moodustamise tausta tutvustamine põlevkivile eristaatuse taotlemisel ning võimalike ühisseisukohtade formeerimine. Komisjoni liikmetel on parlamentaarsel tasandil võimalik Eesti huvisid esinda ning oma kolleege Euroopa Parlamendist ja liikmesriikide parlamentidest Eesti seisukohtadest informeerida järgmisel nädalal Stockholmis toimuval EL liikmes- ja kandidaatriikide parlamentide EAK-de konverentsil ning 22. - 23. maini Tallinnas aset leidval 7. Eesti - Euroopa Liidu Parlamentaarse Komitee istungil.

EAK ja Põlevkivi Ümarlaua liikmed arutasid põlevkivi edasise kasutamise võimalusi, sealhulgas kasutamisteid energeetikas ja keemiatööstuses. Mõlemal juhul on küsimus seotud mitmete laiemate valdkondadega: keskkond, sotsiaalsfäär, energia ja kütusetööstus.

Euroopa Liidu liikmesriikidel puudub põlevkivitööstuse praktika ning seetõttu puudub ELil ka sellealane seadusandlus. Eestil on kindla positsiooni ja huvide korral võimalus taotleda erandeid ning soodussuhtumist põlevkivitööstusse, öeldi kohtumisel.

Probleemid selles valdkonnas on seotud eeskätt investeeringutega teadusuuringutesse ja tootmise arendamisse parima olemasoleva tehnoloogia alusel (BAT). Akadeemik M. Veiderma pidas kaugemas perspektiivis lahenduseks Eesti liitumist Põhjamaade ja EL ühise energiasüsteemiga.

EAK esimees Tunne Kelam sõnastas tänase kohtumise kokkuvõtte: "Põlevkivivarud on Eesti rahvuslik rikkus ja seega oleks põlevkivi eristaatus EL kontekstis meie rahvuslik huvi. Eesmärgid on põlevkivikeemia, sealhulgas ka õli tootmise ja energeetika arendamine ning sellega seonduvalt vajalike teadusuuringute teostamine ning parima olemasoleva tehnoloogia rakendamine."

Põlevkivi Ümarlauda esindasid tänasel kohtumisel Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso, Välisministeeriumi eurointegratsiooni osakonna II büroo direktor Riho Laanemäe, Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia peaspetsialist Jüri Truusa; Ilmar Öpik ja Mihkel Veiderma Teaduste Akadeemiast, Lembit Vali ja Jaanus Ikla AS-ist Eesti Energia, Jüri Soone ja Janek Parkman Viru Keemia Grupist, Mati Jostov ja Enn Loko AS-ist Eesti Põlevkivi ning Aadu Kana AS-ist Kunda Nordic Tsement.

Riigikogu juhatus edastas riigikontrolör Juhan Partsile Riigikogu liikme Edgar Savisaare arupärimise Eesti Raudtee erastamise seaduslikkuse kohta. Arupärija soovib teada, kas Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise lepingu sõlmimine Baltic Rail Service-ga oli seaduslik ja põhjendatu ajal, mil kehtis Tallinna Halduskohtu 17. jaanuari 2001 määrus otsuse täitmise peatamise kohta ning oli tehtud Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2001 otsus tühistada Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsus, milles tunnistati parimaks pakkujaks Rail Estonia. Kas 30. aprillil 2001 sõlmitud AS Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamise leping on täies uatuses kooskõlas erastamise tingimuste, BRSi poolt esitatud lõplike erastamise pakkumise tingimustega ning kõigi kehtivate õigusaktidega? Arupärija soovib teada, kas EEA peadirektori kohusetäitja Jaak Liiviku poolt erastamise lepingu allakirjutamine lepingu sisu läbi lugemata ning EEA Nõukogu seisukohta saamata oli kooskõlas Eesti huvidega ning Jaak Liiviku kui ametiisiku ülesannete ning tema tegevusele esitatavate nõuetega.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimised siseminister Tarmo Loodusele, haridusminister Tõnis Lukasele, sotsiaalminister Eiki Nestorile ja justiitsminister Märt Raskile. Arupärimised on ajendatud HI-viiruse levikust ning selle tõkestamise vajalikkusest. Arupärija küsib ministritelt, millal arutati nende ministeeriumis esmakordselt HI-viirusega seonduvat ning kuidas on seni toimunud HIV-epideemia kohta käivate andmete analüüs ja ettepanekute väljatöötamine; samuti, kes on selle eest vastutav. Ta ootab kõigilt ministritelt vastust selle kohta, milliseid meetmeid on kavas epideemia tõkestamiseks rakendada ja mida ministeeriumides seni ette võetud on. Millisel määral peetakse vajalikuks vangistuse ja kriminaalhoolduse rakendamise puhul arvestada HI-viirusega seonduvat, küsib T. Kauba lõpetuseks.

Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna pärastlõunal Riigikogu kunstisaali Toompea lossi teisel korrusel. Toomas Savi ütles oma avasõnades, et kuigi aegade jooksul on võimukandjaid ja vaimuinimesi vastandatud, võib nende vahel leida rohkem sarnasusi kui seda, mis lahutab või vastandab. Mõlemail peab olema hea sotsiaalne närv, et mõista meie ümber toimuvat ja vajadus sellele mingil viisil reageerida, sõnas T. Savi. Meie taasiseseisvumise algusaegadel olid loomeinimesed ühed aktiivsemad ühiskondlikele muutustele reageerijad ja sageli nende muutuste esilekutsujad. Tänaseks on rollid selginenud ja loomeinimesed pöördunud tagasi loomingu juurde, lausus Riigikogu esimees.
Ta tänas ka Riigikogu liikmeid Kadri Jäätmat ja Siiri Oviiri, tänu kellele näituse idee teoks sai.

Eesti Kunstike Liidu president Jaan Elken ütles, et loodab, et kunstisaalis eksponeeritav annab objektiivse ülevaate heast ja tunnustatud eesti kunstist. Uuele otsustajate põlvkonnale ei ole ülearune tunda eesti kunsti, samuti on näitus permanentne meeldetuletus sellest, et kunst vajab endale kodu, sõnas J. Elken viidates kunstimuuseumi ehitamise vajadusele. Ta avaldas lootust, et ka video- ja installatsioonikunst jõuavad Toompea lossi seinte vahele. Radikaalsemaid kunstiliike nagu performance esialgu võimukoridorides ei eksponeerita, lubas J. Elken.

Kunstisaali idee autor, Riigikogu liige ja kunstnik Kadri Jäätma tunnistas, et Riigikogu töö kõrvalt ei jää just kuigi palju aega üle, et näitusi külastada; seega pakub vastavatud saal kunstinautimiseks hea võimaluse. Ta ütles, et vaim ja võim ei tohi olla eraldiseisvad asjad, kuna ka noor arenev riik vajab loomingulist alget.

Riigikogu kunstisaal avati Riigikogu Kantselei ja Eesti Kunstnike Liidu koostööna, koostööleping on allkirjastatud kaheks aastaks. Kunstisaali esimesel näitusel on eksponeeritud seitse maali Ado Lille viimase paari aasta jooksul valminud töödest.
Ado Lille töid saab Toompeal nautida juuni lõpuni, seejärel ekspositsioon vahetatakse.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 7. mail algatatud kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE). Eelnõu sisuks on karistusregistri seaduse täiendamine uue paragrahviga, mis seoks kriminaalkoodeksis kasutatava karistatuse instituudi karistusregistri seaduses sätestatud isiku karistusandmete ja nende kustutamisega. Soovitakse sätestada kohustus teatada registri volitatud töötlejale andmed otsuse või määruse jõustumise ning täitmise kohta. Ka muudetakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaega kolmelt aastalt kahele aastale.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 7. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (760 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel 28. detsembril 2000. a. sõlmitud finantseerimisleping kohalike omavalitsuste ja keskkonnaalase infrastruktuuri projekti rahastamiseks 12 000 000 euro suuruses summas. Valitsus peab tagama kontrolli saadava laenu sihipärase kasutamise üle.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 7. mail algatatud vara merepääste 1989. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (761 SE). Konventsiooni eesmärk on kehtestada päästeoperatsioonide korraldamise ühtsed rahvusvahelised nõuded ning tulemuslike päästetööde eest hüvitise (päästetasu) maksmise kord, et tagada ohtu sattunud laevu ja muud vara päästvatele isikutele küllaldane stiimul ning et kaitsta tõhusa päästmisega keskkonda. Ühinemisel konventsiooniga tehakse reservatsioon, mille kohaselt kohaldab Eesti Vabariik konventsiooni sõjalaeva ja riigile kuuluva või riigi käsutuses oleva muu laeva suhtes, millele rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete järgi on päästeoperatsiooni ajaks antud riiklik puutumatus. Veel reserveerib Eesti Vabariik endale õiguse loobuda konventsiooni kohaldamisest, kui päästeoperatsioon toimub sisevetes ja kõik sellega seotud laevad on siseveelaevad; päästeoperatsioon toimub sisevetes ilma, et selles osalevad laevad ning juhul kui päästetav vara asub mere põhjas ja on tähtis merekultuurilisest, eelajaloolisest või ajaloolisest või arheoloogilisest vaatekohast.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 7. mail algatatud Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi kokkuleppe Eesti Vabariigi osalemise kohta Euroopa Keskkonnaagentuuris ning Euroopa keskkonnainfo- ja keskkonnavaatlusvõrgus ratifitseerimise seaduse eelnõu (762 SE). Euroopa Keskkonnaagentuuri eesmärgiks on varustada ühendust ja tema liikmesriike objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava keskkonnateabega, et võimaldada kasutusele võtta vajalikke meetmeid looduskeskkonna kaitsmiseks, tõhusa keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Eelnõuga soovitakse eelnimetatud lepe ratifitseerida. Infovõrkude peamised andmeandjad ja riigi kontaktasutuse määrab Vabariigi Valitsus, samuti võib valitsus määrata kokkuleppe artiklis 6 nimetatud teemakeskused. Avalik-õiguslikust juriidilisest isikust või eraõiguslikust isikust andmeandjaga, samuti teemakeskusega sõlmib keskkonnaminister lepingu.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon

5. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 7. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (763 SE). Algatajad teevad ettepaneku nimetada Haridusministeerium ümber Haridus- ja Teadusministeeriumiks ning minister haridus- ja teadusministriks. Eelnõu seletuskirjas avaldatakse lootust, et teadusvaldkonna administreerimise muutmine ei piirdu vaid nime muutmisega, vaid toob endaga kaasa ka ministeeriumi põhimääruse muutmise ning uue ametikoha – teaduskorralduse valdkonda juhtiva asekantsleri, loomise. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 8. mail algatatud alkoholiseaduse eelnõu (764 SE). Alkoholiseadus sätestab eelnõu seadusena jõustumise korral riigi alkoholipoliitika küsimustes, mis seonduvad alkoholi impordi, müügi ja muu turundusliku tegevusega ning alkohoolse joogi tarbimisega, samuti järelevalvega mainitud valdkondades kehtivatest nõuetest kinnipidamise üle. Eelõu seletuskirjas öeldakse, et ei ole võimalik ega otstarbekas sätestada alkoholiseaduses kõike alkoholiga seonduvat. Alkoholiseadus on eriseadus, mis tähendab, et selle reeglistik ei hõlma mistahes alkoholiga seotud toimingu kõiki nüansse. Näiteks alkoholi kui toidu käitlemisega seonduv kuulub reguleerimisele toiduseaduse kaudu, alkoholi maksustamisega seotud küsimused ja meetmed maksulaekumise tagamiseks sätestatakse alkoholiaktsiisi seaduses, alkoholi importimise ja eksportimise protseduurireeglid tolliseaduses jne.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 8. mail algatatud alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE). Eelnõu eesmärk on viia omavahel kooskõlla uus alkoholiseadus ja sellega puutumuses olevate seaduste asjakohased sätted. Eelnõu autorid leiavad, et eelnõu seadusena jõustamise korral paraneb alkoholi käitlemise alane õiguslik regulatsioon, mis tagab kindlustunde tarbijatele, võimaldab tõhustada kontrollorganite tööd ja kohaldada illegaalse alkoholi käitlejatele senisest rangemaid mõjutusvahendeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu riigikaitsekomisjon kohtus täna hommikul Poola Vabariigi kaitseministri

Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar tänas oma sõnavõtus B. Komorowskit Poola jätkuva toetuse eest Eesti NATOsse pürgimisel.

Poola kaitseminister kiitis Eestit demokraatia kiire arengu ning jõupingutuste ja saavutuste eest liitumisläbirääkimistel NATO ja Euroopa Liiduga. Ta avaldas heameelt selle üle, et Eestil on NATOsse pääsemiseks palju veenvaid argumente.

Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas Poola eelistab edukaima Balti riigi NATOsse vastuvõtmist eraldi või soovib, et kõik kolm riiki ühineksid NATOga korraga. Poola kaitseminister avaldas arvamust, et Eesti huvides on Balti riikide vahelist koostööd veelgi tõhustada ning vältida omavahelist konkureerimist. Ta tõi näite ajast, mil Poola, Tshehhi ja Ungari pidasid NATOga ühinemisläbirääkimisi; ka neile anti siis soovitus koos ühise eesmärgi nimel töötada. B. Komorowski pidas tõenäoliseks stsenaariumi, mille kohaselt võetakse NATOsse kõik kolm Balti riiki korraga.

Tiit Tammsaar teavitas Poola kaitseministrit sellest, et Eestis on kõik suuremad parlamendis esindatud poliitilised jõud deklareerinud oma toetust NATOga ühinemisele ning tõi näitena selle aasta 6. märtsil vastu võetud "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused", mille poolt hääletasid 3/4 Riigikogu liikmetest.

Komisjoni liiget Valve Kirsipuud huvitas, kuidas suhtub Poola Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ning kaitsepoliitikasse. B. Komorowski ütles oma vastuses, et toetab arengusuunda, milles Euroopa julgeoleku- ning kaitsestruktuurid on osa NATO struktuuridest, kuna iseseisvalt on need liiga nõrgad. Ta andis komisjoni liikmetele teada, et ka Poola investeerib Euroopa kaitsesüsteemidesse.

Poola kaitseminister teatas lõpetuseks, et Poola toetab otsustavalt Eesti liitumist NATOga ning on valmis kõiki oma sellealaseid kogemusi jagama. Ta andis soovituse teha nii liikmes- kui kandidaatriikide parlamentidega rohkem koostööd. "Poola seimi pole küll enam vaja milleski veenda," ütles Poola kaitseminister, "kuid siiski oleks hea seniseid sooje suhteid hoida".

Riigikaitsekomisjoni esindasid komisjoni esimees Tiit Tammsaar, aseesimees Trivimi Velliste ning komisjoni liikmed Arvo Jaakson, Valve Kirsipuu, Enn Tarto ja Toivo Tootsen.

Täna toimus Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni korraline istung, kus arutati muu hulgas kaitseminister Jüri Luige poolt Tarmo Türksoni nimetamist Teabeameti peadirektori ametisse vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Istungil osalesid komisjoni esimees Enn Tarto, selle aseesimees Koit Pikaro ning liikmed Ants Käärma, Peeter Olesk, Neinar Seli ja Tiit Tammsaar.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ja määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 30. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi võlakirjade emiteerimine" eelnõu (745 OE). Eelnõuga soovitakse emiteerida Eesti Vabariigi võlakirju, et maandada Vabariigi Valitsuse poolt võetud välislaenude tingimustest riigil tekkinud finantsriske ja finantseerida kaugseire radarisüsteemi ostu. Juhtivkomisjoniks määrati eelnõule majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 30. aprillil algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE). Eelnõu on välja töötanud seonduvalt „Riigikogu valimise seaduse" eelnõust ja „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse" eelnõust; sellega laiendatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi pädevust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 30. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu (747 SE). Seaduseelnõu eesmärk on tõhustada valimiskorraldust IX Riigikogu ja 1999. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimiste korraldamisel saadud kogemuste põhjal, samuti vajadus täpsemalt reguleerida haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu moodustatavate uute kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimisi ja sätestada Euroopa Liidu kodanike hääletamis- ja kandideerimisõigus juhuks kui Eesti Vabariigi ühineb Euroopa Liiduga. Täpsustatud on ka täiendavate valimiste toimumise aluseid, volikogu liikmete arvu määramise korda, erakondade volikogu valimistel osalemise korda ning hääletamise ja hääletamissedelite kehtetuks kuulutamise korda. Lisandunud on uued peatükid "Volikogu täiendavate valimiste erisused", "Valimiste kulud" ja "Kaebused". Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 30. aprillil algatatud Riigikogu valimise seaduse eelnõu (748 SE). Eelnõu esitamise eesmärgina nimetavad algatajad vajadust tõhustada valimiskorraldust IX Riigikogu ning 1999. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kogemustest lähtuvalt ning sisse viia valimiskorralduse ühtlustamiseks ja valijate arvestuse ajakohastamiseks muudatusi, mis on tehtud „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses". Taotletakse, et „Riigikogu valimise seadus" ja „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus" reguleeriksid sarnaseid valimistoiminguid samamoodi. Lisandunud on peatükid "Agitatsioon", "Riigikogu erakorraliste valimiste erisused", "Valimiste kulud" ning "Kaebused". Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 30. aprillil algatatud Riigi Teataja seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (749 SE). Muudatuste kohaselt jõustuks Vabariigi Valmiskomisjoni määrus üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 30. aprillil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE). Avalik kord Eesti Vabariigis peaks eelnõu seletuskirja kohaselt olema omavalitsuse piiridest sõltumata ühesugune. Valdkonnad, mida käsitleti kohaliku omavalitsuse avaliku korra eeskirjades, on nüüdseks reguleeritud seaduse tasandil. Käesoleva eelnõu seaduse jõustumisel tuleb kohalikel omavalitsustel tunnistada kehtetuks oma haldusterritooriumitel kehtinud avaliku korra eeskirjad. Eelnõuga soovitakse anda valla- ning linnavolikogule õigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus käesoleva seadustiku §-des 81, 118, 133 ja 167. Nimetatud paragrahvid sätestavad trahvi koerte ja kasside pidamise eeskirjade, taksoveo eeskirjade, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ja koormise täitmata jätmise eest. Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses endise 50 asemel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7. Rahanduskomisjoni poolt 2001. aasta 30. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga 2000. aasta aruande kinnitamine" eelnõu (751 OE). Eelnõu eesmärk on kinnitada Eesti Panga 2000. aasta aruanne bilansi seisuga 31. detsembril 2000. a. 17 220 403 (tuhandetes kroonides). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 2. mail algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu (752 OE). Eelnõuga soovitakse pikendada 2001. aasta 1. juulist Riigikogu 1997. aasta 14. aprilli otsuses «Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviina Vabariigis", Riigikogu 1998. aasta 29. septembri otsuses "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" ning Riigikogu 2000. aasta 19. juuni otsuses "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" sätestatud Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud rahutagamisjõudude koosseisus Bosnias ja Hertsegoviinas (SFOR) tegevuspiirkonnaga vastavalt SFOR mandaadile 24 kuu võrra. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

9. Vabariigi Valitsuse poolt 2. mail algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovo rahutagamisjõudude tegevusalas" eelnõu (753 OE). Eelnõuga soovitakse pikendada 2001. aasta 11. maist Riigikogu 1999. aasta 21. juuni otsuses "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" ja Riigikogu 2000. aasta 30. mai otsuses "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" sätestatud Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR) koosseisus tegevuspiirkonnaga vastavalt KFOR-i mandaadile 24 kuu võrra, suurendades üksuse koosseisu kuni 50 kaitseväelaseni. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

10. Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 2. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 18 lõike 3 täiendamise seaduse eelnõu (754 SE). Eelnõu eesmärgiks on sätestada lastele, kes koos õigusvastaselt represseeritud va

11. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi ja Sven Mikseri poolt 2. mail algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE). Seaduseelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt fikseerida iga-aastane kõrghariduse riigitellimuse vähim võimalik maht, mis tagaks kõrghariduse laiapõhjalise kättesaadavuse ning seega Eesti inimeste ja riigi konkurentsivõimelisuse. Kõrghariduse riikliku koolitustellimuse maht peaks olema vähemalt 50% igal õppeaastal keskhariduse omandanud koolilõpetajate üldarvust. Kõrghariduse omandamine riikliku koolitustellimuse alusel peaks olema õppemaksuta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

12. Majanduskomisjoni poolt 2. mail algatatud kriminaalmenetluse koodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (756 SE). Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral hakatakse konkurentsivastaseid kuritegusid arutama Tallinna Linnakohtus, samuti soovitakse eelnõuga täpsustada kontrolli teostavate ametiisikute kontrollimisalase tegevuse takistamise sisu ning võtta Konkurentsiametilt õigus loteriiseaduses sätestatud reeglite rikkumise kohta haldusõiguserikkumise protokoll koostada. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

13. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Endel Paapi poolt 3. mail algatatud Riigikogu otsuse "Abinõud sotsiaalse kriisi ületamiseks Kirde-Eestis" eelnõu (757 OE). Eelnõu algatajad soovivad, et kuulutataks välja moratoorium suurearvulisele töökohtade koondamisele kuni 2002. a. 31. detsembrini, kompenseerides ettevõtjatele osaliselt sellest tekkinud kahjud. Veel soovitakse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada selle aasta 1. juuniks riigieelarve seadust järgides Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on stabiliseerimisreservi vahendeid kasutades luua 2001. ja 2002. aastal uusi töökohti Kirde-Eestis ning rahastada narkomaania ja HI-viiruse nakatumise pidurdamise programme. Valitsusele tehakse ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule selle aasta 1. juuliks eelnõude pakett, mille alusel oleks võimalik teostada aktiivset narkomaaniavastast poliitikat ning välja töötada ja Riigikogule esitada tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille alusel suurendatakse omavalitsusele jääva tulumaksu osa täiendavalt koefitsiendi võrra. Koefitsiendi arvutamise aluseks oleks omavalitsuses registreeritud töötute hulk. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

14. Riigikogu liikmete Mai Treiali, Elmar Truu, Janno Reiljani, Villu Reiljani, Jaanus Männiku, Jaan Pööri, Andres Variku, Arnold Rüütli ja Arvo Sirendi poolt 3. mail algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (758 OE). Eelnõu menetlusse andnud Riigikogu liikmed soovivad, et Vabariigi Valitsus töötaks hiljemalt selle aasta 1. oktoobriks välja ja esitaks Riigikogule uue lastekaitse seaduse eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna hommikul Eestis riigivisiidil viibiva Malta presidendi Guido de Marco ja teda saatva delegatsiooniga.

Toomas Savi tutvustas külalistele Riigikogu ajalugu ja selle praegust töökorraldust. Ta sõnas, et Eestit ja Maltat ühendab ees seisev ülesanne selle aasta lõpuks või hiljemalt järgmise alguseks lõpule viia läbirääkimised Euroopa Liiduga. Nii T. Savi kui G. de Marco väljendasid arvamust, et Eesti ja Malta kui väikeriigid peaksid üksteist tundma õppima ja toetama juba enne Euroopa Liiduga ühinemist. Tuleb teha koostööd Euroopa Liidu suunal, tõdeti kohtumisel.

Kohtumisel Malta presidendiga osalesid ka Riigikogu liikmed Viive Rosenberg ja Mart Meri.