Täna toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) istung välisminister Toomas Hendrik Ilvese osavõtul. Istungil oli kõne all läbirääkimiste hetkeseis Euroopa Liiduga ühinemisel. Välisministri sõnul hindab ta kõrgelt head koostööd parlamendiga Euroopa Liiduga läbirääkimistel edu saavutamisel.

Kohtumisel keskenduti tööjõu vaba liikumise probleemidele. Tööjõu vaba liikumise esialgse piiramise taga ei näi olevat Euroopa Liidu liikmesriikide enamus, avaldas välisminister arvamust. Peale liitumist loodab Eesti sõlmida tööjõu vabale liikumisele kahepoolsed lepingud nende riikidega, kes selles ohtu ei näe.

Teise teemana arutati põlevkivi kasutamise tulevikuga seonduvaid probleeme energeetikavaldkonnas. Eesti taotleb põlevkivile eristaatust. Hetkel Euroopa Liidul põlevkivi kohta acquis puudub, seetõttu tuleks luua põlevkivi tarbeks uus acquis´ või kohaldada põlevkivile kivisöe acquis´d.

EAK otsustas oma istungile kutsuda põlevkivi problemaatikaga tegelevad osapooled, et kiirendada ühisele seisukohale jõudmist selles valdkonnas. Ühine arusaam võimaldab Eestil jõulisemalt esile tuua oma seisukohti ning taotlust Ida–Virumaa põlevkivisektori restruktureerimisest EL programmide abil.

Tõsiselt arutati ka avalikkuse toetust ja elanikkonna motiveeritust Euroopa Liiduga liitumisel. Kohtumisel osalenud pidasid vajalikuks erakondadevahelise rahvusliku koostöötasandi tugevdamist, mis välistaks Euroopa Liidu teemade ühepoolset kasutamist sisepoliitilises võitluses.

Välisminister kutsus EAK liikmeid osalema debatis Euroopa tuleviku üle.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Koit Pikaro ja Arvo Jaaksoni arupärimised kaitseminister Jüri Luigele ja kontradmiral Tarmo Kõutsile. Mõlemad arupärimised on ajendatud nn. Nursipalu püssiskandaalist.

Täna toimus Riigikogu riigikaitsekomisjoni istung, mille päevakorra põhiteemaks oli noorte laskeoskus. Istungil osalesid lisaks komisjoni liikmetele kaitseminister Jüri Luik, kaitseministeeriumi sõjalise hariduse ja teaduse planeerimise töörühma juht akadeemik Boris Tamm, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, Kaitseliidu ülem kapten Benno Leesik, haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas, Eesti Laskurliidu peasekretär Jüri Talu, siseministeeriumi ametnikud ja Kaitsejõudude Peastaabi ning maaväe staabi esindajad.

Arutati olukorda, mis on tekkinud seoses endiste koolilasketiirude sulgemisega ja noorte praegusi laskevõimalusi. Leiti, et kõige rohkem võimalusi laskmise harjutamiseks pakub praegu Kaitseliit oma noorteorganisatsioonide kaudu.

Istungil osalenud jõudsid järeldusele, et edaspidi peakski noorte laskeoskuse arendamine toimuma kaitsejõudude egiidi all tihedas koostöös Eesti Laskurliidu, Haridusministeeriumi, Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsustega. Tuleks leida võimalusi, et osa koolide lasketiirudest uuesti kasutusele võtta, tõdeti kohtumisel. Ressursside piiratuse tõttu peeti otstarbekaks lasketiirude polüfunktsionaalset rakendamist, et neid saaksid kasutada nii kaitseliitlased, kaitseväelased, piirivalvurid, politseinikud, laskesportlased, jahimehed kui ka õpilased ja üliõpilased.

Kaitseminister J. Luik oli nõus, et kogu laskespordialase tegevuse eestvedajaks oleks Kaitseministeerium. Esimese sammuna koostab ministeerium koostöös kõigi asjaomastega vajaliku tegevuskava, töösse on kavas kaasata ka Eesti Laskurliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Riigikogu riigikaitsekomisjon

Lisainfo: riigikaitsekomisjoni nõunik Andres Mihkels, 6316 672

Poola Vabariigis ametlikul visiidil viibiv Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatev delegatsioon said kohtumisel peaminister Jerzy Buzek ´iga veelkord kinnitust, et Poola toetab jätkuvalt kolme Balti riigi saamist NATO-sse juba järgmises laienemisringis. "Eesti on poliitiliselt stabiilne ja demokraatlik riik," märkis peaminister, "mistõttu on tema toetamine NATO-sse pürgimisel igati põhjendatud."

Samal kohtumisel teavitati Eesti delegatsiooni sellest, et 23. aprillil ratifitseeris Poola parlament vabakaubanduslepingu Eestiga. "See on Riigikogule parim sünnipäevakink, mis annab meie maade kaubavahetusele uue hoo, ütles Toomas Savi. Riigikogu esimees tänas ühtlasi toetuse eest NATO suunal, pidades Poola selget seisukohavõttu Eesti jaoks väga oluliseks.

Kahe maa vahelisest kaubanduslikust ja majanduslikust koostööst, samuti riigikaitsega seonduvatest küsimustest räägiti ka kohtumisel Poola Sejmi marssali Maciej Plazynski´ga. Sejm peaks lähemal ajal heaks kiitma valitsuse poolt esitatud riigikaitse arendamise kuue aasta plaani, mis näeb ette Poola kaitsejõudude moderniseerimise.Aleksander Kwasniewski ja Poola Senati marssali Alicja Grzeskowiak´iga. Homme jätkub visiit Krakowis. Sejmi marssal Maciej Plazynski viibis ametlikul visiidil Eestis eelmise aasta jaanuaris.

25. aprill 2001
Riigikogu pressitalitus

Kohtumisel Sejmi Euroopa õiguse komisjoni esimehe, endise välisministri Bronislaw Geremek´iga tõdeti, et tehes ettevalmistusi Euroopa Liiduga ühinemiseks on mitmed probleemid mõlemas riigis sarnased. Kuigi Poolas on praegu avaliku arvamuse kohaselt EL pooldajaid 55%, on kõhklejaid eriti põllumeeste ja väike-ettevõtjate seas. Ühiselt nenditi, et poliitikutel on vaja rahva hulgas senisest tõhusamat selgitustööd teha. Olulisel kohal on ka riigisisese seadusandluse harmoniseerimine Euroopa Liidu nõuetega.

Eesti delegatsioonil, kuhu kuuluvad veel Riigikogu esimehe abikaasa Kirsti Savi, Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Ants Käärma ja Rein Voog ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul, seisavad ees kohtumised Poola Vabariigi presidendi

Poola

Riigikogu liige, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblee Eesti delegatsiooni asendusliige Ivar Tallo esineb täna Strasbourgis ENPA täiskogul raportöörina Euroopa Nõukogu küberkuritegevust tõkestava konventsiooni ettevalmistamise teemal. 

Euroopa Nõukogu konventsiooni ettevalmistamine on esimene katse rahvusvahelise lepinguga tõkestada kuritegevust küberruumis. Interneti tormiline areng on tõestanud vajadust seda valdkonda rahvusvaheliselt reguleerida. Konventsiooni eesmärk on riikide küberkuritegevusealase kriminaalseadusandluse lähendamine ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine.

Selle tuleviku seisukohalt üha olulisemaks osutuva konventsiooni ettevalmistamine tõstatab aga ka mitmeid olulisi küsimusi, nagu üksikisiku privaatsuse piisav kaitsmine, järelvalvemehhanismide kulukus ja konventsiooni paindlikkus kasutamisel erinevate riikide õigussüsteemides.

Kui Assamblee ettevalmistatud konventsiooni heaks kiidab ja Ministrite Komitee selle ratifitseerib, tähendab see, et nn metsik lääs Internetis on lõpule jõudmas, ütles Tallo.

ENPA täiskogu töös osalevad veel Riigikogu liikmed, ENPA Eesti delegatsiooni juht Kristiina Ojuland, delegatsiooni liige Anti Liiv ja delegatsiooni asendusliikmed Elmar Truu ja Sergei Ivanov.

23. aprillil 2001. a. avaldas ajaleht "Postimees" 26 sotsiaalteadlase avaliku pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret Eesti arengu pärast.

Lähtudes eeltoodust tegi Riigikogu juhatus täna Riigikogu fraktsioonidele ja sotsiaalteadlastele ettepaneku kohtuda esmaspäeval, 30. aprillil kell 17.00 ümarlauas Toompea lossi Valges saalis.

Oma toetust sellele ettepanekule on avaldanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon.

Riigikogu lahtiste uste päeval käis täna ligikaudu paar tuhat inimest, kelle seas oli ka külalisi Soomest, Taanist, Suurbritanniast ja USAst.

Lahtiste uste päev algas hommikul kell 10, kui Riigikogu esimees Toomas Savi avas piirivalve orkestri helide saatel Toompea lossi väravad. Lossi vestibüülis tervitasid külla tulnud inimesi veel Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Andres Herkel, Kalev Kukk, Georg Pelisaar ja Vladimir Velman, kes juhtisid ekskursioone lossis ning vastasid inimeste arupärimistele.

Suurt huvi pakkus tõus Pika Hermanni torni, kuhu korraldati ekskursioone iga pooltunni järel. Nooremad külalised tutvusid aktiivselt kohvikus üles seatud Internetitoaga, kus jagati praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemide kasutamiseks. Päev läbi olid lahti ka Riigikogu istungisaali uksed.

Keskpäeval alanud infotunnis Riigikogu saalis vastasid inimeste küsimustele peaminister Mart Laar, sotsiaalminister Eiki Nestor ning justiitsminister Märt Rask. Infotundi juhtis Toomas Savi. Küsijad tundsid huvi näiteks sotsiaaltoetuste maksmise, Riigikogu valimiste, kuritegevuse, raudtee ja elektrijaamade erastamise, metalli kokkuostu, telefonikõnede hindade ja kellaaja muutmise vastu.

Pärastlõunal toimus Valges saalis Riigikogu põhiseaduskomisjoni avalik istung, mida juhtis komisjoni esimees Liia Hänni ning mis oli pühendatud haldusreformile kohaliku omavalitsuse tasandil. Istungil osalesid Riigikogu liikmetest veel Meelis Atonen, Värner Lootsmann, Mart Meri, Siiri Oviir, Jaan Pöör, Paul-Eerik Rummo, Tiit Sinissaar ja Tiit Toomsalu. Ettekannetega esinesid siseminister Tarmo Loodus, omavalitsuste esindajana Eesti Linnade Liidu büroo direktor Ain Kalmaru ning maavanemate esindajana Lääne maavanem Jaanus Sahk . Liia Hänni sõnul õigustas avalik istung end igati. "Saime kuulda inimeste arvamusi ja kuigi haldusreformis on lahtisi otsi veel palju, on reformi ennast kindlasti vaja",  võttis komisjoni esimees avalikul istungil kõlanud seisukohad kokku.

Lahtiste uste päev oli pühendatud Eesti parlamendi sünnipäevale. 23. aprillil 1919 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu eelkäija Asutav Kogu.

Täna toimus Vabariigi Valimiskomisjoni istung, kus otsustati esitada protest halduskohtule Narva Linna Valimiskomisjoni 1999. a. 22. oktoobri otsuse tühistamiseks selles osas, millega registreeriti Valdek Lans (endise nimega Vadim Tomilov) Narva Linnavolikogu liikmeks.

2000. a. 7. märtsil protestis Riigiprokuratuur V. Lansi süümevande. 2001.a.

Vabariigi Valimiskomisjoni protesti rahuldamise korral peab Narva Linnavolikogu lõpetama volikogu liikme V. Lansi volitused.

Hommikul kell 10 avas Riigikogu esimees Toomas Savi piirivalve orkestri helide saatel Toompea lossi väravad. Lahtiste uste päeva puhul tervitasid lossi vestibüülis külla tulnud inimesi veel Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Andres Herkel, Kalev Kukk, Georg Pelisaar, Vladimir Velman, kes juhivad ekskursioone lossis ning vastavad inimeste küsimustelele.

Suurt huvi pakub tõus Pika Hermanni torni, kuhu korraldatakse ekskursioone iga pooltunni järel. Nooremad külalised tutvuvad aktiivselt kohvikus üles seatud Internetitoaga, kus saab praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemide kasutamiseks. Päev läbi on lahti ka Riigikogu istungisaali uksed.

Keskpäeval alanud infotunnis Riigikogu saalis vastasid inimeste küsimustele peaminister Mart Laar, sotsiaalminister Eiki Nestor ning justiitsminister Märt Rask. Infotundi juhtis Toomas Savi. Küsijad tundsid huvi näiteks sotsiaaltoetuste maksmise, Riigikogu valimiste, kuritegevuse, raudtee ja elektrijaamade erastamise, metalli kokkuostu, telefonikõnede hindade ja kellaaja muutmise vastu.

Kell 13.30 algab Valges saalis Riigikogu põhiseaduskomisjoni avalik istung, mida juhib komisjoni esimees Liia Hänni ning mis on pühendatud haldusreformile kohaliku omavalitsuse tasandil. Ettekannetega esinevad siseminister Tarmo Loodus, omavalitsuse ning maavanemate esindaja.

Riigikogu fraktsioonide esindajad kohtusid täna Euroopa asjade komisjoni esimehe ja Isamaaliidu fraktsiooni esindaja Tunne Kelami juhtimisel Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeni ja teda saatva delegatsiooniga. Riigikogu fraktsioone esindasid Jürgen Ligi Reformierakonnast, Sven Mikser Keskerakonnast, Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidust, Arvo Sirendi Koonderakonnast ja Andres Tarand - Mõõdukad.

Tunne Kelam ütles sissejuhatuseks, et kohtumine annab hea võimaluse mõttevahetuseks ja seisukohavõtuks, mida saaks Eesti ühisele eesmärgile jõudmiseks veel ära teha. Parlamendiliikmete aktiivne osalus ja Riigikogu kontroll valitsusasutuste tegevuse üle Euroopa Liitu astumise ettevalmistamisel on muutunud järjest olulisemaks, lausus EAK esimees. Tema sõnul tuleb tööd parlamendis veelgi hoogustada ning ettevalmistusi referendumiks peab tegema avatult ja koostöös kõigi fraktsioonidega.

Günter Verheugen väitis, et liitumine pole eesmärk omaette – peab teadma, mida sellega saavutatakse. Eesti on olnud väga edukas liitumiseks ettevalmistumisel. Selle edukuse peamisi tegureid on olnud tugev poliitiline koosmeel Euroopa Liiduga ühinemise taotlemisel. Kui suudate seda koosmeelt säilitada, siis pole kahtlust, et Eesti on esimeste liitujate grupis, tõdes G. Verheugen.

Fraktsioonide esindajad tutvustasid külalistele oma parteide vaateid ja seisukohti ELiga ühinemisel. Kohtumisel vaeti ka rahva vähenevat toetust ELiga liitumisele. Liitumine ei saa toimuda rahva tahte vastaselt. Liitumisel on konkreetsed põhjused ning nendest peab inimesi teavitama, ütles G. Verheugen. Fraktsioonide esindajad avaldasid arvamust, et avalikkuse poolehoiu vähenemine ELile on ajutine nähtus ning tingitud pigem muudest põhjustest kui inimeste reaalsest vastuseisust ELiga liitumisele.

Tunne Kelam ütles teemat kokku võttes, et suurim probleem on paljude inimeste üldine pettumus praeguse olukorraga, kusjuures see pettumus kantakse pahatihti pikemalt mõtlemata üle Euroopa Liidule. Tema arvates tuleks objektiivselt esitada nii liitumise pluss- kui miinuspooli ja kaine arvestuse alusel jõuda järeldusele, et plusse on rohkem. Ta pidas vajalikuks valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni tihedat koostööd rahvahääletuse ettevalmistamisel, samuti kodanikeühenduste ja huvigruppide kaasamist liitumisprotsessi. T. Kelami hinnangul võiksid Eesti poliitilised erakonnad ühiselt taaskinnitada varem väljendatud tahet Eesti ELi liikmeks saamiseks ning saavutada omavaheline kokkulepe selle teema vältimiseks poliitilise relvana. See eeldab valitsusepoolset suhtumist opositsiooni kui koostööpartnerisse, tõdes Kelam.

Sven Mikser nentis tugevat ebakõla ühelt poolt erakondade poliitilise konsensuse ja teiselt poolt arvamusküsitluste vahel, kuid väljendas optimismi Eesti ELi liikmekssaamise suhtes ning kinnitas, et toetab isiklikult seda eesmärki.

Villu Reiljan teatas oma erakonna põhimõttelisest toetusest ELiga liitumisele, kuid väljendas muret Eesti süveneva sotsiaalse ja regionaalse lõhestumise pärast ning rõhutas vajadust muuta enne rahvahääletust radikaalselt senist põllumajanduspoliitikat. V. Reiljani sõnul ollakse Rahvaliidus siiski optimistid ja kavatsetakse anda oma parim ELi liikmelisuse saavutamiseks.

Vastusena V. Reiljani sõnavõtule märkis G. Verheugen, et just põllumajanduse osas on Eestil kõik eeldused saada Euroopa Liitu astumisest otsest kasu, kuivõrd Eesti tulevane paiknemine ühise põllumajanduspoliitika 1. alajaotuses tähendab, et Eesti hakkab saama neto abi.

Arvo Sirendi väljendas muret, et ühepoolne propaganda Euroopa Liidu kasuks võib tekitada uusi euroskeptikuid. Ta pidas vajalikuks esmalt muuta põhiseadust ning pakkus välja rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise mõtte. Selline valitsus suudaks selgitada ja tõestada Euroopa Liitu astumise eeliseid, leidis A. Sirendi.

G. Verheugen nentis, et väljastpoolt vaadatuna on Eesti ajaloolist tausta arvestades siinne euroskeptitsismi levik raskesti mõistetav. Rahvalt tuleks selgelt küsida – missugune on alternatiiv? "Ei" Euroopa Liidule ei tähenda praeguse olukorra püsimist. Eesti senised saavutused on rajatud ka lääne partnerite eeldusele, et Eestist saab peatselt nende püsiv partner. ELi laienemisvolinik visandas ka kõige tõenäolisema stsenaariumi läbirääkimiste lõpuleviimiseks Eestiga. Tema arvates võiks järgmise aasta lõpul Taani eesistumise ajal toimuv Kopenhaageni tippkohtumine otsustada Eesti ELi vastuvõtmise. Sellele järgneks ELi liikmesriikide poolne liitumislepingu ratifitseerimisprotsess ning Eestil oleksid väljavaated osaleda 2004. aasta kevadsuvel toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Inimesi on hakanud huvitama konkreetsed küsimused ja üksikasjad, mis tulenevad ELiga liitumisest – see on hea märk, tõdes A. Tarand. Ühiselt jõuti järeldusele, et ELi toetajaskonna suurendamine on riigi enda ülesanne.

T. Kelam kutsus G. Verheugenit osalema 31. oktoobrist 2. novembrini Tallinnas toimuval 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit". T. Kelami sõnul ei piirdu meie pingutused ainult ELi pääsemisega, vaid mõtleme ka tulevikule ühises Euroopa Liidus. Tänavuse konverentsi teemaks on Euroopa Liidu tulevik Nice´i otsuste valguses ja ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 18. aprillil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (741 SE). Eelnõu on seotud tubakaaktsiisi seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõuga. Eelpoolnimetatud õigusakt kehtestab korra, mille kohaselt trükitakse sigareti müügipakendile kinnitatavale maksumärgile nende maksimaalne jaehind, millest kõrgema hinnaga on nendega kauplemine keelatud. Antud säte on vajalik, kuna üks osa aktsiisist sõltub sigarettide müügihinnast ja aitab vältida maksupettusi.
Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõuga soovitakse müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud sigarettide maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga kauplemise eest kehtestada rahatrahvi kuni 300 päevapalga ulatuses. Seadus peaks jõustuma 2001. aasta 1. juulil.
Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 19. aprillil algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu (742 SE). Eelnõu reguleerib kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel tekkivaid suhteid ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel. Mälestiseks on eelnõu kohaselt riigi kaitse all olev kinnis-või vallasasi võis selle osa või asjade kogum või terviklik linna-või maaehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriline väärtus.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 19. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS Eesti Raudtee erastamise käigus toimepandud seaduserikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu (743 OE).

Eelnõu kohaselt on komisjoni ülesandeks AS Eesti Raudtee erastamise faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine. Komisjonil on õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ja vastama küsimustele.
Komisjon informeerib üldsust väljaselgitatud asjaoludest ning edastab Riigikogule vahearuande oma tööst ja oma tegevuse lõppemisel lõpparuande.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jaana Padriku, Jaanus Männiku, Urmas Lahe, Tiit Toomsalu ja Rein Järvelille poolt 19. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni Maapanga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks ja pankrotiprotsessi erapooletuse tagamiseks volituste pikendamine" eelnõu (744 OE). Eelnõuga soovitakse pikendada komisjoni volitusi 2002. aasta 27. maini.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Arvo Sirendi ja Ants Käärma arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile. Arupärimine puudutab põllumajandusteaduse ja –hariduse probleeme Eestis ning on ajendatud Taimse Materjali Kontrolli Keskuse ja Eesti Maaviljeluse Instituudi tegevuse ümberkorraldamisest.

Arupärijad soovivad teada, millisena näeb põllumajandusminister põllumajandusteadusega tegelevate asutuste struktuuri lähematel aastatel ning kui suured peaksid olema põllumajandusteaduste arendamiseks ette nähtud finantsvahendid.

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Jaan Pööri ja Villu Reiljani arupärimine õiguskantsler Allar Jõksile. Arupärimine puudutab 10. aprillil vastuvõetud liikluskindlustuse seadust. Arupärijad soovivad teada, kas uues liikluskindlustuse seaduses on tasakaalustatult sätestatud kindlustusandjate ja –võtjate huvid, kohustused, vastutus ja tagatis ning kas on tagatud kindlustuse vahekohtu erapooletu tegutsemine. Samuti küsitakse, kas Liikluskindlustuse Fondi nõukogu koosseis saab olema selline, kes suudab tagada kindlustusandjate ja –võtjate tasakaalustatud huvid.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeniga.

G. Verheugeni ütles, et põhjust kahelda Eesti pääsemises Euroopa Liidu esimesse laienemisvooru pole. Tema sõnul saab Eesti olema enne Euroopa Liidus kui NATO`s. G. Verheugen rõhutas, et EL on meile tõeliseks julgeolekugarantiiks. Samuti on Euroopasse integreerumine ainus alternatiiv mis võimaldab pääsu Euroopa turule.

G. Verheugen pidas väga oluliseks avalikkuse teavitamist EL liitumisest. T. Savi sõnul peavad parlamendiliikmed oma valijatele selgitama, mida liitumine endaga kaasa toob. Inimesi huvitavad konkreetsed küsimused, mis puudutavad pensione ja hinnapoliitikat ning see peab olema arusaadav, lisas T. Savi. Ühiselt tõdeti, et EL toetajaskonna suurendamine on riigi enda ülesanne.

G. Verheugen kiitis heaks Riigikogu töö seadusandluse harmoniseerimise alal, tunnustades parlamendi initsiatiivi õigusreformi läbiviimisel.

T. Savi esitas G. Verheugenile ametliku kutse osaleda 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit" ühena peaesinejatest. Konverents toimub 31. oktoobrist 2. novembrini Tallinnas.

Täna moodustati Riigikogus hispaania ja portugali keelt kõnelevate riikide parlamentide vahel sõprussidemete edendamiseks Iberoamerica nime kandev sõprusrühm.

Rühma esimees on Jüri Tamm ja aseesimees Sergei Ivanov. Sõprusrühma kuuluvad veel Riigikogu liikmed Meelis Atonen, Vambo Kaal, Jüri Kaver, Kalev Kotkas, Andres Lipstok, Kristiina Ojuland, Meelis Paavel, Ingvar Pärnamäe, Jaan Pöör, Rainis Ruusamäe, Neinar Seli, Andres Tarand ja Toomas Vilosius.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimise arstide kutsetööga seonduva haiguskindlustuse ja AIDS-i kohta sotsiaalminister Eiki Nestorile. Kehtiv kindlustusseadus ei anna arstidele mingeid garantiisid kutsetööga seonduvate HIV-nakkuste puhul. Tänaseks on põhjust karta, et ka tervishoiusüsteemis hakkavad kutsetööst tulenevalt tekkima HIV-nakkusjuhud, viitab T. Kauba täna Eesti Päevalehes avaldatud artiklile, milles kirjutatakse, et kaks noorarsti võisid lõikusel nakatuda HI-viirusesse.

Arupärija küsib, milliste seadusemuudatustega planeeritakse reguleerida tervishoiusüsteemis töötavate isikute kutsehaiguskindlustuse probleeme, seda nii nakkuste puhul üldiselt kui HIV või AIDS- tüüpi nakkuse puhul. Ta soovib teada, kas olukorra lahendamiseks peetakse võimalikuks kindlustusseaduse muutmist ja millisel määral saab rahapuuduse väide olla põhjenduseks, et arstid on selliste juhtude vastu kindlustamata. Arupärija soovib kuulda sotsiaalminister Eiki Nestori, Vabariigi Valitsuse, ja Sotsiaalministeeriumi spetsialistide seisukohta tööandja kohustusest kindlustada töövõtjad nakkushaiguste vastu ning küsib, millal on antud küsimust arutatud ja millised olid selle tulemused. Lõpetuseks küsib T. Kauba, milliste põhjendustega lükkas Rahandusministeerium tagasi Sotsiaalministeeriumi taotluse valitsuse reservfondist HIV leviku tõkestamiseks ja nakatunute raviks juurde saada 2,98 miljonit krooni.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Hispaania välisministri Josep Pique`ga. Kuna järgmise aasta esimesel poolel on Hispaania Euroopa Liidu eesistuja, avaldasid Riigikogu liikmed soovi eelnevate kontaktide loomiseks Hispaania parlamendi mõlema koja esindajatega. Leiti, et koostööpartneriks Euroopa Liidu kontekstis võiks olla Kongressi ja Esindajatekoja ühiskomitee juures asuv alamkomitee, mis tegeleb konkreetselt Euroopa Liidu laienemisküsimustega.

Kohtumisel kõneldi ka avalikust arvamusest Euroopa Liidu laienemisse. J. Pique märkis, et Hispaanias suhtutakse sellesse pigem positiivselt. Analüüsides meil valitsevat euroskeptitsismi, tõdeti, et suhtumises Euroopa Liitu kajastuvad riigi sisepoliitilised muutused.

T. Savi edastas Hispaania välisministrile ja parlamendiliikmetele kutse osaleda 8. rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit", mis toimub 31. oktoobrist 2. novembrini Tallinnas.

Kohtumisel osalesid veel Riigikogu liikmed Ivi Eenmaa ja Sven Mikser.

Täna pärastlõunal toimus Riigikogu Naiste Ühenduse istung, kus arutati naiste ja meeste võrdseid õigusi ning otsiti võimalusi telekanalitel näidatava vägivalla vähendamiseks.

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma liige Liia Hänni andis Naiste Ühendusele ülevaate 1. - 7. aprillini Havannas toimunud IPU 105. konverentsil käsitletud teemadest, eraldi puudutati IPU rolli naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisel. Konverentsil võeti vastu mitmeid resolutsioone, mis muu hulgas käsitlevad naiste ja meeste võrdset osalust ühiskonnas ja poliitilises elus. Valitsusi kutsutakse üles ellu viima konkreetseid programme, et neid õigusi ka reaalselt tagada. Havannas rõhutati, et tuleb jõuda olukorrani, kus ka kodused ülesanded ja kohustused jagunevad naiste ning meeste vahel võrdselt. Konverentsi raames toimus 1. aprillil naisparlamendiliikmete kohtumine.

Ajendatuna tallinlase Ilme Kulleri poolt Riigikogu Naiste Ühendusele saadetud kirjast arutati teise teemana   Eesti telekanalitel näidatavate filmide vägivaldsust ja jõhkrust ning selle mõju nooremale põlvkonnale. Riigikogu naisliikmed otsustasid saata kultuuriminister Signe Kivile märgukirja, et meenutada talle Riigikogu ees antud lubadust kutsuda probleemi arutamiseks kokku ümarlaud avalikkuse ja telekanalite esindajatest, et leida võimalusi olukorra muutmiseks ning vägivallafilmide ja  -saadete osakaalu vähendamiseks Eesti telekanalitel.

Riigikogu Naiste Ühendusse kuuluvad kõik 18 Riigikogu naisliiget.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 16. aprillil algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE). Eelnõu kehtestab prokuröriteenistusse kandideerivate isikute taustakontrolli, muudab kandideerimist maa- ja linnaprokuröride ametikohtadele ja tunnistab kehtetuks sätte, mille kohaselt peab prokurör kohtuistungil kandma ametiriietusena talaari.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Õiguskomisjoni poolt 16. aprillil algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE). Eelnõu kohaselt ei kohaldata nime muutmisel enam Eesti Vabariigi riigivanema 1934. aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seaduse § 24 lõiget 3, mis ütleb, et siseministri õigused on lõplikud ja nende peale ei ole edasikaebust.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Jaan Pööri arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine käsitleb haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.

Arupärija soovib teada, milline on Haldusreformi Komitee staatus. Samuti küsib J. Pöör, kas "Vabariigi Valitsuse haldusreformi programm" kuulub kinnitamisele valitsuses ja esitatakse arutamiseks ka Riigikogule. Peaminister peab andma ülevaate haldusreformi planeerimiseks loodud viie töörühma tegevusest, ministeeriumidevahelisest ülesannete jaotusest ning valitsuse eelistustest haldusreformi elluviimisel. Samuti soovib J. Pöör teada, kui suures ulatuses rahastatakse haldusreformi elluviimist.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 11. aprillil algatatud kogumispensionide seaduse eelnõu. Eelnõu sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra ning pensionifondide moodustamise ja toimimise alused. Eelnõu on aluseks pensionisüsteemi nn II samba ehk kohustusliku kogumispensionisüsteemi rakendamisele Eestis. Eelnõu esimene osa määratleb kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni olemuse, teine osa reguleerib pensionifondi ja selle valitsejaga seonduvat. Kolmanda osaga reguleeritakse kogumispensionikindlustust.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 11. aprillil algatatud kaitstavate loodusobjektide seaduse, loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu . Eelnõu eesmärk on ühtlustada kaitstavate loodusobjektide seadus Euroopa Liidu õigusaktidega.

Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Koit Pikaro arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud ajalehe "Postimees" artiklitest, kus öeldi, et Antonio Angottit palus Eestisse lubada tollane koordinatsioonibüroo direktor Eerik-Niiles Kross. K. Pikaro soovib teada, kas 20. novembril 1999.a. omas Antonio Angotti seaduslikku alust Eesti Vabariigi piiriületuseks ning kes oli see isik, kes oli seotud Eesti riigi julgeolekuhuvidega ja taotles Krossi kaasabi valedokumentidega ning rahvusvaheliselt tagaotsitava Antonio Angotti sissepääsuks Eesti Vabariiki. K. Pikaro ootab peaministrilt hinnangut Tarmo Loodusele väitele, et 1999. aasta novembris omas Kross õigust anda telefoni teel korraldust Angotti Eestisse lubamiseks.
Arupärija küsib, kas luurekoordinaator Kross andis kõrgetele riigiametnikele, sealhulgas teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile valeinformatsiooni Eesti Raudtee võimaliku erastaja tausta kohta.

Edastati Riigikogu liikmete Sven Mikseri, Olev Raju, Jaanus Marrandi, Ants Ruusmanni, Koit Pikaro, Toivo Tootseni ja Arvo Jaaksoni arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärijad soovivad teada, kes vastutab valitsuse tegevuse või tegevusetuse eest viidates pressibüroo nõuniku Priit Põikliku ja valitsuse pressiesindaja Kaarel Tarandi tegevusele. Küsitakse millistest avalikest huvidest lähtuvad valitsuse pressibüroo töötajad, kes selle asemel, et teavitada avalikkust valitsuse ja peaministri tegevusest, varjavad ja valetavad nende tegevuse kohta. Samuti soovitakse põhjendust valitsuse pressibüroo töötajate halvustavatele väljendustele eesti ajakirjanduse aadressil.

Edastati Riigikogu liikmete Olev Raju, Anti Liivi, Georg Pelisaare, Viive Rosenbergi, Ülo Tootseni, Ants Ruusmanni ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine sotsiaalminister Eiki Nestorile.Arupärimine on ajendatud 21. märtsi Eesti Päevalehe artiklist "Väike, ent kallis pensionitõus", kus öeldi "...esialgu sai Rahandusministeerium oma arvutuste aluseks Sotsiaalkindlustusametist tegelikkusest suurema pensionäride arvu. Kuna vanaduspensionäride arv olevat osutunud 10 000 tegelikkusest väiksemaks, suudetakse pensionitõus tänavu siiski sotsiaalmaksu laekumise arvelt katta...". Sellest lähtuvalt soovivad arupärijad teada, kuidas on võimalik, et Sotsiaalkindlustusametis oli arvel 10 000 pensionäri rohkem ning kes vastutab pensionäride tegelikkusest suurema arvu esitamise eest. Samuti küsitakse, kui palju maksti neile olematutele pensionäridele raha 2000. aastal.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Leedu Vabariigi peaministri Rolandas Paksas´ega.

T. Savi tundis huvi Leedu presidendi Valdas Adamkuse visiidi kohta Moskvasse, kus ta kohtus president Vladimir Putiniga.

Kohtumisel kõneldi ka koostööst NATO`ga ühinemisel. T. Savi õnnitles Leedut edusammude eest Euroopa Liiduga läbirääkimistel.

Edastati Riigikogu liikme Koit Pikaro arupärimine siseminister Tarmo Loodusele olukorra kohta Pärnu politseiprefektuuris.

Arupärija küsib siseministrilt, kas maavanema pädevus ja kriteeriumid kohaliku politseiprefektuuri juhi kandidatuuri kooskõlastamiseks vajavad täpsemalt reguleerimist. Samuti soovib K. Pikaro teada, kas siseminister peab eetiliseks ja juriidiliselt korrektseks Pärnu maavanema telefonikõnet kohalikule politseijuhile eesmärgiga saavutada oma lähisugulase vabastamine ning mõjutada eeluurimist tema suhtes.

Veel küsib K. Pikaro miks vabastati ametist Pärnu eelmine politseiprefekt Jaan Rubin ning kas talle selgitati üleviimise põhjuseid.

Riigikogu arutas täna esimese päevakorrapunktina 43 Riigikogu liikme algatatud otsust "Umbusalduse avaldamine peaminister Mart Laarile" (733 OE).

Umbusalduse avaldamise poolt oli 43 ja vastu 51 Riigikogu liiget.

Peaministrile heideti ette probleeme Edelaraudtee ja Eesti Raudteega, maaelu ja regionaalpoliitikaga ning kasvavat tööpuudust.

Umbusalduse algatajad märkisid, et rongiliikluse likvideerimine on tõsiseks ohuks täiendavate ääremaade tekkeks ja tööpuuduse kasvuks; Eesti Raudtee erastamisel on survet avaldatud Erastamisagentuuri liikmetele.

Seletuskirjas öeldi, et Mart Laari valitsus on oma kahe võimuloleku aasta jooksul vähendanud järjepidevalt eelarvelisi vahendeid regionaalpoliitika teostamiseks, käivitunud ei ole SAPARD'i abiprogramm. Umbusaldajad juhtisid tähelepanu tööpuuduse kasvule, öeldes et M. Laari kaheaastase võimuperioodi kestel on tööga hõivatute arv vähenenud 31,6 tuhande inimese võrra.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. 22 Riigikogu liikme 9. aprillil algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 79 ja 83 muutmise seaduse eelnõu (734 SE). Eelnõu kohaselt valitakse Vabariigi President vabadel valimistel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Valimistest võivad osa võtta kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes valimiste päevaks saanud 18. aastaseks. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on eelnõu kohaselt vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2. Õiguskomisjoni poolt 9. aprillil algatatud karistusseadustiku rakendamise seaduse eelnõu (735 SE). Eelnõu sätestab karistust vabastamise, karistuse vähendamise ja karistusandmete muutmise või kustutamise korra kriminaalasjas ning haldusõiguserikkumiste asjas. Samuti sätestatakse asenduskaristuse kohaldamine ja kuriteoga tekitatud kahju hindamise kord.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Peeter Kreitzbergi, Viive Rosenbergi ja Olev Raju poolt 10. aprillil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (736 SE). Eelnõu näeb ette, et lasteasutuse pedagoogi alammääras lepivad kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja pedagoogide ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioon.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 43 Riigikogu liikme poolt täna, 9. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine peaminister Mart Laarile" eelnõu (733 OE). Otsuse seletuskirjas heidetakse peaministrile ette probleeme Edelaraudtee ja Eesti Raudteega, maaelu ja regionaalpoliitikaga ning kasvavat tööpuudust.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Harri Õunapuu ja Toomas Vareki arupärimise majandusminister Mihkel Pärnojale. Arupärijad küsivad, kas majandusministeeriumis on ettevalmistamisel ettevõtluse ja elamumajanduse laenude tagamise seadus ning milliste ettevõtlust toetavate asutuste tegevuse reguleerimisele see on suunatud. Nad soovivad teada, kas kõnealuse ettevalmistatava seaduse alusel kavandatakse hüvitada kõik pankade nn. halvaksläinud laenud ja millega seletab M. Pärnoja seadusandlikku suundumust, mille järgi hakkaks riiklikku garantiid riigi enda asemel andma nn. vahendusfirma. Soovitakse teada, kui suureks hindab majandusminister järgnevatel aastatel riigieelarvest kavandatavate rahaliste vahendite suurust, mille väljamaksmist planeeritakse riigigarantiidena. Lõpetuseks küsivad nad, milliseid sarnaseid eelnõusid kavatseb Majandusministeerium veel välja töötada ning millist kasu ja kellele sellega loodetakse.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Kalev Kotkase arupärimise riigikontrolör Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb toimetulekutoetuste maksmist Tartus elavatele tudengitele. K. Kotkas soovib teada, kas Riigikontrolli arvates on Tartu linnas toimetulekutoetuste määramisel kinni peetud kehtivast seadusandlusest ning kui seda on rikutud, siis kes vastutab riiklike vahendite mittesihipärase kasutamise eest.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud:

1. Riigikogu liikmete Toivo Tootseni ja Arvo Jaaksoni poolt 4. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine Eesti kaitseväe korralduse seaduse eelnõu algatamiseks" eelnõu (728 SE). Sellega tehakse valitsusele ettepanek esitada nimetatud seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse hiljemalt 1. oktoobriks 2001.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud tolliseadustiku eelnõu (729 SE). Tolliseadustikku kohaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahelisele kaubandusele ning Eesti Vabariiki ja sellest välja toimetatavatele kaupadele, samuti määratakse tolliseadustikus kindlaks nimetatud kaupadega tegeleva isiku, tolliametniku ning Tolliameti õigused, kohustused ja vastutus.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 5. aprillil algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (730 SE). Eelnõu eesmärk on anda vaimulike poolt sõlmitavatele abieludele võrdne õiguslik jõud perekonnaseisuasutuses sõlmitavate abieludega.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

4. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini ja Enn Tarto poolt 5. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (731 SE). Seaduse § 9 sätestab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Eelnõuga laiendatakse seda põhimõtet ka rehabiliteeritud isiku lapsele, kes õigusvastaselt alaealisena represseerituna viibis koos oma õigusvastaselt represseeritud vanemaga kinnipidamiskohas või asumisel.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5. Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Viive Rosenbergi, Anti Liivi ja Laine Tarvise poolt 5. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Seaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (732 OE). Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek algatada hiljemalt 1. juuniks 2001 seaduse eelnõu HIV-nakkuse leviku pidurdamiseks Eestis.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Urmas Laht`i, Laine Tarvise, Viive Rosenbergi, Ülo Tootseni ja Kalev Kallo 4. aprillil esitatud arupärimise peaminister Mart Laarile.

Arupärimine puudutab Hädaolukorraks valmisoleku seaduse §-de 4 ja 5 nõuete täitmist suu- ja sõrataudi vastasel võitlusel. Nimetatud seadus sätestab erinevate riigi institutsioonide ülesanded tegutsemiseks hädaolukorras, samuti Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni pädevuse. Arvestades suu- ja sõrataudi levikust tingitud suurt ohtu Eesti Vabariigi põllumajandusele, soovivad arupärijad peaministrilt teada kas ja millal on Vabariigi Valitsuse kriisitoimkond arutanud seoses taudi levikuga tekkinud hädaolukorda ning kas on tehtud riskianalüüs. Samuti küsitakse kas on välja selgitatud hädaolukorra vältimise ja leevendamise võimalused ning kuidas on ette valmistatud hädaolukorra lahendamise ressursid.

Veel küsivad arupärijad kuidas on korraldatud elanike teavitamine ning kuidas on valitsus suunanud ja koordineerinud ministeeriumide, Riigikantselei ja maavanemate kriisireguleerimisalast tegevust.

Riigikaitsekomisjoni liikmed eesotsas komisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega kohtusid täna Taani kaitseministri Jan Troejborgiga. T. Velliste avaldas kaitseministrile tänu abi eest, mida Taani Kaitseministeerium on osutanud erinevate kaitsealaste programmide elluviimisel. J. Trojeborg andis kõrge hinnangu Eesti ja Taani koostööle nimetades seda tõeliseks sõpruseks, mis hõlmab kõiki ühiskonna valdkondi. Samuti väljendas ta heameelt kahepoolsete kokkulepete ja projektide arvukuse üle. Kõneldes EL ja NATO`ga liitumisest kinnitas J. Trojeborg Taani sajaprotsendilist toetust meie liikmekssaamisele. Ta lisas, et selleteemalised diskussioonid NATO liikmetega on juba alanud.

J. Trojeborg rõhutas, et NATO ja EL liikmeks saamise eelduseks on tagada riigi küllaldane kaitstavus, samuti pidas ta väga oluliseks parlamendi panust üldsuse toetuse tagamisel.

Kohtumisel osalesid veel riigikaitsekomisjoni liikmed Valve Kirsipuu, Enn Tarto ja Toivo Tootsen.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2. aprillil algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (724 SE). Eelnõu eesmärk on toetuste andmise ja kasutamise ning toetuse kasutamise järelevalve korraldamine vastavalt Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastasele rahastamislepingule, mis võimaldaks Euroopa Liidult saadavate vahendite nõuetekohast kasutamist ning Euroopa Liiduga liitumisel täita EL ühtse põllumajanduspoliitika rakendamisele esitatavaid nõudeid.
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 2. aprillil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Soome Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse kokkulepe merealapiiride kokkupuutepunkti kohta Läänemeres ratifitseerimise seaduse eelnõu (725 SE). Kokkulepe kirjutati alla 16. jaanuaril 2001 Tallinnas. Kokkuleppe aluseks on võetud Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel 18.06.96 sõlmitud lepingus merealapiirist Soome lahel ja Läänemere põhjaosas, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel 02.06.94 sõlmitud Ahvenamaa meres ja Läänemere põhjaosas asuvate Soome kalandusvööndi ja Rootsi majandusvööndi lepingus ning Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel 02.11.98 sõlmitud kokkuleppes merealapiirist Läänemeres kindlaks määratud merealade piiritlemise joonte geograafilised koordinaadid.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 2. aprillil algatatud käibemaksuseaduse eelnõu (726 SE). Eelnõu eesmärgiks on käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva direktiiviga. Määratletakse käibemaksu objekt, maksukohuslaste ring, käive, käibeks mitteloetavad tehingud ja maksustav käive. Eelnõuga sätestatakse maksukohuslaste registreerimise ja registrist kustutamise kord, maksukohuslaste õigused ja kohustused, maksustamisperiood ja käibedeklaratsiooni esitamise kohustus. Maksustamise erisätetes sätestatakse välisesinduste ja diplomaatide maksusoodustused, välisabi korras saadud kaupade ning välislaenudest eraldatud ja välisabi korras saadud raha eest soetatud kaupade ja teenuste maksusoodustused.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4. Õiguskomisjoni poolt 3. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu (727 SE). See näeb ette Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemist algatada hiljemalt 1. veebruariks 2002. nimeseaduse eelnõu. Nimeseadus peaks sätestama perekonnanimede panemise ja muutmise, esivanemate nimede taastamise, eesnimede panemise ja muutmise üldreeglid.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Andres Variku arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile. Arupärimine käsitleb loomade vaktsineerimist vältimaks suu- ja sõrataudi. Arupärija soovib teada, kas on tehtud võimaliku taudi likvideerimisvõimalusi arvestav majanduslik kalkulatsioon ning kas on uuritud ka loomapidajate ning loomakasvatusega seotud teenistuste ja firmade arvamust. Samuti küsib A. Varik kuidas kompenseeritakse loomakasvatajatele hukatud loomad ja selle tagajärjel pankrotistunud tootmine ning milliseid sotsiaalseid garantiisid pakub riik loomade likvideerimise tagajärjel töötuks jäänud inimestele.

Arupärimises soovitakse veel teada, miks ei lubata vaktsineerida lihaloomi ning millist kahju tekitab loodusele loomakorjuste põletamine ja matmine.

Edastati Riigikogu liikme Tõnu Kauba arupärimine majandusminister Mihkel Pärnojale. Arupärimine puudutab eluruumide erastamistähtaegu. T. Kauba viitab eluruumide erastamisseadusele, mille kohaselt "Avaldusi üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamiseks vastavalt seaduse §22 5. lõikele saab esitada 2001. aasta 1. juunini. Kohustatud subjektidel tuleb erastamise toimingud nimetatud tähtpäevaks esitatud avalduste osas lõpetada 2001. aasta 31. detsembriks, välja arvatud juhul, kui eluruumi erastamisel on esitatud kohtule kaebus ja kohtuvaidlus ei ole lõppenud". Arupärija väitel on mitmetes omavalitsustes arutatud võimalust seda tähtaega pikendada seoses vajadusega anda elanikele eluruumide erastamiseks võimalus.

Sellega seoses soovib T. Kauba teada, milline on majandusministeeriumi seisukoht nimetatud tähtaja suhtes ning kas majandusministeerium on teinud ettepaneku seda tähtaega muuta. Samuti küsib arupärija, kuidas hakkab toimuma eluruumide erastamise lõppvaatuses munitsipaalkorterite erastamine.