Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 21. märtsil algatatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsuse III/1 "Baseli konventsiooni muutmine" ratifitseerimise seaduse eelnõu (720 SE). Eelnõu algatamise eesmärk on ratifitseerida "Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni" osaliste kolmanda konverentsi otsus III/1 "Baseli konventsiooni muutmine", mis võeti vastu 1995. aasta 22. septembril Genfis ja mille Eesti Vabariik konsensuse alusel samal päeval ka heaks kiitis. Baseli konventsiooni eesmärgiks on tagada kontroll ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende käitlemise üle, kehtestades ohtlike jäätmete riikidevahelistele vedudele konkreetsed protseduurireeglid. Konventsioon kohustab osalejaid vähendama ohtlike jäätmete teket ning korraldama juba tekkinud jäätmete käitlemist võimalikult lähedal nende tekkekohtadele, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda jäätmetest ja jäätmete vedudest tulenevate võimalike ohtude eest. Otsus III/1 keelustab igasuguse ohtlike jäätmete veo OECD liikmesriikidest, Euroopa Liidust ja Liechtensteinist kõikidesse teistesse riikidesse. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe, Laine Tarvise ja Viive Rosenbergi poolt 21. märtsil algatatud kaubamärgiseaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE). Eelnõuga soovitakse erikonfiskeeritud kaup, juhul kui võltskaubamärki on võimalik eemaldada eset oluliselt kahjustamata, suunata sotsiaalabi andmiseks heategevusorganisatsioonide käsutusse või tööstusele ümbertöötlemiseks. Vastava korra peaks eelnõu kohaselt kehtestama Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe, Laine Tarvise ja Viive Rosenbergi poolt 21. märtsil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (722 SE). Eelnõu esitati menetlusse koos ja samal eesmärgil kaubamärgiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (721 SE). Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Õiguskomisjoni poolt 22. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Seaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" eelnõu 723 OE). Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek algatada 2001. aasta 10. septembriks seaduse eelnõu, mis sätestaks riigipoolse õigusabi kõik liigid, tingimused ja ulatuse, õigusabi kvaliteedi parandamise ja kvaliteetse õigusabi osutamise standardid ning kvalifitseeritud, usaldusväärse õigusabi, -teenuse kättesaadavuse. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Liina Tõnissoni ja Sven Mikseri arupärimise peaminister Mart Laarile seoses Eesti Raudtee erastamisega. Arupärijad küsivad, kas ja millal kasutas peaminister oma seadusest tulenevat õigust nõuda ministritelt Toivo Jürgensonilt ja Mihkel Pärnojalt seletusi nende tegevuse kohta raudtee erastamisel ning kes kannab vastutust tekkinud skandaali eest. Küsitakse, millises osas heidab valitsuskabinet EEA juhile Mihkel Pärnojale isikuliselt ette Eesti Raudtee erastamisega seonduvat ja millises osas on tegu kollektiivse otsusega. Soovitakse teada, kuidas jaguneb vastutus EEA juhi Mihkel Pärnoja ja erastamise eest vastutava teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni vahel. Lõpetuseks küsivad arupärijad, mida kavatsetakse ette võtta valetava majandusministriga ja kas valitsus on kaalunud suurerastamise ebaõnnestumise pärast tagasi astuda.

Edastati Riigikogu liikme Villu Reiljani arupärimine keskkonnaminister Heiki Kranichile. Arupärimine on ajendatud BNS-i 9. märtsi uudisest, milles Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja väitis, et Kakumäe poolsaarel ligi kilomeetri ulatuses pankranniku ebaseaduslikku lõhkumist võimaldasid ministeeriumi endiste juhtide Villu Reiljani ja Peeter Soovälja antud kooskõlastused. Arupärija küsib, millised õigusaktid reguleerivad planeerimistegevust Eesti territooriumil ning paluvad H.Kranichil anda ülevaade dokumentatsioonist seoses RAS Eesti Tööstusprojekti tööga nr 8901 "Vabaõhumuuseumi tee, Kakumäe sadama, Kopli lahe ja Vabaõhumuuseumi vahelise elukvartali detailplaneering". Lõpetuseks küsib ta, kuidas kavatseb keskkonnaminister heastada V. Reiljanile ja P. Sooväljale valeinformatsiooni levitamise läbi tekitatud kahju.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 20. märtsil algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 182 "Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine" ratifitseerimise seaduse eelnõu (715 SE). Konventsioon on vastu võetud 17. juunil 1999.a. Genfis. Konventsiooni mõiste "laps" tähendab kõiki alla 18-aasta vanuseid isikuid. "Lastele sobimatu töö ja muu sobimatu tegevuse keelustamise" all mõistetakse kõiki orjuse või orjusele sarnaseid vorme nagu laste müük, nendega kaubitsemine, võlaorjus, pärisorjus, sunniviisiline või kohustuslik töö ja laste sunniviisiline või kohustuslik värbamine relvakonfliktiks kasutamiseks, kupeldamine või pakkumine prostitueerimiseks, pornograafia tootmiseks jne.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon

2. Vabariigi Valitsuse poolt 20. märtsil algatatud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (716 SE). Konventsioon tagab keskkonnainfo üldise kättesaadavuse kahel viisil – avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnainfo taotlustele ning kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ja levitada infot, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 20. märtsil algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse eelnõu (717 SE). Eelnõu sätestab seaduses määratletud tegevusest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alused, et ära hoida inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale või seda vähendada.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4. Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Jaanus Männiku ja Arvo Sirendi poolt 20. märtsil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (718 SE). Eelnõu eesmärk on seadustada 8. märts kui rahvusvaheline naistepäev ja tähistada seda Eestis riikliku tähtpäevana.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 20. märtsil algatatud seaduse eelnõu juriidilise isiku vastutusest saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse rikkumise eest (719 SE). Eelnõu sätestab juriidilise isiku vastutuse "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse" rikkumise eest.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas 21. märtsil Riigikogu liikme Siiri Oviiri põhiseaduskomisjoni liikmeks.

Kinnitati Riigikogu liikme Toomas Vareki lahkumine põhiseaduskomisjonist ning asumine sotsiaalkomisjoni liikmeks.

Samuti kinnitas Riigikogu juhatus Harri Õunapuu lahkumise rahanduskomisjonist ning tema asumise õiguskomisjoni liikmeks.

Riigikogu juhatus registreeris Harri Õunapuu Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimeheks alates 2001. aasta 21. märtsist.

Täna hommikul kohtusid Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ning Riigikogu NATO toetusrühma esindajad Eestis visiidil viibiva Prantsusmaa kaitseministri esindaja Jean-Bernard Ouvrieu´ga.

J.-B. Ouvrieu ütles oma avasõnades, et Prantsusmaa kaitseminister lähetas teda Eestisse tutvumaks siinse olukorraga ning Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu ja NATOga ühinemisel, luua poliitilisi kontakte ja edendada kaitse-alast koostööd kahe riigi vahel. Ta sõnas, et Prantsusmaa mõistab Eesti soovi oma julgeolekut arendada ning toetab igati Balti riikide võimalikult kiiret ühinemist NATOga. Juba aastakümneid on töötatud selle kallal, et Euroopa-sisest kaitsevõimet suurendada ja Nice kohtumisel loodi selleks ka vajalikud alused. Kõik, mida Euroopa Liit teeb oma ühise välis- ja kaitsepoliitika tõhustamiseks NATOt ei nõrgenda, vaid tugevdab, avaldas Prantsuse kaitseministri esindaja arvamust.

Riigikogu komisjonide esindajad kinnitasid külalisele, et juba järgmise aasta eelarves on kaitsekulutustele määratud 2% sisemajanduse koguproduktist ning kuigi see on riigile koormav, mõistab üldsus selle sammu vajalikkust. Eesti loodab NATO liikmesriikide mõistvale suhtumisele Eesti NATOga ühinemisel ja edasisele tihedale koostööle, kinnitati kohtumisel.

Riigikogu liikmed väljendasid arvamust, et Eestis on olemas tugev kaitsetahe, Eesti tahab ja püüab teha kõik, et saavutada NATO riikide usaldust. Tahame vähendada juhuslikkuse mõju meie saatusele, väljendas riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohalolijate arvamust.

Kohtumisel räägiti ka Venemaa suhtumisest Balti riikide NATO liikmeks saamisse.

J.-B. Ouvrieu soovitas Eestil luua tihedamaid kontakte Prantsusmaa parlamendiga ja jälgida, millised arengud toimuvad Euroopa kaitsetööstuses.

Edastati Riigikogu liikme Olev Raju arupärimine siseminister Eiki Nestorile. Arupärimine puudutab üliõpilaste ilmajätmist toimetulekutoetusest. O. Raju juhib tähelepanu probleeme tekitanud toimetulekutoetuse reeglite erinevale tõlgendamisele, mille kohaselt ühiselamus elaval üliõpilasel puuduks õigus saada toimetulekut kindlustavat toetust, sest ühiselamu polevat eluruum.

O. Raju soovib teada, mis alusel leiti, et ühiselamu ei ole käsitletav eluruumina ning kas juhul kui ühiselamus elamise eest on üüri makstud ning need pole eluruumid, on üliõpilastel õigus see üür tagasi nõuda.

Arupärija küsib ka milline on Tartu Ülikooli üliõpilase keskmine sissetulek kuus ning kuidas jagunevad üliõpilased gruppidesse sissetuleku järgi. Samuti soovib O. Raju teada paljude üliõpilaste kuu sissetulek on alla 500 krooni.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Koit Pikaro arupärimine siseminister Tarmo Loodusele. Arupärimine on ajendatud siseministri poolt 7. märtsil Riigikogu infotunnis antud vastustest kus ei antud sisulist hinnangut Saku vallas detsembris mõrtsukkoerte läbi hukkunud koerte ja nende omanike tuvastamisele. Arupärijad soovivad teada miks ei viidud lõpuni tapmise eeluurimist ja kuidas siseminister suhtub kuritegevuse statistikasse. Samuti soovitakse teada mitu kriminaalasja on aastatel 1999-2000 avastatud 32 878 kuriteofaktist kohtusse saadetud ning mitme kuriteofakti kohta on praeguseks tehtud süüdimõistev kohtuotsus.

Riigikogu Euroopa asjade komisjon Tunne Kelami eesistumisel kohtus täna pärastlõunal Eestis visiidil viibiva Euroopa Parlamendi liikme ning ELi ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee kaasesimehe Per Stenmarckiga.

Per Stenmarck avaldas kohtumisel arvamust, et Eesti on kolme juhtiva kandidaatriigi hulgas ja lisas, et läbirääkimiste tempot tuleks ka lähitulevikus kõrgel hoida. P. Stenmarck ja EAK liikmed jõudsid ühisele arvamusele, et juunis Göteborgis toimuvalt tippnõupidamiselt tuleks taotleda otsust edukamate kandidaatriikide läbirääkimiste lõpetamise tähtaja suhtes. See võimaldaks nii EL kui ka uutel liikmetel kavandada edasist täpsemat ajakava. Eesti saaks kindlaks määrata tulevase rahvahääletuse tähtaja, EL liikmesriigid aga uute liikmete ühinemislepingute ratifitseerimise ajakava. Tema arvates ei tohiks Euroopa Parlamendil liitumislepingu ratifitseerimiseks kuluda üle poole aasta ning liikmesriikide parlamentidel üle aasta, seega saaks Eesti osaleda 2004. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Külaline soovitas Eestil hakata mõtlema oma tulevase eesistumise perioodile, mida ei saa enam käsitada abstraktse tulevikuna. Rootsi ootas esimest eesistumisaega kuus aastat pärast liikmeks saamist, Soome ning Austria jõudsid selleni nelja ja poole aastaga. Pole sugugi võimatu, et Eesti võiks eesistujakohustused üle võtta näiteks aastal 2010, märkis Stenmarck.

Per Stenmarck tutvustas EAK liikmetele Rootsi ELiga liitumise protsessi, eesistumise aja prioriteete ning esitas Euroopa Parlamendi liikmena oma seisukohti ELi oleviku ja tuleviku kohta. Rääkides probleemsetest valdkondadest tõi ta esile Euroopa ühise põllumajanduspoliitika, mida peaks tema arvates muutma. Per Stenmarck sõnul on leviv hullulehmatõbi ning suu- ja sõrataud avanud selles küsimuses paljudel silmad. Põllumajandus on valdkond, milles ELil oleks Eesti kogemusest õppida, avaldas ta arvamust.

P. Stenmarcki huvitas Eesti avalikkuse suhtumine Euroopa Liitu, külalisele tutvustati eelseisva euroreferendumiga seonduvaid küsimusi. Kohtumisel räägiti veel Nice lepingu ratifitseerimisest Euroopa Parlamendi poolt, Läti ja Leedu valmidusest ELiga liitumisel ning Euroopa ühisest välis- ja kaitsepoliitikast. Eraldi teemana arutati 21. – 23. maini Eestis toimuva Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee 7. istungi päevakorda ja teemasid. Ühiskomitee Eesti-poolne kaasesimees Tunne Kelam soovitas ühe teemana arutada praegu ikka veel veniva SAPARD programmi käivitamist Eestis.

Homme, 20. märtsil esineb P. Stenmarck Euroopa Liidu alasel infokonverentsil ettekandega teemal "Euroopa Parlamendi roll liitumisläbirääkimiste protsessis" ning kohtub Siseministeeriumi asekantsleri Kalev Timbergiga ja Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juhiga Eestis John Kjaeriga.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ja määrati neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 14. märtsil algatatud konkurentsiseaduse eelnõu (710 SE). Eelnõu väljatöötamise tingis eelkõige vajadus viia konkurentsiseaduse osad "ühinemise kontroll" ja "riigiabi" täielikult vastavusse Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega ning vajadus täpsustada kogu seaduse teksti, samuti määratleda üksikasjalikumalt menetlusprotseduure, et tagada vastavate järelevalve asutuste haldussuutlikkuse tõus. Seaduse reguleerimisalaks on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 14. märtsil algatatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu (711 SE). Eelnõu sätestab kohustusliku tööõnnetuskindlustuse ja kohustusliku kutsehaiguskindlustuse, nende kindlustuslepingute tingimused ning teostamise korra. Seaduse eesmärk on tagada tööõnnetuse või kutsehaiguse läbi kannatanutele kahju võimalikult kiire ja täielik hüvitamine ning kindlustusjuhtumieelse olukorraga võimalikult samaväärse olukorra taastamine. Samuti on eelnõu eesmärgiks tööandja tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud vastutuse kindlustamine, väheneb tööandja risk kanda ootamatuid suuri kulutusi. Seaduse rakendamine toob endaga kaasa töökeskkonda parandavate preventsiooniabinõude tänasest parema rakendamise, kuna kindlustusandja mõjutab töökeskkonda kindlustuslepingu kaudu, öeldakse eelnõu seletuskirjas. See muudab praegust olukorda, kus tööõnnetuse või kutsehaiguse korral hüvitab kahju riik, kuigi tsiviilvastutus kahju tekitamise eest tekib tööandjal, seega on isikul õigus peale riigi poolt õigusaktidega tagatud hüvitiste nõuda ka kahju hüvitamist selle tekitanud isiku poolt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Majanduskomisjoni poolt 14. märtsil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (712 SE). Eelnõu kohaselt määratakse sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil, määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuust kuni ühe aastani. Sama tegevuse eest, kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja põhjustati liiklusõnnetus, võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuust kuni ühe aastani. Kui aga kohustuslik liikluskindlustuse leping on sõlmimata, võetakse mootorsõiduki juhtimise õigus ära kahest kuust kuni ühe aastani. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 14. märtsil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE). Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted, mis kehtestavad muukeelsete gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele hiljemalt 2007/2008 õppeaastal. Eelnõu algatajad toetavad võimaluste loomist, mis võimaldaksid soovijatel jätkata gümnaasiumis õpinguid eesti keeles. Kehtetuks soovitakse tunnistada säte, mille kohaselt loetakse kooli või klassi õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti õppekava mahust.

Vabariigi Valitsuse poolt 15. märtsil algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahel sõlmitud laenuraamlepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (714 SE). Eesti Vabariik ja Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) kirjutasid eelmise aasta 24. novembril alla laenuraamlepingule 150 000 000 Eesti krooniga võrdses summas Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilasühiselamute renoveerimise ja ehitamise projekti rahastamiseks. Laenuraamlepingu jõustumiseks on vajalik lepingu ratifitseerimine Riigikogu poolt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Edastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Olev Raju ja Värner Lootsmanni arupärimine peaminister Mart Laarile

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud erastamisseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (702 SE). Eelnõu kohaselt lõpetatakse Erastamisagentuuri tegevus 2001.a. 1. oktoobril ja sätestatakse Eesti erastamisagentuuri tegevuse lõpetamise alused. Erastamisagentuuri vara, õigused ja kohustused antakse nimetatud tähtpäevaks üle valitsuse määrusega kehtestatud korras Rahandusministeeriumile, maavalitsustele või valitsuse poolt määratud valitsusasutustele.

"Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses" muudetakse munitsipaliseerimist käsitlevat osa. Riigivara (v.a. maa) munitsipaliseerimine lõpetatakse 1. oktoobrist 2001.a. ja valla- või linnavolikogu munitsipaliseerimistaotluste vastuvõtmine lõpetatakse 1. juulist 2001.a.

"Erastamisseadust" täiendatakse võimalusega ka Eestis mitteregistreeritud juriidilisel isikul omandada pärimise teel väärtpabereid.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse eelnõu (703 SE). Eelnõuga sätestatakse Eestisse sisse ja Eestist välja veetava intellektuaalset omandit rikkuva kauba tollikontrollil tolli poolt kasutusele võetavad meetmed. Eelnõu annab intellektuaalset omandit rikkuva kauba mõiste, mis hõlmab võltsitud kaupa, piraatkaupa ja kaupa, mis rikub patendi või täiendava kaitse tunnistuse, kasuliku mudeli või mikrolülituste topoloogia omaniku õigusi. Kahtlusaluse kaubana käsitletakse kaupu, mille puhul on alust arvata, et tegemist on intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga.

Eelnõu sätestab tolli tegevuse kahtlusaluse kauba vabastamise edasilükkamisel, hoidmisel tollikontrolli all, menetluse algatamisel ja kauba kinnipidamisel; samuti teavitamiskohustuse, mille järgi toll on kohustatud kahtlusaluse kauba vabastamise edasilükkamisest või tollikontrolli all hoidmisest viivitamatult kirjalikult teavitama asjassepuutuvat isikut ning õiguste valdajat.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadusega seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (704 SE). Eelnõu eesmärk on "Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse" eelnõuga seonduvate seaduste muutmine ja täiendamine.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE). Eelnõu sätestab ravimite, sealhulgas veterinaarravimite kliiniliste uuringute läbiviimise nõuded ja tingimused ning täpsustab ravimite registreerimise nõudeid. Eelnõuga antakse põllumajandusministrile volitused põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekirja kehtestamiseks.

Eelnõuga muudetakse paragrahvi, mis sätestab ravimite impordi ja ekspordi nõuded; sätestatakse dokumentide ja andmete loetelu, mille peab ravimi väljakirjutamisõigust omav isik esitama Ravimiametile põhjendamaks ravimi eestisse importimise vajalikkust.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (706 SE). Eelnõu eesmärk on samaaegselt ravimi registreerimise ja ravimi kliinilise uuringu regulatsiooni korrastamisega sätestada ka halduskaristuse kohaldamine kehtestatud normide rikkumise eest. Eelnõu täpsustab toiminguid, mille eest halduskaristusi määratakse ning missugused ametnikud on õigustatud halduskaristusi kohaldama.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud maksukorralduse seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (707 SE). Eelnõu eesmärgiks on avalikustada kohalikele omavalitsustele selle füüsilise isiku tulu suurus enne tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamiste tegemist, tulu suurus pärast tulumaksuseaduses lubatud mahaarvamiste tegemist ja tulumaksusumma, kelle tulumaksust kantakse seadusega sätestatud osa vastava omavalitsusüksuse eelarvesse.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

7. Sotsiaalkomisjoni poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Geenivaramu vastutava töötleja nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (708 SE). Eelnõu kohaselt nimetataks geenivaramu töötleja nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Anti Liiv, Andres tarand ja Toomas Vilosius.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

8. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 2001. aasta 12. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu ajutise komisjoni moodustamine mootorikütuse kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimiseks" eelnõu (709 SE). Komisjoni ülesanne on kontrollida mootorikütuse kvaliteedinõuete vastavust Euroopa Liidu direktiividele ja nende nõuete järgimist.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Laine Tarvise ja Georg Pelisaare arupärimise siseminister Tarmo Loodusele riigi regionaalpoliitika kohta. Arupärijad soovivad teada, milline on Eesti erinevate maakondade keskmise elatustaseme ning tööpuuduse näitajate muutumine aastatel 1998 – 2000. Küsitakse, millised ministeeriumid on informeerinud Siseministeeriumi oma olulist regionaalpoliitilist mõju omavatest otsustest ja tegudest ning milline on olnud regionaalpoliitiliste programmide mõju Eesti eri regioonidele.

Samuti soovivad arupärijad siseministrilt teada, millal esitab Siseministeerium valitsusele regionaalpoliitika mõju hindamise aruande ja millal jõuavad aruande andmed Riigikoguni.

Veel küsivad L. Tarvis ja G. Pelisaar, kui palju rahalisi vahendeid on 2001.a. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse käsutuses ja kuidas need jagunevad erinevate regionaalse arengu programmide vahel.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi, Peeter Kreitzbergi ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele kõrgkoolide ja ülikoolide akrediteerimise kohta. Arupärijad viitavad Sotsiaalteaduste Erakooli "Veritas" õigusteaduskonna õppekava akrediteerimisega seondunud probleemidele, samuti väitele surve avaldamise kohta Kõrghariduse Hindamise Nõukogule (KHN) akrediteerida Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi majandusõiguse õppekava.

Arupärijad soovivad teada, millele toetuvad haridusministri teadmised ühe või teise kõrgkooli-ülikooli vastavuse kohta esitatud nõuetele ning põhjendust sekkumise kohta KHN töösse. Samuti küsitakse haridusministrilt, milliseid seadusemuudatusi on ministeeriumil kavas algatada täpsustamaks nii ministri kui KHN pädevust õppekavade akrediteerimisel.

Edastati Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Koit Pikaro arupärimine siseminister Tarmo Loodusele välismaalastele elamislubade andmise kohta. Arupärijad soovivad teada, kui palju on Eestis antud elamislubasid välismaalastele alates 1992`st aastast ning kui palju on selle aja jooksul esitatud taotlusi elamisloa saamiseks. Samuti küsitakse, millised on olnud sisserände piirarvud erinevatel aastatel ning millised on olnud põhjused elamislubadest andmisest keeldumiseks.

Arupärimises soovitakse teada, millal ja millistel asjaoludel sai elamisloa Antonio Angotti-Massei.

Täna toimunud Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) istungil arutati eurointegratsiooni olukorda Rahandusministeeriumi pädevusalas ning Euroopa Komisjoni põllumajanduse toetamiseks mõeldud liitumiseelse programmi SAPARD rakendamise probleeme. Istungit juhtis Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam. EAK-le andsid olukorrast ülevaate põllumajandusminister Ivari Padar, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ja Rahandusministeeriumi rahvusvahelise suhtlemise osakonna juhataja Andres Kuningas.

Rahandusministeeriumi tegevuse põhiraskus on käesoleval aastal keskendunud tolliseadustikule, tollide ja kvootide administreerimise võimekuse tõstmisele ning tollide rakendusaktide ettevalmistamisele. Euroopa Komisjon on tähelepanu juhtinud probleemidele tollide administreerimisel, seda eeskätt seoses salakütuse ja ebaseadusliku alkoholi sisseveoga. Istungil osalenute arvates on vajalik piirivalve ja tolliameti koostöö tõhustamine. Tehti ettepanek parandada tollide administreerimist ja tõhustada riigiasutuste koostööd salakütuse ja ebaseadusliku alkoholi sisseveo tõkestamisel, kutsudes selleks EAK eestvedamisel kokku ühisnõupidamise rahandus- ja siseministri ning piirivalve ja tolliameti juhtkondade osavõtul.

EAK liikmed väljendasid muret SAPARD programmi tegeliku käivitamise viibimise üle, esialgselt loodeti selle käivitumist juba 2000. aastal. Probleemi on põhjustanud programmi administreerimiseks vajaliku Eesti-poolse ametkonna akrediteerimise venimine Euroopa Komisjoni poolt. Asjaolu, et ka ühegi teise kandidaatriigi puhul pole SAPARD programm veel käivitatud, ei leevenda rahutust kujunenud olukorra pärast, väljendasid kohalviibijad oma arvamust. I. Padari väitel on Vabariigi Valitsus teinud kõik võimaliku, et saavutada kiire lahendus, kuid Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemiseks näib kuluvat veel kuni kaks kuud. Samas on kinnitatud, et aastateks 2000 ja 2001 kavandatud SAPARDi raha on võimalik kasutada 2002. aasta lõpuni. EAK otsustas teavitada Euroopa Parlamenti SAPARD programmi kiirema käivitamise vajadusest.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Mart Nuti, Aimar Altosaare, Andres Herkeli ja Jaan Leppiku arupärimise õiguskantsler Allar Jõksile. Arupärimine on ajendatud Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2000. a. otsusest, millega jäeti kohaldamata välismaalaste seaduse § 12 lõiked 5 ja 6, tunnistati need põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatati põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetlus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium tunnistas oma 5. märtsi otsuses välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 10 ja § 12 lg 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.

Arupärijad ootavad õiguskantslerilt vastust selle kohta, kas põhiseaduslikkuse järelvalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõige 3 on kooskõlas põhiseadusega ja milline on pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi otsuse jõustumist välismaalaste seaduse § 12 lg 4 punkti 10 ja lõike 5 redaktsioon.

Riigikogu arutas täna 44 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsust "Umbusalduse avaldamine teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile" (701 OE).

Umbusaldamise poolt oli 40 ja vastu 48 Riigikogu liiget.

Umbusalduse algatamist põhjendati sellega, et Toivo Jürgensoni tööd peab viimaste uuringute kohaselt halvaks või väga halvaks kaks kolmandikku küsitletud eestlastest, kusjuures aastaga on negatiivsete hinnangute osakaal kasvanud 25% võrra. Umbusalduse avaldamise põhjuseks olid probleemid kõigis teede- ja sideministri haldusalasse kuuluvates valdkondades.

Umbusalduse algatajad märkisid, et teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ei ole raudtee erastamise eest vastutava ministrina taganud Eesti Erastamisagentuurile adekvaatset ja piisavat informatsiooni; Eesti Raudtee erastamise protsessis võeti appi kallihinnalised nõustajad.

Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Meelis Atoneni asemel Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks Riigikogu liikme Kalev Kuke alates 2001. aasta 8. märtsist.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti 7. märtsil menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (694 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada Eesti ühinemine 1964. aastal koostatud Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni ja selle 1989. aastal koostatud protokolliga. Farmakopöa on ravimitele esitatavate kvaliteedinõuete kogumik, mille eesmärgiks on tagada ravimite toimeainete, abiainete ja ravimpreparaatide kõrge kvaliteet ja ohutus. Praeguseks on konventsiooniga ühinenud 27 riiki, sealhulgas kõik EL liikmesriigid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon .

2. Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud keskkonnajärelevalve seaduse eelnõu (695 SE). Eelnõus määratletakse keskkonnajärelevalve olemus ja kehtestatakse järelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute kord. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada teede ehitajatele, remontijatele ja hooldajatele, samuti teede ning teerajatiste projekteerijatele ja projekti ekspertiisi tegijatele erialase hariduse ja oskuste põhinõuded selleks, et saaks välja anda vastaval alal haridust ja tööoskusi tõendavat dokumenti – tegevusluba. Sätestatakse, millisteks teehoiutöödeks tegevusluba on vajalik, tegevusloa taotlejale esitatavad nõuded ning tegevusloa väljaandmise, pikendamise, uuendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (697 SE). Eelnõu põhieesmärk on väljasõidukohustuse täitmise tagamise ümberkorraldamine seoses halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumisega ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu (458 SE) ettevalmistamisega. Soovitakse vähenda halduskohtute koormust haldusorganite üle preventiivse kontrolli teostamisel ning viia preventiivne kontroll ühtsetele alustele.

Eelnõuga tahetakse korrastada ka senist ettekirjutuse regulatsiooni, muutes seda paindlikumaks ja tõhusamaks. Ettekirjutuse tegemisel arvestatakse üksikisiku põhiõiguste ja vabadustega tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventioonist tasakaalustatult Eesti riigi huvidega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud tubakaaktsiisi seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (698 SE). Eelnõu eesmärk on rakendada EL liikmesriikidele kohustuslikku kahest komponendist koosnevat aktsiisimäära sigarettidele, lähendada tubakatoodete aktsiisimäärasid EL õigusaktides sätestatud miinimummääradele ning täpsustada tubakaaktsiisiga maksustamise alaseid sätteid. Riigieelarve tulud hakkavad eelnõu seadusena vastuvõtmise korral sõltuma lisaks tubakatoodete kogusele ka sigarettide jaehinnast, mis tähendab riigieelarve tulude kasvu otsesemat seost sigarettidega kauplejate tulude kasvuga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6. Riigikaitsekomisjoni poolt 7. märtsil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 224 muutmise seaduse eelnõu (699 SE). Eelnõuga soovitakse anda eelnõu seadusena jõustumise ajal kaitseväe ametnikuna teenistuses olevatele Eesti Vabariigi sõjaväelise auastmeta Eesti kodanikele võimalus kuni 2003. aasta 16. aprillini töötada allohvitseri või ohvitseri auastmega ametikohal. 2003. aasta 16. aprilliks muudetakse vastavalt riigiteenistuja ja palgaastmestiku seadusele kaitseväeametniku ametikohad sõjaväelise auastmega ametikohtadeks või avaliku teenistuja ametikohtadeks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

***

Täna, 8. märtsil võeti menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 7. märtsil algatatud autoriõiguse seaduse, Eesti Vabariigi rendiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (700 SE). Eelnõuga soovitakse luua paremad võimalused võltsitud kauba ja piraatkoopiate müügi ning leviku piiramiseks. Eenõu täpsustab peale kaubandust reguleerivate avalik-õiguslike normide ka eraõigusliku lepingu, rendilepingu ning poolte õiguste ja kohustustega seonduvat, et võimaldada ka rendileandjal renditud vara kasutamise üle kontrolli teostada. Juriidilisel isikul võidakse eelnõu seadusena jõustumise korral keelata kuni otsuse jõustumiseni kauplemine Eesti Kaupade Nomenklatuuri selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia. Kui kauplemine teatud kaubagrupi osas oli keelatud õigusvastaselt, hüvitatakse tekkinud kahju seaduses ettenähtud korras. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Menetlusse võeti 44 Riigikogu liikme poolt täna, 8. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Umbusalduse avaldamine teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile" eelnõu (701 SE). Teede- ja sideministrit soovitakse umbusaldada seoses Eesti Raudtee erastamise ebaõnnestumisega.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Olev Raju, Urmas Lahe, Kalev Kallo, Arvo Haugi ja Ülo Tootseni arupärimise teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Arupärimine puudutab Eesti Raudtee erastamist konsulteerinud Briti konsultatsioonifirma GIBB Ltd. tegevust. Arupärijad küsivad, kelle poolt ja millisel moel valiti GIBB Ltd. Eesti Raudtee erastamise nõustajaks. Nad küsivad kelle poolt ja millistel tingimustel sõlmiti firmaga leping ning millised õigused annab see Eesti riigile. Arupärijad soovivad teada, kas T. Jürgenson või tema nõunikud osalesid GIBB Ltd. poolt korraldatud nõupidamistel, kus arutati või analüüsiti pakkujate tausta, pakkumistingimusi ja strateegilisi investoreid. Arupärimise esitanud Riigikogu liikmed küsivad, millisel moel konsulteeris firma T. Jürgensoni kui raudtee eest vastutavat ministrit ja küsivad lõpetuseks, kes kannab vastutust riigile tekitatud kahju eest ning kas on kavas firmalt raha tagasi nõuda.

Neljapäeval, 8. märtsil algusega kell 10.00 toimuvad Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised.

Riigikogu juhatuse valimised korraldab Vabariigi Valimiskomisjon. Kuni Riigikogu esimehe valimiseni juhatab Riigikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

Esmalt seavad Riigikogu liikmed üles Riigikogu esimehe kandidaadid ning pärast Riigikogu esimehe valimist Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui Riigikogu aseesimeeste valimistel.

Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaatidest ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häältearvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor.

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad kohe pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta avaldatakse Riigi Teatajas.

Riigikogu juhatus registreeris oma tänasel koosolekul Riigikogu liikme Sergei Ivanovi lahkumise Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioonist fraktsiooni otsuse põhjal alates 2001. aasta 9. märtsist. Samast kuupäevast registreeriti Riigikogu liikme Valentina Võssotskaja asemel Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni aseesimeheks Endel Paap.