Tere hommikust meie sini-must-valge lipp!

Tere hommikust, armas Eestimaa!

Tere tulemast meie iseseisvuse südamesse siia Toompeale, lugupeetud külalised!

Täna on meie oma riigi, Eesti Vabariigi 83. aastapäev. Noorimad nendest, kes läksid meie iseseisvuse eest Vabadussõtta, on elanud ligemale sajandi. See on väga pikk aeg, seda on mitu sugupõlve. Vanimad nendest lastest, kes on sündinud meie praeguse põhiseaduse algusest peale, on elanud sellest vaevalt kümnendiku.

Tahaksin kummardada kõigi veteranide ees, tänu kellele meie oma riik sündis ning on püsima jäänud. Tahaksin tänada ka kõiki neid, kelle igapäevaseks tööks on meie riigi hoidmine ja kaitsmine praegu – täna, homme ja edaspidi.

Ja tahaksin öelda kõigile nendele noortele, kes on sündimisest peale elanud läbinisti oma riigis, iseseisvuses ning meie vaba lipu all: hoidke seda riiki, kaitske meie iseseisvust ning jätkake seda. Et igaüks meist võiks Eesti iseseisvuse veteranide ja nende mälestuste ees kinnitada, et jah, meie ülim eesmärk on olnud elada iseseisvuse nimel ja me oleme töötanud tema heaks.

Vabariik on meie ühine hüve, oma riigi kodanik ei tohi seda kõrvalt pealt vaadata. Pidupäeval on seda kerge öelda, aga kuidas me sellega argipäeval hakkama saame? Riik peab olema meile jõukohane isamaa igas paigas ja kogu aeg. Kui sageli ja kui siiralt me aga soovime üksteisele jõudu selleks, et just riik, see tähendab rahva tahe ning tema arusaamad, toimiksid meie kõikide huvides?

Kahtlemata on vabal inimesel õigus elada oma elu, ent riik saab elada üksnes meie elu ja meie ei tohi elada vales ajakalendris. Tänavu on vabariigi sünnipäev enne vastlaid. Pärast vastlapäeva tuleb paastukuu ja siis algab kevad. Kas teile ei tundu aga, et mõned meist elavad nii, nagu oleks ikka veel porikuu? Küsige nendelt, kes võtsid Vabadussõjast osa ja nad vastavad teile: me ei võidelnud selle nimel, et oleks vabam kuri olla ja tigetseda. Võideldi selle eest, et oma maa oleks tõesti enda päralt, et omas kodus oleks julge elada ja et oma töö vili ei läheks võõra taskusse. See on see, mida on vaja ka täna ning tulevikus. See on see, kus inimese usk omariiklusesse kui demokraatia ideaali vajab kinnitust iga päev ja seda ilma puhkepäevadeta.

Armsad kaasmaalased! Kümne aasta eest me kinnitasime veel kord, et me tahame oma riiki, tahame elada oma isade maal. Mis peaks seda kinnitama täna? Meie töö ja rõõm sellest. Väsimatus, kriitikameel, mõistmine. Vastutustunne ja tähelepanelikkus. Haridus ja rumaluste väljarookimine. Kõik lihtsad asjad, mis ei tohi kunagi otsa saada ja mida maksab alati juurde küsida, kuid seda meie endi käest.

Soovin meile kõigile meie iseseisvuse nimel jõudu ja kui keegi seda isiklikult mulle ütleks, vastaksin ka mina: jõudu tarvis.

Head eestimaalased ja meie sõbrad!

Soovin meie parlamendi nimel kõigile ilusat iseseisvuspäeva, rahu meie kodudesse ja südamesse ja ilusat vabadust üle kõige!

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 21. veebruaril algatatud mahepõllumajanduse seaduse eelnõu (685 SE). Eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded mahepõllumajandusele viitavalt märgistada kavatsetavate põllumajandussaaduste tootmisele ja nende käitlemisele, samuti järelevalve kord ning vastutus seaduse nõuete rikkumise eest. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 21. veebruaril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (686 SE). Eelnõu on välja töötatud tingituna muudatustest uues mahepõllumajanduse seaduse eelnõus. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Edgar Savisaare ja Olev Raju poolt 21. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (687 SE). Eelnõu eesmärk on kehtestada mittetulundusühingutena ametiühingute registrisse kantud ametiühingutele tulumaksusoodustus. Selline muudatus võimaldab ametiühingutel paremini täita ametiühingute seadusega fikseeritud tähtsat sotsiaalset funktsiooni ning lähtuda oma tegevuses euroopalikest arusaamadest, öeldakse eelnõu seletuskirjas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 22. veebruaril algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (688 OE). Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek hiljemalt 1. aprilliks välja töötada ja Riigikogule esitada reisirongiliikluse jätkamise riikliku tagamise kava ja seaduse 2001. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, et tagada reisirongiliikluse jätkumine senistel marsruutidel. 1. juuniks palutakse Riigikogule esitada reisijateveo korraldamise ja riikliku toetamise kava lähiaastateks. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

***

Edastati Riigikogu liikme Koit Pikaro arupärimine siseminister Tarmo Loodusele. Arupärimine on ajendatud Ida-Viru politseiprefektuuri ametnike poolt põhjustatud autoavariidest ja nendega seotud segastest asjaoludest. K. Pikaro küsib, mitu liiklusõnnetust toimus politseisõidukitega eelmise aasta ning selle aasta kahe esimese kuu jooksul, kui suur on tekitatud kahju kogusumma ning palju sellest on hüvitatud kindlustusfirmade ja palju avarii põhjustanud politseiametnike poolt. Arupärija küsib, milliseid konkreetseid meetmeid on Siseministeerium ja Politseiamet täiendavalt rakendanud või planeerinud politseisõidukite reeglipärase kasutamise kontrolliks, liiklusõnnetuste vältimiseks ja toimunud avariide tegelike asjaolude väljaselgitamiseks. Ta soovib teada, kas Ida-Viru politseiprefektuuri juhtkond on piisavalt uurinud avariide üksikasju ning juhul, kui leiab kinnitust kindlustuspettus, siis millist vastutust kannavad Politseiameti peadirektor ja Ida-Viru politseiprefekt.

Edastati Riigikogu liikmete Mihhail Stanuhhini, Edgar Savisaare, Peeter Kreitzbergi ja Viive Rosenbergi arupärimine kultuuriminister Signe Kivile. Arupärijad küsivad, millega põhjendab S. Kivi Haridusministeeriumi põlgavat suhtumist Narva eestlastest elanike ja EELK Aleksandri koguduse taotlusesse taastada riigi abiga Narva Aleksandri kirik. Küsitakse, milles seisneb riigipoolne koostöö muinsuskaitsealases tegevuses Narva Linnavalitsusega ja rahvusvaheliste fondidega ning osalemine erinevates projektides. Nad soovivad teada, millistest kriteeriumidest lähtub ministeerium oma investeeringutele prioriteetide seadmisel.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 21. veebruaril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" eelnõu (684 OE) ning määrati selle juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjon. Eelnõu eesmärk on kiita heaks "Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused" (julgeolekukontseptsioon), mis on koostatud Vabariigi Valitsuse üldhinnanguna Eesti Vabariigi julgeolekuolukorrale ja millest lähtuvalt määratletakse julgeolekupoliitika põhilised eesmärgid ning suunad. Riigi sise- ja välispoliitilise tegevuse üldise suunitlusena peab julgeolekukontseptsioon abistama Riigikogu ja teisi ametiasutusi tegevuse planeerimisel ja ressursside eraldamisel, seisab eelnõu seletuskirjas. Julgeolekukontseptsiooni vastuvõtmine loob võimalused vastava tegevuse paremaks koordineerimiseks ja edasiarendamiseks ning tutvustamiseks avalikkusele, samuti arengukavade väljatöötamiseks kitsamates valdkondades. Julgeolekukontseptsioon on vajalik eeldus riigi kaitsekontseptsiooni valmimiseks.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Peeter Kreitzbergi arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad küsivad, millega põhjendab haridusminister segadusi, mis on tekkinud seoses hariduskulude kandmise kohustuse üleandmisega kohalikele omavalitsustele ning millist seadusandlikku raamistikku plaanitakse, et vältida pedagoogide palgataseme langust. Nad küsivad, milliseid probleeme näeb Haridusministeerium kui kolmepoolsete palgakokkulepete üks osapool tulevaste palgaläbirääkimiste käigus. Millised õigused on kohalikul omavalitsusel muuta pedagoogide palga arvutamise aluseid ja millega põhjendada statistikat, mille kohaselt õpetajate reaalne sissetulek ja selle suhe riigi keskmisesse palka hoopis langeb, soovivad teada arupärimise esitanud Riigikogu liikmed.

1. märtsist käivitub Riigikogus pilootprojekt "Vabatahtlik abiline Riigikogus", mille eesmärgiks on Riigikogu liikmete töökoormuse vähendamine vabatahtlike abiliste töölerakendamise kaudu.

Maailma parlamentides üldlevinud praktika järgi on parlamendiliikmel isiklik abiline või nõunik, kes teda tööülesannes aitab. Näiteks USA Kongressis on neid keskmiselt 35. Antut temaatikat on arutanud ka Riigikogu erinevad koosseisud kuid juhatuse seisukoht on alati olnud ühene - Eestis selline võimalus puudub ja meie riigi napp eelarve selliste töökohtade loomist ei võimalda.

Et siiski kaasa aidata Riigikogu liikmete töö hõlbustamisele, alustab Riigikogu Kantselei koostöös Eesti Vabatahtlike Keskusega eelpoolnimetatud projektiga. Sellega soovitakse pakkuda vabatahtlike abiliste näol abi Riigikogu liikmetele nende igapäevase tegevuse paremaks korraldamiseks, mis omakorda võimaldab pühenduda veelgi enam Riigikogu tööle. Vabatahtlikeks on aktiivsed ja poliitikahuvilised tudengiealised noored, kelle ülesandeks on lihtsamate ülesannete täitmine (kirjavahetuse sorteerimine, kirjade koostamine, päevakava korrashoid, telefonikõnede registreerimine, info hankimine ja süstematiseerimine jne). Loomulikult töötavad nad Riigikogus tasuta ja antud projekt ei too kaasa täiendavaid kulutusi.

Pilootprojekti raames soovisid endale abilist Riigikogu liikmed Viktor Andrejev, Peeter Kreitzberg, Janno Reiljan, Tiit Sinissaar, Ivar Tallo ja Uno Mereste.

Projekt lõppeb 21. juunil ja kui see end õigustab, võib seda ka jätkata.

Eestis visiidil viibiv Saksamaa Liidupäeva siseasjade komisjoni delegatsioon eesotsas Günter Grafiga andis täna Riigikogu aseesimehele Tunne Kelamile üle järjekordse Saksamaa Liidupäeva raamatukingituse. Tunne Kelam ütles kingitust vastu võttes, et just raamatud ja seadused annavad inimestevahelistele suhetele raamistiku, kuid enne tuleb inimestel need suhted ise luua. Tema sõnul on väga oluline, et mõlema riigi parlamendiliikmed omavahel kohtuvad ning kogemusi ja teadmisi vahetavad. Saksamaa endine president R. Herzog nõustas oma Eesti kolleege Eesti põhiseaduse väljatöötamisel, seega ollakse üksteisele lähedalseisvad juba põhiseaduse kaudu, lausus T. Kelam.

Suure ja hinnalise ligi 80 trükisest koosneva kingituse hulgas on palju teatmeteoseid Saksmaa parlamendi ja valitsusasutuste kohta, uuemat poliitikakirjandust ja õigusalaseid käsiraamatuid. Esindatud on ka valik Euroopa integratsiooni poliitilisi ja õiguslikke aspekte käsitlevaid saksakeelseid teavikuid. Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu fondi minev kingitus on eelkõige mõeldud Riigikogu liikmete infoteenindamiseks.

Pidulikul üleandmisel osalesid veel Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Gerhard Enver Schrömbgens, Riigikogu liige, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Sirje Endre, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm ning Riigikogu Eesti- Saksa parlamendirühma liikmed.

***

Pärast kingituse üleandmist kohtusid delegatsiooniga Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmed. Bundestagi siseasjade komisjoni esindajatega räägiti eurointegratsioonist, avalikkuse informeerimise vajadusest seoses EL-i laienemisega, valitsuse ja parlamendi koostööst läbirääkimiskõnelustel ning rahvusparlamentide rollist EL-is. Kohtumise lõppedes andis Riigikogu Eesti- Saksa parlamendirühm külalistele lõuna.

Põhiseaduskomisjoni esindasid selle esimees Liia Hänni ning liikmed Tõnu Kauba, Mart Nutt, Jaan Pöör, Ivar Tallo ja Tiit Toomsalu. Õiguskomisjoni esindasid komisjoni esimees Jüri Adams, aseesimees Väino Linde ja liige Georg Pelisaar.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 19. veebruaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada vältimatu sotsiaalabi mõiste ja reguleerida selle andmise korraldamine. Isikutele, kel mingil põhjusel ei ole õigust toimetulekutoetusele, antakse õigus vältimatule sotsiaalabile. Samuti näeb eelnõu ette kohalike omavalitsuste rolli suurendamist ja nende tugevdamist, laiendades omavalitsuste võimalusi ja õigusi sotsiaaltoetuste andmisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 19. veebruaril algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (682 SE). Eelnõuga taotletakse, et lapsetoetuse määr oleks seotud tarbijahinnaindeksi kasvuga ning et sotsiaaltoetuste määramisel ei arvataks lapsetoetust perekonna sissetuleku hulka. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 20. veebruaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (683 SE). Algatajad taotlevad soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimaluse laiendamist kas emale, isale, võõrasemale, eeskostjale või hooldajale kolme lapse kasvatamise puhul kaks aastat ja kahe lapse kasvatamise puhul üks aasta enne pensioniseaduses kehtestatud vanaduspensioni ikka jõudmist juhul, kui pensioniõiguslikku või

***

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Koit Pikaro arupärimise siseminister Tarmo Loodusele. Arupärimises seisab, et Siseministeerium tellis politsei töö analüüsi, kontrolli ja konsultatsiooni erafirmalt OÜ TJO Konsultatsioonid, millel Maksuameti andmeil oli lepingu täitmise ajal maksuvõlgnevus. Politseiprefektuuridest saadud andmetel ei teadnud paljud politseinikud, et nende tegevust jälgiti, seega rikuti K. Pikaro meelest jälitustegevuse seadust, sest jälitustegevuse erandtoiminguid võivad teostada vaid jälitusametkonnad. Arupärija küsib, milliste tingimuste alusel valis Siseministeerium firma välja, milline oli firmale tasutud summa ja varasem tegevus Siseministeeriumis. Ta küsib, kes lepingu sõlmimisel oldi teadlikud firma maksuvõlgnevusest.

K. Pikaro soovib teada, kes, milliste tehniliste vahenditega ja kelle loal jälgis varjatult politseiametnike tegevust ning milliste näitajate alusel valiti välja kontrollitavad politseiprefektuurid. Ta ootab siseministrilt hinnangut Politseiameti sisekontrolli osakonna tegevusele ning kaadripoliitikale, mille kohaselt ebakompetentsed või saamatud juhid viiakse üle teisele ametikohale või teise politseiprefektuuri.

Edastati Riigikogu liikme Janno Reiljani arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärija soovib, et peaminister annaks valdkonniti ülevaate nõutavatest investeeringutest Euroopa Liiduga liitumisel, nende täitmise tähtaegadest ning rahastamise allikatest.

Edastati Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Tiit Toomsalu arupärimised peaminister Mart Laarile, siseminister Tarmo Loodusele ja justiitsminister Märt Raskile. Arupärimised on ajendatud eelseisvatest presidendivalimistest ning ajakirjanduses ilmunud seisukohast nagu arvestaksid kohalike omavalitsuse esindajad oma volikogu kolleegide tahet. Arupärijad avaldavad arvamust, et kohalike omavalitsuse esindajad ei ole oma valijatelt saanud mandaati konkreetse otsuse langetamiseks, seega moonutatakse sellisel juhtumil põhiseaduse mõtet.

Peaminister Mart Laarilt küsitakse, millised on Vabariigi Valitsuse seisukohad seonduvalt presidendivalimistega. Soovitakse teada, kuidas kavatsetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kohaliku omavalitsuse valimise seadust ja presidendi valimise seadust rakendada valijameeste tahte õiguspärasel selgitamisel. Küsitakse, kas on antud või kavatsetakse anda välja korraldus, et reguleerida valitsusliikmete osavõttu presidendi valimiskampaaniast või sellega seonduvast tegevuses.

Seonduvalt eelseisvatest presidendivalimistest soovivad arupärijad siseminister Tarmo Looduselt teada, millised on Siseministeeriumi seisukohad suveks planeeritava valdade ühinemist puudutavate küsitluste läbiviimisel ja kuivõrd need seonduvad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning kas ja millisel kujul on nendes planeeritud esitada küsimusi seoses presidendivalimistega. Nad tahavad teada, kus need seisukohad on avalikkusele kättesaadavad ning millises mahus võivad valdade piirid muutuda enne presidendi ja volikogude valimisi. Nad küsivad, millises mahus peetakse vajalikuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja/või kohaliku omavalitsuse valimise seaduse muutmist enne järgmisi volikogude valimisi.

Justiitsminister Märt Raskilt soovivad arupärijad teada, kuivõrd peab Justiitsministeerium vajalikuks valijameeste tahte õiguspärast selgitamist ja millisel määral seondub see vajadusega muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Nad küsivad, kuidas kavatsetakse eelpoolnimetatud seadusi kirjeldatud probleemi lahendamisel rakendada ning milliseid seadusemuudatusi Justiitsministeerium selle temaatikaga seonduvalt kavandab.

Täna moodustati Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühm. Toetusrühma esimeheks valiti Rein Järvelill ja aseesimeheks Viive Rosenberg.

R. Järvelille sõnul on toetusrühma ideeks väikelinnade ja maa-asulate kogukondade oma kodukoha elukeskkonna parendamise algatuste toetamine ja selleks tingimuste loomine. Toetusrühma partneriks ja üheks ellukutsumise idee initsiaatoriks on Kodukandi Liikumine, mis on ligi üheksa aastat samal eesmärgil tegutsenud.

Kohtumisel viibisid ka Kodukandi Liikumise juhatuse liige Mikk Sarv ja Rapla maavanem Kalle Talviste. M. Sarv andis kohalviibijatele ülevaate Eesti külaliikumise ajaloost ning Maapäevade tegevusest. R. Järvelill rõhutas, et toetusrühma esimene ülesanne on osaleda aktiivselt Maapäeva ettevalmistamisel ja IV Eesti Külade ja Väikelinnade Maapäeval, mis toimub 13.- 16. juunil Kehtnas.

Riigikogu kohaliku algatuse toetusrühma kuuluvad Vambo Kaal, Liis Klaar, Kalev Kotkas, Jaak Kuks, Tõnu Kõiv, Anti Liiv, Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Siiri Oviir, Raivo Paavo, Georg Pelisaar, Ingvar Pärnamäe, Rainis Ruusamäe, Mart Siimann, Enn Tarto, Laine Tarvis, Tiit Toomsalu, Elmar Truu, Andres Varik, Trivimi Velliste ja Harri Õunapuu.

Täna toimunud Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) istungil osales peaminister Mart Laar, kes tutvustas komisjoni liikmetele valitsuse käesoleva aasta seadusloome plaane. Vabariigi Valitsuse 2001. aasta tegevuskavva on plaanitud 68 seaduseelnõu ja 38 konventsiooni esitamine Riigikogu menetlusse. Parlamendile tähendab see eelmise aastaga võrreldes topeltkoormust. 2000. aastal võttis Riigikogu vastu 67 eurointegratsiooniga seotud seadust.

Komisjoni istungil arutati ka huvigruppide kaasamist eurointegratsiooni protsessi, EL läbirääkimistega seonduvat ning valitsuse ja Riigikogu (eeskätt EAK) koostööd.

Peaminister ja EAK liikmed olid ühisel arvamusel, et Euroopa Liiduga liitumist puudutava rahvahääletuse arutelu peaks algama juba nüüd ning seda nii poliitilisel kui laiema avalikkuse tasandil, sest olenemata rahvahääletuse läbiviimise täpsest ajast, on vastavasisulise debati algatamine oluline referendumi piisavaks ettevalmistamiseks. Mart Laar ja EAK liikmed nõustusid, et Riigikogu Euroopa asjade komisjonile, milles on esindatud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade esindajad, võiks kuuluda keskne roll debati algatamisel.

Riigikogu rahanduskomisjon kohtus täna Saksamaa Liidupäeva rahanduskomisjoni delegatsiooniga, mida juhtis Leo Dautzenberg.

Delegatsiooni Eesti-visiidi eesmärk on tutvuda Eesti EL liitumiskriteeriumide täitmisega, majandus-, eelarve-, rahandus- ja maksupoliitikaga, keskpanga positsiooniga, ettevõtete võimalustega krediiditurul, kapitali olukorraga, turumajanduse toimega ning tööandjate ja töövõtjate suhetega. Kohtumisel rahanduskomisjoniga peatuti peamiselt keskpanga positsiooni puudutavatel teemadel, samuti huvitas delegatsiooni liikmeid, millised on Eesti kahtlused ja hirmud EL-iga liitumisel.

Rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson tutvustas saksa kolleegidele Riigikogu rahanduskomisjoni tööd, lähemalt peatuti Riigikogu menetluses oleva finantsinspektsiooni seaduse eelnõuga seotud küsimustel. Riikliku finantsjärelevalve teostaja õiguslik seisund ning tegevuse alused on hetkel arutusel mõlemas riigis. Bundestagi rahanduskomisjoni esindajatega arutati ka hoiulaenuühistute ja ühistulise panganduse tulevikku.

Kohtumise lõppedes andis Riigikogu Eesti-Saksa parlamendirühm külalistele lõuna. Täna pärastlõunal ootab delegatsiooni ees kohtumine Eesti Panga juhatuse esimehe ja liikmetega.

Rahanduskomisoni esindasid komisjoni esimees Kalle Jürgenson ja aseesimees Jaanus Männik ning liikmed Rein Järvelill, Kadri Jäätma, Jaak-Hans Kuks, Olev Raju ja Laine Tarvis.

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni ning Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu korraldatava Eesti-Vene ümarlauakohtumise "Eesti ja Venemaa – naabrid ja partnerid" raames toimus Toompea lossi Valges saalis Eesti ja Venemaa poliitikute kohtumine. Kohtumise avas tervitussõnadega Riigikogu aseesimees Siiri Oviir, kes rõhutas, et vastastikused kohtumised on alus paremale teineteise mõistmisele.

Kohtumist juhatasid Eesti delegatsiooni juht, Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ja Venemaa delegatsiooni juht, Riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin.

Sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas ligi kaks tundi kestnud kohtumisel olid arutusel Eesti–Vene majandus- ja kultuurikontaktide süvendamine, Euroopa Liidu ja NATO itta laienemine ning Eesti venekeelse elanikkonna olukord.

Pooled nentisid, et vastastikune seisukohtade tutvustamine aitab kaasa paremale üksteisemõistmisele ning probleemide lahendamisele. Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühm saab kaasa aidata kahe maa parlamendisaadikute vaheliste kontaktide tihendamisele.

Kohtumise lõppedes tutvusid Venemaa poliitikud Toompea lossiga.

Eesti delegatsiooni kuulusid delegatsiooni juht, Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand ja Riigikogu liikmed Aimar Altosaar, Sergei Ivanov, Arvo Sirendi, Ülo Nugis, Kristiina Ojuland, Tiit Sinissaar, Jevgeni Tomberg, Vladimir Velman, Toomas Vilosius ning Harri Õunapuu.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt 14. veebruaril algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) ning määrati selle juhtivkomisjoniks majanduskomisjon. Seaduse muutmise tingis vajadus täpsustada "Riigihangete seaduse" keelekasutust ja mõningaid regulatsioone seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihanke lepinguga ühinemisega.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Haridusministrilt küsitakse, millised muudatusi nähakse lähiaastatel ette teadus- ja arendusasutuste töös ning kas ja kui jah, siis millised teadus- ja arendusasutused on kavas likvideerida või liita ülikoolidega. Soovitakse teada, millisest dokumendist tuleneb ja kelle poolt on heaks kiidetud riiklik teaduspoliitika. Lõpetuseks küsivad arupärijad, kui palju on 2001. aasta eelarves eraldatud vahendeid riiklikuks teadustegevuseks ning kes kontrollib, et see raha kasutatakse Eesti riigile vajalikele uuringutele.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi, Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Urmas Lahe arupärimine rahandusminister Siim Kallasele. Arupärijad küsivad, kas koolitoidu hüvitamiseks riigieelarvest ette nähtud 31 miljonit krooni on selleks piisav summa ning millise mehhanismi kaudu kohalikud omavalitsused hüvitust taotlevad ja see jaotatakse. Samuti küsitakse, millised uuringud eelnesid koolitoidu katteks eraldatud summa kinnitamisele. Haridusministril palutakse analüüsida suure majandusliku kihistumise tagajärgi ja selle mõjude eiramist laste tervisele põhjusel, et koolitoidust on tehtud bürokraatlik sotsiaalabi artikkel. Küsitakse, kuidas kontrollib Rahandusministeerium koolipiima programmi jaoks eraldatud 10 miljoni krooni kasutamise sihtpärasust ning kuivõrd arvestab kord, mille järgi kohalikud omavalitsused koolitoidu toetust taotlevad ja riik seda eraldab, tegelikku vajadust konkreetses piirkonnas.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Riigikogu juhatuse poolt 14. veebruaril algatatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu (680 OE) ning määrati selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon. Eelnõu eesmärk on nimetada õiguskantsleriks Allar Jõks.

***

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Mai Treiali arupärimised rahandusminister Siim Kallasele ja riigikontrolör Juhan Partsile. Arupärijad soovivad teada kui palju on Liikluskindlustuse Fondi andmetel kogutud liikluskindlustuse makseid ning kui palju sellest on kulutatud liikluskahjude hüvitiseks, kindlustusseltside tegevuskuludeks või hävinud kahjudena. Samuti küsitakse kui palju on Eestis liikluskindlustusega tegelevaid kindlustusfirmasid. Arupärijaid soovivad teada, milline on Liikluskindlustuse Fondi majanduslik seis ja millised on tegevuskulud.

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Arvo Haugi, Anti Liivi, Liina Tõnissoni, Olev Raju, Urmas Lahe ja Harri Õunapuu arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimine puudutab Vabariigi Valitsuse tegevust seoses riigi alkoholipoliitikaga. Soovitakse teada, kuidas on valitsuse liikmete tegevus alkoholi ja puskari ning selle tarbimise reklaamimisel vastavuses reklaamiseadusega ning nende tegevus puskari tarbimisel kooskõlas alkoholiseadusega. Arupärijad ootavad peaministrilt hinnangut käitumise eetilisusele lähtudes valitsuse tegevusest alkoholi tarbimisel ja reklaamimisel nn rabamatkal ja selle eel ning järel. Samuti küsivad arupärijad, milline on peaministri hinnang alkoholi tarbimisele relvadega seotud üritustel ning kas peaminister on osalenud alkoholi tarbinuna relvadega märkilaskmistel.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 12. veebruaril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti ekspordipoliitika põhialuste heakskiitmine" eelnõu (674 OE). Eelnõu eesmärk on kiita heaks Majandusministeeriumi poolt 2000. aastal välja töötatud "Eesti ekspordipoliitika põhialused". Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. veebruaril algatatud kohtute seaduse täiendamise seaduse eelnõu (675 SE). Eelnõuga soovitakse anda Riigikohtule delegatsiooninorm kohtulahendite registri asutamiseks ja pidamiseks ning justiitsministrile volitus kehtestada kooskõlastatult Riigikohtuga ringkonnakohtu lahendite registrisse edastamise kord. Registri eesmärgiks on kohtupraktika kättesaadavaks tegemine kohtunikkonnale, tegevjuristidele, õigusteadlastele ja üliõpilastele ning laiemale avalikkusele. Registriandmete esitajad on Riigikohus ja ringkonnakohtud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 2001. aasta 12. veebruaril algatatud testamendiregistri loomise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (676 SE). Konventsiooni eesmärk on hõlbustada testamendi olemasolu tuvastamist pärast testamenditegija surma, seda sõltumata isiku rahvusest või elukohast. Ühinemise vajalikkus Eesti Vabariigi jaoks tuleneb eelnõu seletuskirja kohaselt eelkõige vajadusest muuta lihtsamaks välismaal registreeritud testamentide olemasolu tuvastamine ja andmete saamine Eestis registreeritud testamentide kohta. Tallinna Linnakohtu juures asuva pärimisregistri näol on konventsiooni nõuetele vastav register loodud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Koonderakonna fraktsiooni poolt 12. veebruaril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 13. mail 1999. a Kaitseväe Lahingukooli Nursi harjutusväljakul peaminister Mart Laari ja teiste kõrgete riigiametnike osavõtul toimunud laskeharjutuste asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu (677 SE). Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Sven Mikseri ja Edgar Savisaare poolt 13. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (678 SE). Eelnõu eesmärk on anda füüsilisele isikule õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata kõik maksustamisperioodil enda, oma vanemate ja laste terviseuuringute ja raviteenuste eest tasutud ja dokumentaalselt tõestatud kulud. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

***

Edastati Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Harri Õunapuu, Georg Pelisaare ja Kalev Kallo arupärimine rahandusminister Siim Kallasele. Arupärimine puudutab Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevuse seaduspärasust. Küsitakse, kas Eesti Liikluskindlustuse Fond ostis eelmise aasta kevadel AS Rävala Büroohoone. Kui jah, siis milline oli ostu hind ja hoonel lasuvad kohustused. Riigikontrolli 2000. aasta 14. jaanuari kontrollaktist selgub, et fondi kinnisvara-alane tegevus kandis 1999. aastal kahjumit. Missugused on 2000. aasta majandustulemused, küsivad arupärimise esitanud Riigikogu liikmed. Nad paluvad rahandusministril selgitada Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõukogu esindava Riigikogu liikme Jüri Kaveri ja AS Rävala Büroohoone juhatatuse esimehe Merike Kaveri sugulussidemeid ja küsivad, kas tegu on korruptsiooniohtliku olukorraga, kuna ka tehingu teine osapool Nordika Kindlustuse AS on tihedalt seotud Isamaaliiduga.

Riigikogu esimees Toomas Savi ning Riigikogu komisjonide esindajad kohtusid täna Kasahstani Vabariigi parlamendidelegatsiooniga, mida juhtis sealse parlamendi esimees Zharmakhan Aitbaiuly Tuyakbai. T. Savi ütles kohtumisel, et Eesti ja Kasahstan on küll distantsilt kauged riigid, kuid parlamentide töö ja eesmärgid on sarnased. Z. A. Tuyakbai tutvustas oma Eesti kolleegile Kasahstani parlamendi ülesehitust ja tööd ning andis ülevaate eelnõude menetlemise mehhanismist. Kasahstani parlamendi esimees tunnustas Eesti viimaste aastate arengut.

Ühiselt nenditi vajadust parlamentidevahelist koostööd edaspidi tihendada ja teineteise tööd paremini tundma õppida.

T. Savi annab külalistele lõuna, seejärel jälgivad delegatsiooni liikmed Riigikogu istungit ning tutvuvad parlamendihoonega.

Riigikogu komisjone esindasid põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni, maaelukomisjoni esimees Ants Käärma, kultuurikomisjoni esimees Mart Meri ja väliskomisjoni aseesimees Ülo Nugis.

Delegatsioon viibib Eestis ühe päeva, pärastlõunal on kavas kohtumine Tallinna ja Muuga sadama esindajatega.

Täna toimus 8. rahvusvahelise konverentsi "Eesti ja Euroopa Liit" korraldustoimkonna esimene koosolek, kus käsitleti Riigikogu initsiatiivil toimuva konverentsi temaatikaga seonduvat ning mitmeid ettevalmistumisega seonduvaid praktilisi küsimusi.

Edastati Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Liina Tõnissoni ja Peeter Kreitzbergi arupärimine kaitseväe juhatajale kontradmiral Tarmo Kõutsile. Arupärimine on ajendatud ajalehes "Kesknädal" 7. veebruaril ilmunud artiklist, kus kirjutatakse, et mitmed poliitikud lasksid 1999. aasta 13. mail Nursi sõjaväebaasis viibides Edgar Savisaare pildi pihta märki. Arupärijad küsivad, millise õigusaktiga on reguleeritud relvade kasutamine ja hoidmine kaitseväes ning kellel ja milliseks otstarbeks on õigus lahingurelvi välja anda. Nad küsivad, mitu distsiplinaarmenetlust ja millistes küsimustes on kaitseväes viimastel aastatel algatatud ja milline on olnud tsiviilorganite roll nende avastamisel. Küsitakse T. Kõutsi hinnangut eelpool nimetatud juhtumile ning palutakse tal hinnata intsidendi mõju EL-i ja NATO-sse pürgiva riigi mainele. Juhul kui distsiplinaarmenetlus tuvastab kõne all oleva sündmuse, siis milliseid sanktsioone rakendatakse vahejuhtumis osalenute suhtes, küsivad arupärijad.

Edastati Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimine peaminister Mart Laarile. Kui suur oli 2000. aastal Eesti vabakaubanduslepingute partnerriikide võit Eesti poolt nn. kolmandatele riikidele rakendatud tollimaksudest ehk kui palju ja milliste kaubagruppide puhul vähenes eelmise aastaga võrreldes import kolmandatest riikidest ja suurenes EL ja teiste lepinguriikide import, soovib arupärija teada. J. Männik küsib, millal rakendab Eesti Vabariik Tðehhi Vabariigile, Slovakkia Vabariigile, Türgi Vabariigile, Fääri saartele, Sloveenia Vabariigile, Poola Vabariigile ja Ungari Vabariigile adekvaatsed imporditollid ning kui suur olnuks tollitulu, juhul kui nende riikide kaupadele oleks rakendunud tollimaksu.

Edastati Riigikogu liikme Janno Reiljani arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärimine puudutab plaanitavat kõrghariduse reformikava, mille aluseks on 19. juunil 1999.a. allkirjastatud ühisdeklaratsioon Euroopa ühise kõrgharidusruumi loomisest. J. Reiljan küsib, kuidas kavatsetakse Eestis tagada kolmeaastase bakalaureuseõppega Lääne-Euroopa ülikoolilõpetajatega sama tase kui sealsetes gümnaasiumites kestab õppeaeg ühe aasta võrra kauem ning kuidas kavatsetakse ühtse süsteemi alusel tunnustada eri aegadel kaitstud bakalaureuse-, magistri ja doktorikraade. Magistriõppe laiendamine 75 protsendile bakalaureuseõppe lõpetanutest tähendab täiendavat vajadust raha järele, kui suur see on, küsib J. Reiljan. Ta küsib ka, kas praegu ülikoolide poolt antav kutsekõrgharidus muutub reformiga akadeemiliseks kõrghariduseks.

Täna esitleti Riigikogu lugemissaalis raamatu Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel kolmandat täiendatud väljaannet.

Väljaande autor meditsiinidoktor Jaak Uibu ütles esitlusel, et Eesti arstid tulevad küll hästi toime haiguse diagnoosimise ja raviga, kuid rahvastiku tervise hindamine ja prognoosimine on hoopis raskem ja komplekssemat käsitlust nõudev ülesanne. 1991. aastal, kui J.Uibu valdkonna uurimist alustas, sellist mõistet nagu rahva tervis, ei eksisteerinud. Nagu iga üksikisik püüab selgusele jõuda enda tervisliku seisundi suhtes, nii vajab ka iga riik hinnangut oma rahva terviseseisundi kohta, ütleb J. Uibu oma raamatu sissejuhatavas osas.

1998. aastal ilmunud väljaande teist trükki on täiendatud arvandmetega kahe viimase aasta kohta, kokku analüüsitakse Eesti rahva tervist kolme aastakümne lõikes. Eesti demograafilist olukorda kirjeldavat peatükki on täiendatud alapeatükiga "Rahvastikupoliitika peale Riigikogu 1999. aasta valimisi", lisatud on uus peatükk "Väärtused, riigi eesmärk, eetika ja poliitika".

Raamat anti üle Riigikogu juhatusele, sotsiaalkomisjonile ja kõigile fraktsioonidele. Riigikogu juhatuse nimel võttis raamatu vastu Riigikogu esimees Toomas Savi.

"Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel" ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja Vabariigi Valitsuse toetusel, selle kirjastamist rahastati Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud:

Vabariigi Valitsuse poolt 5. veebruaril

Vabariigi Valitsuse poolt 5. veebruaril

Vabariigi Valitsuse poolt 5. veebruaril

***

Edastati Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Viive Rosenbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Arvo Jaaksoni arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimises seisab kirjas, et võrreldes eelmise õppeaastaga on Narva Eesti Gümnaasiumi 2000/2001 aasta õpetajate palgafondi vähendatud umbes 260 000 krooni võrra, mis on tekitanud probleeme nii gümnaasiumile kui Narva linnale. Arupärijad küsivad, millele toetudes süüdistab peaminister Narva Linnavalitsust Narva Eesti Gümnaasiumi vajaduste eiramisel, kui tema juhitud valitsus vähendas õpetajate palgakoefitsente 1,5-lt 0,89-le. Küsitakse, mida konkreetset kavatseb Vabariigi Valitsus ette võtta, et stimuleerida eestikeelse kogukonna püsimist ja kasvamist mitte-eestikeelsetes piirkondades. Külastades selle aasta 26. jaanuaril Narval linna, süüdistas peaminister mitmel korral teravalt Narva linna võime pahatahtlikkuses, sealhulgas Narva Eesti gümnaasiumi probleemide tekitamises; ajaleht "Põhjarannik" tsiteeris: "Kohalik omavalitsus peab aru saama, milline tähendus on Narva eestikeelsel gümnaasiumil ja kui ta sellest aru ei saa, siis ei saa ka riik varsti enam kohalikust omavalitsusest aru". Arupärijad väidavad, et tegemist on otsese ähvardamisega ning paluvad selgitada, milles seisneb riigipoolne mittemõistmine.

Edastati Riigikogu liikmete Viive Rosenbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Arvo Jaaksoni arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad soovivad teada, mida kavatseb Haridusministeerium ette võtta, et realiseerida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 11 sätestatud muudatus kaotada 2007. aastaks muukeelsed gümnaasiumid ning millised ümberkorraldused haridussüsteemis ja õpetajate ettevalmistuses sellega kaasnevad. Nad küsivad, kas haridusminister peab õigeks olukorda, kus Narva Eesti Gümnaasiumi finantseerimise mahu säilitamiseks peab kohalik omavalitsus kärpima teiste Narva koolide eelarveid ja küsivad, kas on võimalik ka sel aastal kehtestada gümnaasiumile personalikulu koefitsendiks 1,3.

Edastati Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Anti Liivi, Vladimir Velmani ja Viive Rosenbergi arupärimine peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud peaministri selle aasta 27. jaanuaril ajalehes "Põhjarannik" avaldatud arvamuseavaldusest, kus ta kritiseeris Narva Linnavalitsust suutmatuses kiiresti ära kasutada Vabariigi Valitsuse poolt mullu sügisel eraldatud 250 000 krooni narkoprobleemide lahendamiseks. Arupärijad väidavad, et peaministri väide, nagu oleks see raha "kolm kuud kuskil pangas vedelenud ja keegi ei viitsinud seda välja võtta" ei vasta tõele ja küsivad, millega põhjendab M. Laar Narva Linnavalitsuse tegevusse sekkumist ning laimavate, ebakompetentsete ja eksitavate seisukohtade esitamist. Nad soovivad ka teada, millele tuginedes M. Laar Narvat külastades nii väitis ja millised on tema kontaktid Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidega.

Riigikogus moodustati täna Eesti – Türgi parlamendirühm. Parlamendirühma esimeheks valiti Liis Klaar ja aseesimeheks Laine Tarvis.

Parlamendirühma kuuluvad Aimar Altosaar, Vootele Hansen, Arvo Jaakson, Kalev Kotkas, Jaak-Hans Kuks, Jaanus Marrandi, Siiri Oviir, Enn Tarto, Toivo Tootsen ja Ülo Tootsen.

Täna pärastlõunal toimus Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) korraline istung, kus komisjoni esimehe Tunne Kelami juhatusel arutati Eesti läbirääkimiste positsioone keskkonna peatüki osas. Välisministeeriumi poolt andis komisjoni liikmetele läbirääkimiste hetkeseisust ülevaate asekantsler Alar Streimann. Kohtumisel vahetati mõtteid üleminekutähtaegade, Euroopa Liidu direktiivide ellurakendamise maksumuse ja Eesti edasise taktika üle selles valdkonnas. Komisjoni liikmed avaldasid soovi, et Vabariigi Valitsus annaks Riigikogule ülevaate Euroopa Liidu direktiivide elluviimise maksumusest nii üldiselt kui ka üksikvaldkondade lõikes.

EAK liikmed olid nõus Eesti positsioone keskkonna peatüki osas põhimõtteliselt toetama.

EAK istungi teises pooles kohtusid erinevad seaduseelnõude eurointegratsiooniga tegelevad osapooled, et anda hinnang seadusandluse harmoniseerimise olukorrale ning leida võimalusi selle kiirendamiseks ja omavahelise koostöö tõhustamiseks. Üle kolmandiku harmoniseerimise-alasest töökoormusest langeb hetkel Riigikogu õiguskomisjonile.

Kahe raskeima ja ulatuslikuma probleemi – praegu menetluses olevate võlaõigusseaduse ja karistusseadustiku eelnõude osas pidas õiguskomisjoni esimees Jüri Adams reaalseks, et need on võimalik seadustena vastu võtta veel enne Riigikogu V istungjärgu lõppemist.

Ühiselt leiti, et paranenud on nii eelnõude tase kui kõigi osapoolte vaheline koostöö ning nenditi vajadust kujundada regulaarsed koostöösidemed Euroopa asjade komisjoni ja seadusandluse harmoniseerimisega tegelevate alaliste komisjonide vahel. Lepiti kokku, et järgmine ühisnõupidamine toimub aprilli lõpus.

Kohtumisel osalesid õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ja aseesimees Väino Linde, Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna, Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonna II büroo direktor Riho Laanemäe ning Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. Keskkonnakomisjoni esindajana võttis istungist osa selle aseesimees Arvo Sirendi.