Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 24. jaanuaril algatatud vereseaduse eelnõu (662 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada nõuded inimvere käitlemisele, vere käitlemise korraldusele, rahastamisele ja järelvalvele vere käitlemise üle. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2. Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Urmas Lahe, Mihhail Stalnuhhini, Toomas Vareki ja Arvo Jaaksoni poolt 24. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Palmse mõisakompleksi renoveerimise kohta" eelnõu (663 OE). Eelnõu eesmärk on tagada Palmse mõisakompleksi renoveerimiseks riigieelarveliste assigneeringute eraldamine järgmiselt:

1) 2002.aasta riigieelarvest 5 miljonit krooni;

2) 2003.aasta riigieelarvest 5 miljonit krooni;

3) 2004.aasta riigieelarvest 3 miljonit krooni;

4) 2005.aasta riigieelarvest 2 miljonit krooni.

Samuti on Vabariigi Valitsusel kohustus otsida mõisakompleksi renoveerimise rahastamiseks riigieelarveväliseid võimalusi ning taotleda rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide abi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Siiri Oviiri, Erika Salumäe ja Laine Tarvise poolt 24. jaanuaril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE). Eelnõu algatajad soovivad, et tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötavatele isikutele oleks tagatud riigi poolt sotsiaalkindlustus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

5. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 25. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga tegevuse kontrollimine Riigikontrolli poolt" eelnõu (666 OE). Riigikontrollile soovitakse teha ülesandeks kontrollida 2001. aastal Eesti Panga kolme viimase aasta (1998-2000) majandustegevust ja informeerida tulemustest Riigikogu ja avalikkust, rikkumata pangasaladuse hoidmise nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 25. jaanuaril algatatud Riigi Teataja seaduse täiendamise seaduse eelnõu (667 SE). Eelnõu algatajad soovivad, et elektroonilises Riigi Teatajas ilmuksid ka valikuliselt vene keelde tõlgitud õigusaktid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7. Riigikogu liikmete Tõnu Kauba, Neinar Seli ja Olev Raju poolt 25. jaanuaril algatatud eluruumide erastamise seaduse § 5 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu (668 SE). Eelnõu eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele võimalus otsustada üürilepingu ümbervormistamise üle elamuseaduse § 39 ja 40 alusel. Elamuseaduse vastavad paragrahvid lubavad üürilepingu muutmist ainult üürniku, temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul. Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

***

Edastati Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimine Riigikontrolör Juhan Partsile. J. Männik palub Riigikontrolöril anda hinnang Haigekassa Nõukogu liikmete kogemusele ja kompetentsusele haiguste, raviasutuste, raviteenuste ja raha jagamise üle otsustamiseks. Ta küsib, kas nõukogu liikme kohustus Haigekassale süüliselt tekitatud kahju eest vastutada on reaalne. J. Männik palub Riigikontrolöril hinnata juhatuse esimehe leidmiseks korraldatud avalikku konkurssi ning küsib, millised ametitasud ja lisatasud on nõukogu oma liikmetele ja juhatusele määranud.

Teda huvitab, kas juhatus on tähtaegselt esitanud Haigekassa 2001. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks ja kui suured on eelarves ravikindlustuse kulud ja Haigekassa ülalpidamise kulud summaarselt ja protsentuaalselt.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Urmas Lahe, Viive Rosenbergi, Kalev Kallo, Erika Salumäe, Arvo Haugi, Jaanus Marrandi ja Laine Tarvise arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärijad küsivad, milliseid meetmeid kavatseb Vabariigi Valitsus rakendada hullulehmatõve (BSE) levimise takistamiseks Eestisse. Nad küsivad, milline laboratoorium hakkab selle haiguse avastamiseks uuringuid läbi viima ning milliseid rahalisi vahendeid valitsus selleks eraldab. Lõpetuseks küsitakse, kas Vabariigi Valitsus on nõus keelustama embrüode, liha- ja lihasaaduste ja tõuloomade sisseveo riikidest, kus on avastatud BSE ning lihakondijahu kasutamise Eestis.

Edastati Riigikogu liikmete Edgar Savisaare, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri ja Georg Pelisaare arupärimine teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Küsitakse, millal esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule kinnitamiseks ühistranspordi pikaajalise arengukava. Arupärijad ootavad vastust selle kohta, mitu kilomeetrit maanteid vajab maakondade andmeil koostatud teehoiukava kohaselt remonti, palju selleks raha on eraldatud ja millised on regionaalsed prioriteedid. Tahetakse teada, kui palju küsisid maakonnad ühistranspordi dotatsiooni ja kui palju selleks käesoleva aasta riigieelarves vahendeid eraldati ning millega põhjendatakse õpilaste transpordidotatsiooni vähendamist 2001. aasta riigieelarves.

Arupärimise esitanud Riigikogu liikmed soovivad teada, kui kõrgeks võib tõusta bussipileti hind lähima kolme aasta jooksul ning kas hinnatõusu sotsiaalseid mõjusid on analüüsitud. Lõpetuseks küsitakse, kui tihe peaks teede- ja sideministri arvates olema ühistranspordi sõidugraafik ning millal realiseerub lubadus kindlustada piirkondlik bussiliiklus iga küla vahel Ida- Virumaal ja Kagu-Eestis ning ka kõigis teistes Eesti maapiirkondades.

Edastati Riigikogu liikmete Toivo Tootseni ja Mihhail Stalnuhhini arupärimine haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärijad küsivad, kuidas kindlustab Haridusministeerium kvalifitseeritud õpetajate koolituse venekeelse põhikooli tarbeks ning milline on see nõudmine järgnevaks 5-10 aastaks. Samuti soovivad nad teada, milline on sellealane riiklik tellimus olnud viimase kolme aasta jooksul. Nad küsivad, kas ministeerium peab õigeks, et õpetajate koolitus venekeelse põhikooli jaoks peab toimuma riigikeeles.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ja Riigikogu Euroopa asjade komisjoni liikmed kohtusid täna Leedu valitsuse Euroopa Komitee peadirektori

Kohtumist avades ütles Tunne Kelam, et kunagi ajaloos ei ole Balti riikidel olnud nii sarnast ja ühist eesmärki. Liitumisel Euroopa Liiduga tuleb teha koostööd, jagada kogemusi ja üksteist igati toetada, rõhutas T. Kelam. Ta informeeris kohtumisel osalejaid sellest, et 2. märtsile on kavandatud Tallinnas toimuv III Läti, Leedu ja Eesti Euroopa asjade komisjonide esimeeste kohtumine.

Järgnevalt tutvustas Tunne Kelam külalistele Riigikogu Euroopa asjade komisjoni (EAK) tööd ja ülesandeid. Ta rõhutas, et on oluline Riigikogu liikmeid, valitsusväliseid organisatsioone ja huvigruppe ning valijaid pidevalt EL läbirääkimiste käiguga kursis hoida. T. Kelam andis ülevaate eelmisel nädalal Türil edukalt kulgenud EAK, Järva maavalitsuse ja Euroopa Komisjoni Delegatsiooni koostööna ettevalmistatud Euroopa Liidu infopäevast ja lisas, et sellesarnastel üritustel on kavas osaleda ka edaspidi. Rääkides EAK rollist, ütles T. Kelam, et vahel on ka ühiste huvide ning probleemidega inimestel raske üksteisega kohtuda. Tema sõnul pakub EAK selleks ühist foorumit.

Petras Austre

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 22. jaanuaril algatatud märgukirjale vastamise seaduse eelnõu (657 SE). Eelnõu on seletuskirja kohaselt vajalik haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse paremaks rakendamiseks

2. Vabariigi Valitsuse poolt 22. jaanuaril algatatud nakkushaiguste tõrje seaduse eelnõu (658 SE). Eelnõu eesmärk on nakkushaiguste leviku ennetamise, tõrje ja epideemilise leviku tõkestamise nõuete õiguslik sätestamine. Sätestada soovitakse ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ning tööandja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje alased kohustused, samuti nakkushaigele arstiabi andmise ning nakkushaiguste järelevalve, registreerimise ja teavitamise kord. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 22. jaanuaril algatatud loomatauditõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on seaduse tasandil kehtestada keeld tõu- ja lihaloomade, liha-ja lihasaaduste ning embrüo import riikidest, kus on registreeritud veiste spongiformne entsefalopaatia ehk hullulehmatõbi. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

4. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 22. jaanuaril algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (660 SE). Eelnõuga soovitakse keelustada loomse päritoluga söödalisandite import. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 23. jaanuaril algatatud julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduva kohtuniku staatuse seaduse, Eesti Panga seaduse, jälitustegevuse seaduse, riigikontrolli seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE). Eelnõu eesmärk on kehtestada riigikontrolöri, õiguskantsleri, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete, Eesti Panga presidendi ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamisele eelneva julgeolekukontrolli teostamise ning ametikohale sobivuse hindamiseks vajalike andmete kogumise tingimused. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Mai Treiali arupärimise haridusminister Tõnis Lukasele. Arupärija avaldab arvamust, et koolieelsete lasteasutuste õpetajate koolituse probleemid on jäänud piisava tähelepanuta; seda valdkonda reguleerivad õigusaktid sisaldavad vastuolusid ja võimaldavad erinevat tõlgendamist. M. Treial ootab haridusministrilt vastust selle kohta, milline saab olema lasteaiaõpetaja nõutav kvalifikatsiooni tase ja kas kõigis koolituse vormides antakse haridust 160 ainepunkti ulatuses. Arupärija teeb ettepaneku diferentseerida koolieelsete lasteasutuste eripädevusnõuded 1.-3. klassi õppeainete õpetamisel ning käsitleda neid osana klassiõpetaja nõuetest. Ta küsib, kas oleks võimalik eripädevusnõuded määratleda õpetajakoolituse kutsekõrghariduse tasemega ja võimaldada seda ala õppivatel üliõpilastel jätkata haridusteed diplomi- või bakalaureuseõppes, selleks neile täiendavaid tingimusi seadmata.

Lõpetuseks küsib ta, milline on riiklik tellimus kutsekõrghariduse tasemel lasteaiaõpetajate koolitusele Talllinna Pedagoogilises Seminaris eesti ja vene õppekeelega rühmades ning kuidas kavandatakse õppeasutuse töö jätkamist.

Täna moodustati Riigikogus Eesti-Armeenia parlamendirühm. Parlamendirühma esimees on Tiit Tammsaar ja aseesimees Jaan J. Leppik.

Eesti-Armeenia parlamendirühma kuuluvad Riigikogu liikmed Arvo Jaakson, Ants Käärma, Urmas Laht, Värner Lootsmann, Jaanus Männik, Mart Nutt, Georg Pelisaar, Jaan Pöör, Ingvar Pärnamäe, Villu Reiljan, Viive Rosenberg, Enn Tarto, Toivo Tootsen, Mai Treial ja Trivimi Velliste.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Vene Föderatsiooni suursaadiku Konstantin Provaloviga.

Kohtumise alguses edastas suursaadik Riigikogu esimehele tervitused Venemaa Riigiduuma spiikrilt ning duumasaadikutelt. Ta väljendas lootust, et edaspidine koostöö Riigikoguga saab olema hea ning oma töös saab ta toetuda Riigikogu nõuannetele.

T. Savi meenutas suursaadik Aleksei Gluhhovi poolt lahkumisviidil öeldut: "Õige pea kuulub raske minevik, mis mõlemaid riike ühtviisi ühendab ja lahutab, psühholoogide uurimisvaldkonda". Ta lisas, et psühholoogilisi barjääre hakatakse juba ületama.

Kõneldes kahe riigi vahelistest suhetest, rõhutas suursaadik, et tema sooviks on kaasa aidata nende paranemisele, kuna oleme seotud nii ajalooliselt, majanduslikult, kultuuriliselt kui geograafiliselt. Ühiselt leiti, et rahvusvahelistes organisatsioonides võiksid mõlema parlamendi delegatsioonid teha tihedamat koostööd.

Suursaadik avaldas tunnustust Vene Draamateatri tegevusele. Tema sõnul on just siinsed venelased sillaks paremate suhete loomisel Eesti ja Venemaa vahel.

Riigikogu esimees T. Savi kutsus suursaadiku 10. veebruaril toimuvale Otepää murdmaasuusatamise maailmakarikaetapile. K. Provalov võttis kutse vastu ning märkis, et seal osaleb täies koosseisus ka Vene Föderatsiooni meeskond.

Riigikogu esimees tõstatas kohtumisel küsimuse Otepääl elavate omaaegsete Nõukogude Liidu tippsuusatajate Alestina ja Pavel Koltðiniga seonduvalt. Olles võistelnud toona "Dünamo" võistkonnas, palus "Dünamo" ajutise väljapaneku jaoks kõiki nendepoolt võidetud medaleid, mis jäid aga tagastamata. Suursaadik lubas selles küsimuses abi osutada ning väljendas ka valmisolekut isiklikuks kohtumiseks Koltðinitega.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (653 SE). Eelnõuga täiendatakse Riigilõivuseadust paragrahviga 159¹ "Tagasipöördumise luba" ja paragrahviga 194³ "Tunnistuse (apostilli) väljastamine". Eelnõu kohaselt on tagasipöördumise loa ja tunnistuse väljastamise eest ettenähtud riigilõivu suuruseks vastavalt 130 ja 25 krooni.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise kokkuleppe kurjategijate üleandmisest ja koostööst kriminaalkaristuste täideviimisel ratifitseerimise seaduse eelnõu (654 SE). Kokkulepe on allakirjutatud 6. septembril 2000.a. Tallinnas. Kokkulepe annab ühe poole territooriumil kriminaalkaristust kandvatele teise poole kodanikele võimaluse jätkata neile mõistetud karistuse kandmist oma kodumaal.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 17. jaanuaril algatatud käibemaksuseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (655 SE). Eelnõu eesmärk on alandada käibemaksu järgmiste toodete esmatarbekaupade gruppidel: piim, piimatooted; teravili, teraviljatooted vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjale.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4. Sotsiaalkomisjoni poolt 18. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seadus eelnõu (656 SE). Eelnõu kohaselt teostab Tööinspektsioon järelevalvet Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtus täna Tsehhi asekaitseministri Jaromir Novotny´ga.

Kohtumisel keskenduti NATO laienemisega seonduvatele teemadele. Vastates T. Velliste küsimusele Eesti võimalustest NATO liikmeks saamisel, ütles J. Novotny, et Tsehhi seisukoht on toetada selles küsimuses Slovakkiat, Sloveeniat ja vähemalt ühte Balti riiki. Ta avaldas lootust, et 2002. aastal Prahas toimuvale NATO tippkohtumisele kutsutaksegi vähemalt üks Balti riik.

T. Velliste tundis ka huvi, milline on Tsehhi avalik arvamus NATO suhtes. J. Novotny sõnul on positiivne hinnang tõusnud 60 protsendile, lisaks on kuulumine NATO`sse muutnud suhtumist Tsehhi sõjaväkke, kus noored järjest enam soovivad teenida. Kohtumisel kõneldi ka Eesti ja Tsehhi koostöövõimalustest. J. Novotny märkis ühe valdkonnana koolitust, samuti pidas ta võimalikuks koostööd kaitsealaste uuringute vallas.

Tunne Kelam nentis, et käesoleva, järjekorras teise parlamentaarse arutelu Euroopa Liiduga ühinemisest algatas Riigikogu Euroopa Asjade Komisjon (EAK). EAK soovis seejuures valitsuselt tähelepanu pööramist keskkonna, põllumajanduse ja regionaalsetele probleemidele, mis peegeldub valitsuse-poolsetes sõnavõtjates: põllumajandusminister, keskkonnaminister ja regionaalminister.

Euroopa Liidu taseme jaoks edukal valmistumisel on Tunne Kelami arvates võtmeks täitevvõimu hea koostöö parlamendiga. See koostöö on märgatavalt paranenud, kuid ühise tegevuse tõhustamine on selgelt vajalik. Tunne Kelam tegi valitsusele ettepaneku koondada kõik eri ministeeriumide eurointegratsiooniga haakuvate seaduseelnõude kavad ühte infokirja ning esitada see EAK-le aasta algul. See võimaldaks Riigikogul seadusandluse harmoniseerimist tõhusamalt kavandada.

EAK esimees tegi seejuures selgeks, et vajadus Euroopa Liiduga ühtlustatavate seaduste vastuvõtmist kiirendada ei saa toimuda kvaliteedi arvel. "Teeme ju seadusi mitte välismaale näitamiseks, vaid eelkõige omaenda tarbeks", sõnas Tunne Kelam. Euroopa Liidu standardid ja koostööreeglid pole kõneleja arvates omaette seisev kõrgushüppelatt, vaid see stiimul ja abivahend iga konkreetse riigi võistlusvõime ja õiguskorra parandamiseks.

Tunne Kelam seadis Riigikogule eesmärgiks olukorra, kus ka parlamendiliikmed võtaksid endale edaspidi Eesti riigi nimel teadliku vastutuse niihästi Euroopa Liidule esitatavate läbirääkimispositsioonide kinnitamise kui ka nende kaitsmise ja muutmise eest. Parlamendi kui kodanikkonna esinduskogu aktiivne roll Euroopa Liiduga suhtlemisel on EAK esimehe järgi peamine tagatis, et ühinenud Euroopa hakkaks toimima kodanike, mitte aga bürokraatlike asutuste huvides. EAK liikmete selge seisukoht on see, et valitsus esitaks iga valdkonna läbirääkimiste positsioonid parlamendi komisjonile enne nende lõplikku kinnitamist valitsuses. Tunne Kelami järgi on selline olukord aastal 2000 saavutatud.

Tunne Kelami sõnul on EAK rahvusvahelise suhtlemise kogemus Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendi liikmetega see, et rahvusparlamentide roll Euroopa Liidu otsustuste tegemise protsessis mitte ei kahane, vaid kasvab. Mis puutub nn suveräänsuse kaotamisse, siis rõhutas Tunne Kelam, et Euroopa Liit on jätkuvalt suveräänsete rahvusriikide ühendus. Enamus rahvuslikust suveräänsusest säilitatakse. See osa, mis loovutatakse, ei lähe "kaduma". Seda tuleks käsitada pigem investeeringuna, mis toob meile tulu. "Euroopa Liit on ühiskasu tootev ühendus", sõnas Kelam. "Täpselt samuti on iga liikmesriigi sealoleku mõte ühisest tegevusest kasu saada, mitte kaotada."

EAK esimees pidas Eesti seisundile ja taotlustele suurt kasu toovaks Riigikogu liikmete tihedat suhtlemist nii Euroopa Parlamendi (Euroopa Parlamendi – Riigikogu Ühiskomitee raames) kui ka liikmesmaade parlamentidega. Eesti lõpliku astumise Euroopa Liitu otsustab ju mitte ainult rahvahääletus Eestis endas, vaid positiivsele otsusele peavad jõudma niihästi kõigi 15 liikmeriigi parlamendid kui ka Euroopa Parlament. Viimatimainitute poolehoiu võitmiseks ja Eestile kasulike seisukohtade kujundamiseks on EAK Tunne Kelami väitel teinud tulemuslikku tööd. See peegeldub ka Euroopa Parlamendi positiivses raportis Eesti kohta. Just Euroopa Parlament on EAK esimehe meelest suurim poliitilise toetuse reservuaar olukordades, kus Euroopa Liidu valitsused seisukohtade võtmisel kõhklevad.

Tunne Kelam kutsus kõiki Riigikogu liikmeid üles selgitama kodanikele asjatundlikult ja objektiivselt Euroopa Liitu astumise probleeme. Ta tõi julgustava näite Naiste kodanikukoolituse keskuse algatuses aastal 2000, mille tulemusena toodi Riigikokku 530 õpilast 15 Eesti koolist ning anti neile ühe päeva jooksul võimalus saada Euroopa Liidu alast infot, seda ka otse parlamendiliikmete suust. Õpilaste küsitluse tulemused osutasid meeldivat kontrasti tavakohaste arvamusküsitlustega: 72% sel viisil teavet saanuist teatas oma poolehoiust Euroopa Liidule, kõigest 16% oli vastu ning 12% ei pidanud võimalikuks seisukohta võtta.

Pärast Nizza tippkohtumist on uute kandidaatide lõpusirge pürgimustes Euroopa Liitu Tunne Kelami järgi selge. Selge on ka see, et mingeid ootamatuid, meist sõltumatuid takistusi ei saa lõpusirgele seada. Selge on lisaks meie tulevane esindatus ja võimalused laienenud liidus. Need selginemised on Tunne Kelami arvates suure tähtsusega meie edasise tegevuse motiveerimisel. Käegakatsutavaks võib pidada ka võimalust, et juba kolme aasta pärast valivad Eesti kodanikud oma esindajad Euroopa Parlamenti, kus neil on võimalus kasutada eesti keelt ja saada vajalikud dokumendid eestikeelses tõlkes. Kõneleja nõustus peaministri esitatud tõdemusega, et Eesti edu kuulub mitte ühele või teisele poliitikule või erakonnale, vaid kogu eesti rahvale.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Tðehhi peaministri Milos Zemaniga.

Ametilõunal olid põhiteemadeks

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna ennelõunal Kanada suursaadiku Peter McKellar'iga.

Suursaadik andis T. Savile ülevaate eelmise aasta lõpul toimunud Kanada parlamendivalimiste käigust. Kõneldes kahe riigi suhetest väljendas T. Savi soovi süvendada parlamentidevahelist koostööd, mis seni on jäänud vaid esimeeste visiitide tasemele. Ta pidas oluliseks tihedamate kontaktide loomist komisjonide vahel. Kanada suursaadik lubas meiepoolse koostöösoovi edastada niipea kui Kanada parlamendi uus spiiker on valitud. T. Savi tutvustas suursaadikule ka eelarve menetlemise protsessi Riigikogus.

Eile kohtus Kanada suursaadik Riigikogu aseesimees Siiri Oviiriga ning riigikaitsekomisjoni liikmetega. Homme jälgib suursaadik Riigikogus toimuvat arutelu ettevalmistustest Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga.

Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed, arutas täna mitmeid Riigikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

Esimesena olid kõne all Vabariigi Presidendi valimisega seonduvad tähtajad eeloleval suvel. Lähtuvalt Vabariigi Presidendi valimise seadusest kaaluti võimalust viia presidendi valimise esimene voor läbi 27. augustil, mil kutsutakse kokku Riigikogu erakorraline istungjärk.

Teisena arutati ettepanekut korraldada ümber dokumentide jagamine Riigikogu liikmetele täiskogu istungisaalis. Eesmärk on vähendada suurt paberihulka ja paljundatava materjali arvelt kokku hoida.

Kolmanda teemana käsitleti Riigikogu liikme tööst osavõtuga seonduvaid küsimusi. Ühiselt kinnitati arusaama, et Riigikogu liikme töö on avalik ja informatsioon tööst osavõtu kohta peab olema kõigile kättesaadav. Võimaliku puudumise põhjustena võivad kõne alla tulla haigus, välislähetus, palgata puhkus (fraktsiooni nõusolekul ja juhatuse teadmisel) või muu põhjus, millest Riigikogu liige annab eelnevalt fraktsiooni kaudu juhatusele teada ja mis saab Riigikogu veebilehel avalikuks kõikidele. Vanematekogu pidas väga oluliseks, et valijad saaksid täpselt teada, kus Riigikogu liige töö ajal viibib ja milliseid ülesandeid täidab.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Riigikogu liikmete Edgar Savisaare ja Ants Ruusmanni poolt 15. jaanuaril algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Eelnõuga sätestatakse vanaduspensionäridele, kes on saanud 63-aastaseks, maksusoodustus ühe mootorsõiduki kohta. Abikaasadel, kes kasvatavad ühiselt 3 ning enamat lapsetoetuse saamise õigust omavat last ning esitavad ühise tuludeklaratsiooni, on eelnõu kohaselt õigus maksusoodustusele 2 mootorsõiduki kohta.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 15. jaanuaril algatatud pankrotiseaduse § 58 ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (650 SE). Pankrotiseaduse muudatus on tingitud Töökindlustuse seaduse eelnõust, mille kohaselt makstakse enne või pärast pankroti väljakuulutamist saamata jäänud hüvitisi tööstuskindlustusfondist.

Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 15. jaanuaril algatatud töötuskindlustuse seaduse eelnõu (651 SE). See reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksujõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust.

Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 15. jaanuaril algatatud Euroopa mitteregulaarse lennuliikluse ärilisi õigusi käsitleva mitmepoolse lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (652 SE). Lepingus määratletakse lennud, mille puhul osalisriigid lubavad oma territooriumile õhusõidukeid reisijate ja kauba pealevõtmiseks ja mahalaadimiseks. Samuti sätestab leping iga osalisriigi poolt kehtestatavate mitteregulaarseid lende käsitlevate eeskirjade sisu ja nõutavad elemendid.

Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (644 SE). Konventsiooni eesmärk on korruptsiooni kuritegude osas siseriiklike seaduste ühtlustamine ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine selles valdkonnas. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi muutmise seaduse eelnõu (645 SE). Eelnõuga soovitakse kehtestada trahvid suitsetamise piirangute rikkumise ning alaealistele tubakatoodete mis tahes viisil pakkumise eest. Eelnõu autorid leiavad, et eelnõu seadusena jõustamise korral paraneb tubakatoodete käitlemise, samuti suitsetamise piirangute ja suitsetamiskohtadele esitatavate nõuete õiguslik regulatsioon. See võimaldab tõhustada tervisekaitseliste abinõude rakendamist ja riiklike järelevalveasutuste ja muude kontrollorganite tööd ning rakendada senisest rangemaid mõjutusvahendeid nii tubakatoodete käitlejate kui tarbijate suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 10. jaanuaril algatatud Antarktika lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (646 SE). Eelnõu eesmärk on aidata tagada Antarktika kasutamist rahumeelsetel eesmärkidel ning säilitada ja kaitsta sealseid elusresursse. Samuti avaneks Eestile võimalus teostada Antarktikas teadusuuringuid ja lähetada sinna ekspeditsioone. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 11. jaanuaril algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu (647 SE). Eelnõu eesmärk on kehtestada lastekaupadele 5%-line käibemaksumäär. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi saatis täna läkituse Leedu Seimase esimehele Arturas Paulauskasele seoses 10 aasta möödumisega Vilniuse veresaunast.

Läkituses avaldab Riigikogu sügavat kaastunnet 14 hukkunu peredele ja sõpradele, kes andsid oma elu Leedu vabaduse eest ning avaldab lootust, et kümne aasta tagused traagilised sündmused ei kordu enam iial.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud:

1. Vabariigi valitsuse poolt 8. jaanuaril algatatud väärtpaberituru seaduse eelnõu (638 SE). See reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist ja väärtpaberiturgude toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi valitsuse poolt 8. jaanuaril algatatud kriminaalkoodeksi ja halduseõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (639 SE). Eelnõu eesmärgiks on korrastada ja viia vastavusse väärtpaberituru seadusest tulenevad karistussätted. Eelnõu sätestab karistused emitendi väärtpaberit või sellise väärtpaberi emitenti puudutava siseteabe kasutamise korral, reguleeritud väärtpaberituruga manipuleerimisel, väärtpaberite avaliku pakkumise nõuete rikkumisel, investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumisel, väärtpaberituru seaduse rikkumisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani poolt 8. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE). Eelnõu kohaselt on koolis õppekeeleks eesti keel. Õppekeeleks võib olla muu keel, kusjuures munitsipaalkooli puhul teeb vastava otsuse kohaliku omavalitsuse volikogu, riigikooli puhul Haridusministeerium. Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 1. klassist kohustuslik. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

4. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 8. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Pensionäride olukorra parandamisest" eelnõu (641 SE). Eelnõu näeb ette tagada keskmise vanaduspensioni suhe keskmise netopalgaga tasemel: 44% aastal 2002 kuni 50% aastal 2008. Valitsus peab eelnõu kohaselt esitama pensionide indekseerimise korra, mis tagaks pensionide viimise sellele tasemele Riigikogule arutamiseks ja kinnitamiseks 2001.a. märtsiks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5. Riigikogu liikme Lauri Vahtre poolt 9. jaanuaril algatatud Riigikogu kodukorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu (642 SE). Kodukorra seaduse kohaselt on Riigikogu juhatusel õigus ja kohustus Riigikogu töö parema korraldamise nimel lahendada kõik ettetulevad seadusega sätestamata olukorrad. Eelnõu kohaselt loetakse sätestamata protseduuriks ka olukorda, kus seaduses sätestatud õiguste kuritarvitamine või muud asjaolud peatavad Riigikogu töö või takistavad seda riigi huve oluliselt kahjustaval määral. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

6. Väliskomisjoni poolt 9. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Lääne-Euroopa Liidu Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu kinnitamine" eelnõu (643 SE). Eelnõu näeb ette kinnitada delegatsiooni juhiks Riigikogu liige Tõnu Kõiv ja liikmeks Kalev Kallo. Enne kuulusid delegatsiooni Andres Tarand ja Toivo Tootsen. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikmete Janno Reiljani ja Villu Reiljani arupärimise peaminister Mart Laarile. Arupärimine on ajendatud siseminister Tarmo Looduse esinemisest 2. jaanuari Vikerraadio hommikuprogrammis, kus ta rääkis kavandatavast haldusreformist, täpsemalt selle haldusterritoriaalsest jaotusest.

J. Reiljan ja V. Reiljan küsivad, kas enne haldusterritoriaalse jaotuse küsimuse juurde asumist lahendatakse kohaliku omavalitsuse töö põhiprobleem Eestis, milleks on arupärijate meelest neile keskvalitsusest sõltumatu ja ülesannete täitmiseks piisava tulubaasi loomine ning millal esitatakse haldusfunktsioonide jaotuse ja nende rahastamise probleemi lahendusvariandid Eesti avalikkusele, kohalikele omavalitsusele ja Riigikogule arutamiseks. Küsitakse, kuidas aitab majanduslikku säästu mitteandev haldusterritoriaalne reform kohalikel omavalitsustel paremini toime tulla ning millal selguvad reformiga seotud teedevõrgu korrastamise kulud ja kas need eraldatakse 2002. aasta riigieelarvest.

Arupärijad soovivad teada, kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus välja selgitada rahva arvamuse reformi kohta. Kuna valdadel on erinev võlakoormus, palutakse peaministril selgitada, kuidas kavatsetakse reguleerida võlgade tagasimaksmist. Lõpetuseks küsitakse, milliseid samme on astutud, et suurendada keskvalitsuse haldussuutlikkust.

Austatud daamid ja härrad,

autoriteetsed teadlased,

majandus-, riigi- ja poliitikategelased!

Tervitades täna Rooma Klubi ideede formaliseerumist Eestis, Teie ühist valmisolekut anda oma vaimne panus maailma globaalsete arengustsenaariumide kujundamisse, peaksin vajalikuks meenutada üht kahjuks ununemakippuvat seika: meie tänase iseseisvuse sünni vaimsete lätete hulgas poolteist aastakümmet tagasi seisid ka ideed, mida arendas v.a Erik Terk ja tema poolt juhitud Rooma Klubi Eesti Rahvuslik Assotsiatsioon. Võib-olla pole enam palju neid, kes mäletavad tulevikustsenaariumide esitamisele pühendatud artikleid ajakirjades "Vikerkaar", "Looming" ja "Noorus", mille autoriteks olid eelkõige filosoofid Lembit Valt ja Edgar Savisaar (toonane teadur), lugupeetud akadeemikud Arno Köörna ja Jaan Rebane, professor Mikk Titma ja teised. Ent just kaasaegsele sotsiaalsele strukturalismile, majanduslikule modelleerimisele rajanev perspektiivne analüüs oli meie ühiskonnateaduses see relv, mis seadis esmakordselt tõsisema kahtluse alla primitiivse marksistliku käsitluse klassivõitlusliku dogmaatika. Rooma Klubi oli see mõtlejate ringkond, kelle mõjul hakati ka Eestis mõistma, et kui efektiivne ja tõhus marksism poliitilise doktriinina ka ei tunduks, jääb ta oma alustes ikkagi vaid propagandistlikuks müüdiks, millel pole palju ühist tegeliku teaduslikkusega.

Meenutades üht Kitzbergi ütelust – 80ndate aastate keskpaiku elasime me veel enne kukke ja koitu, kuid miskit äratavat oli juba õhustikus tunda ning Rooma Klubi visioonid kuulusid nende hulka.

On möödunud aegu, on vahetunud sajand. Toonase Rooma Klubi algaegadel polnud olemas mõtetki internetiajastust ja sellest, milliseks muudab see maailma vaid mõne eeloleva aasta jooksul. Toimuva postmodernistliku revolutsiooni valgusel, mis lammutab paljudki vanad arusaamad poliitikast ja majandusest, efektiivsusest ja humanismist, arenguperspektiividest ja -võimalustest näivad paljudki Rooma Klubi algsed mudelid mitte ainult vananenute, vaid ka naiivsetena. Nullkasvu teoorias oli kahtlemata palju idealismi ja palju soove hoida maailm puhta ja kaunina ning probleem pole selles, et idee oli vale, vaid selles, et probleemiasetus ise kaotab virtuaalse maailma sündides mistahes arvestatava mõtte. Rooma Klubi alustas ju eeldustega, mis ei võinud ega saanudki ette näha neid radikaalseid muutusi maailmas, mida on kaasa toonud uus tehnoloogia ja kommunikeeruv ajastu, globaliseeruv maailm ja "Suure Buumi" idee.

Ent selle teadusliku ideoloogia alused, millele on rajanenud Rooma Klubi poolt juhitavad tööd, on olnud õiged ja lugupidamisväärsed – humaanne ja inimsõbralik ühiskond, uute teadussaavutuste harmooniline ühendamine inimese loodusliku keskkonnaga, uue tsivilisatsiooni väljakutsete liitmine inimkonna humanistliku kogemusega, inimväärne elu ja inimese igavene soov mitte ainult elada, vaid ka elada õnnelikult – kõik see on väärt meie sügavaimat austust. Ent austusest ja lugupidamisest on vähe, sest vajame ka teadmisi. Ja kuigi elu ise, eriti teaduse arengu viimane aastakümme on meid veennud selles, et ka kõige läbimõeldumatel prognoosidel on kalduvus hälbida ajaloo tegelikust kulgemisest, on mõtlemine tulevikule ise inimlikuks väärtuseks omaette.

Võtke inimeselt võime, vajadus ja soov unistada, igapäevane tarve püüda ette näha oma tänaste tegude homseid tagajärgi ja te võtate inimeselt tema inimliku olemise.

Austatud kohalviibijad!

Täna on siia kogunenud unistajad. Kuid need, kes unistavad küll sama julgelt kui kirjanikud-unistajad ja luuletajad-romantikud, kuid teevad seda lähtudes inimkonna arengu tegelike tendentside uurimise tulemustest ja arvestades tänapäevase teaduse mõistlikult ettenähtavaid arenguid. Meie igapäevane elu toob meile üha uusi ja üha olulisemaid teaduslikke avastusi ja fakte. Vaba turu tingimustes tuleb meil päev-päeva kõrval langetada näilikult teisejärgulisi ent siiski väga tähtsaid otsuseid väga piiratud aja ja teadmiste piirides. Ning sellises pideva stressi olukorras võivad tasapisi kaduda nii kogu meie olemise mõte kui ka selle pikem perspektiiv. Seda enam tuleb meil tervitada seda, et Rooma Klubi kõige ambitsioonikamad ja humanistlikumad ideed on leidnud meie kaaskodanikes sellise vastukaja, mis tegi võimalikuks ja vajalikuks tänase algatuse.

Soovides täna avatavale Rooma Klubi Eesti Rahvuslikule Assotsiatsioonile edu ja head käekäiku soovin, et meil iialgi ei kaoks silme eest meie kui Eesti Vabariigi kodanike kõrgeim siht: eesti rahva heaolu, meie riigi stabiilsus, jõukus ja demokraatia ning meie kõrgeim soov saada ja jääda maailma tsivilisatsiooni täieõiguslikeks, söakateks liikmeteks!

Riigikogu juhatus edastas Tõnu Kauba arupärimise peaminister Mart Laarile seoses reisijateveo lõpetamisega Lõuna – Eestis. Arupärija soovib teada, milline on valitsuse seisukoht raudtee likvideerimise või asendamise kohta Eestis ja millised teed, mida mööda raudteeliiklust asendav bussiliiklus hakkaks kulgema, on tegelikult olemas.

Edastati Riigikogu liikme Villu Reiljani arupärimine teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile. Arupärimise ajendiks on 7. detsembri otsus, millega ministeeriumi sõitjateveo komisjon jättis rahuldamata AS Suure-Jaani Bussi taotluse kaugbussiliini lubade väljastamiseks liinidele Tallinn - Tartu, Tallinn – Võru, Tallinn – Pärnu ja mitmetele teistele liinidele. Arupärija soovib teada, mis alusel teevad maavalitsused omapoolseid ettepanekuid lubade väljastamiseks ning kuivõrd maavalitsused neis küsimustes kohalike omavalitsustega konsulteerivad.

Täna pärastlõunal avas Riigikogu esimees Toomas Savi Toompea lossis Riigikogu kui põhiseadusliku rahvaesinduse tööle asumist tähistava näituse I Riigikogu – 80. Näitust avades tutvustas T. Savi toonase Riigikogu tegevust ja andis ülevaate esimesel istungipäeval valitsenud meeleoludest.

I Riigikogu, esimene põhiseaduslikult valitud rahvaesindus, pidas oma avaistungi 4. jaanuaril 1921.a. Toompea lossi Valges saalis. Istungi avas Asutava Kogu esimees August Rei, päevakorra olulisim punkt oli Riigikogu esimehe valimine, kelleks sai tööerakondlane Otto Strandmann. Esimese viie Riigikogu poolt vastu võetud seadused kujundasid suuresti Eesti Vabariigi näo enne II Maailmasõda, valitud rahvaesindajad olid osa meie sõjaeelsest poliitilisest eliidist.

I Riigikogu tegevus jagunes 9 istungjärku, kokku peeti 878 päeval 222 koosolekut, kus võeti vastu 230 seadust ja määrust. I Riigikogu ajal sai parlament endale ka päris oma tarbeks ehitatud hoone, mis avati pidulikult 12. septembril 1922. a.

Näitusel on eksponeeritud Eesti Rahvusraamatukogu fondis leiduvad I Riigikogu avaistungit, Riigikogu saadikurühmade tööd ning parlamendi seadusandlikku tegevust kajastavad väljaanded või nende koopiad. Tutvumiseks on välja pandud ka valik korduvalt Riigikogusse valitud rahvaesindajate trükis ilmunud ning nende kohta kirjutatud raamatutest, artiklitest ja mõtteavaldustest. Eraldi on kajastatud viie end trükisõnas jäädvustanud naissoost Riigikogu liikme elu, kokku oli esimeses viies Riigikogus 9 naisliiget.

Näitus valmis Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös ning on huvilistele avatud jaanuari lõpuni.