Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (1268 SE). Leping on koostatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu põhimõtetega. Lepingu eesmärgid on vastavalt selle artiklile 1 Eesti ja Bulgaaria vaheliste majandussidemete harmoonilise arengu soodustamine, õiglaste konkurentsitingimuste kehtestamine ja vabakaubanduspiirkonna loomine.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1269 SE). Seadus eesmärk on reguleerida täpsemalt teatud kohtutäituri seaduse vastuvõtmise järel praktikas tõusetunud probleeme, muutes sellega tsiviiltäitemenetluse reeglistiku selgemaks ja tõhusamaks. Olulisim muudatus on kohtutäiturite täiskogu loomine, kes, olemata juriidiline isik, võtab vastu kohtutäituri seaduses sätestatud pädevuse piires kohtutäiturite institutsiooni arendamise ja majandamisega seotud otsuseid.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (1270 SE). Eelnõuga laiendatakse asutuste ja isikute ringi, mille hulgast on Vabariigi Valitsusel õigus nimetada välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevaid organeid ja luuakse võimalus nimetada pädevaks organiks ka muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1271 SE). Eelnõu koostamise tingis vajadus 1998. aastal vastuvõetud seadus viia kooskõlla uute kemikaaliohutuse alaste nõuetega ja parandada seaduse rakendamise käigus ilmnenud puudujääke. Seadus on oluline inimeste tervise kaitse ja keskkonnaohutuse alal, reguleerides kemikaalide ohutut kasutamist. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse rakendamine toob riigile juurde lisakulutusi mürgistusteabe teenistuse käivitamisega Kemikaalide Teabekeskuse juures.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 heakskiitmine" eelnõu (1272 OE). Arengusuundade sisuks on - ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (1273 SE). Seaduse eesmärk on täpsustada Vabariigi Valitsuse seaduses Välisministeeriumi valitsemisala, sest teatud ülesanded on vastavalt väljakujunenud praktikale olnud küll Välisministeeriumi täita, aga need on seaduse tasemel ministeeriumi vastutusalas sätestamata.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

7.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (1274 SE). Eelnõu eesmärk on prokuratuuriseaduse kooskõlla viimine avaliku teenistuse seaduse eelnõus heaks kiidetud põhimõtetega üldisest karjäärisüsteemist loobumiseks ning riigi peaprokuröri kui prokuratuuri juhi õiguste ja vastutuse suurendamine.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

8.Vabariigi Valitsuse poolt 19. detsembril algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse eelnõu (1275 SE). Seaduse eesmärk on sätestada Eesti Vabariigi järjest ulatuslikuma rahvusvahelise sõjalise koostöö tingimustes olulisemate sõjalise koostöö vormide toimumise õiguslik raamistik.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

9.Põhiseaduskomisjoni poolt 19. detsembril algatatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse, õiguskantsleri seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1276 SE). Eelnõuga viiakse sisse muudatused 3 kehtivasse seadusse. Eelnõu seondub otseselt Eesti Panga seaduse, riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis kui konstitutsioonilisi seadusi sisaldav eelnõu, on esitatud eraldi. Eelnõu annab Vabariigi Presidendile võrreldes kehtiva korraga pikema tähtaja ametiisiku kandidaadi esitamiseks Riigikogule, tulenevalt sellest, et kohustuslikku julgeolekukontrolli ei jõua Kaitsepolitseiamet tihtipeale teostada 1 kuu jooksul. Samuti näeb eelnõu ette kohustuse analoogiliselt õiguskantsleriga kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale oma tagasiastumisest Presidendile teatada 4 kuud ette.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

10.Põhiseaduskomisjoni poolt 19. detsembril algatatud Eesti Panga seaduse, Riigikontrolli seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (1277 SE). Eelnõuga viiakse sisse muudatused 3 konstitutsioonilisse seadusse. Riigikogu poolt ametisse nimetatavate ametiisikutele kehtestatakse nõue oma tagasiastumisest teatada ette Vabariigi Presidendile 4 kuud, analoogselt kehtiva õiguskantsleri seaduse regulatsiooniga. Teiseks viiakse nimetatud seadustesse sisse sätted, mille kohaselt tuleb juhtudel, kui ametiisiku volitused on lõppenud ennetähtaegselt, teostada julgeolekukontroll lühema aja jooksul võrreldes kehtiva korraga ( 2 kuud senise 3 kuu asemel).
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

11.Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Raivo Paavo poolt 19. detsembril algatatud töötuskindlustuse seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu (1278 SE). Kehtivas töölepingu seaduses on sätestatud töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Poolte kokkuleppel toimuv töölepingu lõpetamine leiab aset põhiliselt tööandja algatusel ja ebaõiglane oleks jätta kindlustatud töötuskindlustushüvitiseta. Eelnõu algatajad soovivad nimetatud korda muuta.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

12.Riigikogu liikme Eiki Nestori poolt 19. detsembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (1279 SE). Eelnõuga soovitakse viia keskmine vanaduspension Euroopa Sotsiaalkoodeksis ettenähtud tasemele.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu muinsuskaitse ühendus, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Eesti Sõjahaudade Hooldeliit kutsuvad üles seisatuma hardushetkeks 3. jaanuaril 2003 kell 10.30.

Möödub 83 aastat päevast, mil Vabadussõjas vaikisid relvad. Aastakümneid on Eestis nimetatud tunnil langenuid mälestatud.

Vabadussõda jääb üha kaugemasse minevikku, üha lõplikumalt hõrenevad Vabadussõjas võidelnute read. Ent nagu kinnitab filmi "Nimed marmortahvlil" edu, ei tuhmu Vabadussõja tähendus meie rahvale - meie noortele.

Ka 2003. aasta hakul mälestatakse Eestis Vabadussõjas langenuid. Asetatakse pärgi, akendel süüdatakse küünlaid. Kel võimalik, need peatavad viivuks oma askeldused. Helisevad kirikukellad. Kaitseväes ja Kaitseliidus on hardushetk.

Esivanemate austamine ei saa iial olla kohustuslik. Austus on nende päralt, kes seda oma hinges kannavad.

Relvarahu mälestuspäev kuulub Eesti minevikku, olevikku ja tulevikku. Mõelgem sellele 3. jaanuaril kell 10.30.

Riigikogu muinsuskaitse ühendus

Eesti Muinsuskaitse Selts

Kindral Johan Laidoneri Selts

Eesti Sõjahaudade Hooldeliit

Tallinnas, 19. detsembril 2002. a.

lähem teave tel. 051 - 35 652, 050 28 161

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1260 SE). Eelnõu eesmärk on käibemaksuseaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine, käibemaksuseadusesse redaktsiooniliste paranduste tegemine ning käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liidus käibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu Kuuenda Direktiiviga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 muutmise eelnõu (1261 SE). Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse seadus kooskõlla uue raudteeseaduse eelnõuga, mille § 114 kohaselt nähakse ette Raudteeameti ümberkorraldamine Raudteeinspektsiooniks. Ümberkorraldamise kavandatav tähtpäev on 2003. aasta 1. juuni.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril algatatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1262 SE). Lennundusseadus võeti vastu 1999. aasta veebruaris ja muudeti 2001. aasta oktoobris. Aasta jooksul on praktikas ilmnenud vajadus mõningaid sätteid täpsustada või põhjalikumalt lahti kirjutada tulenevalt karmistunud rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetest, kelle liikmed me oleme või kelle liikmeks soovime saada.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4.Mõõdukate fraktsiooni poolt 18. detsembril algatatud puhkuseseaduse muutmise seaduse eelnõu (1263 SE). Eelnõu eesmärgiks on reguleerida äriseadustiku § 4 lõikes 4 sätestatud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva talupidaja puhkuse asendamist. Seadusemuudatus on mõeldud peretalude arengu soodustamiseks ja reguleerib nende talupidajate puhkuse asendamist, kes ise töötavad oma talus igapäevaselt ning kelle loomakasvatus hõlmab vähemalt nelja loomühikut. Seadusemuudatus ei puuduta neid talupidajaid, kes ei tegele loomakasvatusega.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5.Rahanduskomisjoni poolt 18. detsembril algatatud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1264 SE). Seadustesse tekkinud lünga likvideerimiseks on tarvis intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadust täiendada sättega, mis võimaldaks konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid pärast nendelt lubamatute tähiste eemaldamist ja õiguste omajalt kirjaliku nõusoleku saamist üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

6.Põhiseaduskomisjoni poolt 18. detsembril algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (1265 SE). Eelnõu kohaselt laiendatakse õiguskantsleri pädevust järelevalvealuste subjektide osas isikute põhiõiguste ja vabaduste tagamise kontrollimisel ning antakse volitus lahendada eraisikute vahelisi diskrimineerimisvaidlusi. Viimati nimetatud osas asendab eelnõu kavandatav regulatsioon Riigikogu menetluses oleva Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1198 SE) 4. peatükis toodud Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise koja regulatsiooni. Eelnõu väljatöötamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2002. a kabinetinõupidamise otsus, milles Vabariigi Valitsus toetas õiguskantsleri pädevuse laiendamist ning talle täiendavate ülesannete panemist.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7.Põhiseaduskomisjoni poolt 18. detsembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 149 ja 217 muutmise seaduse eelnõu (1266 SE). Eelnõu on seotud õiguskantsleri seaduse muutmise ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste eraldi eelnõuna esitamise on tinginud Riigikogu senine praktika menetleda eraldi põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadusi (nn konstitutsioonilised seadused) ja lihtseadusi. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 seonduvad õiguskantsleri seadusse lisatavate §-ga 35.12-35.15. Regulatsiooni eesmärk on juhul, kui lepitusmenetluse pooled on aktsepteerinud õiguskantsleri ettepanekut ja asjas sõlminud kokkuleppe, välistada võimalus seda vaidlustada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

8.Riigikogu liikmete Teet Helmi, Rainis Ruusamäe ja Ülo Tootseni poolt 18. detsembril algatatud maareformi seaduse § 22.3 lõike 11 kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1267 SE). Eelnõu algatajad teevad ettepaneku §22.3 lõige 11 tunnistada kehtetuks.
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 16. detsembril algatatud raudteeseaduse eelnõu (1228 SE). Kehtiva raudteeseaduse muutmine on ühelt poolt tingitud Eestis raudteevaldkonna regulatsiooni harmoniseerimise vajadusest uute Euroopa Liidu raudtee-alaste direktiividega. Teiselt poolt on tingitud aga seaduse rakendamisel praktikas ilmnenud asjaoludest, mis viitavad kehtiva seaduse mõningatele vajakajäämistele ja raudteevaldkonna üldisele alareguleeritusele. Samuti vajavad riik ja ühiskond tekkinud olukorras, kus kaks suuremat raudtee-ettevõtjat - AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS - on erastatud raudtee-ettevõtjate tegevuse mõjutamiseks ja kontrollimiseks tõhusamaid vahendeid.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 16. detsembril algatatud Eesti Kultuurikapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (1229 SE). Eelnõu põhisisuks on Eesti Kultuurkapitali juhtorganite tegevuse täpsustamine: nõukogu pädevuse täpsustamine ja nõukogu liikmete vastutuse sätestamine ning juhatuse institutsiooni sissetoomine senise tegevdirektori asemel. Eelnõu reguleerib Eesti Kultuurkapitali sisekontrolli süsteemiga seonduvat ning sätestab siseaudiitori institutsiooni. Uudsena tuuakse sihtkapitalide kõrvale maakondlikud ekspertgrupid.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 16. detsembril algatatud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1230 SE). Konventsioon määratleb rahvusvahelise õhuveo osapoolte kohustused ja vastutuse ning käsitleb tarbijale tekitatud kahjude hüvitamise küsimusi.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Tänasest jõuab lugejateni parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RITO) 6. number. Uues numbris on artikleid 32 autorilt ning töid 10 kunstnikult.

Tartu Ülikooli Õigusinstituudi emeriitprofessori Ülo Vooglaiu sulest on essee võimu raskest koormast. Riigikogu esimees Toomas Savi kirjutab Riigikogust ja põhiseadusest, Riigikogu liige Mart Nutt Riigikogu ja valitsuse põhiseaduslikust vahekorrast ning riigikohtunik Tõnu Anton põhiseadusest ühiskonna tasakaalustajana. Riigijuhtimise lihtsustamise teemal võtab sõna peaminister Siim Kallas ning presidendiinstitutsioonist Igor Gräzin. Riigikogu kodukorrast on lugeda Riigikogu liikme Jüri Adamsi ning Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula kirjutises. Parlamendiliikmete palkade, sotsiaalsete tagatiste ja pensionide süsteemi kohta annavad ülevaate Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna nõunikud Kai Priks ja Toivo Mängel. Poliitiliste institutsioonide mõjutamisvõimalustest räägib EMOR-i analüütiku Tõnis Saartsi kaastöö. Eurouuringute Instituudi direktor Aksel Kirch analüüsib avalikku arvamust Euroopa Liiduga liitumisel ning Riigikogu liige Jüri Tamm ja suursaadik Mart Helme kirjutavad Eesti idapoliitikast. Rakendusuuringute teemal võtavad sõna Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS direktor Ruta Kruuda. Tööturumeetmetest võib lugeda Reelika Leetmaa ja Sten Anspali kirjutisest. Ajaloolise ülevaate erakondade liidrite tippkohtumistest 1990. aastate keskel annab Riigikogu liige Küllo Arjakas.

RITO 6 tiraaþ on 800 eksemplari. Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu esimehe nõunik Aivar Jarne. Uut numbrit on alates jaanuarist 2003 võimalik lugeda ka elektrooniliselt aadressil: http://web.riigikogu.ee/rva.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 11. detsembril algatatud turvaseaduse eelnõu (1253 SE). Eelnõu eesmärk on turvateenuse ja sisevalve tegevuse õiguslik reguleerimine läbi teenuse kvaliteedi ja turvatöötaja kvalifikatsiooni tõstmise ning seeläbi korrastada turvaettevõtluse turgu, tagades ennekõike kodanikele miinimum garantiid turvateenuse tellimisel. Eelnõu on võrreldes kehtiva seadusega sisult regulatiivsem, sisaldades turvateenusega seonduvat ja koondades kokku turvateenistuse seadusel alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 11. detsembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1254 SE). Riigikogus teadvustatud muu koduse keelega õpilaste emakeele õppe vajadus formaalhariduse tasandil tõi kaasa põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise sättega, mis praegu tähtsustab emakeele õppe võimalused eesti õppekeelega koolis.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3.Riigikogu liikmete Tiit Tammsaare, Tiit Käbini, Villu Reiljani, Neinar Seli, Andres Variku ja Teet Helmi poolt 12. detsembril algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1255 SE). Seaduseparandusega soovitakse tuua kolmandat sektorit esindatavad jahindusorganisatsioonid tagasi jahinduse organiseerimise juurde.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4.Riigikogu liikmete Viktor Andrejevi, Jevgeni Tombergi ja Valentina Võssotskaja poolt 12. detsembril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1256 SE). Eelnõu algatajate põhjenduste kohaselt näitaks selle seaduse muutmine Eesti riigi heatahte avaldust ja looks soodsad tingimused teise riigi kodakondsust mitte taotlenud pensionäridele täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus ning aitaks kaasa Eestimaa selle elanikerühma kiiremale integratsioonile, mis omakorda kindlustaks Eesti riigi stabiilse arengu.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

* * *

Kaitseminister Sven Mikserile

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Gruusia parlamendi esimehe pr Nino Burjanadze ja teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel olid kõne all Eesti-Gruusia suhted sh parlamentaarsed suhted ning koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides. Samuti tõstatati küsimus Gruusia koostööst kogu Balti regiooniga, mis oli tänavu sügisel arutusel ka Balti riikide parlamentide spiikerite kohtumisel Palangas. Toomas Savi rõhutas käesoleva visiidi olulisust, kuna see on kahe riigi suhete ajaloos esmakordne Gruusia parlamendi esimehe külaskäik Eestisse. Nino Burjanadze tänas Eestit tugeva toetuse eest rahvusvahelistes organisatsioonides. Burjanadze: "Loodame, et NATO uks jääb avatuks ka Balti riikide vastuvõtmise järel". Toomas Savi: "Eesti on igati valmis Gruusiale oma kogemusi liitumisel nii NATO kui Euroopa Liiduga tutvustama". Riigikogu esimees avaldas lootust, et Eestil on pärast kummagi organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saamist ka mõnevõrra paremaid võimalusi kaasa aidata sama tee ette võtnud riikide pürgimustele. Ühiselt arutleti, millistes valdkondades Eesti-poolsed kogemused oleksid kõige hädavajalikumad ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad koostöövormid.

Hommikul kohtuti ka Riigikogu väliskomisjoni ning Eesti-Gruusia parlamendirühmaga eesotsas komisjoni esimehe Anti Liivi ning parlamendirühma esimehe Tõnu Kaubaga. Kohtumisel andis Gruusia Eesti poolele ülevaate oma suhetest teiste Kaukaasia riikide ja Venemaaga. Gruusia avaldas arvamust, et NATO ja Euroopa Liiduga liitumise kogemuse kõrval saab Eesti Gruusiale jagada teadmisi ka hästi toimiva piirivalvesüsteemi loomise ja kaitsejõudude ülesehituse osas.

Kohtumisest võtsid osa väliskomisjoni liikmed Ülo Nugis, Mari-Ann Kelam ja Valentina Võssotskaja ning Gruusia-Eesti parlamendirühma liikmed Viive Rosenberg ja Andres Herkel.

Täna võtab Nino Burjanadze vastu president Arnold Rüütel. Kell 14 jälgitakse Riigikogu istungit ning seejärel tutvutakse Tallinna vanalinnaga.

Kell 19.00 toimub kohtumine kaitseminister Sven Mikseriga, kes ühtlasi annab Gruusia parlamendi spiikerile ka õhtusöögi.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 9. detsembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (25.06.1993) muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1250 SE). Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslik alus nimetatud koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli rakendamiseks Eesti Vabariigis.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2.Põhiseaduskomisjoni poolt 9. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" eelnõu (1251 OE). Euroopa Liiduga ühinemine eeldab Eesti põhiseaduse täiendamist. 74 Riigikogu liiget algatas Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1067 SE) 2002. aasta 16. mail. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 11. juunil ja teise lugemise 12. novembril. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 155.2 tuleb enne Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmandat lugemist algatada Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamise kohta. Otsuse eelnõus on ette nähtud põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu teksti hääletamissedelile kandmine. Rahvahääletuse päevaks on otsuse eelnõus määratud 2003. aasta 14. september. See päev on määratud arvestusega, et rahvale jääb piisavalt aega liitumislepinguga tutvumiseks. Vastavalt põhiseaduse §-dele 106 ja 121 ratifitseerib liitumislepingu Riigikogu.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 10. detsembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti arengukoostöö põhimõtete heakskiitmine" eelnõu (1251 OE). Alates 1999. aastast on Eesti arengukoostöö alusdokumendiks olnud Riigikogu otsus "Arengukoostöö põhimõtted aastateks 1999-2000" (RT I 1999, 8, 121). Otsuse eelnõu eesmärk on viia Eesti arengukoostöö raamdokument vastavusse arengukoostöö senise elluviimise käigus omandatud kogemustega ja toimunud rahvusvaheliste arengutega.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

* * *

Peaminister Siim Kallasele

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja nimetas neile juhtivkomisjonid:

1.Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Vambo Kaalu ja Vootele Hanseni poolt 4. detsembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1248 SE). Eelnõuga muudetakse kalapüügiõiguse jaotamise korda taotlejate vahel piiratud püügivõimaluste korral. Eelnõu kohaselt jagatakse püügivõimalused vaid eelmisel kolmel aastal püügil olnud taotlejate vahel, tagades neile taotlejate vahelise eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste suhte säilimise.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 5. detsembril algatatud sõjaaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1249 SE). Eelnõu lähtub kaitseväe valmisoleku tõstmise mitmeastmelisest skeemist, mis võimaldab paindlikult reageerida kasvavale rahvusvahelisele pingele ning täita Eesti riigile rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Kui seni käsitleti mobilisatsiooni ainult sõjaaja kontekstis (sisuliselt lähtuti sellest, et mobilisatsioon ja sõjaseisukord kuulutatakse välja koos), siis nüüd nähakse ette võimalus mobilisatsiooni väljakuulutamiseks ja läbiviimiseks ka ilma formaalset sõjaseisukorda kehtestamata.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon pidasid väliskomisjoni esimehe Anti Liivi juhtimisel ühisistungi, kus kuulati ära ülevaade NATO Praha tippkohtumisest ja eesseisvast läbirääkimisprotsessist.

Istungil osalenud peaminister Siim Kallas andis ülevaate Prahas toimunud sündmustest ja informeeris Riigikogu liikmeid toimunud kohtumistest. Peaminister rõhutas, et meie ülesanne praegu on põhjalikult valmistuda esimeseks plenaaristungiks, mis toimub 7. jaanuaril.

NATO-ga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jüri Luik informeeris istungil läbirääkimiste ajakavast ja kõneluste sisust. Tuleva aasta alguses on kolme kuu jooksul oodata tihedaid läbirääkimisi liitumistingimuste üle. Selles on olulisel kohal reformide sisu ja ajakava NATO-ga tulemusliku koostöö kindlustamiseks. Pärast liitumisprotokolli koostamist kuulub see ratifitseerimisele NATO liikmesriikide parlamentides. Seejärel ratifitseerib NATO Washingtoni lepingu Riigikogu. Jüri Luige sõnade kohaselt on tõenäoline Eesti NATO-ga liitumise võimalik tähtaeg 2004. aasta kevad.

Peaminister mainis: "Kui tahame, et meile tullakse appi, siis peame olema usaldusväärsed partnerid ja tegema koostööd". Peaminister informeeris komisjonide liikmeid USA huvist Eesti toetuse kohta võimaliku sõjalise operatsiooni puhul Iraagi vastu. Siim Kallase sõnul on olnud juttu ainult Eesti õhuruumi kasutamisest võimaliku operatsiooni puhul. Peaminister märkis, et sõjaline operatsioon saab toimuda üksnes ÜRO lipu all.

Komisjonide ühisistungil arutati missuguseid seadusandlikke protseduure tuleb järgida NATO-ga peetavate liitumisläbirääkimiste pidamisel, kokkulepete sõlmimisel ja dokumentide ratifitseerimisel.

Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel saabus täna Eestisse ametlikule visiidile Ukraina parlamendi (Verhovna Rada) spiiker Volodimir Litvin koos teda saatva parlamendidelegatsiooniga.

Pärastlõunal võttis Ukraina kolleegi vastu Riigikogu esimees Toomas Savi, kes rõhutas tänase päeva olulisust seoses Verhovna Rada esimehe esmakordse visiidiga Eestisse kahe riigi suhete ajaloos. Toomas Savi märkis, et esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping kirjutati alla 1921. aastal ning käesoleva aasta jaanuaris tähistati kõne all olevate riikide suhete taastamise 10. aastapäeva.

Kohtumise põhiteemaks olid Eesti-Ukraina parlamentaarsed suhted, mis kummagi poole arvates peaksid olema mitmetasandilised ning erinevaid töövaldkondi sügavamalt käsitlevad. Ukrainlased, märkides, et Eesti on jõudnud juba Euroopa Liidu ukselävele, avaldasid soovi tutvuda põhjalikult Eesti Euroopa integratsiooni alase töökogemusega. Spiiker Volodimir Litvin tegi ettepaneku Eesti-Ukraina ja Ukraina-Eesti parlamendigruppidele töötada välja parlamentidevahelise koosöö organisatsiooniline vorm, mis hõlmaks kindlasti komisjone, aga ka fraktsioone ja muid parlamendi struktuuriüksusi. Eriti oldi huvitatud Euroopa küsimustega ning riigikaitseküsimustega tegelevate komisjonide omavahelistest sidemetest.

Toomas Savi avaldas kohtumise käigus tunnustust Ukraina suursaadikule Eestis Mikola Makarevitðile tänu kellele on Eesti-Ukraina suhted mitmel tasandil hästi toiminud. Kohtumisel osalenud Eesti-Ukraina parlamendirühma esimehe Jüri Tamme sõnul on hea koostöö näide peagi valmiv eestikeelne Ukraina ajalooraamat, mida hakatakse levitama kõigis Eesti koolides ning raamatukogudes. Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühm moodustati 1999. aastal, ukrainlased moodustasid vastava parlamendirühma vahetult enne käesolevat visiiti.

Riigikogu esimees usub, et tänane kohtumine tähendas kahe riigi parlamendi koostööle uue etapi algust.

Lisaks Jüri Tammele võtsid kohtumisest osa väliskomisjoni esimees Anti Liiv, riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul.

Ukraina parlamendi esimees kohtub täna veel peaminister Siim Kallasega, külalistele annab piduliku õhtusöögi president Arnold Rüütel.

Neljapäeval, 5. detsembril külastab Verhovna Rada spiiker Rahvusraamatukogu, delegatsioonil on samal ajal kohtumine Riigikogu väliskomisjoni ja Eesti-Ukraina parlamendirühma esindajatega. Kell 10.30 kohtutakse välisminister Kristiina Ojulandiga, kell 11.30 Tallinna Tehnikaülikooli rektori Andres Keevallikuga.

Ukraina delegatsioon lahkub Eestist neljapäeva pärastlõunal.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Jaak Aabi poolt 2. detsembril algatatud elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1240 SE). Eelnõuga soovitakse lahendada elektripaigaldise tehnilise kontrolliga seonduvaid probleeme. Samuti tehakse mõningaid redaktsioonilisi parandusi.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2.Riigikogu liikmete Kalev Kuke ja Mihkel Pärnoja poolt 2. detsembril algatatud Eesti Panga seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (1241 SE). Eelnõu eesmärk on täiendada Eesti Panga seadust keskpanga eesmärki ja statistika kogumist reguleeritavate sätetega, samuti kaasajastada keskpanga iseseisvuse sätteid eesmärgiga võimaldada Eesti Pangal osaleda Euroopa Keskpankade Süsteemi töös.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 2. detsembril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1242 SE). Eelnõu eesmärgiks on heastada riigi poolt tehtud viga ja anda kodakondsus neile isikutele, kes on siiani end heauskselt pidanud Eesti kodanikuks, kuna riik andis neile Eesti kodaniku passi väljastamisega põhjuse pidada end Eesti kodanikuks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 2. detsembril algatatud notariaadiseaduse, notari tasu seaduse, tõestamisseaduse, vandetõlgi seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1243 SE). Seadusemuudatused tulenevad Eesti peatsest ühinemisest Euroopa Liiduga. Notariaadiseadusesse ja notari tasu seadusesse tuleb lisada täiendused, mis on tingitud välisriigi kohtuotsuste ja muude täitmisele kuuluvate ametlike dokumentide täitmise ja tunnustamise õiguslike aluste muutumisest Eestis Euroopa Liiduga ühinemisel. Täiendatakse ka kõiki notareid ühendava Notarite Koja organite valimisprotseduuri. Täpsustakse notari vastutust reguleerivat paragrahvi. Vandetõlgi seaduse muudatused puudutavad tulevaste vandetõlkide töö korralduslikku külge.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 2. detsembril algatatud vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1244 SE). Eelnõu eesmärgiks on vangistusseaduses reguleeritud vabadusekaotuse ja eelvangistuse täideviimise korra ning korraldusega seotud küsimuste lahendamine, mis on praktilise töö käigus tõusetunud. Olulisemateks muudatusteks on hariduse ja tervishoiu korraldamisega seonduv, vanglateenistust käsitlevad küsimused, samuti eraõiguslike isikute kaasamise võimaluse sätestamine vanglate haldusülesannete täitmisele.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 2. detsembril algatatud riigisaladuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse koodeksi muutmise seaduse eelnõu (1245 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on sätestada neljas ehk "piiratud" riigisaladuse tase, mille vajadus tuleneb Eesti Vabariigi poolt seatud eesmärgist liituda NATO-ga. Eelnõuga viiakse riigisaladus seaduse kooskõlla ka Hädaolukorraks valmisoleku seadusega ning tagatakse kriisireguleerimisega seotud teabe senisest parem kaitse. Samuti muudetakse seadust seoses vajadusega teha muudatusi Kaitsepolitseiameti struktuuris. Eelnõuga muudetakse ka riigisaladuse kaitse komisjoni tööd efektiivsemaks vabastades ta liigsetest kohustustest, mis ei ole seaduse ja komisjoni töö korralduse mõttes primaarsed.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7.Vabariigi Valitsuse poolt 3. detsembril algatatud maaparandusseaduse eelnõu (1246 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on reguleerida maaparandussüsteemi ehitamine ja korrashoid ning sätestada maaparandusalal tegutsevate isikutele esitatavad nõuded ja kehtestada riikliku järelevalve teostamise alused ja kord maaparandusseaduse nõuete täitmise üle.
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

8.Mõõdukate fraktsiooni poolt 3. detsembril algatatud kutseseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (1247 SE). Eelnõuga muudetakse kutseseaduse § 5 lõiget 2, mis sätestab kutsenõukogu koosseisu moodustamise põhimõtteid. Kutsenõukogu on vastava valdkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu pädeva toimimise eelduseks on kõigi eelpool nimetatud osapoolte esindatus nõukogus. See sotsiaalpartnerite kaasamise tingimatu põhimõte peaks olema seaduses selgelt fikseeritud.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna pärastlõunal Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade käsitöömeistrite ja kunstiringide laste käsitöönäituse. Eksponeeritud on kudumid, puidust käsitöötooted, siidi- ja portselanimaalid, kaltsuvaibad, tikandpildid, lapitekid, setoaineline käsitöö, keraamika, mänguasjad ja palju muud.

Toomas Savi avaldas oma avakõnes lootust, et tänavu teist korda toimuvast näitusest saab vaatamata peatsele Riigikogu koosseisu muutusele kena traditsioon. Külalised omakorda soovisid, et näitusel osalejate ring laieneks edaspidi kogu Kagu-Eestile. Näitus sai teoks tänu Rõuge vallavalitsuse initsiatiivile ja on avatud 3 päeva: 2. - 4. detsembrini.

Näituse avamisel viibinud Võru maavanem Mait Klaassen, vallavanemad ning volikogude esimehed osalevad koos Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetega ka ümarlauakohtumisel, kus arutatakse regionaalprobleeme. Lähemalt käsitletakse 2003. aasta riiklike investeeringute jaotust ning Euroopa Liidu vahendite kasutamise võimalusi.

Riigikaitsekomisjon arutas oma 2002. aasta 2. detsembri istungil Sõjamäel asuva Jüriöö pargi väljaehitamisega seonduvat. Komisjoni istungil osales Tallinna abilinnapea Rein Lang, leitnant Peeter Tali Kaitsejõudude Peastaabist ja mittetulundusühingu Jüriöö Park juhatuse esimees Jüri Uppin.

Riigikaitsekomisjon toetab mittetulundusühingu Jüriöö Park ettepanekut välja ehitada Sõjamäel asuv Jüriöö park. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et Vabariigi aastapäeva auks toimuvad paraadid peaksid pikaajalist traditsiooni arvestades toimuma Vabaduse väljakul, kuid see ei välista, et Jüriöö pargis korraldataks tulevikus teisi, sealhulgas pidulikke militaarüritusi.

Riigikaitsekomisjon soovitab Tallinna Linnavalitsusel linnaplaneerimise käigus käsitleda Sõjamäe kompleksi kontekstis kõigi teiste analoogiliste objektide ja rajatiste ( näiteks Vabaduse väljak, Vabaduse ausammas, Kaitseväe kalmistu jne.) seonduvat.

Tiit Tammsaar

Riigikaitsekomisjoni esimees

Toompea, 02.12.2002.a.