Riigikogu esimees Toomas Savi osales 26. novembril Brüsselis Euroopa Liiduga ühinevate riikide parlamentide esimeeste 14. traditsioonilisel kohtumisel Euroopa Parlamendi presidendi Pat Cox´iga. Arutusel olid Euroopa Parlamendi ettevalmistused seoses Euroopa Liidu laienemisega, sealhulgas rahvusparlamentide esindajate kutsumine osalema Euroopa Parlamendi töös vaatlejatena.

Euroopa Parlamendi asepresidendi Guido Podesta eestvedamisel toimunud elava mõttevahetuse käigus jõuti arusaamisele, et vaatlejad peaks nimetama rahvusparlament, lähtudes poliitiliste jõudude vahekorrast parlamendis. Vaatlejate kutsumisega soovib Euroopa Parlament algust teha kohe pärast liitumislepingute allakirjutamist. "Meie arvates ei ole seda otstarbekas teha enne, kui rahvas on otsustanud Eesti liitumise Euroopa Liiduga," ütles Toomas Savi oma sõnavõtus. Lepiti kokku, et iga parlament võib ise otsustada, millal tuleks oma esindajad Euroopa Parlamendi juurde vaatlejatena saata.

Euroopa Liidu laienemisvoliniku Günther Verheugeni ja Euroopa Parlamendi välis-, julgeoleku ja kaitsekomitee esimehe Elmar Broki eestvedamisel tehti vahekokkuvõtteid laienemisläbirääkimistest. Ettekandjate hinnangul on läbirääkimiste protsess kulgenud ootuspäraselt ning on loodud kõik eeldused läbirääkimiste õigeaegseks lõpetamiseks 10 riigiga. "Eestil on mitmeid ettepanekuid finantsküsimuste ja põllumajanduspoliitika osas ning on heameel kuulda, et liikmesmaad on valmis leidma meile vastuvõetavaid ja realistlikke lahendusi. See on väga oluline saavutamaks rahva toetust Euroopa Liiduga liitumise rahvahääletusel," ütles Toomas Savi.

Järgmine, 15. kohtumine toimub veel enne liitumislepingu allakirjutamist Maltal, kus üheks keskseks teemaks on ülevaade Euroopa tuleviku konvendi tööst. "Allkirjastades liitumislepingut peab meil olema selge ettekujutus, milliseks kujuneb 25 ja enama liikmega Euroopa Liit," kommenteeris Riigikogu esimees.

Hilisõhtusel kohtumisel osales ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kes oma pöördumises õnnitles Euroopa Liiduga liituvaid riike eduka ettevalmistustöö puhul.

Toompea lossi Valges saalis toimus täna noorteühingu "Avatud Vabariik" foorum. Arutati Eesti sisepoliitikaga seotud küsimusi ja ühinemist Euroopa Liiduga.

Foorumil käsitletud teemad puudutasid Eesti teed Euroopa Liitu, kodakondsust EL-s, Euroopa tulevikudebatti ja rahvahääletuse korraldamist EL-ga ühinemise küsimuses. Siseriiklikest probleemidest olid vaatluse all ühiskondliku kokkuleppega seotud küsimused.

Foorumil osalesid Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, justiitsminister Märt Rask, Riigikogu liikmed Liia Hänni, Janno Reiljan ja Vladimir Velmann ning Vabariigi Presidendi nõunik Andra Veidemann.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam võttis täna Toompeal vastu Riigikogu liikmete VII koosseisu mälestuste kogumise võistlustest osavõtnud noored ja nende juhendajad. Riigikogu Kantselei korraldatud võistlusele laekus 12 ülevaadet. Intervjuuvormis tehtud võistlustööd annavad ülevaate taasiseseisvunud Eestis esmakordselt valitud parlamendi tegevusest.

Võistlusest osavõtnud gümnaasiumiõpilased üle terve Eesti olid konkursi tarbeks intervjueerinud nii tänaseid tegevpoliitikuid nagu Tiit Sinissaar ja Arvo Sirendi kui ka aktiivsest poliitikast tagasi tõmbunud saadikuid Avo Kiirt ja Mart-Olav Niklust.

Tunne Kelam leidis, et taoline eri põlvkondade vaheline kontakt ajaloo talletuse läbi on väärtuslik ja tänuväärne tegevus nii vanemale kui ka nooremale põlvkonnale.

Võistlusest osavõtnutele tutvustati pärast vastuvõttu nii Toompea lossi kui ka Stenbocki maja.

Täna toimus Riigikogu istungisaalis noorteparlamendi "101 last Toompeale" istung.

Tervitussõnavõtuga esines Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg, kes soovis noortele jätkuvat uudishimu maailma asjade vastu ja head haridusteed lahendamaks probleeme, millega puutuvad kokku nii Eesti riik kui ka Euroopa Liit.

Noorteparlamendi esimeheks valiti Ott Sarapuu. Aseesimeesteks said Anti Sepri ja Kristiina Räägel.

Ettekandega "Eesti riigi ja eesti noorte roll tuleviku Euroopas" esines Riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Põhiline probleem ühinemisel Euroopa Liiduga on meie jaoks, kas tuleme Euroopa ühises peres toime nende riikide kõrval, kes on aastakümneid elanud vabaduses. Õnneks on Eesti  kogemus näidanud, et saame hakkama. Eesti jaoks on tähtis järgida tuntud ütlust - jäägem eestlasteks aga saagem eurooplasteks - märkis Tunne Kelam.

Noorteparlamendi esindajad Andri Lipand ja Katrin Juhandi ütlesid : "Ärgem küsigem, mida saavad teised teha meie heaks, vaid küsigem, mida saame ise teha. Ja tehkem siis seda".

Üksmeelselt võeti vastu noortefoorumi resolutsioon, mis antakse üle Riigikogule ja valitsusele. Resolutsioonis märgitakse, et Eesti riik peab leidma endale koha EL-s ja mitte jääma suurriikide varju. Samuti märgitakse resolutsioonis, et õpilasesindusi tuleb tunnustada ja näha seda kui võimalust õpilaste eneseteostuseks ja kogemuste saamiseks edasiseks eluks.

Noorteparlamendi istungil võttis sõna ka 2001. aasta kõige lastesõbralikum ühiskonnategelane Maret Maripuu, kes tänas aasta eest osutatud tunnustuse eest, mis on kohustanud ja innustanud teda järjekindlalt tegutsema noorte huvide eest seismisel.

2002. aasta kõige lastesõbralikumaks ühiskonnategelaseks valiti Jaagup Kreem.

Üritus toimus Lastekaitse Liidu korraldatava iga-aastase ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäevale pühendatud konverentsi "Meie lapse mured" raames.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Riigikogu liikme Kadri Jäätma poolt 20. novembril algatatud maamaksuseaduse § 11 lõike 2 muutmise seaduse eelnõu (1235 SE). Eelnõuga soovitakse anda kohalikele omavalitsustele võimalus vabastada maamaksust lapsevanemad, kes kasvatavad kolme või enamat last.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 21. novembril algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1236 SE). Eelnõu sõnastab ümber loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse paragrahv 20 lõige 2 selliselt, et looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamine ning abitusse olukorda sattunud looma loodusesse tagasiviimise korraldamise kohustus ei ole mitte Päästeametil, vaid maavalitsuse hallatavatel päästeasutustel ning kohaliku omavalitsuse päästeasutustel, kui viimased on moodustatud.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

3.Riigikogu liikmete Jüri Tamme ja Mihkel Pärnoja poolt 21. novembril algatatud konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku § 47 muutmise seaduse eelnõu (1237 SE). Eelnõuga soovitakse viia konkurentsiseaduse nõuete rikkumisele kohaldatavad karistused vastavusse nõuete rikkumisega kaasneva või kaasneda võiva kahjuga teistele ettevõtjatele ja tarbijatele.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4.Riigikogu liikme Vootele Hanseni poolt 21. novembril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1238 SE). Eelnõu kohustab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi esitama avaldusi kohtutäituritele ühes tööpiirkonnas kohtutäiturite nimede tähestikulises järjekorras. Kavandatud seadusetäiendus tagab riigi või kohaliku omavalitsuse nõuete jaotamise kõigi kohtutäiturite vahel ning väldib subjektiivseid eelistusi.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5.Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Tõnu Kauba, Endel Paap´i, Ants Ruusmanni, Jüri Võigemasti, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Viive Rosenbergi ja Peeter Kreitzbergi poolt 21. novembril algatatud töö- ja puhkeaja seaduse § 24 muutmise seaduse eelnõu (1239 SE). Eelnõu eesmärk on laiendada doonorite ringi ja seega suurendada verevarusid.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

* * *

Riigikogu katkestas täna oma korralise istungi ja tervitas aplausiga kutse saamist liitumiskõnelusteks NATO-ga.

Riigikogu NATO toetusrühma initsiatiivil kogunesid saadikud pärast istungit Toompea lossi Kalevipoja saali tähistamaks NATO kutset läbirääkimiste alustamiseks alliansiga liitumiseks.

Oma tervituses ütles Riigikogu esimees Toomas Savi, et see on tunnustuseks Eestis läbiviidud ümberkorraldustele. Riigikogu esimees tänas NATO toetusrühma esimeest Liis Klaari, Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaart ja Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee liikmeid järjekindla ja põhjaliku tegevuse eest Eesti ettevalmistuses NATO-ga liitumiseks. " Kuid meie töö ei ole sellega lõppenud, peagi algavad liitumisläbirääkimised ja Riigikogu ees seisavad uued tõsised ülesanded", lisas Toomas Savi.

Riigikogu NATO toetusrühma esimees Liis Klaar rõhutas" Täna kirjutati ajalugu. Soov, millest unistasime 10 aastat tagasi on jõudnud esimese käegakatsutava tulemuseni. Selleks, et saada NATO täisliikmeks 2004. aastal on vaja teha tõsist tööd, ja mitte taganeda endale võetud kohustustest."

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kalev Kukk tänas kõiki NATO PA Eesti delegatsiooni liikmeid ja Eesti sõpru ning toetajaid teistest riikidest NATO Parlamentaarses Assamblees.

Riigikogu liikmeid tervitas Kalevipoja saalis Riigikogu esimehega kohtumisele saabunud Prantsuse Vabariigi uus suursaadik Chantal de Ghaisne de Bourmont.

Teisipäeval 19. novembril lõppes NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) 48. istungjärk Istanbulis. PA täiskogu istung tegi kokkuvõtted oma tööst vahetult (48 t) enne Praha tippkohtumise algust. NATO PA sõnumi edastab Prahas assamblee senine president Hispaania senaator Rafael Estrella. Assamblee üksmeelne soov oli kutsuda läbirääkimistele NATO täisliikmeks pürgivad 7 kandidaatriiki: Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti ja Leedu.

NATO PA võttis vastu alalise komitee deklaratsiooni NATO ümberkorraldamise kohta. Täiskogu kutsus NATO liikmesmaade parlamente üles tagama liitumisprotokollide ratifitseerimise sujuva kulgemise. PA alaline komitee on valmis lülitama uute liikmete esindajad oma töösse kohe kui on liitumisprotokollid allkirjastatud. PA kiitis heaks Iraaki puudutava resolutsiooni, mis on oluline samm võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu.

PA valis uue juhtkonna. Presidendiks sai USA delegatsiooni juht kongresmen Douglas Bereuter.

NATO PA 48. istungjärgu tööst võtsid osa NATO PA Eesti delegatsiooni juht Kalev Kukk ja delegatsiooni liige Tiit Tammsaar.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 18. novembril algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1230 SE ). Seaduse eesmärgiks on riigile võimaluse andmine riigimuuseumi ülesannete delegeerimiseks lepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 18. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse suurendamine ja selle kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu (1231 OE). Otsusega võimaldatakse kuni 150 Eesti kaitseväelase lähetamine Kosovosse kuni 24 kuuks alates 2003. a. 1. jaanuarist.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

3.Rahanduskomisjoni poolt 18. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu (1232 OE). Eelnõu algatatakse lähtuvalt Riigikontrolli seaduse §-st 5, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu alatise rahanduskomisjoni ettepanekul. Audiitori valikul on lähtutud asjaolust, et aktsiaseltsil PricewaterhouseCoopers on Riigikontrolli, kui riigieelarvelise asutuse majandustegevuse kontrollimise kogemus. AS PricewaterhouseCoopers on kontrollinud Riigikontrolli 1995, 1996, 1998, 1999, 2000 ja 2001. aasta majandustegevust.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4.Riigikogu liikmete Andres Tarandi, Liis Klaari, Kalev Kotkase ja Enn Tarto poolt 18. novembril algatatud riigikontrolli seaduse § 19 täiendamise seaduse eelnõu (1233 SE). Eelnõuga soovitakse vähendada Riigikontrolli kui sõltumatu institutsiooni politiseerimise võimalust.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5.Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Kalev Kotkase, Kalev Kuke, Andres Lipstoki, Laine Tarvise ja Toomas Vilosiuse poolt 18. novembril algatatud väikesaarte seaduse eelnõu (1234 SE).Eelnõu sätestab väikesaarte poliitika alused, mis sisaldab sihipäraselt kujundatud, riigiorganite ja kohalike omavalitsuste poolt rakendatavate meetmete kompleksi väikesaarte elu ja arengu juhtimiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus 18. novembril Strasbourgis Euroopa Parlamendi presidendi Pat Cox'iga. Kohtumisel rõhutas Pat Cox, et ettevalmistused Euroopa Liidu laienemiseks on lähenemas lõpusirgele ning eelolev kohtumine liituvate riikide parlamentide esindajatega on hea võimalus vahetada mõtteid liituvate riikide valmisolekust.

Pat Cox'i hinnangul oli "murranguline tähtsus Iiri referendumil, inimesed mõistsid, et tegemist on eriliselt olulise valikuga liituvate riikide seisukohalt ning Euroopa solidaarsuse huvides tuleb teha otsus, mis avaks tee paljudele N Liidu kontrolli all olnud riikidele ühinemiseks demokraatlike väärtusi jagavate riikide ühendusega."

Toomas Savi andis ülevaate Riigikogu iga-aastase rahvusvahelise konverentsi "Eesti teel Euroopa Liitu" läbiviimisest. Kaaluti võimalust korraldada edaspidi Euroopa Liidu teemakonverentse Riigikogu ja Euroopa Parlamendi tihedas koostöös.

Esimehed arutasid võimalusi Euroopa liberaalsete ja reformiparteide koostöövõimaluste tihendamiseks. Euroopa liberaalid on väga huvitatud liituvate riikide kodanike elustandardi tõusust ja heaoluerinevuste ületamisest ning on valmis omapoolseteks initsiatiivideks mitmetes valdkondades.

Strasbourgis toimuvale Euroopa Parlamendi plenaaristungile on esmakordselt kutsutud liituvate riikide parlamendidelegatsioonid. Istungist võtavad lisaks Toomas Savile osa Peeter Kreitzberg, Toomas Hendrik Ilves, Mari-Ann Kelam, Janno Reiljan ja Mai Treial. Plenaaristungi teemaks on Euroopa Liidu laienemine. Põhiettekandjaks on Euroopa Parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni esimees Elmar Brok. Liituvate riikide esindajad saavad esineda emakeelsete sõnavõttudega.

Riigikogu väliskomisjoni liikme, Isamaaliidu fraktsiooni liikme Mari-Ann Kelami sõnavõtt Euroopa Parlamendi kohtumisel kandidaatriikide parlamentide esindajatega

Strasbourg, 19. november 2002

Austatud president Cox, parlamendiliikmed, kolleegid!

Umbes sada aastat tagasi ütles Eesti kirjanik ja Noor Eesti juht Gustav Suits: "Jäägem eestlasteks aga saagem eurooplasteks." See kaugele ettenägev mõte on ikka kehtiv tänapäeval. Selline topelt identiteet ongi meie tuleviku võti. See, et eestlased tunnevad ennast eurooplastena, loob meile piiramatu aluse edasi arendada oma identiteeti.

Homme, nagu teame on Otto von Habsburgi 90-nes sünnipäev. On tähtis meenutada tema olulist tegevust siin 20 aastat tagasi, kui võeti vastu EP resolutsioon, millest Leedu kolleeg juba rääkis. See resolutsioon oli vastus Balti Apellile, mida koostasid 45 inimõiguste ja vabaduse eest võitlevat eestlast, lätlast ja leedulast 1979. aastal. Nõukogude Liidu vastus oli dramaatiline, kiire ja karm - enamus allakirjutanuist arreteeriti ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Aga EP resolutsioon 1983. aastal oli tõeline solidaarsus. Oleks õige ja hea selle pöördelise tähendusega resolutsiooni 20. aastapäeva kahe kuu pärast siin saalis pühitseda. Suur tänu, Otto von Habsburg!

Eesti on riik, kelle identiteet, keel ja kultuur peaaegu hävitati kommunistliku totalitaarse reþiimi poolt. See oli sama kuritegelik kui natside reþiim. Me hindame eriti Maastrichti lepingu artiklit, milles seisab, et EL tugineb Euroopa ühisele kultuuripärandile sh. vaimsetele, religioossetele ja kultuuriväärtustele.

Olles sündinud Saksamaa põgenikelaagris ning pikki aastaid Ameerikas võidelnud Eesti inimõiguste ja iseseisvuse taastamise eest, olen ma eriti rõõmus, et saan olla siin koos oma Läti ja Leedu kolleegidega. Oleme koos teinud palju tööd selle heaks, et Balti riigid saaksid tagasi tulla ühtsesse Euroopa kodusse, kus valitseb demokraatia ja võrdsed õigused kõikidele inimestele ja riikidele.

Me hindame eriti neid õigusi, kuna olime neist nii kaua ilma jäänud.

Sel nädalal leiab aset ka teine ajalooliselt tähtis sündmus ühes teises Euroopa linnas - nimelt NATO tippkohtumine Prahas, kus mitmed riigid, kelle esindajad siin Strasbourgis osalevad, peaksid saama kutse alustada läbirääkimisi NATOga. See tähendab mitte ainult garantiid Eesti ja teiste riikide iseseisvusele, aga ka rahu ja julgeoleku laienemist tervele Euroopale.

Lõpetuseks - seoses Euroopa tulevikukonvendiga on meile äärmiselt tähtis, et tulevastele liikmesriikidele oleks tagatud täielik osalus laienenud Euroopa Liidu elukorralduse aluseks saava lepingu vastuvõtmisel valitsustevahelisel konverentsil.

Tänan!

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Janno Reiljani sõnavõtt Euroopa Parlamendi plenaaristungil
Strasbourg, 19. november 2002

Austatud härra president!

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed ja külalised!

Eestimaa Rahvaliidu poliitika on Eesti põhiseadust järgides suunatud Eesti riigi sõltumatuse kindlustamisele ning Eesti rahva identiteedi säilitamisele globaliseeruvas maailmas. Eestimaa Rahvaliit käsitab riikide võrdõiguslikkuse ja nende võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvat Eesti ühinemist Euroopa Liiduga kui olulist sammu Eesti põhiseaduses fikseeritud rahvuslike ülesannete täitmiseks ebastabiilsetes maailmapoliitika oludes.

Hinnates Eesti ja Euroopa Liidu integreerumise senist protsessi üldiselt positiivselt, peab Eestimaa Rahvaliit vajalikuks väljendada muret kolmes sise- ja välispingeid tekitavas küsimuses.

Esiteks. Euroopa Liidu Tuleviku Konvendis on arutusele esitatud Euroopa Liidu konstitutsiooni kehtestamise lepingu projekt. Selles esitatud põhiseisukohad viitavad selgelt püüdele muuta riikide liit sammhaaval föderaalsetel alustel toimivaks riiklikuks üksuseks. Suurima liikmeskonnaga Eesti erakonnana peab Eestimaa Rahvaliit vajalikuks rõhutada, et föderalismi põhimõtete esitamine ELTK lõppdokumendis võib oluliselt vähendada võimalust saada Eesti rahvalt referendumil toetus Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. Eesti rahva enamik võib nõustuda Eesti sõltumatuse vähenemisega riikide liidus, kuid ei nõustuks Eesti muutumisega Euroopa Ühendriikide osariigiks.

Teiseks. Euroopa Liit on Eestile pakutavatesse liitumistingimustesse sisse kirjutanud ebavõrdse kohtlemise Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) mõnes valdkonnas. Eestimaa Rahvaliit mõistab, et see on finantsressursside piiratuse tõttu paratamatu eelarveperioodil kuni aastani 2006. Samal ajal ei tohiks see jätkuda 2007. aastast algaval uuel eelarveperioodil, et ei süveneks poliitilisi pingeid tekitavad erineva kohtlemisega "kahe Euroopa" ilmingud. Ka ei mõista Eestimaa Rahvaliit põllumajanduspositsioonides esitatud keeldu kompenseerida Euroopa Liidu eelarvest vähemlaekuvat summat eraldistega rahvusriigi eelarvest.

Kolmandaks. Erinevalt kõigist Euroopa riikidest ei rakendanud Eesti iseseisvusaja kümne aasta jooksul imporditolle ega muid väliskaubanduspiiranguid. Sellele lisandusid veel turumajandusele ülemineku reformide raskused ja ebastabiilsus Venemaa turgudel. Ebavõrdsete ja ebastabiilsete kaubandustingimuste tõttu vähenes põllumajandustootmise maht Eestis enam kui 50 protsenti. Mitme põhitoiduaine - liha, teravili - tootmine ei kata Eestis enam sisetarbimise vajadusi. Eestimaa Rahvaliit loodab, et läbirääkimiste tulemusena kinnitatakse Eestile põhitoiduainete tootmiskvoodid, mis arvestavad üleminekuperioodi spetsiifiliste negatiivsete tegurite mõju ja kindlustavad Eesti sisetarbimise vajaduste rahuldamise, võimaldavad hoida aastasadade tööga haritavaks muudetud põllumaa väärtust ja loovad kindla aluse maaelu arengule.

Euroopa Liidu tugevnemise aluseks on tema üllaste põhimõtete järjekindel rakendamine kõigile ühinenud riikidele ja rahvastele. Eestimaa Rahvaliit soovib näha Eestit just sellise tugeva Euroopa riikide ja rahvaste liidu liikmena.

Tänan tähelepanu eest!

Eesti teel muutuvasse Euroopasse

Riigikogu aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnavõtt Euroopa Parlamendi kohtumisel kandidaatriikide parlamentide esindajatega
Strasbourg, 19. november 2002

Austatud härra president!

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed ja külalised!

14 aastat tagasi võeti Tallinnas, Eesti ajaloolises parlamendihoones vastu deklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkuse kohta seaduste suhtes, mis võõras kultuur oli meie tahte vastaselt meile peale surunud. See oli totalitaarse süsteemi lagunemise signaal, meie jaoks aga oma riigi taastamise algus, Eesti Euroopasse tagasipöördumise algus. Täna kõlab eesti keel esimest korda ametlikult Euroopa Parlamendis. See on meile suur ja tähendusrikas sündmus.

Demokraatia, turumajandus ja inimõigused on väärtused, mis on meid kindlalt lähendanud Euroopa Liidule ja teinud võimalikuks selle, et seisame Euroopa Liitu astumise lävel. Kindlasti tahame eemale sellest, kust oleme tulnud, tahame võrdväärsete riikide liitu, mitte ainult sõnades, sest selle etapi oleme läbinud ja loodetavasti igaveseks, vaid tegudes. Paljud meist igatahes usuvad seda, millest räägib Euroopa Liidu lepingu artikkel 1: liidu ülesanne on ühtekuuluvust ja solidaarsust ilmutaval viisil korraldada liikmesriikide ja nende rahvaste vahelisi suhteid.

Me usume meie ühist majanduslikku, julgeolekualast tulevikku. Samas ei tohi me ignoreerida lähiajaloo sündmusi ega kultuurilist eripära. Koostöövormid, mis paratamatult viivad tsentraliseerituse tugevnemisele, Euroopa Komisjoni mõjuvõimu kasvule, kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise laienemisele, nõuavad erakordselt täpset põhjendamist ja sellest johtuva lisaväärtuse (additional value) esiletoomist. Otsustusmehhanismid peavad olema selged, samuti tuleks vähendada juriidiliste instrumentide hulka. Kodanikul ei tohi tekkida muljet, et kuskil kaugel, Brüsselis võetakse vastu arusaamatuid otsuseid, mis kehtivad meie kodanike kohta, mida aga ükski meie kodanik mõjutada ei suuda.

Me ei soovi, et Euroopa Liitu tunnetataks kui võõrvõimu väljaspool liikmesriikide ja tema kodanike mõju. Meie halb ajalooline kogemus teeb mõnedki kartlikuks, niipea kui kuuldakse sõna "föderalism" või seda, et me delegeerime osa oma suveräänsest otsustamisest Euroopa Liidule. Usun, et tuleviku Euroopa Liit ei anna alust küsida nii, nagu küsiti 1988. aastal Eesti loomeliitude pleenumil, korrates Soome kirjanik Haavikko sõnu: "Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?"

Euroopa Liidu konstitutsioonilises lepingus kavandatakse Euroopa Liidust väljaastumise protseduuri. Usun, et see ei nõrgenda, vaid tugevdab Euroopa Liitu. Aitab oluliselt kaasa solidaarsuse süvenemisele ja konsensuse leidmisele liikmesriikide jaoks tähtsates küsimustes. Selle taustal ei paista paljudele euroskeptikutele enam eriti ohtlik pidevalt süvenev liikumine valitsustevaheliselt meetodilt ühenduse meetodi suunas ja sammaste süsteemi kaotamine kavandatavas uues Euroopa Liidu lepingus.

Eesti ühineb Euroopa Liiduga vaid demokraatlikel alustel, vaid siis, kui enamus referendumil osalejaid vastab jaatavalt küsimusele, kas Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu. Ei ole alust arvata, et jaatav vastus tuleb iseenesest. Kuigi liitumisläbirääkimiste käik on üldjoontes vastanud ootustele, on euroskeptikutel veel hulk argumente näitamaks, et mitmes eluvaldkonnas kaasnevad liitumisega muudatused, mis ei ole päris hästi kooskõlas meie ootustega. See pole ðantaaþ, et välja pressida paremaid tingimusi - see on kodanike reaalne mure ja meie, poliitikud, peame sellega arvestama.

Pärast liitumislepingu valmimist ootab meid ees tõsine kodutöö - viia kodanikeni selged teadmised, mida Euroopa Liitu kuulumine kaasa toob. Me soovime, et iga kodanik teeks oma otsuse referendumil selgetele teadmistele ja arusaamale tuginedes. Jutt ei ole pelgalt arvutustest, mitme krooni võrra keegi rikkamaks saab või vaesemaks jääb (viimast, ma loodan, ei juhtu). See tähendab ka teadmisi kodanike õigustest ja vabadustest, julgeolekust, solidaarsusest, aga samuti ausa konkurentsi võimalustest. Euroopa Liidu ühistegevuse tulevik sõltub sellest, kui lähedane ja arusaadav on ta oma kodanikele.

Täna valmistume astuma Euroopa Liitu, mille kontuurid on küll teada, aga detailsed toimimismehhanismid alles kujunemisjärgus. Euroopa Tuleviku Konvent on jõudnud sellesse staadiumi, kus konstitutsiooni projekt on valmimas. Eestis, ja ma usun, et teisteski liituvates riikides peetakse igati loomulikuks, et valitsustevahelisel konverentsil, kus tehakse otsused tulevase Euroopa Liidu lepingu kohta, saavad võrdväärse liikmena osaleda ka Kopenhaagenis liitumisvalmiks tunnistatud praegused kandidaatriigid.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed!

Te esindate riike, kus samuti nagu meie kodus mõeldakse ootuste, lootuste, aga ka teatava ärevusega peagi laieneva Euroopa Liidu peale. Me mõistame liikmesmaade ettevaatusabinõusid praeguse, oma olemuselt täiesti unikaalse laienemise puhul. Vastastikune usaldus saavutatakse lõplikult reaalses koostöös. Ma loodan, et need sammud, mis teie rahvad ja valitsused peavad astuma selleks, et Euroopa Liidu uuenemine toimuks, astutakse kindla teadmisega, et see teenib rahu, julgeolekut ja üldist õitsengut Euroopas.

Tänan tähelepanu eest!

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 13. novembril algatatud ravikindlustuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1226 SE). Eelnõuga kõrvaldatakse õigusaktide vastuolud ja korrastatakse kehtivat õigust seoses uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega 1. oktoobril 2002. a.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2.Riigikogu liikmete Andres Lipstoki ja Kalev Kallo poolt 13. novembril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse §-de 30 ja 62 muutmise seaduse eelnõu (1227 SE). Eelnõuga tehakse seadusesse muudatused arvestades kaubandusliku meresõidu iseloomu, et vältida segaduse tekkimist võlaõigusseaduse sätete rakendamisega.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3.Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ning Riigikogu liikme Mai Treiali poolt 14. novembril algatatud töötuskindlustuse seaduse § 52 muutmise seaduse eelnõu (1228 SE). Eelnõuga taotletakse töötuskindlustusmaksete tagastamist töötavatele pensionäridele ja isikutele, kellel 1. jaanuaril 2002.a. seisuga jäi vanaduspensioni eani vähem kui 12 kuud ja kellel jäi vastuhüve saamata.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 14. novembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (1229 SE). Eelnõu täpsustab toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimusi ja korda, et suunata toetusi senisest paremini puuduses elavatele isikutele ja peredele ning tagada toimetulekutoetuse vahendite sihipärasem kasutamine.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Õiguskantsler Allar Jõksile edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani 13. novembril esitatud arupärimine energiaseaduse ja kindlustustegevuse seaduse kooskõlast põhiseaduse sätete ja mõttega. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissonile ning rahandusminister Harri Õunapuule edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani 13. novembril esitatud arupärimine energiaseaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmisega seotud asjaolude kohta väiketanklate tegutsemise asjus.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

Reedel, 8. novembril kogunes Riias Balti Assamblee 2002. aasta kultuuriauhindade jagamiseks rahvusvaheline þürii, kuhu Eestist kuulusid Märt Kubo, Sirje Helme ja Hasso Krull.

2002. aasta Balti Assamblee kultuuriauhinnad otsustati välja anda järgmistele väljapaistvatele isikutele.

Auhinna kirjanduse valdkonnas sai näitekirjanik Jaan Tätte Eestist suure publikumenuga näidendite "Sild" (2000) ja "Palju õnne argipäevaks" (2001 ) eest. Näidendeis lahatakse kaasaega ja üldinimlikke probleeme

Kunsti valdkonnas premeeriti maalikunstnik Birute Baumane´t Lätist panuse eest maalikunsti arengusse, silmapaistvate professionaalsete saavutuste ja soolonäituste ning autobiograafilise teose "Ma elan" (2002) eest.

Teaduse auhind anti käesoleval aastal kulturoloog professor Algirdas Gaiþutis´ele Leedust kunstisotsioloogia alase esseekogumiku "Pilguheit" (2001) eest.

Avalik konkurss Balti Assamblee auhinna saamiseks nii kirjanduse, kunsti kui teaduse valdkonnas kuulutatakse välja kõigis kolmes Balti riigis igal aastal. Auhind koosneb 5000 euro suurusest preemiast, tunnistusest ja auhinnakujukesest.

Balti Assamblee kirjanduse, kunsti ja teaduspreemia asutati 31. oktoobril 1993. a. eesmärgiga soodustada regiooni riikide vastastikust huvi rahvusliku identiteedi hoidmise ja eneseväärikuse säilitamise vastu, hoides pidevalt erksana kirjanduse, kunsti ja teaduse arengut Balti riikides, aga ka kõige väljapaistvamate saavutuste hindamiseks mainitud valdkondades.

Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Aap Neljase rahanduskomisjoni liikmeks.

Koos Riigikogu delegatsiooniga Maltal ametlikul visiidil viibiv Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna ennelõunal oma Malta kolleegi Anton Tabone´ga. Kohtumisel arutleti rahvusparlamentide rolli üle uuenevas Euroopas. Toomas Savi andis kolleegile ülevaate Eestis hiljuti toimunud Riigikogu korraldatud Euroopa Liidu teemalisest 9. konverentsist. Parlamentide esimehed tundsid vastastikust huvi kummagi riigi parlamendi tegevuse vastu lähiaastatel. Mõlemapoolselt nenditi, et rahvusparlamentide osatähtsus demokraatia kaitsjana peaks olema tugevamini väärtustatud. Riigikogu liikmed informeerisid Malta parlamendi liikmeid Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste hetkeseisust ning tutvustasid referendumi korraldamisega seonduvat. Arutleti ka Euroopa Tulevikukonvendi tegevuse ning Euroopa Parlamendi valimistega seotud küsimuste üle.

Kohtumisel Malta peaministri Edward Fenech Adami´ga räägiti väikeriikide staatusest Euroopa Liidus. Nii Malta kui Eesti poliitikud peavad liitumist Euroopa Liiduga oluliseks eelkõige majanduse arengu aga ka kodaniku arengu ja heaolu seisukohast vaadatuna ega näe selles ohtu väikeriikide iseseisvusele.

Ennelõunal külastati ka Malta Ülikooli, kus jätkati käesoleva aasta kevadel Tartu Ülikoolis alustatud vestlust kahe ülikooli vahelise koostöö alustamisest.

Riigikogu delegatsioonil oli võimalus külastada üht Euroopa uuemat ja suuremat õppehaiglat, mis valmib Euroopa Liidu toel. Eesti delegatsioon tundis huvi koolitusalase koostöövõimaluse loomise vastu Mater Dei haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel.

Laupäeval, 9. novembril sõidab Riigikogu delegatsioon Gozo saarele, kus tutvutakse Malta kohalike piirkondade arengu aspektidega.

Eesti delegatsioon saabub tagasi Eestisse pühapäeval, 10. novembril.

Ligi 200 väikest ja suuremat mardisanti Vanalinna Hariduskolleegiumist tulid täna laulu ja marditantsuga Toompeale, et parlamendile järgmiseks aastaks tervist, õnne ja sirgeid seadusi soovida.

Mardisante Toompea lossi Valges saalis tervitanud Riigikogu Mart ja Kadri - Mart Nutt ja Kadri Jäätma - nentisid, et santide toodud soovid on tegelikult mõeldud ju terve Eesti hüvanguks ja avaldasid lootust, et need täide lähevad.

Mardisandid viisid tänuks heade soovide eest endaga kaasa Riigikogu komme ning parlamendi tegevust tutvustavad Henno Käo joonistuste ja Priit Aimla tekstiga lasteraamatud "Me käisime seaduste mäel".

Mardiõnne käidi parlamendile soovimas ka eelmisel aastal, samuti on häid soove edastatud Raekojas linnaisadele, Stenbocki majas peaministrile ja mitmel pool mujal vanalinnas.

Muusikamajast välja kasvanud Vanalinna Hariduskolleegium on mardipäeva traditsiooni aus pidanud alates 1986. aastast. Toompeale tuldi marti jooksma Õie Sarve ja Ain Sarve eestvedamisel.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1221 SE). Seadusmuudatused on seotud 1. jaanuaril k.a. jõustunud töö- ja puhkeaja seaduse rakendussätetega, mille kohaselt kaotati kohakaasluse regulatsioon. Mitme tööandja juures töötav isik töötab seega kõikjal põhikohaga. Sellega seoses muudetakse kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks sotsiaalmaksu tasumiseks kohustatud tööandja. Tulumaksu seaduses muudetakse Eesti residendist füüsiliste isikute tulude deklareerimise korda. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (1222 SE). Käesoleva seadusega kaotatakse alates Riigikogu X koosseisust parlamendipensionid ning muudetakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulutuste hüvitamise korda, viies need üldistele alustele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3. Mõõdukate fraktsiooni poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1223 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on vabastada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel riiklikku pensioni saavad isikud haiglate voodipäevatasust Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Riigikogu liikme Enn Tarto poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (1224 SE). Seadusmuudatuse kohaselt kuulutatakse 27. märtsil tähistatav langenud vabadusvõitleja päev riiklikuks tähtpäevaks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5. Õiguskomisjoni poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 30 ja 35 muutmise seaduse eelnõu (1225 SE). Muudatused puudutavad valla või linna ametiasutuste hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hindade kehtestamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

6. Riigikogu liikme Mart Siimanni poolt 2002. aasta 6. novembril algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu (1226 SE). Hasartmänguseadusesse lisatakse täiendava hasartmängude korraldamise võimalusena mängu korraldamine üldkasutatava andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

7. Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt 2002. aasta 7. novembril algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (1227 SE). seletuskirja kohaselt on käesoleva eelnõu eesmärgiks teha korruptsioonivastases seaduses mõned hädavajalikud parandused ja täiendused, milleta seaduse edasine rakendamine ja korruptsioonivastane võitlus Eestis on oluliselt häiritud ja väheefektiivne. Seadusega soovitakse sätestada ametialased väärteod, aga ka võimalus konfiskeerida korruptiivse teoga saadud tulu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

8. Riigikogu liikmete Ignar Fjuki, Liia Hänni, Tunne Kelami, Peeter Kreitzbergi ja Toomas Savi poolt 2002. aasta 7. novembril algatatud Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu (1228 SE). Uue Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu on koostatud eesmärgiga muuta Riigikogu tegevus avalikkusele paremini mõistetavaks ja jälgitavaks, tagada nii täiskogu tööaja tõhusam kasutamine kui ka komisjonide istungite kui Riigikogu töövormi suurem tähtsustamine, suurendada fraktsioonide osa Riigikogu tegevuse kujundamisel ning elavdada poliitilist arutelu täiskogus. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

9. Riigikogu liikmete Tõnu Kauba ja Toomas Vilosiuse poolt 2002. aasta 7. novembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1229 SE). Seadusmuudatuste kohaselt lubatakse kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul lisaks kiirabi osutamisele tegeleda ka tervishoiualase õppe- ja teadustööga; haigla pidajal lubatakse tegeleda õdede poolt iseseisvalt osutatavate tervishoiuteenuste pakkumisega. Loetellu lisatakse uus haigla liik - kohalik haigla. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi on koos abikaasa Kirsti Savi ning Riigikogu delegatsiooniga, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Andres Varik ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul, Malta Esindajatekoja spiikeri Anton Tabone kutsel ametlikul vastuvisiidil Malta Vabariigis.

Eile, 7. novembril võttis Riigikogu delegatsiooni vastu Malta president Guido DeMarco. Kohtumise põhiteemaks oli liitumine Euroopa Liiduga, aga ka Malta - Eesti suhete areng. Malta president märkis, et kuna mõlemad riigid valmistuvad peatseks liitumiseks, on oluline omavahelist suhtlemist ja vastastikust koostööd tihendada. Presidendi sõnul omab riikide suhetes tähtsat rolli parlamentaarne diplomaatia.

Riigikogu liikmed kohtusid eile ka opositsiooni esindaja, Malta Tööpartei aseesimehe Joe Brincat´iga. Tööpartei on Euroopa Liidu vastase liikumise eestvedaja Maltal. Vastates Toomas Savi küsimustele Malta probleemide kohta, tunnistas Brincat, et nende probleemid on tingitud kohalikust spetsiifikast ning teises olukorras olevale Eesti riigile on Euroopa Liiduga liitumine tõenäoliselt kasulik.

Eile kohtuti veel asepeaminister, sotsiaalpoliitikaminister Lawrence Gonzi´ga.

Täna, 8. novembril kohtub Riigikogu esimees oma Malta kolleegi Anton Tabone, peaminister Edward Fenech Adami ning mitmete ministritega.

Riigikogu juhatus registreeris täna Riigikogu liikme Aap Neljase Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning Riigikogu liikme Paul-Eerik Rummo Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimeheks.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma ja liige Rainis Ruusamäe osalevad täna Vilniuses alanud Balti riikide parlamentide maaelukomisjonide esindajate kohtumisel. Kohtumise eesmärgiks on arutada Euroopa Liiduga läbirääkimiste positsioone põllumajanduse peatükis.

Homme, 7. novembril on kavas allkirjastada Balti riikide parlamentide maaelukomisjonide ühisdeklaratsioon. Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ants Käärma sõnul viidatakse deklaratsioonis Balti riikide eripärale, mille kohaselt on Balti riigid Euroopa Liidu ainukesed kandidaatriigid, kus nõukogude perioodil eksisteeris põllumajanduslikus ettevõtluses riiklik omandivorm 100 %-liselt. Seega on lühikese ajaga tulnud läbi viia suuremahulised reformid. Leedu, Läti ja Eesti maaelukomisjonide esindajad nendivad, et Balti riikide põllumajandus on nn Vene kriisi tõttu rängalt kannatada saanud.

Kohtumisel arutletakse veel Euroopa Liidu poolt pakutavate põllumajandussaaduste kvootide ning otsetoetuste järkjärgulise rakendamise üle uutes liikmesriikides.

Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini asemel Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimeheks Riigikogu liikme Jüri Võigemasti alates 6. novembrist 2002.

Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna Toompea lossi kunstisaalis kujur Mare Mikoffi portreeskulptuuride näituse.

Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni sõnul on Mare Mikoffi näol tegemist on ühe huvitavama portretistiga eesti skulptuuris. Tema barokse volüümiga karakterportreede kangelasteks on eranditult tegijad mehed. Tugeva kunstnikuisiksusena oleks ta portreteeritavatest otsekui endale võrdväärseid partnereid otsinud. 90-ndatel aastatel on kunstnik väljunud skulptuuri traditsioonilistest õilsatest materjalidest (pronks, marmor jms) ning siirdununud installatsiooni- ja objektikunsti. Mare Mikoffi professionaalsus tagab talle jätkuvalt võimsa edumaa just manuaalsete oskuste allakäigu foonil - ja seda ka odavates, näiliselt madala künnisega, igaühele kättesaadavates materjalides.

Toompea lossi kunstisaalis on lisaks portreeskulptuuridele eksponeeritud ka fotod, mida kunstnik on kasutanud portreede modelleerimiseks.

Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.

Seoses Riigikogu liikme Jürgen Ligi tagasiastumisega lõpevad tema volitused ennetähtaegselt 6. novembril 2002. Vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele asub 7. novembril Riigikogu liikmeks asendusliige Aap Neljas. Asendusliige asub Riigikogu liikmeks ametivande andmisega Riigikogu ees.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Riigikogu liikmete Evelyn Sepa ja Toivo Tootseni poolt 4. novembril algatatud Riigikogu valimise seaduse §-de 6, 7, 8, 21, 22, 50, 51, 60 ja 63 muutmise seaduse eelnõu (1205 SE ). Muutmisele minevad paragrahvid puudutavad Tallinna senise kolme valimisringkonna asendamist ühe valimisringkonnaga.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1206 SE). Eelnõu eesmärk on sõnastada ümber väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, millega pannakse väljasõidulaagri ülesannete täitmise kohustus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (1207 SE). Seadusemuudatustega sätestatakse, et Riigikogu liikmele ei maksta parlamendiliikme vanadus- või töövõimetuspensioni ajal, millal talle Riigikogu liikme volituste lõppemisel säilitatakse Riigikogu liikme ametipalk.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni artikli 1 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (1208 SE). Konventsiooni muudatus näeb ette konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätete kohaldamise ka riigisisestele relvakonfliktidele, mis leiavad aset 12. augusti 1949.a. Genfi konventsioonide osalisriikide territooriumil.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud raskeveokimaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1209 SE). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.Eelnõu eesmärk on kehtivasse raskeveokimaksu seadusesse tehniliste muudatuste tegemine tagamaks seaduse ühest arusaadavust ja paremat rakendatavust.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1210 SE). Eelnõu täpsustab töötuskindlustushüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ja korda ning seob hüvitiste saamise õiguse rangemalt tööotsingute tõendamise ja aktiivsetes tööhõivemeetmetes osalemisega. Eelnõuga vabastatakse kindlustatu töötuskindlustusmakse (1%) maksmise kohustusest vanaduspensionieas töötajad, kellel ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

7.Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril algatatud välismaalaste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1211 SE). Eelnõu korrastab välismaalaste õppimise, töötamise või ettevõtluse eesmärgil riiki lubamise ning samal eesmärgil riigis viibimise tingimusi. Ühtlasi viiakse Eesti kehtiv vastav õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Mõned seaduseelnõus ettenähtud muudatused ei ole otseselt seotud töö- või õpirände õiguslike küsimustega, vaid on tingitud praktilisest vajadusest muuta kehtiv regulatsioon ratsionaalsemaks ja otstarbekamaks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

8.Majanduskomisjoni poolt 4. novembril algatatud kaubamärgiseaduse § 74 muutmise seaduse eelnõu (1212 SE). Seaduse muutmine on vajalik andmaks Patendiametile kui kaubamärgiseaduse peamisele rakendavale institutsioonile lisaaega uue 2002. aasta 22. mail vastu võetud kaubamärgiseadusest lähtuvate vajalike rakendusmehhanismide loomiseks ja loodavate rakendusmehhanismide töökindluse kontrollimiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

9.Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Janno Reiljani poolt 4. novembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu (1213 SE). Eelnõu eesmärgiks on seatud viia liitklassi moodustamiseks ettenähtud õpilaste arv 20 õpilaselt 15-le, et hoida väiksemaid maakoole tegevuses seoses laste arvu vähenemisega.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

10.Põhiseaduskomisjoni poolt 5. novembril algatatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemiseks " eelnõu (1214 OE). Eelnõu näeb ette korraldada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks korraldatava rahvahääletusega samal päeval rahvahääletus küsimuses "Kas Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga?"
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Haridusminister Mailis Rannale

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu Vene Föderatsiooni valitsuse esimehe asetäitja Valentina Matvijenko ja teda saatva delegatsiooni liikmed.

Riigikogu esimees avaldas heameelt, et pärast mõõnaperioodi on Eestisse saabunud kõrgetasemeline delegatsioon Venemaalt. Venemaa asepeaminister märkis, et kahe riigi suhetes on madalseis möödas ja Venemaa soovib suhetes Eestiga näha edaspidi positiivset koostööd.

Toomas Savi rõhutas omalt poolt, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on garantiiks Euroopas üldtunnustatud printsiipide ja normide rakendamiseks kahe naaberriigi suhetes.

Kohtumisel käsitleti kahe riigi parlamentide vahelisi suhteid, mis on olnud enam kui tagasihoidlikud. Leiti, et kätte on jõudnud ülim aeg nende suhete tulemuslikuks arendamiseks. Külaliste arvates oleks otstarbekas korraldada tuleva aasta esimestel kuudel Eesti-Vene parlamendirühma visiit Moskvasse ja vastupidi.

Toomas Savi ja Valentina Matvijenko pidasid tähtsaks parlamentidevahelist head koostööd, sest täitevvõimul peab olema kahe riigi omavaheliste suhete viljakaks arendamiseks seadusandjate toetus.

Nii Riigikogu esimees kui ka Venemaa asepeaminister rõhutasid, et nad teevad kõik Eesti-Vene lepingute sõlmimise järel nende kiireks ratifitseerimiseks parlamentide poolt.

Toomas Savi ja Valentina Matvijenko pidasid vajalikuks rõhutada mõlema riigi avalikkusele positiivseid muutusi kahe riigi suhetes ja võtma see aluseks edasises koostöös.

Kohtumisel osalesid Riigikogu väliskomisjoni esimees Anti Liiv ja Eesti-Vene parlamendirühma esimees Sergei Ivanov.