Austatud härra President!
Ekstsellentsid!
Daamid ja härrad!

Tänavuse, järjekorras 9. konverentsi toimumise aeg on eriline: Eesti läbirääkimised Euroopa Liitu astumiseks on lõpusirgel. Oleme jõudmas väga olulisse vahefiniðisse. Meie kodutöö, meie ühiskonnaelu ümberkorraldused, reformid majanduses, riigikaitse ülesehitamisel, kõigis eluvaldkondades on saavutanud taseme, et võime oma edasist arengut kavandada tihedas koostöös Euroopa demokraatlike riikidega.

Ka meie traditsiooniks kujunenud konverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" on jõudmas finiðisse või täpsemalt - on täitmas oma eesmärki. Tänu toetajatele Friedrich Naumanni fondist, Rootsi ja Soome riigile, oleme üheksa aasta jooksul loonud mõttekoja, kus Eesti vaimne ja poliitiline eliit on kõrgetasemeliste välisekspertide osavõtul arutanud Eesti arengut ja ettevalmistusi Euroopa Liiduga liitumiseks.

Tagasipilk eelnevatele konverentsidele näitab, kui kiiresti oleme ise arenenud ja missugused on muudatused meie ümber. Muutunud on inimesed, kes 1994. aastal käivitasid konverentsi, muutunud on Eesti Vabariik, muutunud on Euroopa Liit. Põhjalikult on muutunud konverentsi teemad. Liitumissoovi esitades ei osanud me näha kõiki võimalusi ega ka ohte, mis toob endaga kaasa Euroopa majanduspoliitikate ühtlustamine. Me ei teadnud veel sedagi, kui hapras, terroristide eest vähekaitstud maailmas elame. Kõik see pidi paratamatult mõjutama ja mõjutaski Euroopa arengut ja meie positsioonide kujunemist suhetes Euroopa Liiduga.

Me ei pea täna enam nii murelikult kõnelema ei identiteedi kadumisest ega ohust meie suveräänsusele Euroopa Liiduga ühinemise puhul. Kui me räägime Andrese ja Pearu vägikaikaveo, lainetava viljapõllu ja kartulivabariigi asemel Kopenhaageni kriteeriumidest ja e-valitsusest, siis ei tähenda see seda, et eestlane on loobunud oma Nokia otsimisest. Ei, ta jätkab jonnakalt ja visalt selle otsimist ka siis, kui ta töötab Brüsselis Europarlamendi raamatukogus või Londoni börsil või juhib Rootsi ettevõtet. Meie suveräänsus on piiritletud ühiste väärtustega, nendesamadega, mis valitsevad Euroopa Liidus. Eesti suveräänsus 21. sajandi mõistes tähendab kuulumist Euroopa Liitu. Euroopa Liitu kuulumine võimaldab meil majanduse õitsengu kaudu teha suuremaid kulutusi haridusele, kultuurile ja rahvuspärandi kaitsmisele.

Tänase konverentsi teema on vaade homsesse päeva. Liitudes Euroopa Liiduga, tahame teada, kuidas toimida Euroopa Liidu otsustusmehhanismide rägastikus, millised on rahvusparlamendi võimalused otsustusprotsessis, kuidas kavandavad rahvusparlamendi osalust teised liikmesriigid ning milline tee on kõige sobivam Riigikogu seisukohalt.

Meie konverentsi raames käsitleti rahvusparlamendi rolli esmakordselt 1996. aastal toimunud 3. kohtumisel, siis, kui Eesti kutsumine liitumisläbirääkimistele oli reaalseks saamas. Sel ajal oli oluline leida tõhus mehhanism valitsuse tegevuse järelevalveks ning tagada liitumisläbirääkimiste legitiimsus. Teatavasti valis Eesti tol korral väga paindliku tee, mis kohustab valitsust informeerima Riigikogu Euroopa asjade komisjoni läbirääkimispositsioonidest, kuid ei eelda juriidiliselt siduva mandaadi saamist.

Liitumisläbirääkimiste kulg kinnitab, et selline lahendus on end igati õigustanud. Parlamendi pideva järelevalve all on meie läbirääkijad teinud oma tööd korralikult, ei ole kergekäeliselt loovutanud Eesti positsioone, on seisnud Eesti huvide eest. Ka seda võib lugeda demokraatia arengu ilminguks - selline iseregulatiivsete mehhanismidega valitsuse ja parlamendi vaheliste suhete süsteem on taganud nii otsustuste efektiivsuse kui ka demokraatliku kontrolli.

Liitumine toob kaasa uue ja mitmeti keerukama olukorra. Liikmesriigina hakkab Eesti osalema Euroopa Liidu seadusloomes. Me koondame koos teiste liikmesmaadega osa oma suveräänsusest Euroopa Liidu tasandile ning koos teiste liikmesmaadega hakkame osalema ühiste otsuste tegemisel. See on meile uus identiteet ja ka uus vastutus. Vastutus eelkõige oma valijate, aga ka kogu Euroopa ees.

Me ei alusta oma otsinguid tühjalt kohalt. Proua Birgitta Dahl ja härra Sören Lekberg on varasematel konverentsidel andnud meile suurepärase ülevaate Riksdag'i Euroopa asjade komisjoni tööst, meil on Folketing'i esimehe härra Ivar Hanseni põhjalik ülevaade Taani mudelist, meie Soome sõbrad proua Riittaa Ousukainen ja härra Matti Vanhanen on andnud meile põhjaliku ülevaate Eduskunna Suure Komisjoni töökorraldusest. Ja lõpuks, meie Riigikogu liikmed eesotsas härra Tunne Kelami ja härra Peeter Kreitzbergiga on osalenud konvendi vastavate töörühmade töös ja Euroopa asjade komisjoni konverentsidel, kus samuti on väljatöötamisel vastavasisulised soovitused.

Demokraatlike otsustusmehhanismide väljatöötamine on olnud arutelude keskmes ka Euroopa Liiduga liituvate kandidaatriikide parlamentide esimeeste ja Europarlamendi presidentide kohtumistel. Oma nõupidamistel oleme jõudnud arusaamisele, et liitumise järel peab rahvusparlamentide roll Euroopa Liidu asjades olema senisest tunduvalt kaalukam.

Eelkõige tähendab see rahvusparlamentide tõhusamat kontrolli valitsuse tegevuse üle. See on pingeline ja mahukas töö, eeldab parlamendiliikmete suurt pädevust ning Euroopa Liidu ja Eesti vastavate institutsioonide sellist töökorraldust, mis tagab informatsiooni õigeaegse liikumise.

Rahvusparlamentide rolli kasv eeldab laiemat koostööd liikmesriikide parlamentide vahel. Peame oluliseks Euroopa asjadega tegelevat komisjonide konverentsi - COSAC-i -, mis on hea konsultatsioonide ja kogemuste vahetamise foorum.

Uus valdkond on rahvusparlamendi suhted Euroopa Parlamendiga. Peagi avaneb rahvusparlamentide esindajail võimalus osaleda vaatlejaina Euroopa Parlamendi töös. Tervitan Europarlamendi presidendi Pat Coxi ideed arendada koostööd ka vastavate erialakomisjonide tasandil. Vastukajad Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni poolt kokkukutsutud kohtumistelt on väga positiivsed. Mul on hea meel näha, et ka äsjalõppenud konvendi rahvusparlamentide töörühm on oma ettepanekutes jõudnud ligilähedaselt samadele järeldustele.

Üha tähtsamaks küsimuseks muutub pädevuste jaotamine liikmesmaade ja riigiüleste institutsioonide vahel. Kuidas määrata liidu liikmesriikide ühiste huvide valdkonda? Kuidas määrata kindlaks, mis jääb liikmesriigi ainupädevusse ja mille puhul tuleb liikmesriigil alluda ühistegevuses väljakujundatud poliitikatele? Tegemist on rahvusparlamentidele väga olulise teemaga, kuivõrd iga otsus reguleerida üht või teist küsimust Euroopa Liidu tasandil tähendab ühtlasi seda, et rahvusparlament loobub antud valdkonnas oma suveräänsetest otsustusõigustest. Enesestmõistetavalt ei saa neid otsuseid teha rahvusparlamente kaasamata.

Vastavalt subsidiaarsusprintsiibile tuleb otsused langetada kõige mõistlikumal ja ratsionaalsemal viisil, paljudel juhtudel liikmesriigi tasandil. Ühispoliitika valdkonda peaksid kuuluma eelkõige need küsimused, mille lahendamine on ühiselt tõhusam. Paraku on laialt levinud seisukohad, et mitmete Euroopa Liidu tasandil tehtavate otsuste puhul ei ole subsidiaarsusprintsiipi järgitud. Ka konvendi raames otsitakse rahvusparlamentide kaasamiseks erinevaid võimalusi, et tõhustada kontrolli subsidiaarsusprintsiibi rakendamise üle. Loodan, et kuuleme sellest täpsemalt meie konverentsi käigus konvendi liikmetelt.

Riigikogu omalt poolt peab olema valmis enda kanda võtma suuremat vastutust ja raskemat koormat. Euroopa Liidu temaatika ei ole üksnes Euroopa asjade komisjoni liikmete pärusmaa, see peaks olema osa iga Riigikogu liikme tööst. Leian, et saaksime palju paremini ära kasutada Riigikogu intellektuaalset potentsiaali, kui ka Riigikogu alatiste komisjonide liikmed sekkuksid oma valdkonna Euroopa asjadesse ning jõulisemalt kostuksid Riigikogu fraktsioonide seisukohad. Loomulikult seab see väga suure vastutuse ka eeloleva aasta märtsikuus valitavatele Riigikogu liikmetele.

Uued ülesanded nõuavad ka struktuurilisi uuendusi. Oleme kolleegidega vahetanud mõtteid rahvusparlamendi alalise esindaja lähetamiseks Brüsselisse. Arvan, et niipea kui oleme täpselt fikseerinud Riigikogu Euroopa Liidu suunalise tegevuse ning täpsustanud esindaja tööülesanded, tuleb Brüsselis käivitada Riigikogu esindus.

Riigikogu esimehena ja käesoleva konverentsi patroonina tahan väljendada lootust, et meie mõttetöö tulemusena töötatakse veel enne Riigikogu valimisi välja seisukohad, mis on edaspidi nii Euroopa asjade komisjoni kui ka Riigikogu esindaja ning Euroopa Liidu küsimustega seotud Riigikogu töö üldisema korraldamise aluseks. 2003. aasta märtsis lõpeb IX Riigikogu mandaat. Euroopa asjade komisjoni praeguste liikmete nelja-aastane töökogemus ning nelja Riigikogu liikme osalemine konvendi töös on väärtuslik kapital, mis tuleb investeerida meie tuleviku tarbeks.

Riigikogu rolli määramine on osa meie liitumisettevalmistustest ja Euroopa Liiduga liitumise referendumiks valmistumisest. Lisaks tootmiskvootidele ja eraldatavale abirahale peab rahvas teadma, millised on meie võimalused Euroopa Liidu liikmena kaasa rääkida nii globaalsetes Euroopa Liidu asjades kui ka otseselt meid puudutavate otsuste tegemises. Praeguste suunitluste järgi otsustades on selge, et loomisel on demokraatia printsiipe järgiv otsustusprotsess, milles rahva esindajatel on kaalukas roll ning mis võimaldab kaitsta rahvusriigi huve.

Meie senised kogemused on näidanud, et headest lahendustest üksi ei piisa. Lahendused tuleb rahvale arusaadavaks teha ja rahvani viia. Mul on hea meel, et seda teemat puudutasid ka mõlemad eelkõnelejad. See on poliitikute ülesanne ning kõik 101 Riigikogu liiget peavad oma valijatega kohtumistele viima ausa sõnumi: millised on liitumistingimused Eestile, milline roll on Eestile tagatud Euroopa Liidu otsustusprotsessides ning kas me võime anda oma "jah" sõna Euroopa Liiduga liitumisel.

Tänan ja soovin konverentsile põnevat ja viljakat mõttevahetust!

Täna algab 9. rahvusvaheline konverents "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" Riigikogu esimehe Toomas Savi piduliku vastuvõtuga konverentsil osalejatele.

Homme, 31. oktoobril kell 9.30 avab Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam Rahvusraamatukogus konverentsi plenaaristungi, kus esinevad kõnedega president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Toomas Savi, peaminister Siim Kallas, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok, välisminister Kristiina Ojuland. Neljapäeval toimuva paneeldiskussiooni teema on parlamentaarne kontroll: efektiivsus vs demokraatia. Ettekannetega esinevad Taani parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimees Claus Larsen Jensen, Suurbritannia parlamendi alamkoja Euroopa asjade kontrollikomisjoni esimees Jimmy Hood, Soome parlamendi suure komisjoni (Euroopa asjade komisjoni) liige Kimmo Kiljunen ning Riigikogu väliskomisjoni liige Toomas Hendrik Ilves.

Neljapäeva pärastlõunal toimub arutelu töögruppides, kus käsitletakse pädevuse jaotumist Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide vahel ning demokratiseerimist ja lihtsustamist.

Reedel, 1. novembril toimuval plenaaristungil, kus teemaks on Euroopa silmitsi uute globaalse julgeoleku väljakutsetega, esinevad ettekannetega kaitseminister Sven Mikser ning Belgia Senati esimees Armand de Decker. Sõnavõttudega esinevad Euroopa Parlamendi liige Per Stenmarck, Ungari parlamendi asespiiker Ferenc Wekler ning Tðehhi Senati Euroopa integratsiooni komisjoni liige Helena Rögnerova.

Konverentsi patroon on Riigikogu esimees Toomas Savi ning konverentsi juhatab Riigikogu aseesimees Tunne Kelam.

Konverentsi korraldab Riigikogu. Vt konverentsi programmi: http://web.riigikogu.ee/kantselei.html

NB! Reedel, 1. novembril orienteeruvalt kell 11.30 algab pressikonverents.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Majanduskomisjoni poolt 23. oktoobril algatatud kaugkütte seaduse eelnõu (1202 SE). Eelnõus esitatakse nõuded kõigile soojusettevõtjatele, soojuse hinnaregulatsioon jaotub Energiaturu Inspektsiooni ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel, sõltuvalt soojuse müügist ettevõtja kohta. Inspektsiooni kontrolli alla kuuluvad üle 50 000 MWh aastas müüvad ettevõtted.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 24. oktoobril algatatud seaduse "2003. aasta riigieelarve" eelnõu (1203 SE). Eelarve eelnõu esitati uuesti muutmata kujul menetlusest väljahääletatud eelnõu asemel. Puudujäägiga esitatud eelarve tulud ulatuvad 38,41 miljardi ja kulud 38,7 miljardi kroonini.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 24. oktoobril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1204 SE). Muudatuste eesmärk on tagada riigilõivuseaduses kinnistusraamatu toimingute kohta sätestatu võimalikult selge ja ühtne mõistmine nii kohtunike, kohtunikuabide, notarite kui tavakodanike poolt. Kohtute registriosakondade poolt tehtavate kannete lõivustamist täiendavate sätete eesmärk on lisada riigilõivuseadusesse teatud eriseadustega (nt krediidiasutuste seadus) ette nähtud kannete puhul lõivuvabastused, kui kande tegemise taotlejaks on Finantsinspektsioon, uurija või pankrotihaldur.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõule (1194 SE) määrati uueks juhtivkomisjoniks maaelukomisjon.

Olles eelnevalt konsulteerinud fraktsioonidega, otsustas Riigikogu juhatus oma tänasel koosolekul kutsuda 6. novembril kell 10.00 kokku parlamendi vanematekogu, kes hakkab arutama Riigikogu liikmete õiguslikku staatust, sh sotsiaalseid garantiisid.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1197 SE). Eelnõu sisuks on ühelt poolt kehtiva seaduse regulatsiooni ja terminoloogia kooskõlla viimine tervishoiuteenuste korraldamise seadusega ja haldusmenetluse seadusest tulenevate põhimõtetega ning teiselt poolt munarakudoonorlust puudutava regulatsiooni mõningane liberaliseerimine.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (1198 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsemalt lahti kirjutada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 loetletud võrdsuspõhiõiguste kaitse. Põhiõiguste, s.h võrdsusõiguste kaitse on üks olulisemaid ühiskondlikke ja õiguslikke teemasid üldse ning tihedalt seotud inimeste igapäevaeluga.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 21. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 muutmise seaduse eelnõu (1199 SE). Eelnõu näeb ette viia Vabariigi Valitsuse seadus kooskõlla võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu sätetega. Muudetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, laiendades tema pädevust - lisaks soolise võrdõiguslikkuse temaatikale hakkab ministeerium süvendatult tegelema ka võrdse kohtlemise temaatikaga. Sotsiaalministeeriumi juurde luuakse võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise koda ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise nõukogu. Koda ei allu ministrile, vaid on oma tegevuses erapooletu ja sõltumatu.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4.Riigikogu liikme Aimar Altosaare poolt 22. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1200 SE). Eelnõu eesmärk on võimaldada õigusvastaselt represseeritud isikutel soodustingimustel vanaduspensioni saamist õigustava aja hulka arvata ka aeg alates kinnipidamiskohast või asumiselt põgenemisest kuni hilisema taasvahistamiseni.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5.Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Jürgensoni ja Vootele Hanseni poolt 22. oktoobril algatatud Vabariigi Valitsuse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ümbernimetamisega majandus- ja teedeministeeriumiks (1201 SE). Eelnõuga soovitakse ühendatud ministeeriumi nimena võtta kasutusele eestikeelne "Majandus- ja teedeministeerium". Sisuliselt on see nimi analoogne nimega "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium". Eelnõu algatajad peavad oluliseks, et Eesti riigi asutused kannaksid eestikeelseid nimesid.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 16. oktoobril algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (1192 SE). Eelnõu eesmärgiks on korrigeerida keskkonnajärelevalve seaduse sõnastust üheselt arusaadavaks, et keskkonnajärelevalveks ei loeta Maa-ameti poolt teostatavat kontrolli riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevuse üle maareformi läbiviimisel ning tunnistada kehtetuks relvaseaduse jõustumisega kaasnenud topeltvolitusnorm teenistusrelvade osas. Samuti kaotada relvaseaduses teenistusrelvade mõiste osas ilmnenud lünk
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

2.Riigikogu liikme Lauri Vahtre poolt 16. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (1193 SE). Eelnõu eesmärk on lõpetada Riigikogu liikmete maksuvabade esinduskulude maksmine.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3.Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 17 oktoobril algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (1194 SE). Kehtiva toiduseaduse kohaselt peavad kõik toidukäitlemise ettevõtted, mis tegutsesid seaduse jõustumise ajal, olema tunnustatud 2003. aasta 1. jaanuariks. Esitatud muudatuste eesmärk on tagada sujuvam üleminek tunnustamise nõude täielikule rakendamisele ning leevendada 2002. aasta lõpus ilmselt tekkivat suurt koormust ettevõtetele ja tunnustamist läbiviivatele ametiasutustele.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4.Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 17. oktoobril algatatud Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse § 88 ja äriseadustiku § 71 muutmise seaduse eelnõu (1195 SE). Eelnõu algatuse põhisisuks on anda veel lisaaega aktsiaseltside sundlikvideerimiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 17. oktoobril algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1196 SE). Eelnõu põhieesmärgiks on tõsta isikuandmete kaitse taset Eestis, tagades selle vastavuse Euroopa Liidus kehtiva andmekaitsealase normistikuga. Isikuandmete töötlemise regulatsiooni muutmine on samuti tingitud praktilisest vajadusest muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja otstarbekamaks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

40 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks neljaks aastaks (1181 SE) muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 15. november 2002 kell 12.00.

Riigikaitsekomisjoni liikmed avaldavad hämmeldust Vabariigi Valitsuse otsuse üle täna, 16. oktoobril 2002. a. mitte arutada Riigikogu täiskogu istungil kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (1099 SE) eelnõud. Põhjenduseks tuuakse põhiettekandja puudumist, mis ei ole aga siiani takistuseks olnud, kuna Riigikogu kodukorra seadus võimaldab ettekandjaid asendada. Meid teeb murelikuks nii tähtsa seaduse menetlemisega venitamine Eesti jaoks nii tähtsal ajahetkel.

Enn Tarto

Tiit Tammsaar

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed

Reformierakonna, Keskerakonna ja Koonderakonna fraktsioonid esitasid Riigikogu juhatusele palve lükata edasi tänasele planeeritud arutelu Riigikogu liikmete õiguslikust staatusest, sh sotsiaalsetest garantiidest. Juhatus jätkab konsultatsioone fraktsioonidega, et kutsuda vanematekogu kokku võimalikult kiiresti.

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu Eestis visiidil viibiva Norra välisministri Jan Peterseni ja teda saatva delegatsiooni.

Riigikogu esimees tänas Norra toetuse eest Eesti pürgimisel NATO liikmeks ja avaldas soovi jätkata tihedat koostööd ka pärast liitumise teokssaamist. Jan Petersen märkis tunnustavalt ära Eesti riigi edusammud pürgimisel nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. Norra välisminister rõhutas samuti oma riigi soovi arendada kahepoolset viljakat koostööd NATO raames.

Toomas Savi tutvustas Jan Petersenile ja teda saatvale delegatsioonile Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste seisu, mis on jõudnud lõpusirgele.

Sulgemata on veel põllumajanduspeatükk ning finants- ja eelarvesätted. Riigikogu esimees selgitas külalistele Eesti põhiseaduse muutmisega seotud küsimusi ja referendumi läbiviimist EL-ga ühinemise asjus kõikides kandidaatriikides. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et toetus NATO-ga liitumiseks on olnud kõrgem kui liitumine EL-ga, mis on näidanud pidevat tõusutendentsi.

Toomas Savi tundis huvi NATO uute liikmete vastuvõtmise ratifitseerimisprotsessi vastu liikmesriikides. Jan Petersen märkis, et juhul kui Eesti saab liitumiskutse NATO-sse, siis ta ei näe takistusi Norras selle dokumendi ratifitseerimiseks.

Kohtumisel osales Eesti-Norra parlamendirühma esimees Tiit Käbin.

Norra välisminister kohtus täna ka Riigikogu väliskomisjoni liikmetega eesotsas väliskomisjoni aseesimehe Ülo Nugisega.

Kohtumisel käsitleti poliitilist olukorda Euroopas seoses Euroopa Liidu ja NATO liikmeskonna eesseisva laienemisega. Norra välisminister rõhutas väliskomisjoni liikmetele, et Norra on Eestis senini näinud head koostööpartnerit ja soovib tiheda koostöö jätkumist ka tulevikus. Kõne all olid ka Iraagi probleemiga seotud küsimused. Norra välisminister rõhutas, et Iraagiga konflikti lahendamine ei ole NATO küsimus. ÜRO tegevus ja uus resolutsioon peab kindlustama, et relvainspektorid saaksid anda Iraagi ilma tingimusteta inspekteerimise järel selge vastuse kas riigil on massihävitusrelvi või ei ole.

Kohtumisel väliskomisjonis osalesid veel Toomas Hendrik Ilves, Sergei Ivanov, Mari-Ann Kelam, Mart Laar, Villu Reiljan, Andres Tarand, Rein Voog ja Valentina Võssotskaja.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta Vabariigi Valitsuse poolt täna algatatud täitevmenetluse seadustiku, kohalike maksude seaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1191 SE). Eelnõu eesmärgiks on lahendada probleemid, mis on tekkinud seoses tasulise parkimise alas parkimistasu mittemaksnud mootorsõidukite omanike trahvimisega ja bussis, trollis, trammis või reisirongis piletita sõidu eest trahvimisega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Euroopa asjade komisjon eesotsas komisjoni esimehe Tunne Kelamiga arutas täna Euroopa Liiduga peetavate liitumisläbirääkimiste hetkeseisu. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann märkis, et kõneluste põhitähelepanu on pööratud rahandus- ja põllumajandusprobleemidele ning üksikutele täpsustamist vajavatele küsimustele. Endiselt on erilise tähelepanu all nii piimakvoodid kui ka põllumajanduse otsetoetuste maksmise süsteem aga ka otsetoetuste määrad. Euroopa Komisjonilt oodatakse vastuseid Eesti esitatud küsimustele, et seejärel jätkata läbirääkimisi.

Tunne Kelam informeeris Krakovis toimunud kandidaatriikide Euroopa asjade komisjonide esimeeste nõupidamisest, kus väljendati ühiselt seisukohta, et Euroopa Komisjoni poolt pakutud üleminekuperiood kandidaatriikide põllumajandussektorile ei tohiks kesta kauem kui 2006. a., mil algavad uued EL finantsraamistiku läbirääkimised. 2006. a. peaks uued liikmesriigid nendel täieõiguslikult osalema. Samuti rõhutas EAK esimees, et Euroopa ühisturul ei saa olla kahte ühist põllumajanduspoliitikat.

EAK koosolekul osalenud Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht John Kjaer käsitles Eesti Eduaruannet. Delegatsiooni juht märkis Eduaruande põhjal tunnustavalt ära nii Eesti valitsuse kui ka Riigikogu tegevuse eurointegratsioonis. Komisjoni liikmed tõstatasid seoses Schengeni viisareþiimi rakendumisega Kaliningradi küsimuse. Väljendati arvamust, et Schengeni nõuetele vastav piirikontroll peab kehtima kõikidel EL tulevastel piiridel.

EAK koosolekul vaadati läbi traditsioonilise konverentsi Eesti ja Euroopa Liit programm. Konverentsi moto on: Uuenev Euroopa - efektiivsus ja demokraatia. Konverents toimub mainekate osavõtjatega 30.oktoobrist -1. novembrini Rahvusraamatukogu saalis.

Riigikaitsekomisjon arutas oma 2002. aasta 14. oktoobri istungil 39 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi ja tema valimiskorra muutmiseks ( 1182 SE) eelnõu.

Nimetatud eelnõus sätestatud Vabariigi Presidendi otsevalimise osas olid riigikaitsekomisjoni liikmed eriarvamusel. Samas ei toeta enamus riigikaitsekomisjoni liikmeid eelnõus sätestatud Vabariigi Presidendi pädevuse piiramist riigikaitse kõrgeima juhina.

Riigikaitsekomisjoni liikmete arvates Vabariigi Presidendi pädevust vähendades ( eelnõu alusel jääks riigikaitse küsimustes presidendi pädevusse sõjaväeliste auastmete andmine) rikub eelnõu põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiipi st. Vabariigi Presidendi roll võimude tasakaalustajana väheneb.

Ühest küljest antakse eelnõuga Vabariigi Presidendi otsevalimisel talle rahva poolt tugev legitiimsus. Teisest küljest vähendatakse oluliselt Vabariigi Presidendi pädevust ( antud juhul riigikaitse küsimustes), mistõttu otsevalimine kaotaks riigiõigusliku mõtte. Ehk siis teiste sõnadega Vabariigi President ei realiseeriks oma pädevuse kaudu rahvalt kui kõrgemalt riigivõimu kandjalt saadud mandaati.

Mõistmatuks jääb, miks näiteks loobutakse põhiseaduse § 127 uues sõnastuses Riigikaitse Nõukogust, kui riigikaitse kõrgeima juhi nõuandvast organist? Riigikaitse Nõukogu koosneb traditsiooniliselt erinevate institutsioonide esindajatest, mis annab riigikaitse küsimuste otsustamisel laiapõhjalise aluse. Riigikaitse Nõukogul on oma roll ka tsiviilkontrolli seisukohast, sest annab ta ju arvamuse kõigis riigikaitse jaoks olulistes küsimustes.

Riigikaitsekomisjoni arvates ei tuleks põhiseadust muuta kiirustades ja ainult selle mõnda üksikut sätet muutes, vaid kaaluda tuleks ka teisi muudatusi.

Tiit Tammsaar

Riigikaitsekomisjoni esimees

Riigikogu Eesti-Iisraeli parlamendirühm valis täna oma koosolekul uueks parlamendirühma esimeheks Aimar Altosaare. Endine esimees oli Siiri Oviir, kes nimetati sotsiaalministriks. Parlamendirühma uueks aseesimeheks valiti täna Vahur Glaase.

Parlamendirühma liikmed väljendasid soovi aktiivselt tegutseda kahe riigi parlamendirühmade omavahelise koostöö kaudu Eesti-Iisraeli suhete arendamisega. Lähiajal on parlamendirühmal kavas korraldada infoüritus tutvustamaks olukorda Iisraelis. Samuti on plaanis kohtuda Eesti Juudi Kogukonna liikmetega. Parlamendirühma liikmed rõhutasid, et peavad oluliseks vastastikku adekvaatse info edastamist nii Eesti kui Iisraeli kohta.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (1187 SE). Eelnõu asendab 1996. aastal vastu võetud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduse (KÜKS) regulatsiooni. Uue regulatsiooni vajadus tuleneb ühest küljest KÜKS-i mittevastavusest Euroopa Ühenduse õigusele, teisest küljest aga põllumajandusmaa võõrandamise ja kasutamisega seotud avaliku huvi täpsema määratlemise vajadusest. Eelnõu reguleerib valdkonda kompleksselt, sätestades kinnisasja omandamise kitsendused ning pöörab sellega seosest tähelepanu ka maakasutuse aspektidele. Eesti on võtnud läbirääkimistel Euroopa Liiduga endale kohustuse viia kehtiv regulatsioon Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 31. detsembriks 2002.a.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (1188 SE). Nimetatud seadusega muudetakse teatud koolitust puudutavate sätete jõustumise tähtaegu. Siseministeerium tegi ettepaneku alarmsõidukijuhte puudutavate nõuete jõustumise tähtaegade pikendamiseks seoses koolituse suure mahuga. Siseministeeriumi haldusalas vajavad koolitust üle 2000 alarmsõidukijuhi. Samal ajal napib koolituseks vajalikke ressursse. Samuti täpsustatakse vedude eest vastutava isiku maine käsitlust.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3.Vabariigi Valitsuse poolt 9. oktoobril algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse eelnõu (1189 SE). Eelnõu eesmärgiks on aktsiisialase seadusandluse harmoniseerimine Euroopa Liidu vastava seadusandlusega. Alkoholiaktsiisi seadus sätestab aktsiisiladude süsteemi alkoholile. Nimetatud seaduseelnõu laiendab seda süsteemi ka tubakatoodetele ja kütusele. Aktsiisiladude süsteem on kasutusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning enamikus Euroopa Liidu liikmeks pürgivates kandidaatriikides. Sellest tulenevalt on Eesti enda huvides omada liitumise hetkeks toimivat aktsiisiladude süsteemi. Eelnõu eesmärgiks on reguleerida ka seni käsitlemata aktsiisimaksmise küsimusi.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4.Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt 10. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1190 SE). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on täiendada seadust Tallinna linna eripära arvestavate sätetega. Tehtavad muudatused tulenevad seisukohast, mille kohaselt Tallinna linn ei kuulu ühegi maakonna koosseisu ning vastavat järelevalvet Tallinna suhtes teostavad siseminister ja asjaomased ministrid.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus määras Vabariigi Valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõule (1073 SE) muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. oktoobri kell 12.00.

Adressaatidele edastati Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Jaan Pööri 10. oktoobril esitatud arupärimine õiguskantsler Allar Jõksile riigieelarve seaduse muudatuste ja Riigikogu liikmete Marju Lauristini, Toomas Hendrik Ilvese ja Eiki Nestori 10. oktoobril esitatud arupärimine peaminister Siim Kallasele kolmepoolse lepingu sõlmimise kohta.

Täna kohtus Riigikogu liikmetega Eestis visiidil viibiv Skautide Maailmaorganisatsiooni esinaine Marie-Louise Correa.

Correa kutsus Riigikogu liikmeid üles pöörama tähelepanu maailma erinevate riikide noorte üleskutsele esitada seaduseelnõusid mõeldes noortele, kui rahva tuleviku ning järjepidevuse kandjale. Skautide Maailmaorganisatsiooni esinaise sõnul püüab skaudiorganisatsioon, mis ühendab maailmas 30 miljonit inimest, seista solidaarsuse, teineteisemõistmise ja ennastarendava tegevuse pakkumise eest eelkõige noortele. Mõistes Eesti ajaloost tulenevat eripära peab ometi tõdema, et Eesti skautlus on edumeelne ja arenev ning viib ellu maailma skautluse eesmärke.- märkis külaline.

Parlamentaarse skautliku ühenduse esinaine Kadri Jäätma lisas omalt poolt, et skautlus Eestis on vabatahtlikkuse ja kodanikuühiskonna parim näide. Täiskasvanutena ei ole me mitte noorte keelajad ja käskijad, vaid nõustajad, kes aitavad suunata noorte arengut.

Riigikogu aseesimees Peeter Kreizberg andis külalise auks lõunasöögi.

Marie Louise Correa viibib Eestis Vabariigi Presidendi kutsel. Külaskäigul Riigikokku saatsid teda Eesti Skautide Ühingu välissekretär Tanel Peets ja peaskaut Kristjan Pomm.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Mõõdukate fraktsiooni poolt 7. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi seaduse "Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta" muutmise seaduse eelnõu (1183 SE).
Eelnõuga muudetakse seaduse I peatüki sätteid. Ametipalgad määratakse kroonides kuupalgana. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tunnistatakse kehtetuks paragrahvis 9 sätestatud maksuvaba esinduskulu ning muudetakse paragrahvis 11 Riigikogu juhatusele antud volitusnormi ulatuse ja korra kehtestamiseks sõidukite Eesti territooriumil kasutamise ja eluasemekulude hüvitamise ning päevarahade maksmise kohta. Tehakse ettepanek hüvitada Riigikogu liikmete lähetuskulud, ametisõitude kulud ja eluruumi kasutamiskulud samadel tingimustel avalike teenistujatega. Päevarahade maksmist eelnõu ette ei näe. Kehtiv seadus lähetuskulude hüvitamist ei sätesta ja ametisõitude kulude hüvitamine on Riigikogu liikmetel ja avalikel teenistujatel erinev. Eluruumi kasutamiskulude hüvitamist avalikele teenistujatele näeb ette Riigikogu menetluses olev avaliku teenistuse seaduse eelnõu.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2.Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 7. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi seaduse Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta muutmise seaduse eelnõu (1184 SE). Eelnõu näeb ette Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse ülevaatamise ja muutmise, täpsustamaks ja vähendamaks eeskätt parlamendiliikmete lisatasusid ja sotsiaalseid garantiisid.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3.Riigikogu liikmete Elmar Truu ja Mai Treiali poolt 7. oktoobril algatatud ravikindlustuse seaduse § 44 muutmise seaduse eelnõu (1185 SE). Eelnõuga taotletakse kuni kolmeaastastele lastele võimaldada kõik ravimid 100-protsendilise soodustusega, kindlustamaks ravimikulude katmine ravikindlustuse vahenditest. Reeglina on kuni kolmeaastaste laste üks vanematest tegev laste hooldamisega ning ei tööta, mistõttu perekonna sissetulek ei võimalda alati kõiki vajalikke ravimeid osta ega kindlustada lapsele efektiivset ravi. Väikelaste ravimise järjepidevus tuleks taastada, sest kuni käesoleva ravikindlustuse seaduse kehtestamiseni võimaldati neile ravimid 100-protsendilise soodustusega.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 8. oktoobril algatatud liiklusseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (1186 SE). Eelnõuga muudetakse autorongi tegeliku massi suuruse määramise korda, mille kehtestab teede- ja sideminister oma määrusega.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus annab täna kell 15.30 ruumis L240 pressikonverentsi Riigikogu liikmete õigusliku staatuse, sh sotsiaalsete garantiide teemal.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.40 Riigikogu liikme poolt 7. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks neljaks aastaks (1181 SE). Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kohaliku omavalitsuse volikogu ülesanded on riigi ja ühiskonna arengu tulemusel ja omavalitsuste tugevnemise tagajärjel kümne aastaga oluliselt kasvanud. Samas on ühiskond muutunud stabiilsemaks, olulisi otsuseid tehakse pikemaks ajaks ette kavandades ja põhjalikuma kaalumise tulemusel. Seetõttu peab nii kohaliku omavalitsuse esinduskogu - volikogu - kui ka tema valitud ja ametisse seatud muud omavalitsuse organid olema püsivamad. Kohaliku elu küsimuste lahendamisel ei saa vaadata vähem tulevikku kui riigielu küsimuste lahendamisel. Riigikogu valitakse neljaks aastaks, volikogude valimisperiood ei peaks sellest erinema. Muudatus aitab kaasa ka poliitilise maastiku korrastamisele riigis, sest kohalikud ja Riigikogu valimised ei hakka toimuma lähestikku ning erakondade usaldatavust mõõdab valija iga kahe aasta järel.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2.39 Riigikogu liikme poolt 7. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi pädevuse ja tema valimiskorra muutmiseks (1182 SE). Eelnõu järgi valitakse Vabariigi President rahva poolt ühes voorus. Iga valija reastab temale meelepärased kandidaadid. Kui ükski kandidaat esimesi eelistusi arvestades üle poole valijate häältest ei saa, võetakse arvesse ka teine, seejärel kolmas jne eelistus, kuni kandidaat saab üle poole valijate häälte. Kui juhtub, et teises või mõnes sellele järgnevas voorus saab mitu kandidaati, siis osutub valituks neist enam hääli saanud kandidaat seda eelistust arvestades. Alternatiivina on pakutud klassikaline otsevalimine kahes hääletusvoorus.

Ainuke oluline Vabariigi Presidendi võimkonna muudatus puudutab riigikaitset. Kaitsepoliitika teostamiseks on vajalik kaitseväe selgem allutamine valitsusele, seda nii rahu kui sõja ajal. Presidendile on seejuures jäetud eelkõige kontrollifunktsioon. Kaitseväe juhtimisel on ära jäetud kaitseväe ülemjuhataja amet, arvestades asjaolu, et alluvusliini muutmine erandlikus kriisiolukorras ei tule juhtimisel kasuks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon eesotsas komisjoni esimehe Enn Tartoga kuulas täna ära vastavalt Julgeolekuasutuste seaduse §-le 36 lg 2 peaminister Siim Kallase 2002. aasta esimese poole ülevaate julgeolekuasutuste tegevusest.

Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg võttis täna Toompeal vastu Eestis ühepäevasel visiidil viibiva Kuuba Vabariigi Rahvaassamblee delegatsiooni eesotsas Rahvaassamblee aseesimehe Jaime Alberto Crombet Hernandez Baquero´ga.

Kohtumisel Kuuba delegatsiooniga tutvustas Riigikogu aseesimees iseseisvumise taastamise järgseid arenguid Eestis ning tundis huvi võimalike reformide käivitamise vastu Kuubas. Kuuba delegatsioon andis ülevaate viimase aja siseriiklikest ümberkorraldustest ning välispoliitilistest arengutest. Kuuba majandus on pikka aega olnud tugevasti mõjutatud USA majandusembargost. Eesti on koos Euroopa Liiduga toetanud ÜRO resolutsiooni majanduspiirangute lõpetamiseks Kuuba suhtes. "Soovime, et kuuba ja ameerika rahva vahel kujuneksid tõeliselt heanaaberlikud suhted", kinnitas omalt poolt Peeter Kreitzberg.

Delegatsioonid vahetasid mõtteid parlamendi tööst ja ülesannetest ühiskonna elu korraldamisel. Samuti arutati parlamentide vahelisi kontakte. Kuuba poolt edastati kutse Riigikogu delegatsioonile külastada Kuubat.

Kuuba delegatsioon peab oma visiidi eesmärgiks poliitiliste ja majanduskontaktide arendamist Põhjamaadega, külastades peale Eesti veel mitut Põhjamaad.

Lisaks Riigikogu aseesimehele kohtuti ka Riigikogu väliskomisjoniga, pärastlõunal toimuvad kohtumised Välisministeeriumi diplomaatidega ning tutvutakse Tallinna vaatamisväärsustega. Kuuba delegatsioon lahkub Eestist täna õhtul.

5. oktoobril möödub kümme aastat päevast, mil taasiseseisvunud Eestis alustas tööd demokraatlikult valitud parlament. VII Riigikogu deklareeris Eesti Vabariigi õigusjärgsust 1918.aasta 24. veebruaril loodud riigiga. Kümne aasta tagune deklaratsioon lõppes sõnadega: "Eesti, sa seisad taas lootusrikka tuleviku lävel!"

Tähistamaks seda rajajoont kutsub Riigikogu rahvast laupäeval, 5. oktoobril Toompea lossi ees ja sees toimuvatele kontsertidele. Kell 14 esinevad Lossi platsil Lasteekraani muusikastuudio laululapsed ja ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning Uno Loop. Kell 15 jätkab samas Väikeste Lõõtspillide Ühing, kell 16 saavad soovijad Valges saalis nautida Arsise Kellade Ansambli mängu.