Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2002.a. istungjärgu viimane IV osaistung toimus 23.-27. septembrini Prantsusmaal Strasbourgis.

Teisipäevasel täiskogu istungil toetas Assamblee üksmeelselt Jugoslaavia ehk Serbia ja Montenegro avaldust saada Euroopa Nõukogu täisliikmeks ja soovitas Ministrite Komiteel võtta Jugoslaavia Euroopa Nõukogu 45.-ks liikmeks.

Assamblee arutas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste ignoreerimist Türgi poolt. Oma resolutsioonis nõuavad Assamblee liikmed Ministrite Komiteelt kiirete meetmete rakendamist kindlustamaks inimõiguste kohtu otsuste täideviimine Türgi võimude poolt. Assamblee arutas samuti juuniistungil algatatud arutelu olukorrast Kaliningradi regioonis. Seekordne arutelu toimus raporti põhjal, mille valmistas ette Islandi delegatsiooni juht Lara Ragnarsdottir. Assamblee liikmed rõhutasid arutelus vajadust leida kõige optimaalsem lahendus olukorrale pärast Schengeni reþiimi käivitumist, et Leedu ja Poola huvid ei kannataks pärast nende vastuvõtmist Euroopa Liidu liikmeteks ja et Schengeni viisa reþiimi saaks rakendada kõikide uute EL liikmesriikide suhtes eranditult võrdsetel alustel. Assamblee liikmed toetasid Euroopa Liidu ettepanekut kehtestada Kaliningradi elanikele "pehme" viisareþiim. Assamblee kindel seisukoht oli, et Kaliningradi elanike liikumisvabadust ei tohi piirata ja tuleb luua kaasaegsed Schengeni nõuetele vastavad piiripunktid. Assamblee liikmed tõdesid, et Kaliningradi regiooni seisukohast on majandusliku ja sotsiaalse olukorra paremustamine palju olulisem kui viisa küsimuse lahendamine ja siin peab eelkõige Venemaa näitama head tahet ja täitma kohustusi oma kodanike ees.

Arutelu tulemusena olukorrast Gruusias saatis Assamblee Venemaale üheselt selge sõnumi: mitte miski ei õigusta teise riigi suveräänsuse rikkumist.

Assamblee tunnistas, et Iraagi Saddam Hussein'i reþiim on kõige kurjem maailmas, kuid samas kutsus üles hoiduma sõjalisest tegevusest enne, kui on valminud ÜRO Julgeoleku Nõukogu raport. Assamblee väljendas oma Iraagi resolutsioonis sügavat muret suureneva lõhe tõttu Lääne ja Islami maailma vahel.

Assamblee kuulas liikmesriikide kohustuste täitmise järelvalve komitee raporti olukorrast Moldovas, mille kaasraportöörid olid Eesti delegatsiooni liige Lauri Vahtre ja Prantsusmaa delegatsiooni liige Josette Durrieu. Oma ettekandes nentis Lauri Vahtre, et vaatamata teatud edusammudele seadusandluses, on Moldovas jätkuvalt suur hulk probleeme. Raportöörid ei pidanud vajalikuks Moldova võimude karistamist Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistuja õiguse äravõtmisega.

Esmakordselt Euroopa Nõukogu ajaloos toimus ENPA ja Europarlamendi ühisistung. Selle teemaks oli: Euroopa areng vabaduse, julgeoleku ja õigluse kandjana. Tõdeti, et mõlema päevakorras on sellised teemad nagu Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja Põhiõiguste Harta, võitlus terrorismiga ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Venemaa delegatsiooni liige Sergei Kovaljov pöördus auditooriumi poole, öeldes, et Euroopa deklaratsioonid on suurepärased, kuid palju sellest vastab praktilistele tegudele?

Istungil osalesid ENPA Eesti delegatsiooni juht Indrek Meelak, liige Lauri Vahtre ning asendusliikmed Liis Klaar ja Sergei Ivanov.

Eesti delegatsiooni informatsioon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 25. septembril algatatud arvutikuritegevusvastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1176 SE). Ratifitseeritava konventsiooni eesmärgiks on tõhus võitlus üha kasvava rahvusvahelise arvutikuritegevusega. Konventsiooniga soovitakse ühtlustada rahvusvaheline seadusandlus arvutikuritegevusega seotud valdkondades ning koordineerida riikidevahelist koostööd.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2.Sotsiaalkomisjoni poolt 25. septembril algatatud töötuskindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1177 SE). Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada EV õiguskantsleri poolt välja toodud töötuskindlustuse seaduse ebakohad.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3.Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 26. septembril algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1178 SE). Kehtiv kollektiivlepingu seadus võimaldab olukorda, kus väikese esindatusega liit või ühing lepib teise poolega kokku selles, et sõlmitava lepingu tingimused hakkavad kehtima kogu teatud valdkonnale. Lähtudes eespooltoodust tehakse ettepanek kollektiivlepinguseaduse muutmiseks selliselt, et lepingusõlmijad peavad esindama rohkem kui poolt vastava ala tööandjatest ning sõlmitud lepingu tingimused jõustuksid 10. päeval pärast avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1179 SE).Eelnõu eesmärk on riigieelarve kulude kokkuhoid ja Ametlike Teadaannete kõigile parema kättesaadavuse tagamine.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 26. septembril algatatud seaduse
"2003. aasta riigieelarve" eelnõu (1180 SE). Puudujäägiga esitatud eelarve tulud ulatuvad 38,41 miljardi ja kulud 38,7 miljardi kroonini.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas määrata Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõule (1123 SE) muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. oktoobri kell 14.00.

Adressaatidele edastati Riigikogu liikme Toivo Jürgensoni 25. septembril rahandusminister Harri Õunapuule esitatud arupärimine maksude ja riigilõivude ootamatu tõstmise kohta ja Riigikogu liikme Andres Tarandi 25. septembril esitatud arupärimine keskkonnaminister Heikki Kranichile haljastuse kui looduskaitseobjekti kohta.

Eestis visiidil viibiv Itaalia Veneto maakonna parlamendi delegatsioon eesotsas delegatsiooni juhi, parlamendi esimehe Enrico Cavaliere´ga kohtus täna Toompeal Riigikogu Eesti-Itaalia parlamendirühma ning väliskomisjoni esindajatega.

Kohtumistel jätkati eile Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga alustatud teemat Eesti ja Veneto maakonna koostöö raamleppe koostamisest.

Olles eelkõige huvitatud koostööst majanduse vallas, tutvustasid itaallased Eesti poolele võimalikke majandusharusid nagu transport ja teenindussfäär, mis alluvad maakonnale ja võivad laiendada tegevust väljaspool Itaaliat. Itaallaste arvates vajavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted püsima jäämiseks ja jõudsaks arenguks poliitilist tuge. Seetõttu on nende visiidi üheks eesmärgiks luua võimalused liitlaste ja koostööpartnerite leidmiseks välismaal, mis aitaks vältida väikeettevõtluse "allaneelamist" suurettevõtete poolt.

Koostööst ollakse huvitatud ka kultuuri ja regionaalarengu vallas. Ühe esimese reaalse sammuna pakkus Itaalia pool välja tööalaste sidemete loomist Veneetsia ja Tallinna ülikoolide vahel. Lähemalt nähakse suuri võimalusi üksteise restaureerimisalaste teadmiste täiendamises. Kolmas koostöösuund võiks olla regionaalne areng.

Kontaktide hõlbustamiseks kaaluti Veneto maakonda aukonsuli määramist.

Itaalia delegatsiooni juht avaldas Eestile tunnustust toetava suhtumise eest nende koostööettepanekusse märkides, et jäid kohtumistega Eestis väga rahule.

Kohtumistest võtsid osa Itaalia suursaadik Eestis Ruggero Vozzi, Eesti-Itaalia parlamendirühma esimees Arvo Haug, liikmed Valve Kirsipuu, Endel Paap, Jaan Pöör, Tiit Sinissaar, Ülo Tootsen ning väliskomisjoni esimees Anti Liiv, aseesimees Ülo Nugis ja liikmed Mari-Ann Kelam, Valentina Võssotskaja.

26. september 2002
Riigikogu pressitalitus

Austatud kolleegid!
Lugupeetud minister!
Head konverentsikülalised!

Tänane ja homme jätkuv konverents on viimane nende oluliste ürituste reas, mida oleme pidanud põhiseaduse 10. aastapäeva tähistamise raames. Enam kui aasta kestnud juubeliüritustest võib olulisematena esile tuua äsja ilmavalgust näinud põhiseaduse kommenteeritud väljaande ning kevadel ligikaudu 27 000 koolilõpetajale nimelise põhiseaduse kinkimise. Sel nädalal on Rahvusraamatukogus võimalik vaadata temaatilist näitust. Põhiseadust tutvustavaid üritusi viidi läbi koolides. Lõppemas on teadustööde konkurss.

Täpselt viis aastat tagasi oli samalaadne konverents, kus arutasime meie põhiseaduse toimimise esimesi kogemusi. Nüüd on kogemustepagas suurem ja põhjust hinnata, kuidas on põhiseadus ajahambale vastu pidanud ning mida on kümne aasta jooksul tulnud põhiseaduses ümber hinnata.

Põhiseadus on aastast 1992 hästi toiminud. Ta on tõhusalt täitnud demokraatliku ühiskonnakorralduse alusmüüri rolli, põhiseaduses sätestatud demokraatlikud mehhanismid toimivad. Eesti pole kümne aasta jooksul kordagi sattunud põhiseaduslikku kriisi. Eesti erakondade auks tuleb öelda, et erinevalt Eesti esimesest iseseisvusajast pole ükski praegune erakond seadnud oma programmiliseks eesmärgiks põhiseaduse laiemat revideerimist. Üksnes mõni teema, sealhulgas presidendi otsevalimine ning põhiseaduse täiendamine rahvaalgatuse õigusega, on kajastatud erakondade programmides ja jõudnud seetõttu ka Riigikogu saali. Põhiseaduse muutmise ettepaneku, mis näeb ette üleminekut presidendi otsevalimisele, esitas oma viimasel tööpäeval parlamendile ka president Lennart Meri. Pean oma kohuseks märkida, et presidendi otsevalimine rahva poolt on põhjendatud riigis, kus presidendile kuulub reaalne täidesaatev võim. Parlamentaarses riigis, kus president täidab eeskätt esindusfunktsiooni, võib otsevalimine põhjustada pingeid Riigikogu, presidendi ja valitsuse pädevuse kindlaks määramisel. Meie põhiseaduse koostajad Põhiseaduse Assamblees ei pooldanud presidendi otsevalimist, sest:
presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli;
otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga;
otsevalimine annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi laiendada.
Need põhjused pole tänaseks muutunud. Põhiseaduse vaimu pärast, mille vundamendiks on parlamentaarne riigikorraldus, tuleks enne selle eelnõu menetlemist täiskogus veel tõsiselt kaaluda kõiki plusse ja miinuseid, mis presidendi otsevalimisega kaasnevad.

Üksnes üksikute põhiseaduslike probleemide üleskerkimine parlamendis ei tähenda, et oleme kümne aasta jooksul põhiseaduse analüüsiga vähe tegelnud. Mõnikord ei paista see töö väljagi. Näiteks kuus aastat tagasi, kui kõige aktuaalsemaks probleemiks muutus põhiseaduse muutmine riigikaitse valdkonnas, moodustati Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekul valitsuse juures põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon. Ka Riigikogu põhiseaduskomisjon uuris väga kaua ja tähelepanelikult vajadust muuta põhiseaduse riigikaitset käsitlevat osa. Põhjaliku töö tulemusena jõuti järeldusele - polegi vaja muuta. See on hea tulemus ning väärt kogemus. Täna NATO lävele jõudes on põhiseaduse muutmise probleemid riigikaitse osas kaotanud aktuaalsuse. Siit võib teha järelduse - põhiseaduse toimima hakkamiseks tuleb anda aega.

Muidugi ei saa see aeg olla sajanditepikkune. Me ei tohi eeskujuks seada kuulsat Hiina poliitikut, kes kostis vastuseks küsimusele, mida arvata paarsada aastat tagasi aset leidnud Prantsuse revolutsioonist, et "on veel liiga vara öelda." Meie põhiseadus on alles poisike, kuid me peame talle panema hinde ning käesolev konverents on selleks õige koht.

Lisaksin veel, et suure töö põhiseaduse lahtimõtestamisel, eriti konkreetsete seadusloome probleemide osas, on teinud Riigikohus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kümne aasta jooksul läbi vaadanud rohkem kui 60 presidendi, õiguskantsleri ja kohtute esitatud taotlust, et õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kui põhiseaduse kehtivuse esimestel aastatel pälvis enim tähelepanu võimude lahususe ja tasakaalustatuse küsimus, siis nüüd on põhiseaduslikkuse järelevalve keskne küsimus inimeste põhiõiguste kaitse.

Austatud konverentsikülalised!

Kindlasti pole põhiseadus ainult erakondade, poliitikute ja juristide pärusmaa. Põhiseadus on omamoodi ühiskondlik kokkulepe ning seepärast peab ta olema vastuvõetav nii riigimeestele Toompeal ja Kadriorus kui ka armastatud tädi Maalile. Muidugi ootasid ja lootsid Eesti kodanikud kümme aastat tagasi, et uue põhiseadusega ning oma Riigikogu ja presidendi valimisega lahenevad kõik mured just nagu iseenesest. Praeguseks on ootused asendunud tihti küsimustega, aeg-ajalt isegi pettumusega.

Mis on võõrandumise põhjused? Miks inimesed ei usu, et nad suudavad ühiskonnaelu mõjutada? Kas saab seda siduda näiteks presidendi ja Riigikogu vahelise rolli jaotusega, mil rahvas ootab, et erakondlikud vaidlused lõpeks ja otsused langetaks inimene, keda enamik rahvast tahab näha presidendina? Demokraatlikus riigis on parlament foorum, kus kõik ühiskonnagrupid saavad avaldada arvamust ühiskonnaelu korraldamise kohta ning kus põhjendatakse ühe või teise abinõu vajalikkust. Võõrandumise põhjusi võib otsida seega nii kodanikkonna ebapiisavates teadmistes demokraatia olemusest kui ka poliitikute lihtsama vastupanu teed minemises.

Ka valimised näitavad kodanike suhtumist riiki. Lähenevate valimiste eel rõhutaksin eriti kohalike omavalitsuste osa meie põhiseaduse mõtte teostamisel. Kohalikule omavalitsusele suurema hulga ülesannete ja sellega seotud vastutuse panemisega on võimalik demokraatiat õppida, kuid samas tuleb leida tasakaal, et omavalitsused sellega toime tuleksid. Kurvaks õppetunniks on omavalitsused, kes on sisuliselt maksejõuetud ning kus pole seetõttu volikogusse piisavalt kandidaate.

Kümne aasta jooksul on aeg-ajalt üles kerkinud probleem: kas praeguse, ühetasandilise kohaliku omavalitsuse asemel peaks olema mitmetasandiline omavalitsus. Viimati kordas seda küsimust Vabariigi President 28. juunil põhiseaduse aastapäevale pühendatud aktusel. Lubage mul siinkohal - kui kohalike valimisteni on jäänud veidi üle kolme nädala -, avaldada kindlat veendumust, et ühetasandiline omavalitsuskorraldus on praktiline ja Eestis piisavalt juurdunud ning selle ümberkorraldamine oleks väga küsitav. Ka põhiseadus ütleb, et "kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad". Väikesele riigile oleks praktilisem pikendada omavalitsuste mandaati praeguselt kolmelt aastalt neljale. Praegune valitsuskoalitsioon ongi jõudnud veendumusele, et alates 2005. aastast võiksid kohalike volikogude valimised praeguse kolme aasta asemel aset leida iga nelja aasta tagant.

Ja lõpetuseks

Kui tänavu kevadel jagati koolilõpetajatele sügavsiniste kaantega põhiseaduse raamatut, küsisid lõpetajad ajakirjanduse kaudu lugupeetud Juhan Viidingu laulusõnadega: "Õigus olla õnnelik. Kas sa seda ei tea? /---/ Õigus põhiseaduslik. Kas sa seda ei tea?" Loodan, et täna ja homme jõuame selle küsimuse tuumale kas või kukesammu võrra lähemale.

Tänan ning soovin konverentsile häid ettekandeid ja avameelset arutelu!

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar kohtus täna Eestis visiidil viibiva Prantsuse Kaitsejõudude Peastaabi delegatsiooniga eesotsas delegatsiooni juhi, peastaabi Euroatlantilise osakonna juhataja brigaadikindral Andre Var´ga.

Vestluse käigus esitasid Prantsuse kaitseväelased küsimusi eelkõige Eesti sõjalise arengu pika-ajalise programmi kohta, mis peab sisaldama Eesti nägemust sõjalisest arengust NATO liikmena. Tunti huvi, kas Eesti tegeleb nn. "valge raamatu" koostamisega, mis on olemas enamusel Euroopa riikidel. Tiit Tammsaare sõnul kujutab "valge raamat" endast parlamendi poolt vastuvõetud detailset riigikaitse valdkonna pikema-ajalist arengukava. Riigikaitsekomisjoni esimehe väitel on Eesti kaitseringkondades sellest räägitud, kuid koostama pole veel jõutud hakata. Tammsaar lubas teha kõik endast sõltuva, et seda protsessi kiirendada.

Oluliseks teemaks kohtumisel oli ka Põhjadimensiooni kaitsevõime ja kaitsealane koostöö. Prantslased uurisid, kas Põhja-Euroopa riigid, kuuludes erinevatesse organisatsioonidesse, ei ole omavahelises koostöös killustunud. Eesti poole väitel toimib Põhja- ja Baltimaade vaheline kaitsealane koostöö hästi ja Eesti selles probleeme ei näe.

Tiit Tammsaar tänas prantslasi riikide kaitsejõudude vahelise asjaliku koostöö eest ja märkis, et NATO-sse kuuludes, tahab Eesti vaatamata oma väiksusele olla teistele liikmesriikidele võrdväärne partner.

Riigikogu väliskomisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Anti Liiviga ja Riigikogu GLOBE'i (Ülemaailmse Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seadusandjate Organisatsioon delegatsiooni juhi Rainis Ruusamäega kohtusid täna Lõuna-Aafrika Vabariigi suursaadiku Francina Catherina Verwey`ga.

Suursaadik avaldas tunnustust Eesti riigi arengule taasiseseisvumise kümne aasta jooksul. Külaline märkis, et ka Lõuna-Aafrika Vabariigis on viimase kümnendi jooksul toimunud rida positiivseid muutusi. Suursaadik tundis huvi Riigikogu seadusloomeprotsessi vastu ja soovis teada, kuidas on korraldatud Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. Samuti tundis külaline huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse korraldamise vastu.

Kohtumise käigus vahetati mõtteid Johannesburgis toimunud ÜRO säästva arengu maailmakonverentsil arutatud teemade ja vastuvõetud dokumentide üle. Francina Catherina Verwey arvates oli oluline, et LAV-i kogunenud tuhanded delegaadid üle terve maailma said vahetult omavahel suhelda, diskuteerida ja langetada otsuseid inimkonda puudutavates olulistes küsimustes.

Kohtumisel olid väliskomisjoni liikmed Mari-Ann Kelam, Valentina Võssotskaja, Villu Reiljan ja Andres Tarand.

25. september 2002
Riigikogu pressitalitus

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam võttis täna Riigikogus vastu Eestis visiidil viibiva Itaalia Veneto maakonna parlamendi delegatsiooni eesotsas parlamendi esimehe Enrico Cavalierega.

Itaallaste sõnul on nende visiidi eesmärgiks majandusalase koostöö arendamine sarnase orientatsiooniga piirkondadega. Veneto delegatsiooni liikmete arvates on Veneto maakonna ja Eesti riigi majanduslik, aga ka sotsiaalne keskkond sarnased, kuna ka Veneto maakond on orienteeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule, mis pööravad tähelepanu toodangu kvaliteedile. Tunne Kelam rõhutas omaltpoolt, et ka Eesti on huvitatud sellest, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtted püsiksid majanduse tegeliku alusena .

Arutusel olid ka küsimused, mis käsitlesid võimu detsentraliseerimist. Veneto parlamendis tuleb lähiajal arutusele nn föderatsioonireform, mille läbiviimise tulemusena delegeeritakse loodetavalt märkimisväärne osa võimust maakondadele. Tunne Kelam nõustus Itaalia kolleegide arvamusega maakondadele suurema otsustusõiguse andmise vajadusest. Kelami väitel on see tähtsamaid võimalusi demokraatia defitsiidi likvideerimiseks ja rahva võimust võõrandumise peatamiseks.

Tunne Kelam, teades, et Veneto on pikkade põllumajandustraditsioonidega maakond, tegi kohtumisel ettepaneku teha koostööd ka põllumajanduse mitmekesistamise vallas, et tagada maaelu säilimine.

Kumbki pool ei näinud takistusi Eesti riigi ja Itaalia 4,5 miljonilise elanikkonnaga Veneto maakonna vahelises koostöös, vaid nõustusid, et väikese ja suure riigi kontakte on mõistlik arendada ka suure riigi maakondade kaudu, kuna nii leiab kiiremini koostööst huvituvad partnerid.

Itaallased juhtisid Eesti tähelepanu sellele, et Euroopa Liiduga liitudes saab meist Euroopa Liidu idapiir, nagu seda on praegu Veneto maakond Lõuna-Euroopas.

Kohtumise lõpul nenditi mõlemapoolselt, et koostöö alustamiseks tuleks juba sel talvel valmistada ette koostööprotokoll, millele võiks alla kirjutada järgmise aasta kevadel.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 23. septembril algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivallatsemise ning muude korrarikkumiste Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1171 SE). Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivallatsemise ning muude korrarikkumiste Euroopa konventsioon avati riikidele allakirjutamiseks Strasbourg´is 19. augustil 1985. a. Konventsioon jõustus 1. novembril 1985. a. Konventsiooni on ratifitseerinud 33 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ning üks Euroopa Nõukogu mitteliikmesriik. Konventsioonile on alla kirjutanud, kuid ei ole veel ratifitseerinud 4 liikmesriiki. Konventsioon sätestab riikidevahelise koostöö võitluses spordivägivalla, eriti jalgpalliga kaasneva vägivalla vastu.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 23. septembril algatatud teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1172 SE). Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise Rooma konventsiooniga ühinemise seadus võeti Riigikogus vastu 9. detsembril 1999. Eesti on nimetatud konventsiooni liige alates 28. aprillist 2000. Eelnõu eesmärk on muuta Rooma konventsiooni artiklile 12 ühinemisel tehtud täielik reservatsioon.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3.Riigikogu liikme Ants Käärma poolt 23. septembril algatatud maareformi seaduse § 23.1. täiendamise seaduse eelnõu (1173 SE). Eelnõuga täiendatakse MRS-st piirangutega maa sihtotstarbe muutmise, samuti maa edasimüümise ja edasirentimise vältimiseks kümne aasta jooksul..
Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

4.Riigikogu liikme Elmar Truu poolt 23. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1174 SE). Eelnõuga taotletakse Eestis määratud riiklikku (vanadus-, invaliidsus-, rahva-) pensioni saavatele isikutele hambaraviteenuste kasutamise eest ravikindlustuse vahenditest tasumise, kuna saadav pension ei võimalda pensionäril tasuda hambaravi, samuti visiiditasu ja voodipäevade eest.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 24. septembril algatatud väärismetallitoodete seaduse eelnõu (1175 SE). Eelnõu eesmärgiks on kehtestada väärismetalltoodete käitlemise uus, senisest vabam regulatsioonisüsteem, muuta tarbijate huvide kaitsele suunatud meetmed paindlikumaks, parandada ettevõtluskliimat ja soodustada kaupade liikumist.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi ja väliskomisjoni esimees Anti Liiv kohtusid täna Toompeal Sloveenia Vabariigi välisministri Dimitrij Rupeli ja teda saatva delegatsiooniga. Vestluse käigus keskenduti mõlema riigi püüdlustele ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga, samuti puudutati kahepoolseid suhteid.

Toomas Savi kui ka Dimitrij Rupel tõdesid, et senine kodutöö on olnud tõhus, mistõttu nii Eesti kui ka Sloveenia peaksid olema väljavalitute seas, kes saavad kutse nii Praha kui ka Kopenhaageni tippkohtumisele.

Kohtumise käigus vahetati mõtteid Euroopa Liiduga liitumise referendumi läbiviimise üle, samuti arutati Praha ja Kopenhaageni tippkohtumisele järgneval perioodil parlamendi ette kerkivaid ülesandeid.

Riigikogu esimees tutvustas külalisele rahvusvahelise konverentsi Eesti ja Euroopa Liit ettevalmistuse käiku, konverentsile on oodatud ka Sloveenia parlamendi esimees Borut Pahor.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 18. septembril algatatud ekspordi riikliku garanteerimise seaduse eelnõu (1162 SE). Eelnõu eesmärgiks on kohandada ekspordi riikliku garanteerimise seadust vastavalt riiklike ekspordigarantiide väljastamise käigus ilmnenud vajadustele ning sätestada seaduses Euroopa Liidu õigusaktide harmoneerimiseks vajalikud põhimõtted ja volitusnormid.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 18. septembril algatatud liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1163 SE). Seadusesse tehtavad muudatused on vajalikud kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud tõlgendusvaidluste vähendamiseks, kannatanu õiguste täielikumaks tagamiseks ning liikluskindlustuse süsteemi edasiarendamiseks ja kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

3.Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 18. septembril algatatud raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1164 SE). Raskeveokimaksu kehtestamine 2003. a. 1. jaanuarist vähendab järsult meie autovedajate konkurentsivõimet veoteenuste turul. Ka Euroopa Liidus rakendub vastav maks pärast kaheaastast üleminekuperioodi. Maksu järsu rakendamise tulemusena satuvad meie autofirmad finantsiliselt ebasoodsamasse olukorda võrreldes Euroopa Liidu autovedajatega. Eelnõuga soovitakse mootorsõidukiaktsiisi seaduse kehtetuks tunnistamist ja raskeveokimaksu seaduse rakendumist nihutada ühe aasta võrra edasi kuni 1. jaanuarini 2004.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4.Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt 18. septembril algatatud "Riigikogu otsuse "Riigikogu erikomisjoni moodustamine korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks" muutmine" eelnõu (1165 OE). Muudatuste tegemise eesmärgiks on viia Riigikogu 1999. aasta 27. aprilli otsus vastavusse korruptsioonivastases seaduses (KVS) tehtud muudatuste ja täiendustega. Pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on KVS-i muudetud ja täiendatud viiel korral, viimati 2002. aastal.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

5.Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poolt 18. septembril algatatud maksukorralduse seaduse § 29 täiendamise seaduse eelnõu (1166 SE). Eelnõu eesmärgiks on kehtiva maksukorralduse seaduse vastavusse viimine korruptsioonivastase seadusega. Korruptsioonivastane seadus on sätestanud majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjatele õiguse ilmnenud korruptsioonikahtluse korral tasuta kontrollida ametiisiku Maksuametile esitatud tuludeklaratsiooni. Kuna loetelu ei sisalda viidet korruptsioonivastasele seadusele ja majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjatele kui õigustatud isikutele, tuleb kõnealust sätet täiendada.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6.Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 18. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 3 täiendamise seaduse eelnõu (1167 SE). Eelnõu eesmärgiks on sätestada lastele õigusvastaselt represseeritud isikutena sooduskorras pensioniõigusliku staaži arvestamine kuni nende tegeliku vabanemiseni või selle ajani, millal isik sai Eestisse tagasi pöörduda vanema rehabiliteerimist tõendavate dokumentide alusel. Lapsed, kes koos vanematega represseeriti, ei ole alati kantud represseeritute nimekirjadesse või on neid loetud lihtsalt vanematega koos repressioonidest kannatanuteks.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

7.Rahanduskomisjoni poolt 18. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Audiitorite nimetamine Eesti Panga 2002. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu (1168 OE). Eelnõuga soovitakse nimetada audiitoriteks, kes kontrollivad Eesti Panga tegevust 2002. majandusaastal ning kinnitavad aastaaruande õigsust, audiitoräriühingu AS Deloitte & Touche Audit audiitorid Veiko Hintsov ja Villu Vaino.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

8.Riigikogu liikme Enn Tarto poolt 19. septembril algatatud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seaduse kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta §-de 2 ja 3 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-de 10, 24 ja 28 muutmise seaduse eelnõu (1169 SE). Eelnõuga soovitakse anda soodustused lastele, kes sündisid kinnipidamiskohtades kui ka asumistel. Samuti lastele, kes olid vanematest sunniviisiliselt lahutatud. Eelnõu näeb ette soodustusena tööstaaži arvestamise kolmekordselt.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

9.Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 19. septembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu (1170 SE). Eelnõuga taotletakse soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalust laiendada emale või isale või võõrasvanemale või eestkostjale või hooldajale kolme lapse kasvatamise puhul kaks aastat ja kahe lapse kasvatamise puhul üks aasta enne pensioniseaduses kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna pärastlõunal vastu Euroopa Tulevikukonvendi asepresidendi Jean-Luc Dehaene, kes viibib Eestis seoses Euroopa Põllumajanduskongressiga.

Kohtumisel vahetati mõtteid Tulevikukonvendi kulgemise üle. Kuigi ei ole veel päris selge, millises mahus jätkub Konvendi töö eeloleval kevadel, avaldas Dehaene lootust, et töö jõuab lõpule 2003 aasta suvel. Asepresidendi hinnangul tuleks Konvendi käigus välja töötada mitte lihtsalt ideede kogum, vaid viimistletud dokument, mille saaks esitada Valitsustevahelisele Konverentsile seisukohavõtuks. J.-L. Dehaene: "Kuigi praegused kandidaatriigid ei ole selleks ajaks veel liitumise protseduuriliste aspektidega lõpule jõudnud, on väga oluline nende osavõtt Valitsustevahelise Konverentsi tööst."

Toomas Savi informeeris külalist oktoobri lõpus/novembri algul toimuvast traditsioonilisest konverentsist "Eesti ja Euroopa Liit", mis seekord keskendub Tulevikukonvendis arutatavatele teemadele. J.-L. Dehaene pidas oluliseks, et Riigikogu eestvedamisel korraldatav konverents annaks hea võimaluse laialdaseks mõttevahetuseks valitsusväliste organisatsioonidega ning võimaldaks Eesti avalikkusele laiemalt tutvustada Konvendil arutatud teemasid.

Jutuajamisel peatuti põgusalt veel Euroopa Liiduga liitumise referendumi korraldamise küsimustel, Eesti majanduse arengutel ning Eesti ja Euroopa Liidu läbirääkimiste seisul.

J.-L. Dehaene kohtub täna veel Välisministeeriumi kantsleri Priit Kolbre ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega. Külalise auks annavad õhtusöögi Riigikogu aseesimehed, Tulevikukonvendi liikmed Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg.

19. september 2002
Riigikogu pressitalitus

Riigikaitsekomisjoni ja Taani parlamendi kaitsekomitee liikmete delegatsiooni kohtumine toimus täna Toompeal komisjoni esimehe Tiit Tammsaare juhtimisel.

Taani parlamendi kaitsekomisjoni 7-liikmelise delegatsiooni eesotsas on komisjoni esimees Helge Adam Moller . Koos delegatsiooniga on Eestis ka Taani kaitseminister Svend Aage Jensby.

Helge Adam Moller märkis, et Taani parlamendikomisjonidel on saanud tavaks teha nii riigisiseseid kui ka välisvisiite koos ministritega, et nii korraldada oma tööd tulemuslikult. Tulenevalt sellest printsiibist on ka külaskäigul Eestis kaasas kaitseminister.

Tiit Tammsaar tänas kohtumisel delegatsiooni liikmeid ja kaitseministrit Taani riigi osutatud materiaalse ja intellektuaalse abi eest, mida on osutatud Eesti Kaitsejõudude ülesehitamisel. Riigikaitsekomisjoni esimees tutvustas Kaitsejõudude ülesehituse probleeme ja Kaitseliidu arendamise kava. Tammsaar märkis tunnustavalt ära Taani riigi abi Kaitseliidu õppekeskuse rajamisel.

Taani kaitseminister Svend Aage Jensby lubas jätkata tihedat koostööd ja anda Taanipoolset materiaalset ja praktilist abi Eesti Kaitsejõude väljaaarendamisel.

Kohtumisel olid riigikaitsekomisjoni aseesimees Valve Kirsipuu, komisjoni liige Trivimi Velliste.

Taani delegatsioon külastas Balti Kaitsekolledzit Tartus, Tapal toimuvaid õppusi "Baltic Eagle 2002", külastas laeva "Admiral Pitka" ja kohtus kaitseminister Sven Mikseriga.

Taani parlamendi kaitsekomisjoni delegatsioon lahkub Eestist neljapäeva õhtul.

Täna toimunud Eesti-Gruusia parlamendirühma koosolekul valiti uueks esimeheks Riigikogu liige Tõnu Kauba. Parlamendirühma koosseisu kuulub 31 Riigikogu liiget.

Koosolekul nenditi, et suhted parlamentaarsel tasandil on olnud seni tagasihoidlikud. Viimati toimusid parlamendidelegatsioonide visiidid 1997. aastal. Eestis pole tänaseni loodud ka Gruusia diplomaatilist esindust. Olukord Gruusia Vabariigis on viimasel ajal pingestunud ja seetõttu pidas parlamendirühm vajalikuks elavdada kahe riigi parlamentide vahelist suhtlemist. Koosolekul otsustati kutsuda Gruusia parlamendi sõprusrühma delegatsioon visiidile Eestisse veel sellel aastal.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avas täna Toompea lossis Tallinna Kunstikooli õpilaste näituse tuntud Eesti poliitikutest.

Väljas on valik graafik Eve Kase III kursuse õpilaste linoollõiketehnikas portreed Eesti poliitikutest ning visioonid Eesti märgist.

Näituse avamisel nentis Tunne Kelam, et poliitikud kipuvad nägema end nii, nagu nad ise näha tahavad ja sellepärast on näitus tagasisidena huvitav kogemus sellest, kuidas lapsed poliitikuid kujutavad.

Näitusel on eksponeeritud 14 poliitiku portreed:

Endise välisministri Toomas-Hendrik Ilvese portree (Tanel Aus 14. a)

Peaminister Siim Kallase portree (Liisi Tart 17. a)

Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami portree (Mirja Marks 17. a)

Endise kultuuriministri Signe Kivi portree (Kristin Vaik 18. a)

Endise peaministri Mart Laari portree (Rainer Velbri 13. a)

Riigikogu liikme Marju Lauristini portree (Kaisa-Piia Pedajas 14. a)

Endise kaitseministri Jüri Luige portree (Alissa Erin 13. a)

Endise presidendi Lennart Meri portree (Ann Keevallik 14. a)

Kaitseminister Sven Mikseri portree (Sirli Kont 18. a)

Endise Tallinna linnapea Jüri Mõisa portree (Kristi Marmor 14. a)

Välisminister Kristiina Ojulandi portree (Karin Kallas 14. a)

President Arnold Rüütli portree (Pilleriin Jürisoo 17. a)

Tallinna linnapea Edgar Savisaare portree (Ilona Torkina 16. a)

Rahandusminister Harri Õunapuu portree (Ronald Kaul 14. a)

Kõigist portreedest oli tehtud ka tõmmis, mis kingiti "modelliks" olnud poliitikategelastele. Õpilased valmistasid portreed ajalehes ilmunud fotode põhjal.

Tallinna Kunstikool on huvialakool, mis annab süvendatud kunstiharidust 12-19-aastastele noortele. Kooli eesmärkideks on õpilaste loovuse ja kunstialaste võimete arendamine ning kunstiajaloo ja kaasaegse kunsti tutvustamine. Kool töötab neli aastat kestva õppekava alusel ning tunnid toimuvad paralleelselt nii eesti kui vene keeles.

Toompea lossi lõunatiiva I ja III korrusel eksponeeritav näitus jääb avatuks 18. oktoobrini.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma kohtus täna Eestis Euroopa põllumajanduskongressil osaleva Suurbritannia parlamendi keskkonna-, toidu- ja maaelukomisjoni esimehe, endise Suurbritannia põllumajandusministri David Curry´ga.

Kohtumisel keskenduti peamiselt põllumajandusega seotud teemadele läbi Euroopa Liidu vaatepunkti. Külaline tundis huvi Eesti nägemuse vastu põllumajanduse arengut puudutavates küsimustes Euroopa Liidu liikmena. Küsimusi esitati ka Eesti põllumajanduses toimunud reformide ning muutuste kohta pärast taasiseseisvumist. Ants Käärma selgitas Briti kolleegile dekollektiviseerimise ning talude taastamisega kaasnenud raskusi ning esitas nägemuse põllumajanduse arengu perspektiividest lähitulevikus. Koos arutleti Euroopa Liidus praegu kehtivate põllumajanduskvootide üle ning avaldati lootust, et tulevikus jõutakse uute ja vanade liikmesriikide vahel kvootide kehtestamise suhtes kokkuleppele. Ants Käärma märkis, et Eesti peab taotletavate kvootide kinnitamist väga oluliseks. Briti parlamendi liige tundis huvi, kas Eesti on Euroopa Liidu liikmena valmis põllumajandusvaldkonda administreerima ja eeldas, et Eesti läheb kiiresti üle elektroonilisele administreerimissüsteemile, kuna olemasolev bürokraatia nõuab suurt jõupingutust, et sellega toime tulla.

Põgusalt peatuti ka kummagi riigi parlamendikomisjonide töö spetsiifikal ning võimalustel riigi põllumajanduse arengus kaasa rääkida.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja maaelukomisjoni liikmed Riigikogu aseesimehe, EAK esimehe Tunne Kelami juhtimisel kohtusid täna Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Franz Fischleri ja teda saatva delegatsiooni liikmetega.

Tunne Kelam rõhutas kohtumise algul, et kolm Balti riiki on oma lähiajaloo tõttu olnud teistest kandidaatriikidest raskemas olukorras. Taasiseseisvumise algaastad on nõudnud muuhulgas ka põllumajandussektori radikaalset reformimist. Referentsperiood, mida pakutakse liitumisel ELga on Balti riikidele raskesti vastuvõetav. 90ndate aastate teisest poolest valitud referentsperiood ei peegelda objektiivselt Eesti põllumajanduse olukorda, sest Vene majanduskriis mõjutas oluliselt Balti riikide põllumajandust ja ekspordimahtu. Kelam rõhutas, et nimetatud aspekte tuleks Riigikogu liikmete meelest kindlasti arvestada põllumajanduspeatüki liitumisläbirääkimistel.

Franz Fischler märkis, et referentsperioodi valik 1995-1999 on seotud kvalitatiivse määratlemise süsteemiga, mida rakendatakse kõikide kandidaatriikide puhul. Põllumajanduspeatüki läbirääkimiste viimane etapp on novembrikuus pärast Brüsseli tippkohtumist. Selleks ajaks on vaja täpset analüüsi ja põhjendusi, mis iseloomustavad põllumajanduse olukorda Eestis. Fischler ei välistanud võimalust Baltimaade põllumajandustoodete kvootide tõstmise võimalust, kuid samas märkis, et manööverdamisruum kokkulepeteks on piiratud. Samas viitas Fischer Euroopa Komisjoni paindlikule lähenemisele erinevate kandidaatriikide probleemidele. Fischler märkis kohtumisel, et põllumajanduse otsetoetuste maksmisel puudub EL ühispositsioon. Kõikidel kandidaatriikidele on kehtestatud üleminekuperiood, mille jooksul makstakse otsetoetusi alates 25%, mis aasta-aastalt suureneb. Osa EL liikmesriike on aga avaldanud arvamust, et otsetoetusi poleks üldse vaja maksta.

Riigikogu liige Andres Varik tõstis küsimuse, miks Eestile on üldse vaja põllumajanduses üleminekuperioodi. Kui seda ei kehtestataks, siis laheneksid nii mitmedki probleemid iseenesest. Fischler rõhutas, et kõikidele kandidaatriikidele on kehtestatud üleminekuperiood ja sellest tulenevalt ka otsetoetuste järk-järguline maksmine. Paindlikul lähenemisel on oma piirid ja seda aspekti tuleb arvestada - märkis Fischler.

Riigikogu liige Rainis Ruusamäe andis Franz Fischlerile üle maaelukomisjoni koostatud küsimustiku põllumajandusvaldkonna läbirääkimiste kohta, millele palus ka kirjalikku vastust. Fiscler juhtis tähelepanu, et läbirääkimistel võetakse aluseks teatud perioodi tootmismahtu, mitte aga tulevikupotentsiaali. Eesti esindajad tõstsid tänasel kohtumisel üles küsimuse kindlustunde loomisest meie põllumeestel. Kvootide kehtestamine on see näitaja, mis loob perspektiivitunde põllumajanduse ja maaelu arendamiseks., enamus Euroopa Liidu liikmeist on võimelised tootma rohkem kui täna.

Tunne Kelam tegi ettepaneku võtta Balti riikide põllumajandusküsimuste läbirääkimistel aluseks tootmismahtude määramisel hälbeindeksi arvestamaks Balti riikide aastakümnete jooksul pealesurutud olukorda ja sellest tulenevalt ümberhäälestumist praegusesse seisundisse. Kelami arvates oleks see veenev argument ka Euroopa Liidu liikmesriikidele selgitamaks Balti riikide põllumajanduse praeguse olukorra omapära.

Franz Fischler lubas tutvuda põhjalikult Euroopa Komisjonile eelmisel nädalal Eesti delegatsiooni poolt edastatud materjalidega ja vastata esitatud küsimustele kirjalikult.

Kohtumisel viibis ka Riigikogu aseesimees. EAK liige Peeter Kreitzberg.

18. september 2002
Riigikogu pressitalitus

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed kohtusid täna Eestis visiidil viibiva USA Kongressi raamatukogu juures tegutseva uurimisteenistuse USA-Euroopa välispoliitiliste suhete, NATO strateegiate ja NATO laienemise küsimuste spetsialisti Paul Gallise´ga.

P. Gallise sõnul varustab nende teenistus USA senaatoreid arutusele tulevaid teemasid puudutavate erapooletute memorandumi vormis materjalidega. Memorandumid valmistatakse ette eesmärgiga aidata kongressi liikmeil arutusel olevates küsimustes paremini orienteeruda ja sellest tulenevalt targemaid otsuseid vastu võtta. Tema Eesti visiidi eesmärgiks on veel kord enne Praha tippkohtumist anda sõltumatu ülevaade USA positsioonidest NATO laienemise suhtes.

Ka tänasel kohtumisel olid kõne all peamiselt NATO laienemise küsimused, kuna see teema on viimasel ajal USA kongressi liikmete hulgas laialdast käsitlemist leidnud. Külalisekspert andis Riigikogu liikmetele ülevaate uute kandidaatriikide NATO liikmeks võtmise otsustusprotsessi käigust USA kongressis enne ja pärast novembris toimuvat NATO tippkohtumist, samuti erinevate senaatorite gruppide nägemustest NATO laienemise osas. P. Gallise väitel tahavad senaatorid kursis olla kõikide kandidaatriikide vastuvõtmisel oluliseks peetavate küsimustega nagu sõjaline võimekus, arenguvõimelisus, demokraatia ja stabiilsus, avalikkuse toetus, aga ka suhted Euroopa Liiduga. Gallise arvates võib pärast uute kandidaatide ametlikku NATO-sse kutsumist toimuv ratifitseerimisprotsess kongressis pikaks kujuneda, kuna senaatorid võivad soovida iga kandidaatriigi puhul eraldi hääletust. Siiski ei soovita sellega venitada pikemalt kui 2003. aasta lõpuni. 

Kohtumine toimus Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna vahendusel ning sellest võtsid osa saatkonna kultuuri- ja pressiatashee Thomas Hodges, riigikaitsekomisjoni aseesimees Valve Kirsipuu ja liikmed Arvo Jaakson, Nelli Privalova, Enn Tarto, Toivo Tootsen ja Trivimi Velliste ning väliskomisjoni esimees Anti Liiv, aseesimees Ülo Nugis ja liige Mari-Ann Kelam.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

1.Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 16. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1160 SE). Eelnõu kohaselt väheneks alates 2003. aasta maksustamisperioodist üksikisiku tulumaksukoormus maksuvaba tulu suurenemise arvel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2.Mõõdukate fraktsiooni poolt 16. septembril algatatud äriseadustiku ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1161 SE). Eelnõus sisalduvad seadusmuudatused võimaldaksid aktsiaseltsidel vabatahtlikult otsustada oma aktsiate registreerimise Eesti Väärtpaberite Keskregistris ning tunnistaksid kehtetuks registrisse kandmata aktsiaseltside sundlõpetamist puudutavad sätted. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma kohtus täna Eestis visiidil viibiva Saksamaa Liitvabariigi Baieri Liidumaa Maapäeva toidu-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandusküsimustega tegeleva komisjoni delegatsiooniga. Delegatsiooni juhi, nimetatud komisjoni esimehe Friedrich Loscher-Frühwaldi sõnul on nende visiidi eesmärgiks tutvuda Balti riikide põllumajanduse hetkeseisuga seoses Baltimaade peatse liitumisega Euroopa Liiduga.

Eesti ja Saksamaa esindajate vahel toimus sisutihe vestlus. Lisaks ülevaatele kummagi maa põllumajandussaaduste tootmisest esitati teineteisele ka hulgaliselt lähitulevikku puudutavaid küsimusi.

Sakslasi huvitas eelkõige, millised on Eesti ootused ühinemisel Euroopa Liiduga. Ants Käärma selgitas Eesti seisukohti lähtuvalt põllumajandusega tegelevate inimeste soovidest ja nägemusest.

Sakslased esitasid küsimusi ka meie põllumajandusliku tooraine töötlemis- ja sellega seotult ka ekspordivõimaluste kohta, samuti toodete kvaliteedi kontrolli kohta.

Sakslaste väitel ei hakka Euroopa Liit tulevikus toetusi jagama mitte niivõrd põllumajandustootjatele, kuivõrd turismi ja väikeettevõtlusega tegelejatele, kes loovad maapiirkondadesse uusi töökohti. Külalised aga nõustusid Eesti-poolse nägemusega, mille kohaselt peaks põllumajandustootmist taastama sellises ulatuses, et oleks tagatud Eesti elanikkonna varustamine põhitoiduainetega.

Kohtumisel olid kõne all ka Eesti metsanduse küsimused, maaomandiga tekkida võivad probleemid Euroopa Liidu liikmena ja lambakasvatuse rakendamine maastikuhoolduses, aga ka uutele liikmesriikidele kehtestatavad üleminekuperioodid EL-s.

Kohtumise lõpus tõdeti ühiselt, et Euroopa Liitu kuuludes ei saa nn vanade ja uute liikmesriikide eksisteerima jääda kaht teineteisest erinevat põllumajanduse arengusuunda, vaid see peab kiiresti ühtseks muutuma.

Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimehed Toomas Savi, Janis Straume ja Arturas Paulauskas kohtusid täna Leedus Palangas arutamaks kolme Balti riigi parlamendi koostöö perspektiive. Keskseteks teemadeks olid parlamendipoolsed ettevalmistused Euroopa Liidu tippkohtumiseks Kopenhaagenis ja NATO tippkohtumiseks Prahas ning sellest tulenevad vajadused koordineerida parlamendi ees seisvate ülesannete lahendamist.

Riigikogu esimees Toomas Savi esines ettekandega Balti Assamblee (BA) raames tehtava koostöö tõhustamise teemal. Liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga kaasneb Riigikogu välissuhtluse aktiviseerumine ning piiratud ressursside tingimustes on väga oluline otsida senisest paremaid koostöövorme.

Oma ettekandes rõhutas Savi, et Balti Assamblee tegevus tuleb paremini siduda Balti Ministrite Nõukogu tööga. „Üleminek aastasele eesistumisele ja eesistumiste ajaline kooskõlastamine BA ja ministrite nõukogu vahel on esimeseks sammuks koostöö tõhustamise suunas," ütles ta. Riigikogu esimees tegi ettepanekuid BA organisatsioonilise struktuuri ümberkorraldamise osas, mis võimaldaks rahvusparlamentide erialakomisjonide tugevamal kaasamisel paindlikumalt moodustada töögruppe vastavalt esilekerkivatele probleemidele.

Regionaalsete teemade osas tuleks Savi sõnul tihendada koostööd Põhjamaade parlamentidega. Parlamentide tõhusama suhtlemise kindlustamiseks oleks vajalik üle minna e-assamblee põhimõtetele.

Spiikerid otsustasid pidada vajalikuks läbi viia infovahetust Euroopa Liidu referendumi ettevalmistustest, samuti tugevdada parlamentide koostööd NATO ja Euroopa Liidu liitumislepingute ratifitseerimise kiirendamiseks liikmesmaades.

Täna pärastlõunal külastati Nida piirikontrollipunkti ja looduskaitseala ning kohtuti Leedu peaministriga.

Riigikogu juhatus otsustas menetlusse võtta järgmised eelnõud:

Vabariigi Valitsuse poolt 11. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (1156 SE). 11. veebruaril 2002 kirjutasid Eesti ja Läti välisminister Riias alla 20. septembril 2001 parafeeritud uuele Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisele tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule, mis jõustumisel asendab praegu kehtiva Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu, mis kirjutati alla 14. mail 1993. Praegu kehtiv leping sisaldab erinevalt uuest lepingust lepinguosalistele riikidele tunduvalt soodsamaid sätteid kui tüüpleping, kuid Läti pool leidis, et Eesti saab kehtiva lepingu ning tulumaksuseaduse koosmõjus rohkem soodustusi kui Läti ning taotles uue lepingu sõlmimist, millega Eesti pool nõustus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud elektrituru seaduse eelnõu (1157 SE). Käesolev eelnõu reguleerib elektrivaldkonda sügavuti ning lähtuvalt Euroopa Liidu elektri siseturu reeglitest. Eelnõu eesmärgiks on luua regulatsioon elektriturule, mis tagaks Eesti tarbijate stabiilse varustamise kvaliteedi- ja keskkonnanõuetele vastava elektrienergiaga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud maagasi ja kaugkütte seaduse eelnõu (1158 SE). Maagaasi ja kaugkütte seaduse eelnõu reguleerib maagaasi (edaspidi gaasi) võrgu kaudu edastamise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi siseturul ja gaasi importi ning soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Valitsuse poolt 12. septembril algatatud vedelkütuse seaduse eelnõu (1159 SE). Eelnõu sätestab vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus edastas siseminister Ain Seppikule Riigikogu liikmete Aimar Altosaare ja Jaan Leppiku poolt 12. septembril esitatud arupärimise Aivar Pohlaku, Jüri Mõisa ja Liisa Pakosta vastu algatatavate võimalike kriminaalasjade kohta.

Riigikogu juhatus edastas siseminister Ain Seppikule Riigikogu liikmete Kalev Kotkase ja Vootele Hanseni poolt 11. septembril esitatud arupärimise k.a. juulis toimunud kuuajalise liiklusoperatsiooni kohta, kus üheks liiklusohutuse tagamise prioriteediks kuulutati ebakainete juhtide eemaldamine liiklusest. Arupärijad soovivad teada, millist karistuspoliitikat purjus liiklejate ohjamiseks rakendati, milline on tabatud ebakaineid juhte puudutav statistika käesoleval ja varasemal perioodil, kuidas suunatakse edaspidi võitlust purjus juhtidega ning kas operatsioon andis soovitud tulemuse.

Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna Riigikogu kunstisaalis järjekordse kunstinäituse. Seekord eksponeerivad oma loomingut noored kunstnikud Laurentsius (sünd. 1969, kodanikunimega Lauri Sillak) ja Tommy (sünd. 1972, kodanikunimega Toomas Tõnissoo). Vastavatud portreenäitusel üritavad kunstnikud uuesti tervikuks liita teatud liine oma "soolokarjäärist" - nimelt koosneb komplekt eranditult portreedest. Laurentsiuselt on väljas sari "Näod". Tommy esitab veidras etnofuturistlikus laadis nelja seitsmekaupa rühmitatud grupiportreed, mille kangelased oleksid otsekui "Sõrmuste Vennaskonna" tegelased.

Kunstnike ühisprojektiks on kaks peegelpildis maali ("kaks maali kahele Eestile?") president Arnold Rüütlist - seega on tandem Tommy & Laurentsius võtnud endale austava ülesande taaselustada paraadportree naasmist "kõrgesse" kunsti.

Näituse avamisel esines sõnavõtuga ka Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken.

Taustinformatsioon:

Tommy ja Laurentsius tulid Eesti kunstipilti tandemina 1990-ndate teisel poolel. Nende hõbetatud tapeedile ja teibiga kokkuklapitud jõupaberile maalitud hiigelformaadis teosed said ülipopulaarseks. Kunstnike terav pilk varakapitalistliku ühiskonna pahede, hirmude, ulmade ja unistuste kokkumiksimisel osundas sõnapaarile "Kaks Eestit" hoopis enne, kui ühiskonnateadlased sellega välja tulid. 1990-ndate lõpul tandem lagunes (nende viimane edukas ühisekspositsioon kandis paljutähenduslikku nime "Teel Toompeale"), Laurentsiuse koostööpartneriks sai Leedu päritoluga skulptor ja installatsioonikunstnik Anna Daniela Saaliste (kunstnikunimega A.D.) ja Tommy uueks koostööpartneriks Kadri Kangilaski.

Mõlemad kunstnikud on koos esindanud Eestit olulisel rahvusvahelisel näitustel Art Genda Kopenhaagenis, Laurentsiusel on olnud soolonäitus Viinis. Laurentsiuse&A.D. seni suurim välisprojekt on olnud retrospektiivnäitus Turu Kunstimuuseumis 2000. a.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Isamaaliidu fraktsiooni poolt 9. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1151 SE). Eelnõu näeb ette erakondade avatud üleriigilistele nimekirjadele üleminekut. Erakonna üleriigilises nimekirjas reastatakse erakonna kandidaadid ümber vastavalt paremale protsenditulemusele, mis arvutatakse kandidaadile antud häälte arvu jagamisel vastava piirkonna lihtkvoodiga ning saadud tulemuse korrutamisel arvuga 100.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2.Isamaaliidu fraktsiooni poolt 9. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (1152 SE). Eelnõu eesmärk on keelata Eestis seadusandliku riigivõimu teostamine Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure endistel ja praegustel teenistujatel ja agentidel, samuti isikutel, kes on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3.Rahanduskomisjoni poolt 9. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseisu muutmine" eelnõu (1153 OE). Vastavalt hasartmängumaksu seadusele moodustab Riigikogu üheksaliikmelise nõukogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget ja Haridusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad. Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku teha muudatused nõukogu koosseisus ning nimetada seoses Sotsiaalministeeriumi kantsleri Hannes Danilovi tööleasumisega Eesti Haigekassa juhatuse esimehe ametikohale tema asemel nõukogu liikmeks Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 10. septembril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning toote ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1154 SE). Eelnõus täpsustuvad töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, järelevalve ja vaidemenetluse kord ning vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Uus regulatsioon peaks kõrvaldama probleemid, mis on ilmnenud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendamisel.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5.Riigikogu liikme Tiit Toomsalu poolt 10. septembril algatatud kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute represseerimise kohta §-de 2 ja 3 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse §-de 10, 24 ja 28 täiendamise seaduse eelnõu (1155 SE). Seaduse ülesandeks on riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvides 10,24 ja 28 sisalduvate soodustuste tagamine kõigile lapsena represseeritud Eesti Vabariigi kodanikele, sealhulgas neile, kes sündisid kinnipidamiskohtades või asumisel.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

* * *

Riigikogu juhatus otsustas edastada Riigikogu liikmete Lauri Vahtre, Mart Nuti ja Mart Laari 9. septembril esitatud arupärimise peaminister Siim Kallasele. Arupärijad soovivad teada saada arvamust võimukoalitsiooni osapoole seisukohtade kohta. Riigikogu liikmete Jaanus Männiku, Janno Reiljani ja Mai Treiali 9. septembril esitatud arupärimine edastati peaminister Siim Kallasele ja riigikontrolörile. Arupärijad soovivad saada teavet maksumaksja raha eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kohta.

Täna toimus Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni istung. Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi Eesti Kodanikeühenduste kontaktgrupi liikmed Mall Hellam, Agu Laius ja Randel Länts tutvustasid komisjoni liikmetele kontaktgrupi senist tegevust. Kontaktgrupi tegevuse eesmärkideks on arutada Euroopa tuleviku ning konvendiga seonduvat temaatikat, kujundada ja sõnastada positsioone konvendi põhiküsimustes, valgustada kodanikeühenduste kaudu rahvast. Kontaktgrupi liikmed informeerid EAK liikmeid interneti vahendusel toimunud esmase arutelu tulemustest. Tunne Kelam märkis, et EAK liikmed ning eriti konvendi liikmed peaksid tihedamalt suhtlema kontaktgrupiga. Mall Hellam tänas senise koostöö eest konvendi liikmeid, kes osalesid kontaktgrupi 3. septembri istungil ning tutvustasid konvendis toimuvate arutelude sisu.

Taani suursaadik Jørgen Munk Rasmussen tutvustas komisjoni liikmetele Taani eesistumise prioriteete, millest olulisim on EL laienemine. Taani soovib eesistujamaana lõpetada läbirääkimised 10 kandidaatriigiga Kopenhaageni tippkohtumise ajaks. Suursaadik märkis, et Taani püüab septembris sulgeda teemad, mis ei ole seotud eelarveprobleemidega. Eestil on avatud veel vaid kaks peatükki: põllumajandus ja eelarve. Taani eesistumise ajal arutatakse ka ühtset põllumajanduspoliitikat, Taani on väljendanud, et põllumajanduspoliitika arutelu ei tohi segada liitumisprotsessi lõpuleviimist. Tunne Kelam tõstis Taani suursaadiku ees üles küsimuse piimakvoodi kohta, mis on põllumajandusküsimuste läbirääkimistel Eestile võtmelise tähtsusega. Suursaadiku sõnul tuleb selle teema puhul olla realistlik. Rasmussen märkis, et Euroopa Komisjon on väljendanud valmidust leida kompromiss piimakvoodi osas kõigi Balti riikidega, sest suhtutakse mõistvalt tõsiasja, et Venemaa majanduskriis vähendas tootmistaset 1990-ndate aastate teisel poolel.

Täna avas Riigikogu esimees Toomas Savi Toompea lossis näituse "Riigikogu hoone 80", mis tutvustab 80-aastase ehitise loomislugu. Näitust avades märkis Toomas Savi, et iga päev selles hoones tööl käies märkame harva, et tegelikult "elame" muuseumis. Riigikogu esimehe sõnu kinnitas ka kunstiteadlane Mart Kalm, kes avaldas arvamust, et Eesti parlamendil on hoonega vedanud. Mart Kalmu sõnul kuulub nimetatud ehitis väga tugeva avaliku kontrolli all oleva hooneliigi hulka, nii et isepäiselt on siin arhitektuuriliselt midagi väga raske muuta. M. Kalm, kes on näituse teksti autor, avaldas tunnustust Riigikogu Kantseleile, kes on osanud seda maja arhitektuuriliselt kõrgelt hinnata ja taolisi näitusi korraldab. Kalm usub, et see maja suudab pakkuda arhitektuuriajaloolastele ainet mitmeks doktoritööks.

Arhitektuurimuuseumi kui näituse ühe korraldaja esindaja lausus oma tervitussõnavõtus, et väljapandud arhitektuurialased joonised ja dokumentatsioon on nende muuseumi üks suuremaid alakogusid.

1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariigi parlamendihoone rajati 1920-22 noorte arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti järgi.

Ekspressionistlikus stiilis rajatud parlamendihoone on omasuguste seas ainulaadne. Näitusel võibki lähemalt tutvuda Riigikogu hoone põnevamate detailidega. Väljas on originaalid fassaadi kavanditest, hoone läbilõigetest, mööblijoonistest. Fotodelt võib lähemalt uudistada geomeetrilise kujundusega betoonlagesid.

Väljapaneku kujundasid Inga Raukas ja Toomas Tammis Arhitektuuriagentuurist.

Näitus valmis Riigikogu Kantselei koostöös Arhitektuurimuuseumiga ning jääb avatuks kuni 15. oktoobrini.

Toomas Savi tutvustas külalistele ka äsjavalminud eesti- ja inglisekeelset Toompea lossi arhitektuuri käsitlevat väikeformaadis broðüüri Peeter Säre fotode ja Jaagup Roometi joonistustega. Väljaande on kujundanud Martin Pedanik.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President!
Härra Peaminister!
Teie Ekstsellentsid!
Armsad kolleegid!

Tere tulemast tööle!
Taas oleme millegi alguses ja samas selle hooaja eripära arvestades ka lõpus. Meie kevadistungjärk lõpeb juba veebruaris, uute Riigikogu valimiste künnisel.

Algaval nädalal saab Eesti Vabariigi parlamendi kodu, see hoone siin, kaheksakümne aastaseks. 12. septembril 1922. aastal, südapäeval, avaldas Riigikogu tolleaegne esimees Juhan Kukk veendumust, et "see ehitus Eesti Vabariigis esimese ajajärgu kõige monumentaalsemaks märgiks jääb". Läbi aegade ja katsumuste on see veendumus paika pidanud. Kahe arhitekti, Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandatud hoone koos selle saaliga, kus me teeme oma kõige otsustavamat tööd, püsib jäädavalt. Mõlemad olid siis noored mehed, alla neljakümne. Tahaksin omalt poolt uskuda, et meie maja projekteerijate nooruslikkus kandub alati üle ka neile, kes siin tööd teevad.

Armsad töökaaslased!
Meie kell tiksub ja selles saalis aeg loeb. Meie praegusel koosseisul, IX Riigikogul, on kasutada veel 64 täiskogu istungipäeva ning seda ajal, kus kõik peavad hakkama valima. Demokraatia on valik ja nimelt intensiivne valik, sest otsustatakse inimeste üle nende endi keskel nende endi hulgast. Meid siin vaadatakse nagu eeskuju ja järelikult on tähtis, kuidas meie valime oma otsuseid, mismoodi meie oma tööd teeme. Inimeste nõudlikkus Eesti riigi suhtes on kasvanud ja peabki kasvama. Seepärast ma ei usu, et kellelegi meist meeldiks olukord, kus me arutame siin elutähtsaid küsimusi, kuid ei kuule selget põhimõttelist juttu. Kahtlemata on iga erakond ja iga fraktsioon väga praktiline struktuur. Kuid nõndasamuti on iga erakond ka väga põhimõtteline süsteem, teatud ideede kehastus. Meil tuleb oma seisukohad välja öelda ja kui me pärime aru, siis mitte viisakusest, vaid selleks, et aru saada ja selgust tuua. Meie kodukord peab saama paremaks ja seda tööd saame teha ainult meie. Panen selle meile südamele eriti seepärast, et kui me käituksime suvaliselt, siis see kajastub ka meie otsustes ja võib olla nakkav. Meil on kaks kogemust. Esimene oli kindralleitnant Johannes Kerdi vabastamine Eesti Vabariigi kaitseväe juhataja kohalt aastal 2000 ja teine on riigikontrolör Juhan Partsi teade enda lahkumisest oma kohalt enne kui meie oleme nii otsustanud. Tagantjärele nõustumine tähendab leppimist olukorraga, seega meie otsustusõiguse äraandmist.

Head kolleegid!
Me ei otsusta siin ainult oma asju, me lahendame küsimusi, mis võivad puudutada tervet maailma Euroopast alates. Eesti riik on pürgimas Euroopa Liitu ning vastava otsuse korral hakkame kasutama Euroopa Liidu liikme õigusi ja täitma kohustusi. Selline poliitiline otsus tuleb vormistada ka õiguslikult ning seepärast esitasid 74 Riigikogu liiget kevadel põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis on läbinud Riigikogus ka esimese lugemise.

Muidugi tuleb enne selle eelnõu vastuvõtmist meil lõpuni vaielda põhiseaduslikud vaidlused, näiteks põhiseaduse 1. paragrahvi ümber, milles sätestatakse Eesti suveräänsus. Nii Euroopa Liidu pooldajad kui ka liitumise vastased näevad selles olulist takistust meie liitumisel Euroopa Liiduga. Ühed katsuvad sellest mööda minna, teised jälle seda ära kasutada. Arvan, et see eeldus on mõlemal juhul vale. Paragrahv 1 fikseerib vaid selle, et eesti rahva riiklik enesemääratlus on võõrandumatu põhimõtteliselt ja säilib läbi mistahes väliste liitude. Olime juriidiliselt alles okupatsioonirežiimide all, seda enam jääme suveräänseiks liidus, millesse astume vabatahtlikult.

Suveräänsuse vana ja absolutistlik mõiste olid omal kohal 19. sajandi keskel, kui toimusid Euroopa rahvuslikud revolutsioonid. Ta võis sobida meile ka rõhutamaks meie iseseisvustaotlusi Nõukogude Liidu vastu. Aga tänapäeval, kus piirid ähmastuvad, kus rahvaste ühiselu süveneb, kus kaovad rahvuslikud barjäärid kaubanduses, informatsioonis, hariduses, poliitikas, kaob ka vana arusaam suveräniteedist. Nii, nagu me ei saa tagasi Kõrboja, Vargamäe ja Ülesoo talusid, nii ei saa me tagasi ärkamisaegset ideoloogiat ja poliitikat. Mis aga ei tähenda, nagu ei väärtustaks me poliitilise elu põhilisi aluseid ja nende hulgas olulisimat: eesti rahva õigust ja tahet poliitilisele eksistentsile ja riiklikule iseseisvusele.

Euroopa Liit ei ole meie suveräänsuse piirang ega asendus, vaid ta ongi meie suveräänsus 21. sajandi mõttes. Meie astumist Euroopa Liitu võib vaadelda ka kui paragrahvis 1 sisalduva ideoloogia senisest veelgi paremat teostamist. Praeguse põhiseadusliku debati põhiline sisu peaks olema hoopis see, kuidas tagada Riigikogu kontroll Euroopa Liidu mõju üle Eesti territooriumil ja tagada rahvale võimalus jälgida sedagi, et meie riik saaks teostada neid põhilisi huve, mille kaitsmiseks põhiseadus ongi loodud.

Daamid ja härrad!
Kahe päeva pärast möödub aasta terroriaktist Ameerika Ühendriikide südames. Terror ei tohi olla lubatav mitte kuskil ja seepärast leinab eestlane, kes oma ajaloost teab, mida tähendab korduv küüditamine, enesestmõistetavalt kõiki selle terroriakti ohvreid. Me taunime vägivalda, me ei saa sellega leppida ja olgem siis solidaarsed nendega, kes on valmis ühiseks tegutsemiseks terrorismi vastu.

Ja lõpetuseks,
Oma tervituses I Riigikogule 80 aasta eest viitas toonane riigivanem Konstantin Päts saali sissepääsu lähedal müüritud kahele ajaloolisele reljeefile, stiliseeritud karuohakale ja primitiivsele viinamarjaornamendile, ning kutsus rahvaesindajaid meeles pidama, et "on ka nende teha see, kas sellel maal ohakad või viinamarjad kasvavad".

Head kolleegid!
Sellel kujundil on täna samasugune vastutusele kutsuv jõud, nagu esitas selle omaaegsele Riigikogule meie esimene president. Kasutagem siis väärikalt igat meile antud päeva, ja hoolitsegem selle eest, et viinamarjad ikka magusad oleksid.

Jõudu tööle!

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud seaduse "Riigi 2002. aasta teine lisaeelarve" eelnõu (1140 SE). Lisaeelarve maht on 788 miljonit krooni.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1141 SE). Valitsuse määruse sätted kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise põhitingimuste korra kohta pannakse kirja seadusesse ning valitsuse määruse aluseks olev volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Samuti on ettenähtud vastavate toimingute riigilõivumäära vähendamine.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3,Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 1997. aasta 15.-17. septembril Montrealis tehtud paranduste ratifitseerimise seaduse eelnõu (1142 SE). Seaduse rakendamine võimaldab Eestil paremini täita rahvusvahelisi nõudeid, mis tulenevad osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist, ning aitab ühtlustada Euroopa Liidu ja Eesti õigusakte.
Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1143 SE). Eelnõu üheks ja kõige olulisemaks eesmärgiks on ühtlustada autoriõiguse seaduse lepinguliste suhete normid võlaõigusseaduse vastava regulatsiooniga ning säilitada autoriõiguse iseloomust tulenevalt vajalikud erinormid autoriõiguse seaduses.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

5.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1144 SE). Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni eesmärgiks on edendada riikide ja organisatsioonide vahelist koostööd rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse tõhusamaks ärahoidmiseks. Konventsiooniga soovitakse luua ühtne õigusruum erinevatele riikidele organiseeritud kuritegevusega võitlemisel viies miinimumini senini eksisteerinud erinevused riikide siseriiklikus õiguses, mis on varem osutunud koostööd pärssivaks.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

6.Vabariigi Valitsuse poolt 2002. aasta 3. septembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (1145 SE). Eelnõu eesmärgiks on täiendada nende reisidokumentide loetelu, mida Eesti tunnustab piiriületuseks, ja laiendada isikute ringi, kellele antakse diplomaatiline pass ja missugused lisatingimused peavad olema täidetud nimetatud dokumendi väljastamisel.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Liitlasvägede Atlandi Ülemjuhataja staabi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi rahvusvahelise ühisõppuse "Cooperative Support 2002" kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (1146 SE). 2002. a. oktoobris toimub Eestis NATO/PfP tagalaalane staabiõppus koondnimetusega "Cooperative Support 2002". Õppuse eduka korraldamise huvides on EV Kaitsejõudude Peastaabi ja NATO Liitlasvägede Atlandi Ülemjuhataja Staabi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum. Memorandumi artikli 2 kohaselt on selle eesmärgiks sätestada õppuse läbiviimiseks vajalikud põhimõtted ja protseduurid. Muuhulgas sätestatakse poolte õigused ja kohustused õppuste läbiviimise ajal, sealhulgas jurisdiktsiooni, finantsküsimuste, võõrustajariigi toetuse jms. seonduv.
Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

8.Vabariigi Valitsuse poolt 3. septembril algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1147 SE). Eelnõu näeb ette Konkurentsiametile kohtueelse uurimisasutuse õiguste andmise. Kuna Euroopa Komisjon on seoses karistusseadustiku jõustumisega tõstatanud ka konkurentsirikkumiste eest määratavate karistuste ühtlustamise küsimuse, siis tehakse ettepanek muuta ka karistusseadustikku karistusmäärade osas.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

9.Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 3. septembril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (1148 SE). Eelnõuga soovitatakse lisada riiklike tähtpäevade hulka 1. september - teadmiste päev.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

10.Riigikogu juhatuse poolt 3. septembril algatatud Riigikogu otsuse "Juhan Partsi riigikontrolöri ametist vabastamine" eelnõu (1149 OE). Riigikontrolöri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine kuulub Riigikogu pädevusse. Ettepaneku teeb president.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

11.Mõõdukate fraktsiooni poolt 3. septembril algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (1150 SE). Eelnõu on algatatud Eesti Kultuurkapitali majandustegevuse ja juhtimise seni väga üldsõnalise ja puuduliku regulatsiooni täiendamiseks. Eelnõus on täiendavalt sätestatud piirangud Kultuurkapitali põhikapitali investeeringuteks ning põhjalikumalt kirja pandud Kultuurkapitali juhtorganite pädevus ja vastutus.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

* * *

Riigikogu liikmete Aimar Altosaare, Andres Herkeli ja Kadri Jäätma 3. septembril peaminister Siim Kallasele esitatud arupärimine otsustati edastada adressaadile. Arupärijad soovivad teada peaministri hinnangut varem kriminaalkorras karistatud endise KGB-lase Valdek Lansi kandideerimise kohta Narva volikokku.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed eesotsas Tiit Tammsaarega kohtusid täna Toompeal Eestis kahepäevasel külaskäigul viibiva Soome parlamendi kaitsekomitee delegatsiooni liikmetega. Delegatsiooni juhib komitee esimees Ilkka Kanerva.

Kohtumisel käsitleti Eesti kaitseväe tegevust NATO liikmelisuse taotlemisel, territoriaalkaitse korraldamist ja kaitseväe üldiseks arendamiseks astutud praktilisi samme.

Tiit Tammsaar märkis ära senise tiheda koostöö kahe riigi parlamentide komisjonide vahel enam kui kümne aasta jooksul. Mõlemad pooled konstateerisid, et koostöö on olnud tulemuslik mitte ainult komisjonide tasandil vaid ka riikide tasandil tervikuna. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees märkis tunnustavalt ära Soome riigi abi Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel. Viljakat koostööd soovitakse kindlasti jätkata ka pärast Eesti võimalikku liitumist NATOga.

Kohtumisel käsitleti ka suhteid mõlema riigi ühise idanaabriga. Mõlema riigi komisjonide liikmed konstateerisid, et sellel kevadel tihenenud koostöö NATO-Venemaa lepingu näol on igati tervitatav. Komisjonide liikmed leidsid, et NATO ja Venemaa leping ning Euroopa Liidu koostöö "Partnerlus rahu nimel" raames on julgeolekut ja stabiilsust tagav vahend Euroopas.

Soome parlamendi kaitsekomitee delegatsiooni liikmed kohtusid kaitseminister Sven Mikseri ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga. Samuti tutvuti ka Üksik- Vahipataljoni tegevusega.

Euroopa asjade komisjon eesotsas Tunne Kelamiga arutas ELga peetavate läbirääkimiste hetkeseisu. Välisminister Kristiina Ojuland käsitles konkurentsipeatüki ning maksustamise ja energeetika peatüki kooskõlastamisel olevaid küsimusi, samuti käesoleva aasta teise poole läbirääkimiste ajakava. Välisminister informeeris ka valitsuse tegevusest ELga seotud seaduste ettevalmistamisel. Ojuland rõhutas, et läbirääkimiste aasta lõpu ajakava kujuneb väga tihedaks. Ees seisavad olulised läbirääkimised põllumajanduspeatüki raames. Nimetatud küsimuses on Eestis pingeline sisepoliitiline olukord, mille lahendamiseks on vaja erinevate poliitiliste jõudude koostööd, et arutada läbi võimalikud käitumismudelid.

Tunne Kelam märkis, et lähema pooleteise kuu jooksul on vaja valitsusel ja Riigikogul teha tihedat koostööd, et vahetada informatsiooni ja kujundada poliitiliste jõudude ühised seisukohad sõlmküsimustes. Kelami arvates ei tohiks euroläbirääkimistega seotud küsimusi tuua kohalike valimistega seotud poliitilisse võitlusse ega vastandada eelmist ja praegust valitsust selles küsimuses. EAK esimees tegi ettepaneku lülitada iga komisjoni istungi päevakorda valitsuse esindaja informatsioon euroläbirääkimiste asjus.

Istungil arutati ka EAK ja maaelukomisjoni liikmete eesseisvat kohtumist Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Franz Fischleriga. Kohtumine on planeeritud 18. septembrile kell 9.00. Kohtumise ettevalmistamiseks on kavas korraldada poliitiliste jõudude ümarlaud.