Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam kohtus täna Soome välisministri Erkki Tuomiojaga. Kohtumisel käsitleti Euroopa Liidu laienemise ja Euroopa Tuleviku Konvendi tööga seonduvaid küsimusi.

Vahetati mõtteid rahvusparlamentide rolli üle laienevas Euroopa Liidus. Nii Kelam kui ka Tuomioja leidsid, et on vaja luua tingimused rahvusparlamentide rolli tugevdamiseks, et tagada kontroll valitsuste tegevuse üle. Kohtumise käigus vahetati mõtteid, kuidas korraldada Eesti ja Soome parlamentide koostööd viimasel otsustaval etapil enne liitumislepingu sõlmimist. Tunne Kelami arvates oleks otstarbekas korraldada regulaarseid kohtumisi kahe naaberriigi parlamentide vastavate komisjonide vahel. Laiemas plaanis oleks aga optimaalne variant Põhjamaade ja Baltimaade parlamentide vastavate komisjonide kohtumised. Nii Kelam kui ka Tuomioja toetasid omavahelise tiheda koostöö mõtet.

Tunne Kelam informeeris Soome välisministrit Riigikogu EAK komisjoni tegevusest, samuti poliitiliste jõudude omavahelisest koostööst ELga seotud probleemide arutamisel.

Riigikogu juhatus otsustas määrata uued juhtivkomisjonid kahele eelnõule.Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1138 SE) uueks juhtivkomisjoniks on väliskomisjon ja Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Riikliku turismi arengukava aastateks 2002 - 2005 kinnitamine" eelnõul (1117 OE) majanduskomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul kokku Toompea lossi istungisaali Riigikogu erakorralise istungjärgu teisipäeval 3. septembril algusega kell 11.00 järgmise päevakorraga:

1.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1101 SE) teine lugemine. Ettekandja keskkonnaminister Heiki Kranich.

2.Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise ja Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamise seaduse eelnõu (1122 SE) esimene lugemine. Ettekandja rahandusminister Harri Õunapuu.

3.Välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1138 SE) esimene lugemine. Ettekandja välisminister Kristiina Ojuland.

Lugupeetud Vabariigi President,
austatud 20. augusti klubi liikmed,
daamid ja härrad!

Iga päev tööle tulles mööduvad Riigikogu liikmed kivirahnust, millele on kirjutatud vaid kuupäev - 20. august 1991. Rohkem pole sellele kivile kirjutatud ja polegi vaja, sest see kuupäev ütleb meile kõik. See kivi on Eesti iseseisvuse taastamise nurgakivi.

Teie, kes te 11 aastat tagasi kinnitasite Eesti riiklikku iseseisvust, olete selle nurgakivi panijad. Teie otsus oli sillapeaks, kust Eesti hakkas riigina edasi minema. Tänu teie ettenägelikkusele seisame me Euroopa Liidu ja NATO lävepakul, tänu teie tehtud otsusele on riik kindlal alusmüüril.

Kui ma teid siin Toompeal kõnetan, siis mõttes kõnetan ma kogu Eesti rahvast, kelle vabaduseiha ja kauaaegne võitlus iseseisvuse eest on meid taas siia kokku toonud. Teie 69 häält riikliku iseseisvuse taastamise otsusele said toetuda vaid nende sadade tuhandete inimeste tahtele, kes olid valmis oma peret, taastärkavat riiki ja demokraatiat kaitsma. See tahe avaldus niisugustes võimsates rahvaliikumistes nagu Rahvarinne ja Kodanike Komiteed, aga ka Balti ketis, referendumites, arvukates loosungites ja sinimustvalgetes, milles kõigis oli näha üks eesmärk - Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine.

Armsad sõbrad! Kuigi ÜN 20. augusti 1991 otsuses Eesti riiklikust iseseisvusest on kõigest kolm punkti, on need niivõrd olulised ja kaugelenägevad, et meenutan neid siinkohal uuesti. Esimeses punktis seisab koos kinnitusega iseseisvusest ka taotlus diplomaatiliste suhete taastamisest. Tänaseks oleme taastanud diplomaatilised suhted 116 riigiga. Teiseks otsustasite põhiseaduse väljatöötamiseks moodustada ÜN ja Eesti Kongressi toel Põhiseaduse Assamblee. Alles hiljuti tähistasime põhiseaduse 10. aastapäeva ning mul on rõõm tõdeda, et 20. augusti klubi liikmeist on tervelt 21 ka Põhiseaduse Assamblee liikmed. Kolmandaks nägite ette parlamendivalimiste läbiviimise 1992. aasta jooksul. 5. oktoobril tähistame juba 10 aasta möödumist sellest päevast, kui Riigikogu sai pärast enam kui poole sajandi pikkust vaheaega taas kokku tulla.

Tahan teile kinnitada, et parlamendi kolm viimast koosseisu, millest kahe viimase esimees olen olnud, on teie alustatut väärikalt jätkanud. Seaduste tegemine ja vastuvõtmine käib kindlal sammul, uue väärika vahetuse X Riigikogu näol valib rahvas tuleva aasta märtsis. Enne seda toimuvad juba kahe kuu pärast kohalike omavalitsuste valimised. Et uue valimisseaduse järgi parlamendiliikmed enam 2005. aastast kohalike volikogude tööst osa võtta ei saa, siis avardab see meie poliitilist maastikku ning aitab meil veelgi rohkem süveneda Riigikogu töösse. Ma ise ei kandideeri juba eelolevatel kohalikel valimistel ning kutsun seda eeskuju järgima ka teisi Riigikogu liikmeid.

Lugupeetud 20. augusti klubi liikmed! Olen teid juba toonud kõikidele Eesti järgmistele parlamentidele eeskujuks kui Taastav Kogu. Teie rikkalik ja väärikas kogemustepagas lubab mul teilt täna loota mitte ainult minevikumälestusi, vaid ka teie ettepanekuid lõpetavale ja uuele parlamendile, kuidas võtta vastu seadusi nii, et need püsiksid sama kindlalt kui mainitud kaljurahn Toompea jalamil. Nii koos saaksime me järjest tugevdada vundamenti, mille te oma 20. augusti otsusega rajasite.

Tänan teid tulemast oma suure teo sünnipaika.

Riigikogu esimees Toomas Savi tervitas täna enne keskpäeva Toompea lossi esisel platsil rahvast taasiseseisvumispäeva 11. aastapäeva puhul. Vabariigi President Arnold Rüütel ja Ingrid Rüütel ning Riigikogu esimees õnnitlesid kokkutulnuid ja vestlesid Toompeale kogunenud inimestega. Ligi tunniajalise vabaõhukontserdiga esines Kaitseväe orkester.

Kell 12 algas Valges saalis 20. augusti klubi pidulik koosolek. Riigikogu esimees tervitas klubi liikmeid ja õnnitles neid tähtpäeva puhul. Toomas Savi ütles: "Kuigi Ülemnõukogu 20. augusti 1991 otsuses Eesti riiklikust iseseisvusest on kõigest kolm punkti, on need niivõrd olulised ja kaugelenägevad, et meenutan neid siinkohal uuesti. Esimeses punktis seisab koos kinnitusega iseseisvusest ka taotlus diplomaatiliste suhete taastamisest. Tänaseks oleme taastanud diplomaatilised suhted 116 riigiga. Teiseks otsustasite põhiseaduse väljatöötamiseks moodustada ÜN ja Eesti Kongressi toel Põhiseaduse Assamblee. Alles hiljuti, 28. juunil, tähistasime põhiseaduse 10. aastapäeva ning mul on rõõm tõdeda, et 20. augusti klubi liikmeist on tervelt 21 ka Põhiseaduse Assamblee liikmed. Kolmandaks nägite te ette parlamendivalimiste läbiviimise 1992. aasta jooksul. 5. oktoobril tähistame juba 10 aasta möödumist sellest päevast, kui Riigikogu sai pärast enam kui poole sajandi pikkust vaheaega taas kokku tulla. Tahan teile kinnitada, et parlamendi kolm viimast koosseisu, millest kahe viimase esimees olen olnud, on teie alustatut väärikalt jätkanud."

Pidulikul koosolekul esines kõnega Vabariigi President Arnold Rüütel, kes soovis, et "tänasel päeval, kus minevik, olevik ja tulevik sõlmitakse üheks tervikuks, mõtleksime rohkem sellele algsele ja põhilisele, mis meid ühendab. Sest eristavat on hoopis kergem tabada kui ühtset. Iga puu juured saavad kokku puu tüves. Tehkem siis kõik endast olenev, et Eesti tüvi peaks vastu tuultele ja tormidele."

Pidulikul koosolekul esinesid tollane Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ja 20. augusti klubi president Rein Järlik.

Teisipäeval, 20. augustil möödub 11 aastat Eesti taasiseseisvumisest.

Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar kohtus täna Eestis kahepäevasel visiidil viibiva Türgi kaitseministri Sabahattin Çakmakoglu ja teda saatva delegatsiooniga.

Kohtumisel kõneldi NATO ja Euroopa Liidu laienemisprotsessist ning kahe riigi vahelistest suhetest.

Türgi kaitseminiser kinnitas Türgi jätkuvat toetust Eesti ja teiste Balti riikide NATO liikmeks saamisele. Ta tunnustas Eesti jõupingutusi NATO liikmelisuse poole liikumisel. "Eesti on tõestanud oma võimekust erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides ja operatsioonides," lausus Çakmakoglu.
T. Tammsaar tänas Türgit toetuse eest ja avaldas tunnustust Türgi delegatsiooni tööle NATO Parlamentaarses Assamblees.

Ühiselt nenditi vajadust riikidevahelisi suhteid veelgi süvendada, kaitsealaseks koostööks loob hea aluse homme sõlmitav raamleping. Kaitseminister sõnas, et Türgi on ka edaspidi valmis oma kogemusi jagama, samuti avaldas ta lootust, et jätkub koostöö ametnike koolitamisel.

Kõneldi ka Euroopa Liidu ja NATO koostööst kaitse ja julgeolekuküsimustes.