Vabariigi Valimiskomisjon jätkab ettevalmistusi käesoleva aasta 20. oktoobril toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. Täna, 31. mail toimunud koosolekul võttis Vabariigi Valimiskomisjon vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks määrused hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra ning kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise korra kohta, samuti nendega seotud määrused vastavate valimisdokumentide vormide kohta.

Määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval, arvates Riigi Teatajas avaldamisest.

Valimisseaduse uus redaktsioon võeti Riigikogus vastu selle aasta 27. märtsil. Seaduse täitmiseks ja valimise praktiliseks korraldamiseks kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon vastavalt valimisseadusele määrusi.

Oma tänasel koosolekul kiitis Vabariigi Valimiskomisjon heaks ka komisjoni 2003. aasta eelarve projekti, mis esitatakse Rahandusministeeriumile. Et järgmisel aastal toimuvad Riigikogu valimised, võib seda piltlikult nimetada ka Riigikogu valimiste eelarve projektiks.

Sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius kohtus täna Bundestagi perekonna-, seenioride-, naiste ja noorsooküsimustega tegeleva komisjoni 5-liikmelise delegatsiooniga, mida juhtis Anni Brandt-Elsweier.

T. Vilosius tutvustas Bundestagi delegatsioonile Riigikogu tööd ja töökorraldust ning andis ülevaate sotsiaalkomisjoni pädevuses olevatest töövaldkondadest ja olulisematest hetkel Riigikogu menetluses olevatest eelnõudest.

Külalised tundsid huvi soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu (927 SE) vastu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.

T. Vilosios tutvustas Saksa parlamendiliikmetele Eesti perepoliitikat, sotsiaalseid garantiisid lapsepuhkusel olevatele vanematele, lapsetoetuste maksmise korda, puudega inimese hooldaja tasustamist ja lapse päevahoolduse korraldust Eestis.

Riigikogu liikmed Jüri Tamm ja Andres Tarand kohtusid täna Soome Tuleviku-uuringute Instituudi delegatsiooniga.

Külalised informeerisid pikaajaliste uurimiste praktikast Soomes ja sellega seotud probleemidest. Riigikogu liikmed informeerisid omakorda Eesti praktikast pikaajaliste arengukavade ja strateegiate arutamisel parlamendis. Mõttevahetuse käigus leiti, et tuleviku-uuringute tegemisel on olulise tähtsusega tihe koostöö naaberriikide asjatundjatega. Kohtumisel rõhutati, et tuleviku planeerimise aluseks on põhjalikud baasuuringud, mis annavad vajalikud lähteandmed, avavad taustsüsteemi ja prognoosivad võimalikke arengusuundi. Tuleviku-uuringud annavad võimaluse parlamentidele ja valitsustele vältida paremini sotsiaalseid kriise ja leida probleemidele soodsaid lahendusi. Mõttevahetuse käigus käsitleti ka põhjalike tuleviku-uuringute tulemuste mõju parlamentide igapäevase töö korraldamisele.

Koos Soome tuleviku-uurijate delegatsiooniga oli Riigikogus Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk.

Riigikogu esimehe Toomas Savi kutsel on külaskäigul Eestis Malta Esindajatekoja spiiker Anton Tabone, keda saadavad kaks Malta parlamendi liiget.

Külalised on täna Tartus, kus hommikupoolikul kohtuti Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksooga. Malta Esindajatekoja spiiker tundis suurt huvi õppimisvõimaluste vastu alma materis ja tegi ettepaneku üliõpilasvahetuseks kahe riigi vahel. Kohtumisel Tartu linnapea Andrus Ansipi ja volikogu esimehe Aadu Mustaga käsitleti võimalikku sõprussidemete arendamist Tartu ja Malta mõne linna vahel. Külaskäigul rõivaid tootvas AS Ilves-Extra tõdes külaline lõunamaalt, et Eesti firma on tõusnud lühikese ajaga tuntud spordirõivaste valmistajaks terve rea riikide olümpiakoondistele. Balti Kaitsekolledži külastamisel tutvus külaline Maltalt siinse militaarkoolitusega.

Malta Esindajatekoja spiiker jätkab oma visiiti homme Tallinnas.

Sofias 24.-28. maini toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungist võtsid osa NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kalev Kukk ja delegatsiooni liige Tiit Tammsaar.

Assamblee komiteedes arutati eeskätt rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse erinevaid aspekte. Plenaaristungil võeti aga vastu poliitikakomitee poolt esitatud NATO laienemist puudutav deklaratsioon. Selles märgiti tunnustavalt Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Eestis, Lätis ja Leedus kui kõige tõenäolisemalt NATO laienemise järgmisse ringi kaasatavates riikides toimuvaid reforme ja nende riikide edusamme teel NATO liikmeskonda. Samuti käsitleti nimetatud riikide osalemist NATO Balkani - operatsioonides. Assamblee kutsus rahvuslikke parlamente konsensusele tulevaste liitumisprotokollide ratifitseerimisel. Otsus NATO laienemise osas tehakse sügisesel NATO liikmesriikide Praha tippkohtumisel. Vastavalt NATO välisministrite Reykjaviki kohtumise kommünikeele toimub liitumisprotokollide allakirjutamine hiljemalt 2003. aasta kevadeks.

9. Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee tänast istungit juhatasid ühiskomitee kaasesimehed Tunne Kelam ja Christopher J.P. Beazley.

Arutusel olid Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste hetkeseis ja Eestile olulised prioriteetsed teemad (põlevkivienergeetika, maaelu arendamine, põllumajanduskvoodid). Samuti käsitleti Euroopa Liidu tulevikuga seotud aspekte. Sõnavõtuga esines Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. Ühiskomitee istungil esines ka EL-i eesistujamaa Hispaania suursaadik D. Fernando Carderera Soler. Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht John Kjaer. Tööistungil osalesid lisaks Euroopa Parlamendi ja Riigikogu delegatsioonile ning esinesid ettekannetega EV valitsuse esindajad Alar Streimann, Henrik Hololei, Toomas Kevvai.

Ühiskomitee istungi töö tulemusena võeti vastu deklaratsioon ja soovitused. Tunne Kelami arvates on kõige olulisema tähtsusega ühiskomitees sõnastatud kokkulepe põllumajanduskvootide kohta, milles saadi toetus Eesti seisukohale. EL-ga peetavatel läbirääkimistel soovitatakse kvootide kehtestamise aluseks võtta piima ja teraviljatootmise häireteta põllumajandusturu olukorrast lähtuvad referentsperioodid. Kelam rõhutas, et tegu on läbimurdega ühiskomitee arutlustes, millega Eesti saavutas selles küsimuses teiste riikide esindajate toetuse. Samuti märkis Riigikogu aseesimees ja EAK esimees, et ühiskomisjoni istungil Tallinnas astuti samm edasi arusaamade kujundamisel suur- ja väikeriikide ning uute ja vanade liikmete võrdse kohtlemise küsimuses.

Täna kohtusid Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja kt. Aivar Engel Austria kaitseväe juhataja kindral Horst Pleiner'iga ning teda saatvate kolonelide Manfred Wagneri ja Peter Bouda'ga.

Trivimi Velliste teavitas kindral Pleinerit riigieelarvest riigikaitse rahastamisest, mis moodustab 2% sisemajanduse koguproduktist. Kindrali arvates on sellises suurusjärgus riigikaitsekulutuste tegemine väga oluline, mis võimaldab prioriteetide selget paikapanemist ja riigikaitse planeerimist.

Kindral Pleiner külastas ka Eesti kaitseväeüksusi. Samuti on ta osalenud rahvusvahelistel missioonidel koostöös Eesti rahuvalveüksustega. Eesti kaitseväelased on jätnud kindralile väga hea mulje. Austria kaitseväe juhataja leidis, et oleme valinud õige tee oma riigikaitse arendamiseks. Käsitleti ka ajateenistusega seonduvaid probleeme. Austrias on samuti kehtestatud kohustuslik ajateenistus. Kindral Pleineri arvates ei ole ilma ajateenistuseta võimalik arendada territoriaalkaitset ning moodustada reservi.

Kindrali avaldas toetust Eesti taotlustele saada NATO liikmeks. See mõjuks poliitiliselt hästi ning oleks soodne ka Austriale.

Kohtumisel riigikaitsekomisjonis arutati NATO ja EL julgeolekualast koostööd ja rahvusvahelise terrorismi vastast võitlust.

Tallinnasse saabunud Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarsest Ühiskomitee istungist osavõtjad tutvuvad täna Eesti maaelu ja põllumajandustootmisega.

9. Euroopa Liidu ja Eesti Parlamentaarse Ühiskomitee istung algab homme kell 9 Riigikogu istungisaalis. Istungit juhatavad ühiskomitee kaasesimehed Tunne Kelam ja Christopher J.P. Beazley. Arutusel on Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste hetkeseis ja Eestile olulised prioriteetsed teemad (põlevkivienergeetika, maaelu arendamine, põllumajanduskvoodid). Samuti käsitletakse Euroopa Liidu tulevikuga seotud aspekte. Istungi tööst võtab osa ka Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. Tööistungil osalevad lisaks Euroopa Parlamendi ja Riigikogu delegatsioonile ning esinevad ettekannetega EV valitsuse esindajad Alar Streimann, Hendrik Hololei, Toomas Kevvai. Ivar Sikk.
Kella 18-ks on planeeritud ühiskomitee istungi lõpetamine.
Kohe pärast seda kell 18.30 on pressikonverents, kus komitee kaasesimehed Tunne Kelam ja Christopher J.P. Beazley annavad ülevaate istungi tööst ja vastavad küsimustele.
Pressikonverents toimub Toompea lossis ruumis L240.

Euroopa Parlamendi presidendi Pat Coxi kohtumisel EL kandidaatriikide parlamendijuhtidega Riias osaleb Riigikogu esimees Toomas Savi.

Riia linnapea Gundars Bojarsi korraldatud vastuvõtul Riia Mustpeade majas rõhutas Euroopa Parlamendi välisasjade, inimõiguste, julgeoleku ja kaitsepoliitika komitee esimees Elmar Brok kohtumise tähtsust liitumisläbirääkimiste lõpuetapil.

Kohtumise plenaaristungi algul informeeris Brok, et EP juhtkond teeb praegu omapoolseid pingsaid ettevalmistusi laienemisteemalise arutelu läbiviimiseks Europarlamendis 12. juunil. Brok märkis ära samuti EP positiivse suhtumise laienemisprotsessi. Brok rõhutas, et EL jääb oma senistele laienemisprintsiipidele kindlaks. See tähendab, et liitumistingimusi ega tähtaegu pole kavas muuta, samuti ei esitata täiendavaid kriteeriume.

Kandidaatriikide parlamentide esindajad tutvustasid oma nägemusi liitumisprotsessis. Riigikogu esimees Toomas Savi rõhutas sõnavõtus Eesti jaoks kolme olulist valdkonda. Need on põlevkivienergeetika, põllumajanduskvoodid ja maksupoliitika. Nimetatud küsimustes taotleb Eesti järjekindlalt oma huvide arvesse võtmist. Toomas Savi märkis, et läbirääkimised on jõudnud staadiumi, kus liikmesriigid peavad arvestama oma riiklike huvide kaitsmise kõrval ühisväärtusi. Riigikogu esimees ütles, et Eesti nõudmised eespool nimetatud valdkondades on kooskõlas Euroopa Liidus valitsevate põhimõtete ja printsiipidega. Eestis olevad rikkused ja võimalused moodustavadki ühe osa EL ühisväärtusest. Savi kutsus Euroopa Parlamenti üles koostööle, et võidelda põhimõtete eest, mille kohaselt uusi liikmeid koheldakse võrdselt suurte liikmesriikidega.

Euroopa Parlamendi president Pat Cox esineb täna pärastlõunal toimuval istungil ettekandega Euroopa Liidu eesseisvatest uutest väljakutsetest.

Homsel istungil arutatakse Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi tegevusega seotud probleeme.

Täna alustas Vilniuses tööd XX Balti Assamblee ja VIII Balti Nõukogu.

Arutuse all on Euroopa Liidu ja NATO lainemise küsimused. Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste ütles assambleel peetud ettekandes, et BA arutelusid on punase niidina läbinud mure ja hool kolme riigi rahvusliku julgeoleku pärast ning nüüd Vilniuses ollakse ihaldatud eesmärgile väga lähedal. "Kui ei juhtu midagi täiesti ootamatut, võime järgmisel täiskogul Riias kõnelda kutsest NATOsse juba mineviku vormis. Kui nii tõepoolest sünnib, on meie ajaloos aset leidnud pöördeline muutus," sõnas Velliste. Kõneldes koostööst NATOga rõhutas ta, et leedulastest, lätlastest või eestlastest NATO sõdurid ja ohvitserid ei tohi milleski alla jääda ameerika, briti või saksa relvavendadele. "Muidugi ei või meie vägi saada väga suureks arvult, kuid see peab olema väga tugev võitlusvaimult." Peatudes Euroopa Liidu teemal tõi Velliste esile asjaolu, et kolmveerand Riigikogu liikmeist andis hiljuti allkirja põhiseadust täiendavale eelnõule ning järgmisel aastal tuleb nii Eesti kui ka arvatavasti Läti ja Leedu kodanikel tulla hääletusurnide juurde ja langetada otsus, mis mõjutab meie ja meie laste saatust pikkadeks aastakümneteks. Pöördudes euroskeptikute poole soovitas Eesti delegatsiooni juht vaadata hiljuti liitu astunud Euroopa väikerahvaste suunas. "Soomlased, iirlased, portugaallased ei kurda, et nende keel kaduma kipuks või et nad ei saaks kuguni luua omakeelset virtuaalset keskkonda. Vähe sellest, Portugalis näidatakse külalistele heal meelel uusi kiirmaanteid, mis on valminud just tänu Euroopa Liidule," tõi ta näiteks.

Lõpetuseks tegi Velliste ettepaneku pikendada assamblee ühe riigi eesistumisperioodi seniselt poolelt aastalt aastale, et eesistujal jääks rohkem mahti süveneda vastava aasta kokkulepitud eelistustesse ja rõhuasetusse. Assambleel pidasid VIII Balti Nõukogu raames kõne ka Läti ja Leedu välisminister, samuti Eesti kaitseminister Sven Mikser, kes peatus põhiliselt kolme riigi kaitsealasel koostööl.

Laupäeval jätkab assamblee istungjärku ning arutuse all on infoühiskonna arendamine Balti riikides. Kavas on ka lõppdokumendi esitlemine ja vastuvõtmine.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 22. mail algatatud üürivaidluse lahendamise seaduse eelnõu (1070 SE). Üürivaidluse lahendamise seaduse eesmärgiks on aidata kaasa lihtsamale ja kiiremale eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamisele.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 22. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1071 SE). Eelnõus esitatud muudatused puudutavad pensionide suurendamist alates 2002. aasta 1. juulist.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3. Riigikogu liikme Vootele Hanseni poolt 22. mail algatatud Eesti Haigekassa seaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu (1072 SE). Kehtiv seadus keelab nõukogu liikmel otsuse vastuvõtmises osaleda juhul, kui see on keelatud seadusega. Seadus aga ei täpsusta, millisel juhul on see keelatud. Eelnõuga reguleeritakse, kuidas peaks nõukogu liige või nõukogu käituma, kui tekib huvide konflikt.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 23. mail algatatud pärimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (1073 SE). Kehtivat pärimisseadust täiendatakse ja muudetakse sätetega, mis aitavad kehtivat õigust paremini mõista ja rakendada, muudatustega kaotatakse kehtivas õiguses esinevad, seni ilmnenud vastuolud ja kitsaskohad.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 23. mail algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1074 SE). Muudatuste tegemisel on võetud arvesse töövaidluskomisjonide juhatajate ettepanekuid nende küsimuste osas, mis kõige enam takistavad või raskendavad vaidluse lahendamist, samuti ettepanekuid, mis võimaldavad Tööinspektsioonil kulutada säästlikumalt riigieelarvevahendeid.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 23. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1075 SE). Eelnõuga nimetatakse Haridusministeerium ümber Haridus- ja Teadusministeeriumiks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 23. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1076 SE). Eelnõuga muudetakse 34 seadust, kus kasutatakse mõisteid "Haridusministeerium" ja "haridusminister".
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

8. Rahanduskomisjoni poolt 23. mail algatatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (1077 0E). Eelnõu näeb ette tagatisfondi nõukogu liikmeteks Jürgen Ligi ja Eiki Nestori nimetamise.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

9. Õiguskomisjoni poolt 23. mail algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1079 SE). Muudatuste eesmärk on võimaldada kontserni-sisest tavapärast finantsjuhtimist, mis praegu pole Eestis seadust rikkumata võimalik. Muudatuste kohaselt on tütarettevõtjal kontserni-siseselt võimalik anda laenu emaettevõtjale ning tagada emaettevõtja laenu. Nimetatud muudatustega säilib laenu andmise keeld füüsilisest isikust aktsionärile, osanikule või liikmele.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas edastada peaminister Siim Kallasele kaks arupärimist: Riigikogu liikmete Eiki Nestori ja Jaak-Hans Kuksi 23. mail esitatud arupärimise tuleva aasta riigieelarve prioriteetide kohta ja Riigikogu liikmete Liia Hänni, Vambo Kaalu, Kalev Kotkase ja Jaak-Hans Kuksi arupärimise Eesti valmisoleku kohta kasutamaks Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.

Siseminister Ain Seppikule otsustati edastada Riigikogu liikmete Vootele Hanseni ja Mart Nutti arupärimine elamislubade kehtivuse kohta välisriigi relvajõudude tegevteenistuses olevale isikule.

Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna Toompea lossi Valges saalis Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. aastapäeva logo ideekavandite näituse. Toimus ka tähtpäevale pühendatud temaatilise postmargi esitlus.

Toomas Savi meenutas oma kõnes kolme daatumit: " Iseendastmõistetavalt on üks neist Eesti taasiseseisvumine 20. augustil 1991. See kuupäev on otseselt seotud ka põhiseadusega, sest otsuses Eesti riiklikust iseseisvusest seisab teise punktina, et põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille koosseisu kujundasid Ülemnõukogu ja Eesti Kongress. Teiseks kõrghetkeks oligi uue põhiseaduse rahvahääletus ja vastuvõtmine 28. juunil 1992, mis koos rahareformiga andis erakordse tõuke vabastamaks meid nõukogude pärandist. Enam kui 91% heakskiiduga avaldas rahvas silmapaistvat tunnustust nii põhiseadusele kui ka selle loojaile. Rahvahääletusele vähem kui kolme kuu pärast järgnenud esimesed taasiseseisvunud Eesti Riigikogu ja presidendi valimised, millest võttis osa 68% valijaist, pani punkti taasiseseisvunud riigi rajamisele. Riikluse alused olid loodud ning riigi kindlustamine jätkus loomulikku rada pidi. Olen veendunud koos teiega, et põhiseaduse vastuvõtmise 10. aastapäev väärib oma logo ja marki. Põhiseadusesse kirja pandut peame aina meeles pidama."

Valges saalis avatud näitusel on väljapandud põhiseaduse 10. aastapäevaks laekunud võistlustööde 15 logo ideekavandit. Temaatilise logokonkursi korraldamise eesmärgiks oli leida universaalne logo, mida saaks kasutada põhiseaduse 10. aastapäeva tunnusena trükistel, ametipaberitel, visiitkaartidel, meenetel. Konkursi võitis Marko Kekishevi logokavand. Näituse valmistas ette Rahvusraamatukogu näitusteosakond.

Riigikogus toimunud näituse avamist väärtustas põhiseaduse 10. aastapäevaks välja lastud postmark. Toimus selle esitlus. Postmargi kunstnikuks on Vello Lillemets.

Üritusel osalesid EV justiitsiminister Märt Rask, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak ja AS Eesti Post juhatuse esimees-peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid.

28. juunil möödub 10. aastat taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel. Aastapäeva tähistamise eesmärgiks on teadvustada põhiseaduse temaatikat ning kodanike põhiõigusi ja kohustusi nii Eesti elanikkonnale kui rahvusvahelisele üldsusele.

Majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ja liige Kalev Kukk kohtusid Eestis visiidil viibiva 10-liikmelise Nordrhein-Westfaleni Maapäeva majanduskomisjoni delegatsiooniga, mida juhtis parlamendi 1. asepresident, komisjoni esimees Helmut Linssen.

Kohtumisel tutvustati vastastikku mõlema komisjoni tööd ja tegevusvaldkondi ning vahetati sellealaseid kogemusi. Kohtumise põhiteemana käsitleti energeetikaküsimusi. A. Lipstok ja K. Kukk andsid külalistele ülevaate Eesti energiapoliitikast, põlevkivi tootmisest ning sellega seonduvatest probleemidest. Kõne all olid ka teised Eesti majanduse valdkonnad, samuti peatuti Eesti majandussuhetel Venemaaga.

H. Linssen andis teada, et Nordrhein-Westfaleni Maapäevas on moodustamisel Saksa-Balti parlamendirühm.

Lähtuvalt Riigikogu kodukorra seadusest otsustas Riigikogu juhatus oma tänasel koosolekul esitada Riigikogu käesoleva töönädala päevakorda õiguskantsleri ettepaneku Riigikogu poolt 27. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalituse volikogu valimise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Riigikogu täiskogu hakkab seda ettepanekut arutama väljaspool järjekorda neljapäeval, 23. mail.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Riigikogu liikmete Meelis Atoneni, Jevgeni Tombergi ja Vahur Glaase algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE) ja määras juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.

Eelnõu näeb ette seaduse teksti muutmise järgmiselt: "Tänavakaubanduses on keelatud müüa alkohoolseid jooke, mille etanooli sisaldus on rohkem kui 6 mahuprotsenti". Kehtiv alkoholiseadus keelab tänavakaubanduses lahja alkoholi müügi. 

Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tamssaar ja aseesimees Valve Kirsipuu kohtusid täna Belgia kaitseministri André Flahaut´ga.

Tiit Tammsaar tutvustas kohtumisel riigikaitsekomisjoni tööd. "Riigikogu teeb kõik, et NATOga liitumiseks vajalikud seadused saaksid õigeaegselt vastu võetud. Takistusi, ma siin ei näe," lausus Tammsaar. Ta kinnitas, et NATOga ühinemisele on kõigi parlamendis esindatud suuremate parteide üksmeelne toetus.

Belgia kaitseminister rõhutas, et koostöö rahvusparlamentidega on oluline nii NATO kui Euroopa Liidu tasandil. Ta sõnas, et peab parlamendi külastamist Belgia kaitseministri esmakordsel visiidil Eestisse tähtsaks. Täna allkirjastatud Eesti ja Belgia kaitsekoostöö raamleping annab kahe riigi vahelistele suhetele veelgi hoogu, ütles ta.

Kaitseminister sõnas, et Belgia on alati kandidaatriikidele oma kogemust ja tuge pakkunud ning kavatseb seda jätkata ka pärast NATO laienemist. Belgia pole küll suurriik, kuid ajalooliselt on tal olnud oluline roll nii NATO kui ELi ülesehitamisel. André Flahaut ütles, et väikestel ja keskmise suurusega riikidel on väga oluline roll sisemise integratsiooni tagamisel ja tasakaalu kindlustamisel nii NATO kui EL tasandil

NATO ja EL laienemisest kõneldes lausus Flahaut, et toetab mõlema organisatsiooni laiaulatuslikku laienemist. Balti riikide ühinemine alliansiga aitab reaalset kaasa stabiilsuse ja rahu tagamisele maailmas. Lisaks on mõlema poole kogemused vastastikku kasulikud ja üksteist rikastavad.

Ta lisas, et NATOs valitseb nn sõbrakäe suhe, mis ilmneb selles, et kelleltki ei nõuta võimatut. Liikmesriigid peavad endale võtma jõukohased ja realistlikud kohustused, mida suudetakse täita - sellest sõltub nende usaldusväärsus.

Kohtumisel peatuti ka Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikaga (ESDP) seonduval. Ühiselt oldi arvamusel, et ESDPl peab olema NATOt täiendav ja tasakaalustav roll. Belgia kaitseminister ütles, et ESDP väljatöötamine tugevdab nii transatlantilisi suhteid kui NATOt. "Euroopa peab näitama oma suutlikkust kriisiolukordi lahendada. Eriti pärast 11. septembri sündmusi on ilmne, et tuleb arendada Euroopa kaitsealast valmisolekut," avaldas Flahaut arvamust.

Valve Kirsipuu kõneles kohtumisel Balti koostööga seonduvast.

Belgia kaitseminister jätkab oma ringsõitu Lätis, Leedus ja Poolas.