Riigikogu Kantselei läheb metsa istutama | Riigikogu väliskomisjoni kutsel külas Vene Riigiduuma väliskomitee esimees | Riigikogu esimees avaldas kaastunnet Erfurti koolitragöödia pärast | Menetlusse võetud eelnõud, 25. aprill | Saksamaa toetab NATO suurt laienemist | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Euroopa Instituudis 24. aprillil 2002 " Euroopa Liidu tulevik ja Eesti liikmelisus" | Riigikogu esimees kohtus Bundestagi presidendi Wolfgang Thiersega | Riigikogu juhatuses | Riigikogus käis täna 2500 külalist | Menetlusse võetud eelnõu, 23. aprill | Riigikogu külalised suhtlesid riigikogulaste ja ministritega | Riigikogul on tänasest teabekeskus | Homme on Riigikogu lahtiste uste päev | Riigikogu esimees Toomas Savi võttis vastu Türgi Vabariigi presidendi | Menetlusse võetud eelnõud, 18. aprill | Riigikogu külastas Hiina RV Riigikontrolli delegatsioon | Menetlusse võetud eelnõu, 17. aprill | Riigikogu külastab Kreeka-Eesti parlamendirühm | Parlamendi sünnipäeva tähistatakse lahtiste uste päevaga | Toompeal on avatud Mall Nukke ikoonide näitus | Euroopa Parlamendi presidendi Pat Coxi sõnavõtt Riigikogus 16. aprillil 2002 | Menetlusse võetud eelnõud, 16. aprill | EAK liikmed kohtusid Euroopa Parlamendi presidendiga | Riigikogu juhatuses | Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus Tšehhi Vabariigi peaministri Miloš Zemaniga | Riigikogu külastas Briti välisministeeriumi EL küsimuste osakonna direktor | Menetlusse võetud eelnõud, 11. aprill | Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus Tšehhi Vabriigi Senati esimehega | Riigikogu Naiste Ühendus arutas inimkaubandusega seonduvat | Menetlusse võetud eelnõud, 9. aprill | Edastatud arupärimine, 8. aprill | Toomas Savi andis õhtusöögi Bundestagi asepresidendi auks | T. Savi kohtus Horvaatia välisministriga | Riigikogu liikmed kohtusid Prantsusmaa Senati liikmega | Riigikogu liikmed kohtusid Bundestagi asepresidendiga | Tunne Kelam võttis vastu Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeri
Riigikogu Kantselei läheb metsa istutama Kümmekond Riigikogu Kantselei vabatahtlikku eesotsas kantselei direktori Heiki Sibulaga otsustas tänavust kevadpüha tähistada metsaistutamisega. Kuna Riigikogu igapäevatöö on seotud suhteliselt suure paberikuluga, on ürituse algataja nõunik Andres Siplase arvates tekkinud süümepiinu kõige mõistlikum leevendada ühise metsaistutamisega. Labidad lüüakse mulda Aegviidu metskonnas. 30. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu väliskomisjoni kutsel külas Vene Riigiduuma väliskomitee esimees Riigikogu väliskomisjoni kutsel on Tallinnas Vene Riigiduuma väliskomitee esimees Dmitri Rogozin ja aseesimees Leonid Slutski. Kohtumisel Riigikogu väliskomisjoni liikmetega eesotsas Anti Liiviga keskenduti kahepoolsetele suhetele ning arutati ka üldisi rahvusvahelisi probleeme. Anti Liiv märkis, et seoses Venemaa reageeringutega 11. septembri terrorirünnakutele, samuti uus olukord seoses Eesti peatse ühinemisega Euroopa Liidu ja NATO-ga on loonud head eeldused Eesti-Vene suhete edasiseks arendamiseks. Rogozin kinnitas, et ka Venemaal on märgatud positiivseid muutusi kahe naaberriigi suhetes. Need on Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu Kiriku registreerimine ja Vene kogukonna probleemide leevendamine seoses keelepiirangutega kooliõpetuse andmisel. Rogozin kinnitas, et Vene kogukonna, eriti aga noorte integreerumine Eesti ühiskonda ning eesti keele oskus loob soodsa pinnase Eesti edasistele arengutele. "Keeleoskus on kultuuri tunnus ning meil on heameel, et Eestis elavad noored on innukalt Eesti keelt omandamas." Kõneldes kirikuprobleemist rõhutas Rogozin, et Vene Õigeusu Kiriku registreerimine oli selle küsimuse üks osa, lahendusi tuleb leida kiriku varade küsimusele. Rogozini arvates avaks see võimaluse Eesti-Vene suhete paranemisele mitmes olulises valdkonnas. Eesti pool rõhutas kohtumisel, et kirikuvarade kasutamise suhtes peaksid kokkuleppe saavutama eelkõige kaks vene õigeusu kirikut omavaheliste läbirääkimiste teel. Riigikogu väliskomisjoni liikmed tõstsid üles küsimuse Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamisest ja topelttollide kaotamisest Eesti kaupadele. Rogozin märkis, et nimetatud teemasid käsitleb Riigiduuma väliskomitee oma maikuu istungitel. Komitee seisukohtadel ja otsustel on oluline mõju Riigiduumale. Rogozin tutvustas Venemaa sisepoliitilist olukorda ja probleeme, mida tuleb lahendada eelkõige riigipiiri kindlustamisega riigi lõunaosas. Nii Anti Liiv kui ka Dmitri Rogozin olid seisukohal, et kahe riigi väliskomisjonide koostööd tuleks aktiviseerida. Vene Riigiduuma esindajad kohtusid täna ka Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma liikmetega. Koosolekut juhatanud Rein Voog märkis, et nimetatud parlamendirühm on Riigikogus kõige arvukam ja koondab endas 43 liiget. Ka sellel kohtumisel avaldati mõlemapoolset soovi arendada tihedamat koostööd laiendades seda erinevatele valdkondadele kahe riigi suhetes. Edasised plaanid oleks otstarbekas teha pärast valitsusdelegatsioonide kohtumist, et vastavalt seal arutatud teemadele kavandada oma tegevus. Kahepoolsete suhete arendamisel nähti ühe võimalusena ülikoolide omavaheliste suhete tihendamist. Käsitledes Tartu Ülikooli ja Voroneþi ülikoolide suhteid oli kõneks ka Tartu Ülikoolist Esimese maailmasõja eelõhtul väljaviidud varade tagastamise küsimus. Rein Voog tegi ettepaneku arendada ka mitteametlikku suhteid ja korraldada Riigikogu ja Riigiduuma jalgpallimeeskondade omavaheline jalgpallimatð. Dmitri Rogozin lubas selle ettepaneku tõstatada Moskvasse naasmise järel. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg andis täna külaliste auks lõunasöögi. Arutati vastastikku huvipakkuvaid rahvusvahelisi teemasid, sealhulgas illegaalse migratsiooni ja kuritegevuse vastu võitluse küsimusi, samuti võimalusi mitmete aktuaalsete konfliktide lahendamiseks. Nii Kreitzbergi kui ka Rogozini arvates on mõlema riigi rahvasaadikutel tähtis roll kahe riigi liidrite kohtumise ettevalmistamiseks ja õnnestumiseks. Rogozini ja teda saatvate isikute visiit jätkub kohtumistega ametiisikute ja Vene kogukonna liikmetega ka homme. 29. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees avaldas kaastunnet Erfurti koolitragöödia pärast Riigikogu esimees Toomas Savi saatis täna Riigikogu nimel kaastundeavalduse Bundestagi presidendile Wolfgang Thiersele ja Tüüringi liidumaa Maapäeva presidendile Christine Lieberknechtile seoses reedel Erfurti koolis toimunud tulistamisega. T. Savi kinnitas oma kirjas, et kuigi toimunud tragöödia varjutas Eesti delegatsiooni visiiti Saksamaale, mille käigus oldi Erfurtis aset leidnud sündmuste vahetuks tunnistajateks, on tal väga hea meel Eesti ja Saksa suhetes toimunud arengu ning Saksa rahva ja poliitiliste liidrite toetuse üle Eestile. T. Savi soovis omalt poolt Saksamaale kõigest südamest edu. Riigikogu esimees ja teda saatev delegatsioon olid Saksamaal visiidil 23. - 27. aprillini. 29. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 25. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 24. aprillil algatatud tollimaksuvabastuse seaduse eelnõu (1046 SE). Eelnõu eesmärk on tollimaksuvabastuste ühtlustamine Euroopa Liidus tollimaksuvabastusi reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 24. aprillil algatatud vanema kohustuse kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (1047 SE). Konventsiooniga ühinemise eesmärgiks on teha lastekaitsealast koostööd teiste riikidega ja määrata kindlaks põhimõtted, millest konventsiooni osalisriigid lähtuvad abinõude rakendamisel mitme riigiga seotud lapse või tema vara kaitseks. 3. Vabariigi Valitsuse poolt 24. aprillil algatatud kohtute seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmise seaduse eelnõu (1048 SE). Senini puudus riiklik register, mis oleks andnud täieliku ülevaate riigiasutuste kohta. Antud tervikregistri käivitamine aitaks kavandada ja korraldada paremini riigi finantstööd e register on oma eesmärgilt riigi finantstegevuseks vajalik andmekogu. Riigi fiskaalpoliitika teostamisel on oluline omada kogu riiki hõlmavat operatiivset ja usaldusväärset informatsiooni kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuste institutsioonide kohta. Haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt annab ülevaade riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste arvust aluse hindamaks avaliku sektori mahtu Eestis tervikuna. Samuti on siseriiklikult oluline omada ülevaadet institutsioonidest, kelle ülesandeks on avaliku võimu ja sellega kaasnevate teiste riiklike ülesannete teostamine ja teenuste osutamine. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 24. aprillil algatatud ringhäälinguseaduse, Eesti Kultuurikapitali seaduse, ülikooliseaduse, Hüvitusfondi seaduse, Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse, kaitseliidu seaduse, audiitortegevuse seaduse, õiguskantsleri seaduse, eesti Haigekassa seaduse, notariaadiseaduse, advokatuuriseaduse, liikluskindlustuse seaduse, Vabariigi Presidendi töökorra seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1049 SE). Eelnõu eesmärk on luua võimalused eespool nimetatud asutuste registreerimiseks RKOARRis ja nende üle arvestuse pidamiseks. Senini puudus riiklik register, mis oleks andnud täieliku ülevaate riigiasutuste kohta. 5. Õiguskomisjoni poolt 24. aprillil algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (1050 SE). Eelnõu sisaldas abielulahutuste ja kooselu lõpetamiste tunnustamise konventsiooniga ühinemise seadust ja lisaks sellele nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise sätteid. 6. Riigikogu liikmete Jaanus Männiku ja Villu Reiljani poolt 25. aprillil algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu (1051 SE). Riigikogu võttis 2001. aasta aprillis vastu uuendatud energiaseaduse, kus muuhulgas sisaldub hulk sätteid vedelkütusega kauplemise tingimuste karmistamiseks Eelnõu eesmärgiks on lahendada olukord realistlikumalt. Mõistlik on kehtestada minimaalseks osakapitaliks turuloa saamisel 200 000 krooni. 7. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. aprillil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1052 SE). Eelnõu algatajad peavad vajalikuks viia töövõtja tasemekoolituse kulude katmine tööandja poolt erisoodustuste alt välja ning avada seega veel üks võimalus üldise haridustaseme tõusuks. 8. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. aprillil algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1053 SE). Kehtiv tulumaksuseadus ei maksusta tulumaksuga ja ei käsitle erisoodustusena kulutusi, mida tehakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks tööülesannete täitmisel. Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eesmärgiks on luua võrdväärne olukord neile isikuile, kellel isiklikku sõiduautot ei ole ja teevad seetõttu samaväärseid kulutusi ühistranspordile. Seadusemuudatus tõstab töötajate mobiilsust töökoha valikul. 9. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. aprillil algatatud tööturuteenuse seaduse § 18 ja § 19 muutmise seaduse eelnõu (1054 SE). Eelnõu on ajendatud soovist suurendada tööandjate huvi väiksema konkurentsivõimega töötute töölerakendamiseks ning töötute võimalusi alustada tegevust ettevõtjana. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon. 10. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. aprillil algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (1055 SE). Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 6 lõike 2 muutmine sätestab töötu abiraha suuruse seaduses, kuna töötu riiklik abiraha on üks vähestest riiklikest toetustest, mille määra kehtestamine on volitatud Vabariigi Valitsusele. Töötu riikliku abiraha määra suuruse osas on lähtutud soovist viia see rahvusvaheliselt tunnustatud alammääradeni (pool kuupalga alammäärast) järkjärgult. Seaduse §6 lõike 4 sätestamine soodustab töötute töölerakendamist nendel juhtudel, kui pakutav töökoht ei võimalda töötada täistööajaga. 11. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. aprillil algatatud töötajate usaldusisiku seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1056 SE). Eelnõu annab Tööinspektsioonile volitused kontrollida töötajate usaldusisiku seaduse sätete täitmist, mis jäävadki täitmata, kui tööandja ja usaldusisiku kokkuleppe puudumise korral ei ole võimalust kohaldada riiklikku sundi. Need sätted on lahutamatult seotud usaldusisiku ülesannetega: töötingimuste kontroll, vajaliku teabe saamine, side-, transpordi ja paljundusvahendite kasutamine, usaldusisikute tagatised. 25. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Saksamaa toetab NATO suurt laienemist Täna jätkub Riigikogu esimehe Toomas Savi ja teda saatva delegatsiooni ametlik visiit Saksamaale. Hommikul leidis aset Toomas Savi kohtumine Bundestagi Euroopa asjade komisjoni esimehe Friedbert Pflügeriga. Seejärel külastas Riigikogu delegatsioon Riigipäeva hoonet, kus jälgiti parlamendi täiskogu istungit. Selle avamisel pöördus Liidupäeva president Wolfgang Thierse Eesti delegatsiooni poole, rõhutades Eesti edukust Euroopasse integreerumise protsessis ja visiidi olulisust Eesti-Saksa suhete edasisel lähendamisel. Liidupäeval tuli täna arutusele ka NATO laienemise küsimus, kusjuures nii valitsuskoalitsiooni kui ka opositsiooni esitatud eelnõudes avaldatakse toetust NATO suurele laienemisele. Seejärel kohtuti Bundesrati presidendi, Berliini linnapea Klaus Wowereitiga. Eesti delegatsioonil oli ennelõunal vestlus ka CDU/CSU fraktsiooni kaitsepoliitika juhi Kristhian Schmidti ning lõunalauas Saksa-Balti sõprusgrupiga vabahärra Wolfgang von Stetteni juhtimisel. Kõigil kohtumistel kõneldi ELi ja NATO laienemise teemal, seejuures märkisid Saksa poole esindajad ära Eesti korralikku kodutööd ning valmisolekut kiireks liitumiseks. Vabahärra von Stetten on olnud 12 aastat sõprusgrupi juht ning käesolev aasta jääb talle selles ametis viimaseks. Eesti delegatsioon tänas teda Balti riikidele avaldatud silmapaistva toetuse eest ning märkis, et tänu sõprusgrupile on kahe riigi vahel kujunenud väga palju kontakte. Pärastlõunal toimus kohtumine Saksa välisministeeriumi riigiministri Christoph Zöpeliga. Sellel käsitleti lisaks NATO ja Euroopa Liidu laienemise küsimusele ka ELi tuleviku teemat. Saksamaal on küllalt laialt levinud seisukoht, et EL võiks oma ülesehituselt olla sisult samasugune föderatiivne kui Saksamaa. Christoph Zöpel rõhutas, et föderatiivne ülesehitus ei tähenda seejuures tsentraliseerituse kasvu ja demokraatia piiramist. Homme külastab Eesti delegatsioon Tüüringi liidumaad, sealhulgas ka Opeli autotehast Eisenachis ning teeb ekskursiooni Martin Lutheri kunagisse töö- ja elupaika Wartburgi lossis. Eesti delegatsiooni visiit Saksamaale kestab laupäevani. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad Riigikogu liikmed Kalev Kukk, Mart Laar, Anti Liiv ja Mart Meri ning Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Euroopa Instituudis 24. aprillil 2002 " Euroopa Liidu tulevik ja Eesti liikmelisus" Ekstsellentsid! Mul on suur heameel esineda täna Euroopa Instituudis ja esitada oma seisukohad Euroopa Liidu tuleviku ja Eesti liikmelisuse kohta. Esmalt annaksin lühiülevaate Eestis levinud seisukohtadest laienemise künnisel. Teiseks tooksin mõned näited läbirääkimistest, mis on pannud meid sügavamalt mõtlema Euroopa Liidu tuleviku üle. Kolmandaks peatuksin lühidalt otsustusprotsessi teemal, mis on praegu Euroopa Liidu Tuleviku Konvendis peamine küsimus. Lubage mul alustada lühikese ülevaatega protsessidest, mis on toonud Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise ettevalmistuste lõppfaasi. Eesti areng Euroopa Liiduga ühinemise teel on olnud väga dünaamiline. 1995. aasta augustis ratifitseeris meie parlament suure häälteenamusega assotsiatsioonilepingu. 1997. aastal Luxembourg´i tippkohtumisel kutsuti Eesti alustama Euroopa Liiduga ühinemise protsessi. Läbirääkimised algasid 1998. aasta 31. märtsil. Tänaseks oleme sulgenud 24 peatükki. Ülejäänud peatükkide suhtes oleme üsna optimistlikud ja loodame veenda Komisjoni, et meie energeetika, põllumajandus- ja regionaalpoliitika seisukohad on põhjendatud, mis lõpptulemusena annab panuse mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa arengusse. Minu tänase Euroopa Liidu tulevikku ja Eesti liikmelisust käsitleva sõnavõtu ajastus tundub olevat ideaalne: oleme pidanud läbirääkimisi juba enam kui kolm aastat, mis on andnud meile hea võimaluse õppida tundma Euroopa Liitu, mõistma selle olemust ja mehhanisme. Ajastus aruteluks Euroopa tuleviku üle on suurepärane ka sellepärast, et peaaegu kellelgi ei ole veel selget, lõplikku ja korrastatud arusaama Euroopa Liidu tulevikust. Eesti ei ole selles suhtes erand - meil ei ole veel ametlikku, selgelt määratletud ja heakskiidetud seisukohta selles küsimuses -, arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle on juba alanud ning see jätkub. Kuid poliitikutena peame teadma ja ka teame, millised on peamised seisukohad Eestis. Veelgi enam, vastutustundlike poliitikutena peame olema valmis kujundama neid seisukohti, et saavutada soovitud eesmärke. Oleme teinud ka teoreetilisi ettevalmistusi, et kõnesolevat teemat paremini mõista: 1993. aastast oleme igal aastal korraldanud rahvusvahelisi seminare. Käesoleval aastal toimub 30. oktoobrist kuni 1. novembrini Tallinnas 9. konverents "Eesti ja Euroopa Liit - Eesti teel muutuvasse Euroopasse". Arutelu muutuva Euroopa üle on päevakorral kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja liitumiseks valmistuvates maades. Teema on ka Eestile väga oluline: me peame teadma, milline on Euroopa Liit, mille liikmeks me püüame peagi saada. Mida lähemale jõuab Eesti liitumine, seda selgemini tahame teada, mida see toob kaasa Eesti rahvale. Daamid ja härrad! Peaaegu kõik Euroopa poliitikud peavad peatset Euroopa Liidu laienemist ainulaadseks. Ainulaadseks peetakse seda peamiselt laienemise suuruse tõttu ning neil on õigus. Sõnal "suurus" on loomulikult laiem tähendus. See kätkeb ka suurt hulka ebakindlust, mis tuleneb erinevatest ettekujutustest ja müütidest. Ainulaadseks peetakse seda laienemist veel sellepärast, et see võib kaasa tuua palju rohkem riske ja ebakindlust kui kõik eelnenud laienemised. Praeguste kandidaatriikide seisukohalt võib seda pidada ainulaadseks mitte üksnes sellepärast, et see toob need riigid tagasi Euroopasse. Laienemine on ainulaadne eeskätt praeguse hetke suurte muutuste tõttu. Liit, millega me valmistume ühinema, on peagi suure tõenäosusega üsna erinev tänasest Euroopa Liidust. Vahest on laienemine meie jaoks ainulaadne ka sellepärast, et me peame tegema liitumisotsuse ilma selge arusaamata sellest, millise liidu liikmeks me ikkagi püüame saada. Euroopa Liidu eelkäija, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, asutati 1951. aastal, et stabiliseerida Teises maailmasõjas suures osas hävinud Euroopa majandust. Eesmärk oli ühendada jõupingutused, et kaitsta siseturgu ning vältida ebaausat konkurentsi. See oli tollal uudne lähenemine, et leida uusi võimalusi, vältimaks uusi krahhe Euroopa majanduse ülesehitamisel. Tol ajal oli peamine tegevusvaldkond standardite ja õigusaktide ühtlustamine ning ühise poliitika elluviimiseks vajalike institutsioonide loomine. Täna seisavad Euroopa ees uued ülesanded ning ühise poliitika tegevusulatus avardub. Ühisturu laienemine ning üha uute ja uute riigi konkurentsivõimet määravate tegurite avastamine on toonud kaasa ulatusliku harmoneerimise. Ent harmoneerimisprotsess muutub üha keerukamaks rahvuslike huvide ja traditsioonide erinevuse ning kogu süsteemi komplitseerituse tõttu. Euroopa Liit on muutuste teel. Nice´i tippkohtumisel vastuvõetud muudatused määravad osaliselt edasiste arengute suuna. Soovimata koormata teid nende muutuste igakülgse analüüsiga, tahaksin vaid rõhutada, et Eestis käsitleti neid muudatusi kui sammu unitaarriigi suunas, mis viib liikmesriikide võrdse kohtlemise vähenemisele ja riigiüleste organisatsioonide rolli suurenemisele ning üldse demokraatia vähenemisele. Muide, esmakordselt meie ajaloos langes Eesti avaliku arvamuse toetus Euroopa Liiduga liitumisele alla 50 protsendi. Seega pole meie murelikkus sugugi põhjendamatu. Muutused ei saa seaduse jõudu enne järgmise valitsustevahelise konverentsi lõpetamist, mis kindlasti ei juhtu enne 2004. aasta lõppu. Siseriikliku ühinemisotsuse peame aga langetama juba varem. Me ei tea ikka veel, kas Euroopa Liit hakkab rajanema föderaalriigi või iseseisvate riikide vaba koostöö põhimõttel. Me ei tea ikka veel, mis saab meie suveräänsusest. Võib-olla siin Saksamaal, mis on Euroopa majanduse üks juhte ja mille elanike arv on viiskümmend korda suurem kui Eestil, ei ole suveräänsuse vähenemine nii tundlik teema, ent riigi jaoks, mille elanike arv on veidi üle ühe miljoni, mille suveräänsus oli Vene okupatsiooni poolt ligi viiekümne aasta jooksul alla surutud, on "suveräänsuse" mõistel täiesti teistsugune emotsionaalne väärtus. Me peame sellest aru saama ja me peame olema ettevaatlikud vastuste ettevalmistamisel. Ent vaatamata neile ohtudele ja ebaselgusele, teeb Eesti, nagu näete, kõvasti tööd, et ühtlustada oma seadusandlus ELi acquis´ga, ehitada üles vajalikud institutsioonid ja valmistada oma inimesi ette, et nad suudaksid töötada ja elada vastavalt ELi nõuetele. Kuidas me saame üle sellest näilisest vasturääkivusest? Esiteks, Euroopa Liidu egiidi all läbiviidavad reformid on peamiselt just needsamad, mida me isegi oleksime pidanud vajalikuks Eestis läbi viia. Liitumisprotsess ise on olnud omamoodi kiirendaja, eriti selles staadiumis, kus Luxembourgi tippkohtumine andis selge signaali, et edasiliikumine sõltub iga kandidaatriigi oma saavutustest. Ja meil pole vaja olla pettunud. Arvestades totalitaarselt süsteemilt päranduseks saadud ajaloolist koormat - ja Saksamaa inimestele on see kindlasti hästi teada - ning raskusi, mis seisid meie ees vahetult pärast iseseisvuse taaskättevõitmist, oleme me läbi käinud pika tee tänapäeva kodanikuühiskonna suunas. Me oleme taas pannud tööle toimiva turumajanduse mehhanismid ning meie sisemajanduse kogutoodangu aastane kasvutempo on üks kõrgemaid Euroopas. Eesti on muutunud välismaiste investorite üheks meeliskohaks. Armsad sõbrad, palun vabandage mind, kuid ma arvan, et ilma ELita me oleksime teinud peaaegu sedasama mis nüüdki. Võib-olla üksnes kiirus oleks olnud pisut väiksem. Teiseks, ja see on äärmiselt oluline, me tõesti usume Euroopa Liidu põhilistesse väärtustesse, me tõesti usume, et muutuv Euroopa hakkab neile täielikult vastama. Me käsitleme neid väärtusi kui tänapäevaühiskonna ehitusplokke. Kuna neil on Euroopa filosoofias keskne osa, siis on nad väärt, et need siin veelkord ära tuua: õigusriik, demokraatia ja inimõiguste austamine, tõhus ja konkurentsil põhinev turumajandus, tasakaalustatud sotsiaalpoliitika ja tervislik keskkond. Ma olen veendunud, et sellest loetelust lähtudes tagab EL uute ja praeguste liikmesriikide ning ka väikeriikide ja väga suure elanike arvuga riikide võrdse kohtlemise. Kas me võiksime väita, et neist põhiväärtustest peetakse juba praegu kindlalt kinni? Me elame reaalses maailmas, kus poliitiline või majanduslik ebastabiilsus, valimiskampaaniad või isegi mõned emotsionaalsed ja populistlikud väited võivad kindlaks määrata poliitikasuuna, mis üsna sageli pole kooskõlas ülalloetletud väärtustega. Poliitikute jaoks peaksid nende valijate huvid olema ülimaks prioriteediks. Ent tavaliselt ei lange need kokku ülaltoodud väärtustega. See on kultuuri, Euroopa kultuuri küsimus, ja meie asi on teha see täiesti selgeks. Ülalnimetatud väärtustel põhineva Euroopa Liidu ülesehitamise protsessi kooskõlla viimine mandaadiga huvide kaitsmiseks, mis valdavalt on kohalikud huvid, ei ole kerge ülesanne. Kas meie, poliitikud, oleme valmis võtma selle uue vastutusmõõte, üle-euroopalise vastutuse oma igapäevase poliitilise käitumise kõrgeimaks prioriteediks? Ma arvan, et te võite nõustuda, see on üpris riskantne ülesanne, isegi kui me usume, et meie kaasmaalased võidavad sellest pikas perspektiivis. Ent me peame järgima neid väärtusi, kuna need on nagu tuletorn meie igapäevases töös ELi raamistikus. Eesti suhted ELiga on andnud meile olulise kogemuse. On olemas kaks tüüpilisemat juhtu. Esiteks, on juhtusid, kus meie lähenemisviis oli pisut vastuolus mõnede põhimõtetega, nimelt ausa konkurentsi põhimõttega. Teiseks, on juhtusid, kus Eesti on tunnetanud ebaausat lähenemisviisi Euroopa Liidu poolt. Ma tahaksin lühidalt peatuda nendel juhtudel, et kirjeldada, millega me oleme kokku põrganud, mida me oleme õppinud ja mida me tahaksime öelda selle asja kohta. Esiteks, juhud, kus Eesti tegevus läks vastuollu ELi väärtustega. Me kogesime seda oma liitumisprotsessi väga varases järgus. Võtame näiteks puitlaastplaadi näite; see ehitusmaterjal oli traditsiooniline Eesti eksporttoode ELi turule. Madalamate tootmiskulude tõttu oli meie toode väga konkurentsivõimeline. Aga juba üsna varsti viidi sisse üks kaitsemehhanism ja meie tootele suleti juurdepääs. Algul käsitlesime me seda Euroopa Liidu tootjate õigustamatu kaitsena. Ja väljendasime oma üllatust, et see tõotatud ja kauaoodatud vaba turg tegelikult ei olnud vaba ja avatud kandidaatmaade jaoks. Eestis oli seda eriti raske mõista, kuna Eesti, olles kehtestanud tollimaksude nulltariifid, oli täielikult avanud oma turu Euroopa Liidu tootjatele. Meil kulus mõni aeg mõistmiseks, et see oli tegelikult "ausa mängu" kaitsmine, mis on Euroopa Liidu ühisturu peamine põhimõte. Mõistmiseks, et madalad tootmiskulud tulenesid sellest, et me ei olnud piisavalt arvesse võtnud suurt hulka mitmesuguseid tootmistegureid. Sedasorti tootmine saastas keskkonda, meil oli sisse viidud üpris madala tasemega sotsiaalse turvalisuse süsteem ja see hind ei katnud tegelikke kulusid. Palgad olid madalad, mis oli osaliselt tingitud tööjõu turuhinnast ja osaliselt, ostukorvi hinnast. Viimane sisaldas tollal subsideeritud elektrienergiat, riigi poolt subsideeritud üürimakseid ja arstiabi kulusid jms. Me avastasime, et madalad tootmiskulud, mida me pidasime välisinvesteeringute juurdemeelitamise nurgakiviks, töötasid osaliselt meie ühiskonna vastu. On ka veel teisi näiteid, mida pole nii lihtne tõlgendada sarnasel viisil. Me oleme palunud Komisjoni nõusolekut üleminekuperioodi saamiseks meie maksuvabale kaubandusele praamlaevadel, mis kurseerivad Eesti ja selle põhjanaabrite vahel. Ühest küljest, ei ole õigustust, miks peaks üks maa kasutama privileege, eriti kui teised liikmesmaad kaotasid maksuvaba kaubanduse mõni aasta tagasi. Teisest küljest, mõned naabruses asuvate ELi liikmesmaade praamikompaniid kasutavad neid eeliseid seniajani. Ma räägin praamlaevadest, mis külastavad Mariehamni Ahvenamaal, ja neil on ELiga kooskõlastatud erikohtlemine. Kas see tähendab, et mõned meie saared peaksid ka välja kuulutama mingit laadi iseseisvuse, et EL aktsepteeriks neid maksuvaba tsoonina? Palun ärge võtke seda väga tõsiselt, see ei ole kindlasti selline punkt, kus Eesti tahaks vaielda, ent see on siiski küllalt eriline juhtum, et tekitada sisepoliitiline lobby ja sundida valitsust otsima lahendusi. Ülaltoodud näited olid üksnes mõned episoodid olukorra kirjeldamiseks, kus Eesti ei täitnud "ausa mängu" reegleid, ja ma arvan, et me oleme õppinud oma õppetundidest. Muide, viimase uudisena ma võin informeerida teid, et meie valitsus on otsustanud loobuda üleminekuperioodi nõudmisest maksuvaba kaubanduse alal. Ma olen uhke selle üle, kuna see otsus, kuigi see on raske siseriiklikust vaatepunktist, on tehtud meie ühiste väärtuste alusel. Arvan, et tõeliselt saime me asjast aru siis, kui meie partnerid kasutasid kurjasti meie äärmiselt liberaalset kaubanduspoliitikat. Seisime silmitsi Euroopa Liidu riikide valitsuste poolt subsideeritud importtoodete väga tugeva survega. Meie arusaamade kohaselt ei olnud see aus mäng. See ei innustanud meie tootjaid kvaliteeti parandama ega kulutusi vähendama; pigem tõi see kaasa äriühingute sulgemise ja tootmise lõpetamise. Tingituna tollitariifide ja teiste kaitsemehhanismide puudumisest oli meil väga vähe võimalusi sellise invasiooniga võidelda. Veelgi enam, oodates liikmesriigiks saamise kutset, oli ka poliitiliselt üsna riskantne alustada diskussioone oma Euroopa sõpradega, eriti ajal, mil ähvardused idast olid veel üsna tõenäolised. Reaktsioonina sellele kogemusele on meil väga suured tulevikulootused - liikmesriigiks saamine tähendab esiteks seda, et mängureeglid - ausa mängu reeglid - on ühesugused kogu Euroopa Liidus. Võrdne kohtlemine, ei mingit ebaausat Liidu-sisest konkurentsi. Daamid ja härrad, see on see kõige tähtsam põhimõte, mida Eesti arvestab kui uute suhete nurgakivi uuenenud Euroopas. See on põhimõte, mida Eesti tahaks Euroopasse kaasa tuua. See on põhimõte, mis tooks Euroopale jõukuse, teeks Euroopa konkurentsivõimelisemaks, teeks Euroopa tugevamaks. Tänane Euroopa Liit on veel pisut erinev neist kujutlustest. Püüan seda veelkord kirjeldada, kasutades meie liitumisläbirääkimiste näidet. Vaatame ühist põllumajanduspoliitikat ja meie läbirääkimisi vastava peatüki üle. See on Komisjonile ja enamusele liikmesriikidest kindlasti kõige ebamugavam probleem. Tahaksin lisada, et Eesti jaoks on Komisjoni suhtumine Eesti põllumajandussektorisse nagu mingisugune lakmustest meie selles valdkonnas toimunud uute reformide kohta. Mitte niivõrd põllumajandussektori tähtsuse seisukohast - tegelikult see ei ületa 5 % meie tööjõust ja rahvuslikust kogutoodangust - kuivõrd just ausa mängu seisukohast. Reformid põllumajanduses toimusid eriti laiaulatuslikult ja sügavuti. Nõukogude stiilis kolhoosid ja sovhoosid on unustatud minevik. Ümberkorraldamine ja tehniline renoveerimine on otseselt mõjutanud tootlikkust - paljude aastate jooksul selle protsessi ajal tootlikkus langes. Kuid põllumajandusreformide tulemusena tootlikkus praegu jälle tõuseb. Statistika annab meile väga hea ülevaate selle perioodi tootmismahu kohta. Kuid kahjuks käsitles Komisjon neid aastaid kui võrdlusperioodi tulevaste tootmiskvootide kindlaksmääramiseks. Tagajärjed on dramaatilised. Peame tapma peaaegu 30 % oma piimakarjast ja vähendama 40 % ulatuses teravilja tootmist. See on väga emotsionaalne probleem mitte ainult talunike jaoks. Armsad sõbrad, palun ärge muretsege; me ei taha saada põllumajandusriigiks - me ei taha konkureerida palju soojema kliimaga riikidega ega aretada erilist külmakindlate apelsinide sorti. See on rohkem ausa mängu küsimus, see on küsimus selle kohta, kui palju on meil Euroopa Liidus ausat mängu? Arvan, et meil on ka olemas head kriteeriumid - kvoodid elanike või haritava maa kohta Rootsis või Soomes - naaberriikides, kus on peaaegu samasugune kliima. Palju emotsioone tekkis ka pärast seda, kui Komisjon oli teatanud põllumajandustoetuste suuruse. Siin ei ole jällegi küsimus toetuse suuruses. Peame vastama oma talunikele, miks me sunnime neid konkureerima oma ametivendadega liikmesriikidest kunstlikult loodud ebavõrdsel alusel. Neid talunikke subsideerib Euroopa Liit, see tähendab, et seda tehakse liikmesriikide, sealhulgas Eesti assigneeringutega. Armsad sõbrad, pean tunnistama, et praegu ei ole meil veenvaid vastuseid. Kuid me muidugi väga loodame, et läbirääkimiste tulemused on positiivsed ja meil ei ole tarvis tunda, et meie õigustatud huvisid on peetud vähetähtsaks. Arvan, et neist näidetest selgub, miks me mures oleme. Ühist poliitikat saame me mõjutada ainult osana Euroopa Liidust. Kui nõutakse õigusi rahvusüleste protsesside mõjutamiseks, siis avaldab see mõju ka rahvusliku suveräänsuse tähendusele. See on uus olukord mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, vaid eriti just uute liikmesriikide jaoks. Peame otsima oma uut identiteeti, uut mudelit, mis tagab meie praktilise ühistegevuse demokraatliku legitiimsuse. Peame veenma oma rahvast, et see uus koostöö ei õõnesta meie suveräänsust. Mis puudutab seda probleemi, siis ei suuda me oma kodanikke päris hästi veenda, kinnitades neile, et jagatud suveräänsuse kaudu muutub nende igapäevaelu paremaks. Sellega seoses tahaksin meenutada Jean Bodini, üht suveräänsuse klassikalise kontseptsiooni loojat, kes 1576.a kirjutas, et suveräänsus on absoluutne, jagamatu ja aegumatu. Suveräänsust ei saa jagada ja osa kaupa ära anda. Aga seda võib ühendada. Ühendamise puhul peab teadma, kui palju ja mil viisil saab piirata riigi suveräänset õigust teha otsuseid. On vaja määratleda Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevus otsuste tegemise protsessis. See ülesanne ei ole kerge. Ühelt poolt peaks subsidiaarsuse põhimõtet pidama väga tähtsaks, mis tähendab, et kõik küsimused, mida saab efektiivsemalt lahendada madalamal tasandil kui tsentraliseeritult, tuleb jätta madalama tasandi otsusetegijatele. Ja see ei ole ainult efektiivsuse küsimus. See on väga paljus ka demokraatia küsimus, mis annab inimestele võimaluse osaleda otsusetegemise protsessis. Nad peavad võimalikult hästi teadma oma õigust osaleda otsusetegemises ja ei pea olema arvamisel, et keegi Brüsselis otsustab nende eest kõik ära. Kas see tähendab, et me vajame mingisugust pädevuste nimekirja? Arvan, et jah. Kuid samal ajal on mul selge arusaam, et selle nimekirja koostamise ülesanne ise on ääretult raske. Mitte ainult tohutu hulga erinevate identifitseeritavate valdkondade tõttu, vaid esmajoones erineva arusaamise tõttu efektiivsetest otsusetegemise tasanditest. Lihtsamalt öeldes - kas on võimalik, et otsusetegemine, mis põhineb suveräänsuse delegeerimise demokraatlikel põhimõtetel, on tõeliselt efektiivne? Olen õnnelik, et ka see on Konvendi üks peamisi aruteluteemasid. Ma väga loodan, et need arutelud viivad mingite järeldusteni. Esialgu loodan näha hinnanguid ja analüüse, mis näitavad, et üks või teine valdkond peaks olema antud rahvusüleste institutsioonide pädevusse. Praegune Euroopa Liidu sisene pädevuste jaotus on tehtud üsna süsteemitult ja paljudel juhtudel pole see vastavuses subsidiaarsuse ja efektiivsuse põhimõtetega. Mõnikord näib, et reeglite kogumikud on üsna juhuslikud, ilma selgelt määratletud põhjenduseta. Me vajame neid analüüse ja põhjendusi. Meil on Konvendis oma esindajad, kellel on mandaat osaleda ettepanekute väljatöötamises. Ma tõesti loodan, et see annab meie poliitikutele hea seljataguse, et veenda valijaskonda, kes peab tegelikult seadustama selle suveräänsuse jagamise. Võite ette kujutada, kui keeruline võib olla põhjendada Euroopa kompetentsi keelata hundijaht Eestis, maal, kus on sügavad metsad ja suur hulk hunte, kes muutuksid ohtlikuks põllumajandusloomadele, kui nende arvu kunstlikult ei piirataks. Ei kõla veenvalt, kui te väidate, et Euroopas ei jätku hunte isegi loomaaedadele. Konvendi teine teema - rahvusparlamentide roll. Laske mul seda terminit natuke täpsustada. Rääkides rahvusparlamendist hierarhilises otsuste tegemise kontekstis, peame me selle termini all silmas pidama kõiki seadusloomelisi tegevusi rahvusriigi tasemel. Sinna alla kuuluvad ka referendumid kui kõige kõrgematasemeilsem võimalus kodanikele oma tahet avaldada. Roll ise on osaliselt määratud suveräänsuse jagamise ulatuse ja selle viiside arvuga, ja samuti kompetentsi jagamisega. Alguses peavad suveräänsuse jagamine ja kompetentsi jagamine olema rahvusparlamendi kõige tähtsamad uurimisteemad. See on tegelikult suveräänsuse küsimus ja tuleks seadustada kõige ettevaatlikumal moel. Rahvusparlamentide roll on väga oluline. Ma ei rõhuta seda mitte sellepärast, et ma olen Riigikogu valitud liige ja rahvusparlamendi esimehena tahaksin ma rõhutada oma ameti tähtsust. Ma rõhutan seda sellepärast, et rahvusparlament on peamine demokraatlik institutsioon, mis seadustab riikide tegevuse Euroopa Liidus. Meie valijaskond on see, kes valimispäeval väljendab oma rahulolu või rahulolematust ja nende hääled on lakmuspaberiks meie poliitikale tervikuna. Me ei saa neile öelda, et need halvad otsused tehti Brüsselis ja meil polnud asjaga üldse midagi pistmist. Seetõttu peame me seda teemat äärmiselt oluliseks. Olen uurinud parlamentaarse dimensiooni arengu protsessi Euroopa Liidus ja ma olen rõõmuga täheldanud, et aastate jooksul on rahvusparlamentide roll kasvanud. COSAC-i, rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise alatise koostööorgani, loomine oli oluline samm selles otsuses. Laekenis tehtud otsused on samuti heaks eeskujuks - rohkem kui kaks kolmandikku Konvendi liikmetest on parlamentide esindajad. Kõigepealt on see julgustav delegaatide selge mandaadi seisukohalt. On erinevaid viise, kuidas rahvusparlamente EL asjadesse kaasata. Mõnes riigis on rahvusparlamendil otsustav roll valitsuse esindajate tegevuse koordineerimisel EL asjus. Mõnes riigis on valitsusel mandaat teha otsuseid iseseisvamalt. Oleme Eestis püüdnud järgida Põhjamaade mudelit, kus rahvusparlamendil on otsustav roll kõikides Euroopa Liiduga seotud asjades. Juba liitumise varajases staadiumis moodustati Riigikogus Euroopa Asjade Komisjon. See on ajutine komisjon, mis loodi selleks, et tegeleda EL asjadega. See komisjon annab oma heakskiidu kõikidele Eesti läbirääkimisseisukohtadele enne, kui neid arutatakse Komisjoniga ja kinnitab läbirääkijate mandaati. Tegelikult annab ta valitsusele küllaltki tugeva seljataguse. Ja ta annab ka parlamendiliikmetele suurepärase võimaluse olla paremini ette valmistatud EL-iga seotud erinevates valdkondades. Me isegi avastasime, et pärast seda, kui nad kaasati igapäevasesse parlamentaarsesse uurimistegevusse, muutusid mõned üsna kõhklevad poliitikud EL-i innukateks toetajateks. Pean seda mudelit üsna efektiivseks ja arvan, et me jätkame samas vaimus. Teine küsimus on suhted rahvusparlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel. Selles valdkonnas meil veel kogemust pole. Milline on Euroopa Parlamendi roll Eesti jaoks? Praegu on meil Euroopa Parlamendi suhtes küllaltki emotsionaalne hoiak. Eestile on suur au, et teda esindab Euroopa Parlamendis kuus liiget ja me püüame leida selle töö jaoks parimad inimesed. Aga samuti peame me olema kindlad, et nende häält kuuldakse. Praegune struktuur, mis on eeskätt orienteeritud poliitiliste fraktsioonide ja mitte riikide esindamisele, ei anna meile piisavalt kindlust, et riikide huvid saavad olema rahuldavalt kajastatud. Konvendi teiste teemade suhtes olen ma nõus, et eksisteerib õigustatud vajadus aluslepingute lihtsustamiseks. See pole tehniline töö, kuigi selleks on vaja palju tehnilist tööd, sellel on ka üsna selge poliitiline dimensioon. Ma ei arva, et aluslepingute ümberkirjutamise protsess ise tooks kaasa liikumise föderalistlikuma mudeli või unitaarsema mudeli poole või praeguse koostöömudeli edasikestmise. Neil küsimustel on strateegiline tähendus ja neid ei lahendata ümberkirjutamisprotsessi kõrvalsaadusena. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta on kahtlemata põhidokument inimmõõtme valdkonnas ja iga liikmesriik peaks seda võtma kui üldist juhist. Üsna hiljuti sai Eestile osaks tugev rahvusvaheline huvi vähemuste õigusi puudutavates debattides. Kuigi see kahetsusväärne olukord on pärand nõukogude minevikust ja seda pole tekitanud Eesti Vabariik, kulub selleks palju energiat ja intellektuaalseid ressursse. Täna näeme me rõõmuga, et pärast OSCE missiooni 8-aastast viibimist Eestis ja tihedat koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega on Eesti jõudnud olukorda, mida peeti täielikult vastavaks rahvusvahelistele standarditele. Kallid sõbrad, tahaksin lõpetada oma üpris optimistliku esinemise väga optimistliku visiooniga - ma usun Euroopasse. Ma usun Euroopa poliitikute võimesse leida vajalikke lahendusi. See ei ole naiivne mõtlemine - usk progressi on peaaegu Eesti rahvuslipus pühitsetud sümbol: sinine on taeva värv, ja tähistab truudust oma kodumaale, must on mulla värv, ja tähistab rasket tööd ning valge iseloomustab lootust ja usku tulevikku. Ühendagem oma pingutused, et muuta see usk tegelikkuseks. 25. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees kohtus Bundestagi presidendi Wolfgang Thiersega Saksamaal visiidil olev Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatev delegatsioon kohtus täna Berliinis Saksamaa Bundestagi presidendi Wolfgang Thiersega. Kohtumise peamisteks teemadeks olid nii NATO kui ka Euroopa Liiduga seotud küsimused. Toomas Savi andis ülevaate Eesti ettevalmistustest ning selgitas Eesti seisukohti seni veel läbirääkimisteks avatud küsimustes. Samuti vahetati mõtteid lähenevate valimiste ja riigi siseelu aktuaalsete küsimuste üle. Bundestagi president väljendas heameelt, et pea kõik Saksamaa poliitilised parteid on avaldanud väga selget toetust Eesti ja teiste Balti riikide liitumisele NATO ja Euroopa Liiduga. Toomas Savi esines ka Euroopa Poliitika Instituudis loenguga "Euroopa Liidu tulevik ja Eesti liikmelisus". Oma loengus tutvustas ta Eestis valitsevaid seisukohti Euroopa Liidu ja Eesti liikmelisuse osas. Riigikogu esimees analüüsis liitumisprotsessi käigus saadud kogemusi ning sellest tulenevaid seisukohti Euroopa ühispoliitikate ja otsustusmehhanismide kohta. Rääkides rahvusparlamentide rollist rõhutas Savi, et rahvusparlament on peamine demokraatlik institutsioon, mis seadustab riikide tegevuse Euroopa Liidus. "Meie valijaskond on see, kes valimispäeval väljendab oma rahulolu või rahulolematust ja nende hääled on lakmuspaberiks meie poliitikale tervikuna." Ettekandjale esitati ka hulgaliselt küsimusi. Riigikogu esimees kohtus samuti Bundestagi sotsiaal-demokraatide fraktsiooni välispoliitika juhi Gert Weisskircheni, liberaalide fraktsiooni juhi, Bundestagi asepresidendi Hermann Solmsi ning sotsialistide juhi Roland Clausiga . Kohtumisel arutati ELi ja NATO-ga liitumise lepingute ratifitseerimise protseduure. Saksa parteide esindajad väljendasid oma toetavat seisukohta Eesti liitumisel ELi ja NATO-ga. Eesti delegatsiooni kokkusaamisel Bundestagi turismikomisjoni esimehe Ernst Hinskeniga tutvustati Eestit kui atraktiivset turismimaad. Erilist huvi tunti meie loodus- ja kodukoha turismi vastu. Räägiti ka niisugustest turismi harudest, nagu jahindus, rabamatkad ja purjetamine. Esitleti võimalusi puhata ravimuda sanatooriumides ning tegelda ornitoloogiliste vaatlustega. Ernst Hinskens tundis huvi turismi infrastruktuuri ja ühisettevõtete loomise vastu. Eesti delegatsiooni visiit Saksamaale kestab laupäevani. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad veel Riigikogu liikmed Kalev Kukk, Mart Laar, Anti Liiv ja Mart Meri ning Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Anti Liivi väliskomisjoni esimeheks alates 2002. aasta 23. aprillist. 24. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogus käis täna 2500 külalist Riigikogu lahtiste uste päeval käis täna ligikaudu 2500 inimest, kelle seas oli ka külalisi Soomest, Rootsist Taanist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, USAst ja Lõuna-Koreast. Parlamendi lahtiste uste päeva üritused algasid hommikul kell 9.30, kui Riigikogu esimees Toomas Savi avas Riigikogu teabekeskuse. Kell 9.45 lükati piirivalve orkestri helide saatel lahti Toompea lossi väravad. Lahtiste uste päeva puhul jagati külalistele infomaterjale, Riigikogu logoga õhupalle ja maiustusi. Iga pooltunni järel leidsid aset ekskursioonid, mida viisid läbi ka Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Kalev Kukk, Väino Linde, Georg Pelisaar, Vladimir Velman. Suurt huvi pakkus tõus Pika Hermanni torni, kuhu korraldati ekskursioone iga pooltunni järel. Nooremad külalised tutvusid aktiivselt kohvikus üles seatud internetitoaga, kus sai praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemide kasutamiseks. Päev läbi olid lahti ka Riigikogu istungisaali uksed. Kell 13 Riigikogu saalis alanud infotunnis vastasid inimeste küsimustele peaminister Siim Kallas, sotsiaalminister Siiri Oviir ning haridusminister Mailis Rand. Küsijad tundsid huvi näiteks elektri hinna, suveaja, ELi referendumi ja NATO, kultuuriobjektide rahastamise, pensionite indekseerimise, sotsiaaltoetuste maksmise ning haridusreformi vastu. Kell 14 algas Valges saalis Riigikogu rahanduskomisjoni avalik istung, mille teemaks olid 2002. aasta lisaeelarve ning 2003. aasta riigieelarve eelnõu koostamise lähtealused. Ettekandjateks olid rahandusminister Harri Õunapuu, rahandusministeeriumi asekantsler Margus Uudam ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Komisjoni liikmete kõrval esitasid neile küsimusi ka istungile tulnud külalised. Lahtiste uste päev oli pühendatud Eesti parlamendi sünnipäevale. 23. aprillil 1919 kogunes oma esimesele istungile Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 23. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu, 23. aprill Riigikogu juhatus võttis menetlusse keskkonnakomisjoni poolt 22. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (1045 OE) ning määras selle juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. RMK nõukogu liikmeteks soovitakse nimetada Riigikogu liikmed Arvo Jaakson ja Vootele Hansen. 23. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külalised suhtlesid riigikogulaste ja ministritega Parlamendi lahtiste uste päeva üritused algasid hommikul kell 9.30, kui Riigikogu esimees Toomas Savi avas Riigikogu teabekeskuse. Kell 9.45 lükati piirivalve orkestri helide saatel lahti Toompea lossi väravad. Lahtiste uste päeva puhul jagati külalistele infomaterjale, Riigikogu logoga õhupalle ja maiustusi. Iga pooltunni järel leiavad aset ekskursioonid, mida juhivad ka Riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Kalev Kukk, Väino Linde, Georg Pelisaar, Vladimir Velman. Suurt huvi pakub tõus Pika Hermanni torni, kuhu korraldatakse ekskursioone iga pooltunni järel. Nooremad külalised tutvuvad aktiivselt kohvikus üles seatud Internetitoaga, kus saab praktilisi näpunäiteid Riigikogu infosüsteemide kasutamiseks. Päev läbi on lahti ka Riigikogu istungisaali uksed. Kell 13 Riigikogu saalis alanud infotunnis vastasid inimeste küsimustele peaminister Siim Kallas, sotsiaalminister Siiri Oviir ning haridusminister Mailis Rand. Küsijad tundsid huvi näiteks elektri hinna, suveaja, ELi referendumi ja NATO, kultuuriobjektide rahastamise, pensionite indekseerimise, sotsiaaltoetuste maksmise ning haridusreformi vastu. Kell 14 algas Valges saalis Riigikogu rahanduskomisjoni avalik istung, mille teemaks on 2002. aasta lisaeelarve ning 2003. aasta riigieelarve eelnõu koostamise lähtealused. Ettekandjad on rahandusminister Harri Õunapuu, rahandusministeeriumi asekantsler Margus Uudam ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Komisjoni liikmete kõrval on neile küsimusi võimalik esitada ka komisjoni istungile tulnud külalistel. 23. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogul on tänasest teabekeskus Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna Riigikogu teabekeskuse. Teabekeskuse loomise idee üks autoreid Riigikogu liige Marju Lauristin avaldas lootust, et keskuse pakutavaid võimalusi hakkavad aktiivselt kasutama kodanikeühenduste esindajad. Ta sõnas, et teabekeskuse avamine on see, mida mõistame parlamentaarse suhtekorralduse all. Teabekeskuse eesmärk on anda kõigile soovijaile informatsiooni Riigikogu töö, funktsioonide, ajaloo ning seadusandluse kohta. Huvilistele osutatakse abi Riigikogu puudutava informatsiooni leidmiseks Riigikogu koduleheküljel ja tutvustatakse vajadusel teisi kodanikule vajalikke veebilehti. Teabekeskus aadressil Toom-Kooli 3 on edaspidi avatud E-N kell 10 - 17, reedel 10 - 16, Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal 10 - 15. Keskuse infotelefon on 631 6300, faks 631 6930 ning e-post teabekeskus@riigikogu.ee Kõik huvilised on oodatud ja teretulnud! 23. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Homme on Riigikogu lahtiste uste päev Parlamendi sünnipäeva tähistamise avaüritusena avab Riigikogu esimees Toomas Savi teisipäeval, 23. aprillil kell 9.30 aadressil Toom-Kooli 3 Riigikogu teabekeskuse. Teabekeskuse eesmärk on anda kõikidele soovijatele informatsiooni Riigikogu töö, funktsioonide, ajaloo ning seadusandluse kohta. Huvilised saavad keskusest abi seadusandjat puudutava informatsiooni leidmiseks interneti vahendusel Riigikogu koduleheküljelt, samuti teistelt vajalikelt veebilehekülgedelt. Küsimustele vastatakse nii kohapeal kui ka telefoni, faksi ja e-posti teel. Teabekeskus on avatud esmaspäevast neljapäevani kella 10-17, reedeti kella 10-16, Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal kella 10-15. Teabekeskuse infotelefon on 6316300, e-post: teabekeskus@riigikogu.ee Kell 9.45 avatakse piirivalve orkestri helide saatel Toompea lossi väravad. Kell 10 algavat Riigikogu istungit saavad huvilised jälgida rõdudelt. Kella 13-14 toimub aga istungisaalis alati suurt huvi pakkunud infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Siim Kallas, sotsiaalminister Siiri Oviir ja haridusminister Mailis Rand. Kell 14 algab Valges saalis rahanduskomisjoni avalik istung, mille teemaks on 2002. aasta lisaeelarve ning 2003. aasta riigieelarve eelnõu koostamise lähtealused. Ettekandjad on rahandusminister Harri Õunapuu, rahandusministeeriumi asekantsler Margus Uudam ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Komisjoni liikmete kõrval on küsimusi võimalik esitada ka komisjoni istungile tulnud külalistel. Kella 10-15 toimuvad soovijaile ekskursioonid, kus taas peavad giidiametit ka mõned Riigikogu liikmed. Avatud on Pika Hermanni torn. Riigikogu hoone II korrusel on võimalik vaadata näitust "Riiklikud teenetemärgid" ja kohvikus filmi "Meie parlament - Riigikogu". Kohviku tagaruumis Danskeris on võimalik tutvuda Riigikogu veebilehega ning saada praktilisi näpunäited Riigikogu infosüsteemi kasutamiseks Internetis. Külalistele jagatakse Riigikogu tutvustavaid infomaterjale, Riigikogu logoga õhupalle ja komme. Senised lahtiste uste päevad on toonud Toompeale tuhandeid huvilisi ja saanud väga hea tagasiside. Tere tulemast neljandale Riigikogu lahtiste uste päevale! 22. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees Toomas Savi võttis vastu Türgi Vabariigi presidendi Riigikogu esimees Toomas Savi tutvustas kohtumisel Türgi Vabariigi presidenti Ahmet Necdet Sezeri ja teda saatva delegatsiooni liikmeid Riigikogu tegevuse ja Toompea lossi ajalooga. Toomas Savi meenutas, et 1993. aastal kirjutasid president Lennart Meri ja tollane Türgi Vabariigi president Süleyman Demirel Ankaras alla kahe riigi vastastikkuse koostöö lepingule, mis pani hea aluse edasiste suhete arengule. Türgi president meenutas Eesti-Türgi vahelisi häid suhteid juba alates 1924. aastast, mil Türgi tunnustas Eesti Vabariiki ega ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Riigikogu esimees ja Türgi president vahetasid mõtteid demokraatlike institutsioonide rolli üle, kinnitati parlamendikontaktide olulisust riikidevahelistes suhetes. Riigikogus tegutseb Eesti-Türgi parlamendirühm, mis käivitus mullu veebruaris. Parlamendirühma juhib Liis Klaar , kes omalt poolt kõneles parlamendirühma tööst. Türgi parlamendis on samuti mullu juunis moodustatud Türgi-Eesti parlamendi sõprusgrupp. Toomas Savi meenutas oma külaskäiku Türki 1997.a. algul ja rõhutas, et endiselt on jõus küllakutse Eestisse Türgi parlamendi presidendile. Türgi president Ahmet Necdet Sezer tutvus ka Riigikogu istungisaaliga, kus tegi sissekande külalisteraamatusse. 19. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 18. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valituse poolt 17. aprillil algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (1041 SE). Seaduse eesmärk on luua õiguslik alus rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks vajalike siseriiklike abinõude võtmiseks ning seeläbi luua ka eeldused Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Jhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon. 2. Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni ja Vootele Hanseni poolt 17. aprillil algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1042 SE). Seadusemuudatus võimaldab välistada elamuühistute (-kooperatiivide) juhatuste poolset pahatahtlikkust seadusandlike ettekirjutiste mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi ja korrastada seaduse rakendumise tagamist ning lihtsustada sellega seonduvat asjaajamist, vähendades sellega ka kohtute koormust. 3. Isamaaliidu fraktsioonipoolt 18. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikme tagasikutsumine ja nimetamine" eelnõu (1043 OE). Eelnõu näeb ette Koit Pikaro tagasikutsumise komisjoni koosseisust ja tema asemele uue liikme nimetamise. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. 4. Riigikogu liikme Vootele Hanseni poolt 18. aprillil algatatud maareformiseaduse § 19² muutmise seaduse eelnõu (1044 SE). Maareformi elluviimise viisideks on maa tagastamine, erastamine, munitsipaliseerimine ja riigistamine. Riik ja kohalik omavalitsusüksus ei ole maareformi õigustatud subjektid. Silmas pidades pärimisseaduse §18 ja maareformiseadusega taotletavaid eesmärke ei ole põhjendatud riigi või kohaliku omavalitsusüksuse muutumine maareformi õigustatud subjektiks läbi pärimise. Põhjendatuks ei saa pidada ka nõudeõiguse testamendijärgset pärandamist riigile või kohalikule omavalitsusele. Otstarbekam on õigustatud subjekti surma korral ja pärijate puudumisel viia tagasitaotletud maa puhul läbi reform. 18. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastas Hiina RV Riigikontrolli delegatsioon Riigikogu rahanduskomisjon komisjoni esimehe Meelis Atoneni juhtimisel ning Eesti-Hiina parlamendirühma esindajad eesotsas parlamendirühma aseesimehe Ivi Eenmaaga kohtusid täna Hiina RV Riigikontrolli delegatsiooniga, mida juhib aseriigikontrolör Wang Daocheng. Kohtumisel kõneldi mõlema riigi riigikontrolli tegevuse põhimõtetest ja väljunditest, samuti peatuti Eesti ja Hiina suhetel. Mõlemapoolselt väljendati heameelt, et riikidevahelised suhted on arenenud kiiresti, seda ka väga kõrgel poliitilisel tasemel ning avaldati lootust, et sellised kohtumised leiavad aset ka edaspidi. Hiina Riigikontrolli esindajad nägid kahepoolsete suhete arendamise võimalustena eelkõige kultuurivahetuse suurendamist ja kaubanduslike suhete tihendamist. Hiina Riigikontrolli delegatsiooniga kohtus ametilõuna käigus ka Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. 18. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu, 17. aprill Riigikogu juhatus võttis menetlusse rahanduskomisjoni poolt 17. aprillil algatatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine" eelnõu (1040 OE) ja määras selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. 17. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastab Kreeka-Eesti parlamendirühm 16. - 19. aprillini viibib Riigikogu Eesti-Kreeka parlamendirühma kutsel Eestis kuueliikmeline Kreeka-Eesti parlamendirühm. Kohtumisel Eesti-Kreeka parlamendirühma esindajatega kõneldi Eesti liitumisest ELi ja NATOga ning kahepoolsetest suhetest. Kreeka parlamendirühma esimees Theocharis Tsiokas kinnitas Kreeka jätkuvat toetust Eestile mõlema organisatsiooniga liitumisel. Eesti-Kreeka parlamendirühma esimees Liia Hänni tänas Kreekat toetuse eest. Hänni märkis, et Kreeka enam kui 20-aastane kogemus ELi liikmena on Eesti jaoks olulise tähtsusega. T. Tsiokas ütles, et väikeste riikide vastuvõtmine ELi rikastab organisatsiooni ka sisuliselt ja aitab kaasa demokraatia arenemisele. "Loodan, et meie riikide esindajad EL Tuleviku Konvendis leiavad üksmeelselt tuleviku suhtes parima võimaliku lahenduse," lausus Hänni. Kreeka delegatsiooni kohtumisel kultuurikomisjoniga komisjoni esimehe Viive Rosenbergi eesistumisel kõneldi vajadusest süvendada veelgi kahe riigi vahelist koostööd hariduse ja kultuuri vallas. Kreeka delegatsioon kohtus täna ametilõuna käigus ka väliskomisjoni liikmetega eesotsas komisjoni esimehe Andres Tarandiga. Samuti tutvuti Riigikogu hoonega. Täna õhtul on külalistel kohtumine Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga, kes annab delegatsiooni auks õhtusöögi. Eile andis delegatsioonile õhtusöögi Riigikogu esimees Toomas Savi . Homme on Kreeka-Eesti parlamendirühma esindajad Tartus, kus külastatakse Tartu Ülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi ning kohtutakse Tartu Linnavalitsuse esindajatega. 17. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Parlamendi sünnipäeva tähistatakse lahtiste uste päevaga Teisipäeval, 23. aprillil tähistame taas meie parlamendi sünnipäeva. Neljandat korda aset leidev lahtiste uste päev algab kell 9.30, kui Riigikogu esimees Toomas Savi avab Riigikogu teabekeskuse aadressil Toom-Kooli 3. Piirivalve orkestri helide saatel avanevad kell 9.45 külalistele Toompea lossi väravad. Kell 10 algavat täiskogu istungit saavad huvilised jälgida rõdudelt, kella 13-14 toimub aga istungisaalis alati suurt huvi pakkunud infotund, kus rahva küsimustele vastavad peaminister Siim Kallas, sotsiaalminister Siiri Oviir ja haridusminister Mailis Rand. Kell 14 algab Valges saalis rahanduskomisjoni avalik istung, mille teemaks on 2002. aasta lisaeelarve ning 2003. aasta riigieelarve eelnõu koostamise lähtealused. Kella 10-15 toimuvad soovijaile ekskursioonid, kus taas peavad giidiametit ka mõned Riigikogu liikmed. Avatud on Pika Hermanni torn. Riigikogu hoone II korrusel on võimalik vaadata näitust "Riiklikud teenetemärgid" ja kohvikus filmi "Meie parlament – Riigikogu". Kohviku tagaruumis Danskeris on võimalik tutvuda Riigikogu veebilehega ning saada praktilisi näpunäited Riigikogu infosüsteemi kasutamiseks internetis. Külalistele jagatakse Riigikogu tutvustavaid infomaterjale, Riigikogu logoga õhupalle ja komme. Senised lahtiste uste päevad on toonud Toompeale tuhandeid huvilisi ja saanud väga hea tagasiside. Tere tulemast ka seekord! 17. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Toompeal on avatud Mall Nukke ikoonide näitus Riigikogu esimees Toomas Savi avas täna Toopea lossi kunstisaalis Mall Nukke näituse "20 IKOONI `02". Riigikogu esimees andis kohalolijaile ülevaate alates 2001. aasta kevadest Toompeal eksponeeritud näitustest, käesolev on järjekorranumbrilt kuues. Ta märkis, et need näitused on mitmeid kordi poliitikute südametunnistusele koputanud ja avaldas lootust, et ka edaspidi on siin majas võimalik tutvuda ergu sotsiaalse närviga loodud teostega. Mall Nukke lausus, et talle meeldib mängida tõsieluliste situatsioonidega neid edasi arendades. Maalide loomisel on ta eeskujuna kasutanud Bütsantsi ikoone. Kunstnik ise tutvustab oma näitust nii: ° Hetk ja Igavik - kust algab üks ja lõpeb teine? 17. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Euroopa Parlamendi presidendi Pat Coxi sõnavõtt Riigikogus 16. aprillil 2002 Härra esimees! Üks küsimustest, mille ma püstitada ja mida väga lühidalt vaadelda tahan, on selline: kas saab olla võimalik, et väike rahvas ja väike riik liitub millegi nii suurega kui Euroopa Liit ja säilitab siiski väga tugeva oma koha ja oma identiteedi tunde? Ja kui ma esitan selle küsimuse, siis tahan kohe ka vastata ning öelda, et vastus on jah. Mina olen iirlasest eurooplane. Ma tulen maalt, mis on suuruselt eelviimane Euroopa Liidu viieteistkümne riigi hulgas. See näitab tõelist demokraatiat Euroopa Parlamendis, et ühe väikseima maa esindaja võidi seada Euroopa Parlamendi presidendina selle keskpunkti. Ja ma võin öelda teile, et kui mina võin teha seda tööd, siis võite seda kindlasti teha ka teie Tallinnast. Ma julgustaksin teid sellest osa võtma ja tunnetama, et Euroopa demokraatia südames ja poliitikas ning mõjuvõimus on koht ka teile kui eestlastele. Väikese riigina pidime tegema väga suure valiku, kui me otsustasime ühineda, nii nagu teiegi peate tegema tolle valiku, isegi kui te alles valmistute ühinemiseks. Ja ma loodan, et peatseks ühinemiseks. Kui me oma maal olime alles saavutanud iseseisvuse, siis olime me väga visalt kinni tolles iseseisvuses. Ma võiksin isegi öelda, et üpris isoleeritud tolles iseseisvuses. See visa ja isoleeritud iseseisvus jättis meile päranduseks majandusliku läbikukkumise, meie inimeste emigreerimise, mis murdis meie perekondade südamed, mis murdis meie kogukondade selgroo. See kärpis meie rahvuslikku uhkust. Selle asemel me liikusime lähemale, ma ütleksin, arukale teineteisest sõltumisele. Me liikusime isolatsioonist vastastikuse sõltuvuse poole, ja kui me olime seda teinud, lõime oma rahvale ja maale uued võimalused ning uue tunnetuse omaenda väärtusest, sest me muutusime edukamaks nendes uutes oludes. Ja nii nagu ma ütlesin omaenda osa kohta parlamendis, ma tean, et kui meie suutsime teha seda Euroopa Liidus iiri meeste ja naistena, siis suudate teie teha Euroopa Liidus sedasama eesti meeste ja naistena. Ma julgustaksin teid tegema seda valikut. Küsimus ei ole mitte selles, et te oleksite seda valikut tehes vähem eestlased, vaid pigem selles, kas te olete valmis saama võimekamateks eestlasteks. Usun, et kui te valite Euroopa, siis võite oma huvide, oma rahva, valijaskonna, teie ees seisva võimaluse seisukohast olla võimekamad eestlased. Ma arvan, et laienemine iseendast, üldiselt rääkides, on isegi ehk halb nimetus. See on meie vana Euroopa kontinendi taaskokkusaamine. See on mõtete taasühendamine, Euroopa idee taassünd. Meie põlvkonna poliitikute ees seisev suur väljakutse on kindlustada endale au viia lõpule kõige ambitsioonikam, kõige mitmekesisem ja kõige suurem liidu laienemine, mis kunagi on aset leidnud. Ja ma usun, et Euroopa Liidule ja kandidaatriikidele pakub see võimaluse, kus võidavad kõik. Igaüks meist võidab neist reaalsetest asjadest, mis me saame üksteiselt stabiilsuse, rahu, leppimise näol, ning selle alusena, millele me rajame heaolu ja mille põhjal võime edasi minna. Mulle meenub, et ma tahtsin midagi lühidalt tsiteerida. Kui president Rüütel tuli siia majja ja pidas oma ametisseastumise kõne, siis rääkis ta paljudele teist ja teie eas olevatele inimestele. Ta ütles, et on üles kasvanud terve põlvkond, kelle riskivalmidus ja ettevõtlik vaim on loonud aluse Eesti edule. Ja teie, üleminekupõlvkonna ees, kes on tulnud Nõukogude ajast ning võitnud kätte oma identiteedi ja iseseisvuse, on jälle väljakutse olla see põlvkond, kes rajab tee Euroopa Liitu. Ma olen kindel, et samuti nagu teist sai taas tubli ja enesekindel Eesti, tulete toime ka selle tee ettevalmistamisega, viite lõpule seadusandliku raamistiku, mille kallal, nagu ma tean, te teete kõvasti tööd, et ühineda Euroopa Liiduga. Tahan teile öelda, et Euroopa Parlamendi presidendina tean hästi, kui palju te olete edasi liikunud. Euroopa Liiduga peetavates läbirääkimistes olete juba sulgenud kakskümmend neli peatükki ja olnud väga edukad. Teie rahva elektrooniline kirjaoskus on palju suurem kui mitmes praeguses ELi riigis. Eriti teie noored inimesed teavad arvutitest palju rohkem, kui ELis keskmiselt teatakse. Ja see on midagi, millele saab ehitada tulevikku. Teie riik on rahvusvaheliste reitingute järgi praegu palju vähem korrumpeerunud kui mõned Euroopa Liidu liikmesriigid. See on võimas alus tuleviku ehitamiseks. Kandidaatriikide hulgas on teil ühed parimad tulemused välismaiste otseinvesteeringute saamisel, mis kõneleb ärimaailma usust, et see on äri tegemiseks hea koht. Paljude arutelude ja "tundlike" küsimuste lahendamise kaudu olete suutnud depolitiseerida Vene küsimuse ja lasknud OSCE-l koju minna. See on tunnustus teie kollektiivsetele pikaajalistele jõupingutustele saavutada tõelisi ja kestvaid tulemusi. Härra esimees, loomulikult on veel mõned vaidlusküsimused. Täna nägin väljas rühma põllumehi, kellega ma kohtun pärast siit lahkumist. Ma võtan vastu selle, mis neil öelda on, kui sõnumi ning viin selle endaga kaasa Brüsselisse. Nagu teiegi olen ma parlamendiliige, mitte täitevvõim, mitte valitsus, mitte läbirääkija. Olen parlamendiliige ja demokraat ning rahva arvamus on parlamendiliikmetele ja demokraatidele oluline. Seega kuulan ma neid austusega ning teen kõik, mis suudan, et panna ka teisi kuulama. Mind julgustab teadmine, et kui kolme Balti riigi peaministrid kohtusid 1. märtsil Leedus, vaatasid nad läbi Euroopa Komisjoni finantspaketi, ning ametlike teadaannete põhjal tegime järelduse, et peaministrid nõustusid, et Euroopa Komisjoni pakutud finantsraamistik pakub ühtse aluse liitumise finantsaspektide edasiseks aruteluks. Tervitan nende avalduses peituvat tarkust ning arvan, et neil on õigus, sest finantsraamistiku suur valik seisneb selles, kas anda eitav vastus ning lükata laienemine edasi või aktsepteerida meid ning kasutada võimalust. Loodan, et koos me kasutame kiire laienemise võimalust. Kui te liitute, ja mitte juhul, kui te liitute, vaid siis, kui te liitute Euroopa Liiduga, tahaksin veel märkida ühte asja oma Euroopa parlamentaarsest kogemusest alates aastast 1989 ning omaenese Iiri kogemusest. See on tohutult oluline sündmus ja kogu see töö, mis te teete reformide läbiviimisel, seadusloomes ja haldusreformi rakendamisel, viib teid selle sündmuse poole. Ehkki vahel võivad sündmused tõepoolest varjutada sügavamat tegelikkust, on see siiski protsess. See meenutab natuke abiellumist. Abiellumise päev on eriline. Aga nii nagu abieluski peate te sellega vaeva nägema, see on protsess, mitte lihtsalt sündmus. Veel tahaksin ma öelda teile siin selles parlamendis, kesk kõiki teisi töid ja tegemisi, sest ma tean, et te töötate kõvasti ning teha on palju, sealhulgas valmistuda liitumiseks: leidke ka aega mõtlemiseks Euroopa Liidu enese tuleviku üle. Teil on esindajad konvendis, mida juhib Valéry Giscard d´Estaing. See on teie tulevik, see ei tähenda seda, et neil on midagi ja meie peame sellega leppima. Ei, see on meie tulevik ja seega teie seisukoht sellest tulevikust, sellest, kes peaks mida tegema, millisel Euroopa institutsioonil peaks olema milline ülesanne ja roll, millised on meie ühised väärtused. Teie seisukoht sellest Euroopast on seisukoht teie enese tuleviku suhtes. Võtke aega, et seda kuuldavale tuua, sest nii nagu ma ütlesin, meenutab see natuke abielu. See on pikk teekond ja mitte lihtsalt sündmus. Teine mõte, mida tahaksin teile avaldada, on see, et te avastate, et Euroopa Liit on isegi olemasoleva eelarve juures sügavalt solidaarne Eesti rahvaga. Juba liitumise esimestel aastatel te leiate, et Euroopa Liidu eelarve toetab teie majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna arengut 3% või enamaga teie riigi kogutulust. Ja seda solidaarsust jagatakse küllaga, sest see on osa Euroopa Liidu ühtekuuluvuse kultuurist ja poliitilisest solidaarsusest. Ma tahaksin siinjuures veel rõhutada, tuginedes taas oma riigi kogemusele, et arutatavad asjad, mida teie peaminister pidevalt rõhutab - haldusreformi vajalikkus ning haldussuutlikkuse tõstmise vajadus nii linna, regiooni kui kogu riigi tasandil - on vältimatud. Sest kui te sellega õigesti hakkama saate, siis muudate rahalise abi, mida on võimalik saada, tõeliseks võimaluseks, ning kui siin miski valesti läheb, siis on see kaotsiläinud võimalus. Aga teha on palju ning arukas on investeerida õigesse algusesse. Hakates lõpetama, tahan ma tänada esimeest, et ta kutsus mu täna hommikul teie ette esinema ning kutse eest tulla oktoobri lõpus teie konverentsile, mis käsitleb laienemist. Pean veel oma märkmikust üle kontrollima, kuid loodan, et saan tulla, ehkki mul pole olnud veel võimalust üksikasju üle vaadata. Ma loodan, et kui mitte sel, siis järgmisel aastal oleks see viimane selline üritus, sest selle asemel, et laienemisest rääkida, te olete juba Euroopa Liidus. Loodetavasti õigel ajal, et võidelda kohtade eest järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel. Aga veel enne, kui see aset leiab, tahan ma teile öelda, et hetkel, kui te olete alles riik, kes kirjutab alla liitumislepingule, ehkki seda ei ole veel ratifitseeritud ja see ei ole veel seaduseks saanud, on Euroopa Parlament juba otsustanud poliitilise solidaarsuse aktina kirjutada teile ja kutsuda teie parlamenti nimetama vaatlejaid oma parlamendi juurde. Ehkki ilma hääleõiguseta, võite te tulla meie poliitilistesse rühmadesse, töötada meie komisjonides, võtta sõna meie täiskogul ning saada juba kogemusi selle kohta, kes me oleme, kuidas me töötame ja mida me teeme. Täna edastan ma teile selle kutse, sest koos suudame ehitada sellise Euroopa, mis rajaneb vastastikusel austusel ja vastastikustel kohustustel. See vajab muidugi lõplikku kinnitust, see nõuab meilt kõigilt omapoolset pingutust. Rahva nõusolek ei ole lihtsalt niisama olemas, see tuleb ära teenida, me peame koos rajama teed selle juurde. Seega kutsun ma teid, kõneldes taas poliitika keeles, kaasama sellesse ministeeriumide eksperte ning Euroopa Komisjoni eksperte, kes teevad oma eksperditööd, seadusloomega tegelejaid, kes teavad kõiki pisiasju, sest meie, parlamendiliikmed, võime olla mingi valdkonna spetsialistid, kuid me ei saa kindlasti olla spetsialistid igas valdkonnas. Aga nüüd on aeg laienemine taas enda kätte haarata, võtta see ära tehnokraatide käest ja anda tagasi maailmale, öeldes, et nüüd on meie kohus, meie töö võtta see käsile kui poliitika, seda selgitada ning võita ja teenida ära nõusolek. Lubage mul lõpetuseks meenutada sõnu, mida ütles president Vaclav Havel 1990. aasta maikuus Euroopa Parlamendis, kui ta meid külastas. Tsiteerin: "Unistamata paremast Euroopast, ei ehita me iial paremat Euroopat. Minu jaoks ei tähenda kaksteist tähte Euroopa lipul uhket veendumust, et me toome taeva maa peale. Mitte kunagi ei saa olema taevast maa peal. Minu jaoks on need kaksteist tähte meeldetuletus, et maailm võiks muutuda paremaks, kui meil oleks aeg-ajalt julgust vaadata üles tähtede poole." Minu üleskutse teile, kolleegid parlamendiliikmed, on see: vaadake üles tähtede poole ning unistage rikka ja toimeka tulevikuga Eestist avatud, kaasaegses, läbipaistvas ja demokraatlikus Euroopa Liidus, mille me võime koos ehitada. See oleks mulle suur au, härra esimees, kui ma veel oma mandaadi ajal saaksin tulla siia tagasi ja anda teile üle meie kaheteistkümne tähega Euroopa lipu euroopa kodanike nimel, kes valisid meid maailma suurimasse demokraatlikult valitud riikidevahelisse parlamenti. Anda see teile, et see võiks lehvida siin majas kui meie ühise tuleviku ja meie jagatud unistuste kehastus, mida kujutavad need kaksteist tähte. Tänan teid austava võimaluse eest täna siin teile kõnelda! Menetlusse võetud eelnõud, 16. aprill Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 15. aprillil algatatud seoses Euroopa ühtse kõrgharidusruumiga "Ülikooliseaduse" muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1036 SE). Eelnõu eesmärk seadusena vastuvõtmise korral on parandada kõrghariduse kvaliteeti, korrastades hägustunud kõrgharidussüsteemi ja ebaefektiivselt kasutavaid materiaalseid ning intellektuaalseid ressursse. Samuti annab see aluse Bologna deklaratsioonist ja Praha kommünikeest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vastavalt Bologna deklaratsioonis ja Praha kommünikees toodud põhimõtetele peavad kõik Euroopa riigid püüdlema kõrgharidussüsteemi lihtsustamise ning kõrgharidusastmetest ühise arusaamise loomise poole, et võimaldada üliõpilaste liikumist erinevate riikide kõrgkoolide vahel ning ülikoolide vahelise koostöö, sh ühiste õppekavade väljaarendamise, tõhustamist. Bologna deklaratsioon soovitab kasutusele võtta teadusõppele eelneva kaheastmelise kraadide süsteemi - bachelor-master. Vabariigi Valitsuse poolt 15. aprillil algatatud ülikooliseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1037 SE). Seaduseelnõu eesmärk on täpsustada ülikooli mõistet, et selle kaudu tagada kõrgel teaduslikul tasemel põhinev õpe ja valdkondade integreerumise võimalused. Samuti parandada kõrghariduse kvaliteeti, tugevdades akrediteerimissüsteemi ning järelevalvet. Akrediteerimine muudetakse seni eraldi õppekavadele ja institutsioonile kohaldatud toimingust kompleksseks õppekavade akrediteerimiseks, mis haarab samaaegselt ka institutsiooni, sest suur osa õppekava kvaliteedist on tagatud institutsiooni kvaliteetse toimimise kaudu. Määratletakse rakenduskõrgkoolides magistriõppe toimumise tingimused. Majanduskomisjoni poolt 16. aprillil algatatud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1038 SE). Eelnõu eesmärk on tunnustatud asutuste ja Eesti akrediteerimisasutuse kohta käiva regulatsiooni sätestamine. Riigikogu liikme Tiit Käbini poolt 16. aprillil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1039 SE). Eelnõuga soovitakse täpsemalt sätestada uimastikuritegudega seonduvad karistused. Seaduseelnõu eesmärk on täiendada karistust raskendavate asjaolude loetelu ning kohaldada erisätteid nende uimastikurjategijate õiguslikuks kohtlemiseks, kes on kaasa aidanud uimastikuriteo tõkestamisele või avastamisele, samuti kurjategijate tuvastamisele. Samuti soovib algataja termini "narkootiline või psühhotroopne aine" asemel kasutusele võtta termini "uimasti". 16. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus EAK liikmed kohtusid Euroopa Parlamendi presidendiga Euroopa asjade komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidendi Pat Coxi tänasel kohtumisel arutati Euroopa Liidu laienemisega seotud probleeme. Kohtumist juhatas EAK aseesimees Ivi Eenmaa. Euroopa Parlamendi president märkis, et käesolev aasta on pingeline ja otsustav mitte ainult kandidaatriikidele vaid ka Euroopa Parlamendile endale, sest vaja on langetada olulise tähtsusega otsused. Suvel ja sügisel seisavad ees debatid nii laienemise kui ka finantsprogrammide asjus. EAK esindajad informeerisid kohtumisel, et kuigi Eestis on vastu võetud 70 Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikku seadust on sellel aastal vaja vastu võtta veel 80 seadust. Pat Cox oli kursis Eesti jaoks oluliste teemadega liitumisläbirääkimistel põllumajanduse, energeetika ja maksupoliitika küsimustes. Kohtumisel tõstsid Riigikogu liikmed üles küsimuse põllumajanduskvootidest. Euroopa Parlamendi president lubas probleemi sisuga lähemalt tutvuda ja siis anda oma seisukoht selles tundlikus küsimuses. Ühtlasi lubas ta edastada Eesti põllumajandusega seotud probleemid Euroopa Parlamendi vastavatesse instantsidesse. Pat Coxi arvates peaksid kandidaatriikide esindajad saama võimaluse osaleda vaatlejatena Euroopa Parlamendi töös. Selline võimalus peaks olema pärast liitumislepingu allakirjutamist ja enne ratifitseerimisprotsessi. Coxi arvates aitaks vaatlejate osalemine Euroopa Liidu seadusandja tegevuses kummutada müstika selle organisatsiooni ees. Euroopa Parlamendi president Pat Cox esineb homme kell 10 Riigikogu ees sõnavõtuga. 15. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Urmas Lahe maaelukomisjoni aseesimeheks alates 2002. aasta 15. aprillist. 15. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus Tšehhi Vabariigi peaministri Miloš Zemaniga Tšehhi Vabariigis visiidil olev Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatev delegatsioon kohtus täna Prahas Tšehhi Vabariigi peaministri Miloš Zemaniga. Kohtumisel käsitleti nii NATO kui ka Euroopa Liiduga seotud küsimusi. Samuti vahetati mõtteid lähenevate valimiste ja riigi siseelu aktuaalsete küsimuste üle. Tšehhi peaminister tõi rea näiteid sellest, kuidas muutusid positiivsuse suunas suhted Venemaaga pärast Tšehhi vastuvõttu NATO-sse. Riigikogu esimees kohtus ka parlamendi esindajatekoja esimehe Vaclav Klausiga, kes tundis huvi, kuidas Eestil on õnnestunud saavutada väga eduka reformimaa maine nii Brüsselis kui ka mujal Euroopa riikides. Kohtumisel välisministri esimehe asetäitja, Tšehhi pealäbirääkija ja Euroopa asjade riigisekretäri Pavel Telickaga rõhutas viimane, et läbirääkimistel on alles jäänud sellised peatükid, mille osas manööverdamisvõimalused on vägagi piiratud. Telicka sõnul on põllumajanduspoliitika osas selgelt näha vajadus reformida CAPi süsteemi. Nii Eestile kui ka Tšehhile on kõige olulisemaks võrdsete konkurentsitingimuste loomine. Riigikogu esimees kohtus ka kaitseministri esimese asetäitja Štefan Fülega. Vastuseks Savi tänusõnadele Eesti toetamise eest NATOga liitumisel ütles Füle: See ei ole niivõrd meie lobbytöö, kuivõrd kolme Balti riigi edukad reformiprotsessid ja demokraatia areng, mis on võimalikuks teinud Balti riikide ühinemise NATOga". Eesti delegatsiooni visiit Tšehhi Vabariiki kestab laupäevani. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad veel Riigikogu liikmed Liia Hänni, Peeter Olesk, Elmar Truu ja Ülo Tärno ning Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. 12. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastas Briti välisministeeriumi EL küsimuste osakonna direktor Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg ning Riigikogu aseesimees, Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ja EAK aseesimees Ivi Eenmaa kohtusid täna Eestis ühepäevasel visiidil viibiva Briti välisministeeriumi EL küsimuste osakonna direktori Kim Darrochiga. Kohtumistel kõneldi peamiselt Euroopa tulevikust ja EL Tuleviku Konvendi tööst ja töökorraldusest. EAK esindajatega toimunud kohtumisel huvitus K. Darroch Eesti elanike suhtumisest ELiga liitumisse. T. Kelam tutvustas külalisele avalikku arvamuse ning poliitiliste jõudude suhtumises ELiga ühinemisse toimunud muutusi. Aset leidnud arengud on julgustavad, kinnitas ta. EAK esimees andis ülevaate komisjoni teostatavast parlamentaarsest kontrollist valitsuse otsuste üle ning komisjoni ja valitsuse vahelisest koostööst Eesti positsioonide kinnitamisel. T. Kelam rõhutas valitsusväliste organisatsioonide aruteludesse kaasamise olulisust. "Esmaspäeval toimus II EAK ja maaelukomisjoni ühisistung, kus lisaks põllumajandusministrile osalesid ka põllumajandustootjate esindajad," tõi ta näite. Euroopa tulevikust rääkides ütles T. Kelam, et Euroopa asjade komisjonis ollakse ühel meelel, et EL peab jääma riikide liiduks; samuti ei tohi liidus väheneda rahvusparlamentide roll, pigem peaks see suurenema. 11. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 11. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 11. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus Tšehhi Vabriigi Senati esimehega Tšehhi Vabariigis visiidil olev Riigikogu esimees Toomas Savi ja teda saatev delegatsioon kohtus täna Prahas Senati esimehe Petr Pithartiga. Riigikogu esimees rõhutas, et suhted Tšehhiga on Eestile väga olulised, Tšehhi liitus NATO-ga mõned aastad tagasi ning Eestil, kes peagi samuti saab NATO liikmeks on väga palju õppida Tšehhi ettevalmistustest ning kogemustest. Praegu käib tõsine ettevalmistus ning käesoleva aasta sügisel ootame kutset liitumiseks NATO-ga. Kahe parlamendijuhi kohtumise käigus vahetati ka mõtteid alliansiga liitumise mõjust seaduseandjate tööle. Senati esimees informeeris Tšehhi osalemisest rahukaitseüritustes, NATO tegevuses ja kulutustest seoses nende ettevõtmistega. Käsitleti samuti NATO liikmelisusega seotud avaliku arvamuse kujunemise probleeme. Riigikogu esimees ja Senati esimees vahetasid informatsiooni ka Euroopa Liiduga peetavate ühinemisläbirääkimiste käigu kohta. Nii Eesti kui ka Tšehhi on olnud kõnelustel edukad, mõlemal riigil on suletud 24 peatükki. Toomas Savi tutvustas Eesti positsioone energeetika, põlevkivi ja maksupoliitikaga seotud küsimustes, milles soovitakse maksimaalselt kaitsta riigi huve. Kõne all olid ka põllumajandusega seotud probleemid. Pooled tõdesid, et ELi soov kehtestada kandidaatriikide suhtes 10-aastane üleminekuperiood põllumajanduse otsetoetuste osas tähendab kandidaatriikide suhtes kõlvatu konkurentsi jätkumist. Riigikogu liige Liia Hänni andis ülevaate Eesti ettevalmistustest ELi Tuleviku Konvendi töös osalemiseks ja Riigikogu positsioonide väljatöötamisel Tuleviku Konvendi suhtes. Senati esimees tundis suurt huvi Eesti ja Venemaa suhete vastu, seda just NATO ja Venemaa suhete arengu kontekstis. Toomas Savi avaldas lootust, et protsessid Venemaal liiguvad demokraatia suunas, mida võib järeldada ka Venemaa presidendi Vladimir Putini viimase aja poliitikamuudatustest. Riigikogu esimees kohtus täna ka Senati välis-, kaitse- ja julgeolekuasjade komitee esimehe Michael Zantovskiga. Senati esimees korraldas piduliku lõunasöögi Toomas Savi ja Kirsti Savi ning neid saatva delegatsiooni auks. Delegatsiooni koosseisu kuuluvad veel Riigikogu liikmed Peeter Olesk, Elmar Truu ja Ülo Tärno ning Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul. Riigikogu esimehe visiit kestab laupäevani. 11. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu Naiste Ühendus arutas inimkaubandusega seonduvat Riigikogu Naiste Ühendus arutas oma tänasel istungil inimkaubandusega seonduvat probleemistikku. Teemast andis ülevaate Siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsiosakonna nõunik Andri Ahven . Menetlusse võetud eelnõud, 9. aprill Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 09. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Edastatud arupärimine, 8. aprill Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Tiit Toomsalu arupärimise siseminister Ain Seppikule. Arupärimine puudutab kriminogeenset olukorda Loksal. Arupärijat huvitab kuritegusid puudutav statistika võrdluses teiste Eesti piirkondadega ning ta soovib teada, mida on Siseministeeriumil kavas olukorra kontrolli alla saamiseks ette võtta. 08. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Toomas Savi andis õhtusöögi Bundestagi asepresidendi auks Riigikogu esimees Toomas Savi andis eile õhtusöögi Tartus viibiva Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeri auks. Õhtusöögil osalesid ka Riigikogu liikmed Neinar Seli ja Peeter Olesk. Asespiikeri delegatsiooni kuulub ka Saksamaa tuntud poeet ja publitsist Hans Magnus Enzensberger. Delegatsiooni saadab suursaadik Gerhard Enver Schrömbgens. Eelnevalt viibis A. Vollmer Pärnus ja Tallinnas, täna kohtutakse Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksooga ning Tartu linna juhtkonnaga; külastatakse Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi ja kohtutakse Peeter Tulvistega, kes on H. M. Enzensbergeri luulet eesti keelde tõlkinud. Õhtusöögi käigus tundis külaline huvi Eesti ettevalmistuste vastu liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga. Toimus elav mõttevahetus liitumisega kaasnevatest plussidest ning võimalikest raskustest. Samuti arutati Eesti ja Saksamaa nägemusi Euroopa Liidu tulevikust. Leiti, et rahvusparlamentide roll ning otsuste legitiimsus on Euroopa tuleviku kujundamisel olulised märksõnad. Igakülgselt analüüsiti demokraatia võtmeküsimust - kuidas veelgi tõhusamalt kodanikke otsustusprotsessi kaasata. Saksamaa kogemus parlamendi ja valitsusväliste organisatsioonidega suhtlemisel on korduvalt tõstatanud küsimusi NGOde vastutusest ja mandaadist. Toomas Savi selgitas külalisele Eesti valimissüsteemi aluseid. 05. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus T. Savi kohtus Horvaatia välisministriga Riigikogu esimees Toomas Savi ja Eesti - Horvaatia parlamendirühma aseesimees Arvo Sirendi kohtusid täna Eestis visiidil viibiva Horvaatia välisministri Tonino Picula ja teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel kõneldi Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistest ning kahe riigi vahelistest suhetest. "Ees seisab keeruline, kuid huvitav ja suuri väljakutseid pakkuv periood," lausus T. Savi ning teavitas Eesti ajakavast ELiga liitumisel ja eelseisvast euroreferendumist. Koos saame edukamalt tegutseda ja ühise tegutsemise aluseks on üksteise hea tundmine, selgitas Horvaatia välisminister oma visiidi eesmärki. T. Savi lisas, et Eestil ja Horvaatial on ka ajalooliselt sarnaseid kogemusi. T. Picula sõnas, et on Horvaatia ja Eesti jaoks on oluline Iirimaa ja Kreeka eeskuju Euroopa Liidus. Tema sõnul toimub EL ja Horvaatia vahel regulaarne poliitiline dialoog. Ühiselt nenditi, et oluline on kahepoolseid suhteid kõigis valdkondades veelgi tihendada. Horvaatiat külastas eelmisel aastal umbkaudu 900 inimest Eestist, meie soov oleks võõrustada veelgi enam teie kodanikke, ütles Picula. T. Picula tutvustas Riigikogu esimehele eelseisvaid reforme Horvaatias, Savi jagas Eesti kogemusi selles vallas. Täna allkirjastati Eesti ja Horvaatia valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Picula lausus, et vaja oleks sõlmida ka vabakaubanduslepe ning kaitsealast koostööd puudutav leping. Riigikogu esimehe Toomas Savi ametlik visiit Horvaatiasse toimus 6.-9. juunini 2001. 03. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmed kohtusid Prantsusmaa Senati liikmega Riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar ning põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindajad kohtusid Eestis visiidil viibiva Prantsusmaa Senati liikme Patrice Gelard´iga. Patrice Gelard tunnustas Eesti liitumisettevalmistusi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Eesti kindel soov on lõpetada läbirääkimisel sel aastal, sõnas põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni. Ta teavitas külalist järgmisele aastale kavandatud referendumist Euroopa Liiduga ühinemiseks ning sõnas, et Eestis on poliitiline üksmeel, et rahvas peab sel teemal saama kaasa rääkida. Hänni lisas, et läbirääkimiste lõppfaasis peaks mõlemal osapoolel jätkuma taktitunnet ja solidaarsust, et jõuda osapooli rahuldava tulemuseni. Kõneledes põllumajandustoetustest, avaldas T. Tammsaar lootust, et Prantsusmaa ja teised EL liikmesriigid suhtuvad kandidaatriikidesse mõistvalt. Senaator avaldas arvamust, et nõudmised kandidaatriikidele on ehk liiga ranged ega arvesta piisavalt riigi ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. Kohtumisel osalejad olid ühel meelel rahvusparlamentide vahelise koostöö tihendamise vajalikkuses, et takistada võimu tsentraliseerumist ja tõhustada parlamentaarset järelvalvet Ministrite Nõukogus täitevvõimu esindajate poolt vastu võetud õigusaktide üle. Prantsuse Senati liige avaldas lootust, et uued liikmesriigid aitavad kaasa bürokraatia ja tehnokraatia vähendamisele ELis. Sentaator lausus, et hindab kõrgelt Nice´i tippkohtumisel saavutatut. Euroopa Liit on keeruline, kuid järjepidev organisatsioon, mis ei muutu liiga kiiresti, ega ka mitte liiga aeglaselt. Gelard leiab, et reformida tuleks Euroopa Parlamenti ja Komisjoni, samuti tuleb üle vaadata ja kaasajastada lepingud. Ta avaldas arvamust, et edasi tuleb liikuda ettevaatlikult, mitte üleliia kiirustades. Senaator juhtis tähelepanu, et oluline roll on ka sõnavalikul - pole õige rääkida EL põhiseadusest, sest see on siseriiklik termin. EL on riikide liit, mitte föderatsioon - seega oleks kohasem rääkida hartast või konventsioonist. Liia Hänni huvitus võrdõiguslikkuse regulatsioonist Prantsusmaal. P. Gelard tutvustas sealset praktikat, mille kohaselt peavad valmisnimekirjas olema mõlemad sugupooled võrdsel määral esindatud. Räägiti ka Eesti suhetest Venemaaga. Vootele Hansen avaldas lootust, et need lähiajal tihenevad. Hommikupoolikul toimunud kohtumisel Riigikogu aseesimehe Tunne Kelamiga kõneldi Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi tööst. 4.-5.aprillil osaleb senaator Narvas toimuvatel Euroopa päevadel. 03. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu liikmed kohtusid Bundestagi asepresidendiga Riigikogu Eesti - Saksa parlamendirühma esimees Kalev Kukk ja Riigikogu kultuurikomisjoni esinaine Viive Rosenberg kohtusid täna Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeriga. Kohtumisel käsitleti kahe parlamendi omavahelisi suhteid, samuti koostööd kultuuri alal. Rahuldustundega märgiti mõlema riigi parlamendisaadikute kahepoolset aktiivsust ja huvi suhete arendamisel Bundestagi ja Riigikogu vahel. Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemisega seoses informeerisid Riigikogu esindajad külalist rahva toetuse ulatusest. Kui NATO-ga liitumise küsimuses on toetus olnud stabiilselt kõrge, siis ka Euroopa Liiduga ühinemiseks on rahva toetus pärast möödunud aastast langust tunduvalt tõusnud ja jõudnud 55%-ni. Riigikogu liikmed informeerisid Bundestagi asepresidenti ka asjaoludest, mis on mõjustanud rahva arvamust Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses. 03. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Tunne Kelam võttis vastu Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeri Riigikogu aseesimees Tunne Kelam võttis vastu Bundestagi asepresidendi Antje Vollmeri. Külalist huvitab Eesti sellekordse visiidi ajal, kuidas määratlevad end kandidaatriigid ise enne ühinemist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Külaskäigu programm on koostatud selliselt, et ametiisikutega kohtumiste kõrval oleks võimalus laialdaselt tutvuda ka argipäeva tavaeluga. Tunne Kelam märkis, et Eesti ja Saksa linnadel on olnud läbi sajandite head suhted hansalinnade tegevuse kaudu. Eesti praeguse välispoliitika prioriteetideks on ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Selles suunas teevad nii Riigikogu, valitsus kui ka vastavad ametkonnad pingelist tööd, et protsess viia edukalt lõpule. Bundestagi asepresidendi arvates ei ole Eestil takistusi nende eesmärkideni jõudmisel. Tunne Kelam tutvustas külalisele Riigikogus eesseisvat arutelu Euroopa Liiduga ühinemise asjus ja traditsioonilise rahvusvahelise konverentsi "Eesti ja Euroopa Liit" tööd. Tunne Kelam esitas konverentsi eesistujana kutse osalemiseks ka Bundestagi saadikutele. Kohtumisel käsitleti veel Euroopa Tuleviku Konvendi tööd. Kelam tõi välja konvendi positiivse rolli Euroopa tuleviku kujundamisel. Nimetatud foorum tegutseb laia esindatuse baasil ja seetõttu saab edukalt töötada välja Euroopa riikide ühisseisukohad. Konvendi töös osalevad riigid on juba aktiivselt mõjustanud konvendi töökorraldust viies selle demokraatlikumale alusele. Kohtumise käigus vahetati ka mõtteid Euroopa Liidu efektiivse tegutsemise küsimuses. Tunne Kelam ja Antje Vollmer märkisid mõlemad, et tuleviku Euroopas peavad rahvusparlamendid rahva valitud esinduskogudena kandma põhivastutust Euroopa Liidu funktsioneerimisel. Kohtumisel tõdeti, et Eesti rikkumata loodus - metsad, sood on ainulaadne väärtus, mida tuleks säilitada. Loodus annaks ka võimaluse arendada kvaliteetturismi. 03. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus Üle EL piiride on tulnud või toodud illegaalselt umbkaudu 500 000 naist või tütarlast, kellele avaldatakse moraalset või füüsilist survet, et sundida neid prostitutsiooni, narkokaubanduse jm illegaalsega tegelema. Naised või tütarlapsed lähevad välismaale tööle enamasti heas usus, ka Eesti lehtedest võib leida kerge teenistusega peibutavaid kuulutusi. Eesti on inimkaubandusega seonduvas nii transiitmaa, sest läbi Eesti toimetatakse Venemaalt pärit neiusid EL riikidesse tööle, samuti on see meie siseriiklik probleem. A. Ahven juhtis tähelepanu, et naised on tavaliselt hirmunud, ega julge seepärast politseile avaldust esitada. Ta nentis, et Eesti Politseil inimkaubanduse alane statistika kahjuks puudub. A. Ahven teavitas Riigikogu liikmeid sellest, et Lätis ja Leedus on probleem tunduvalt paremini ühiskonnas teadvustatud. Neis riikides on asutatud mitmeid mittetulundusorganisatsioone, mis otseselt tegelevad inimkaubanduse ohvritega. Eestis pakub neis kuritegudes kannatanuile tuge AIDSi Ennetuskeskus. Lisaks MTÜdele on vajadus ka abitelefoni järele. Ahven rääkis vajadusest algatada tunnistajakaitse seaduse eelnõu, samuti tuleks ratifitseerida ÜRO kuritegevuse vastase konventsiooni (Palermo konventsioon) lisaprotokoll, mis käsitleb orjastamisega seotud küsimusi. Naiste Ühendus leidis, et inimkaubanduse, prostitutsiooni ja vägivallaga seonduv probleemistik tuleb läbi meedia ühiskonna tasandil paremini teadvustada. Tuleb õppida inimest väärtustama. Koolides peab lastele sobivas vormis tegema teavitustööd ohtudest sattuda inimkaubanduse ohvriks, samuti peaks koolides olema blokeeritud ligipääs pornograafilise sisuga internetilehekülgedele. 09. aprill 2002 Riigikogu pressitalitus 20.01.2003 20.01.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
