Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Väliskomisjoni poolt 27. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa asjade komisjoni moodustamine" muutmine eelnõu (1026 OE ). Eelnõu näeb ette nimetada Euroopa asjade komisjoni liikmeks Liina Tõnissoni asemele Riigikogu liige Peeter Kreitzberg.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 28. märtsil algatatud Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel kirjade vahetamise teel sõlmitud kokkulepe, millega lõpetatakse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) protokoll nr 1 tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (1027 SE). Antud eelnõu heakskiitmise tulemusena lihtsustatakse Eesti ja Euroopa Ühenduse vahelist tekstiili- ja rõivatoodete kaubavahetusrežiimi. Protokolli nr 1 kehtetuks tunnistamine on aluseks topeltkontrollisüsteemi kaotamisele ning võimaldab kokku hoida litsentseerimisega seotud kulusid.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 28. märtsil algatatud välismaalase seaduse muutmise seaduse eelnõu (1028 SE). Eelnõu käsitleb perekonna ühendamist Eestis, kui Eestisse elama asuda sooviv perekonnaliige on välismaalane. Seaduse eesmärgiks on tagada üksikisiku põhiõiguste ja vabaduste kaitse tulenevalt Põhiseaduse paragrahvidest 26 ja 27 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventiooni artiklitest 8 ja 12 tasakaalustatult Eesti riigi huvidega.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Investeeringute Vastastikuse Garanteerimise Agentuuris" eelnõu (1021 OE). EV põhiseaduse kohaselt otsustab Riigikogu Eesti Vabariigile varaliste kohustuste võtmise. Tulenevalt sellest põhimõttest peab Riigikogu heaks kiitma ka rahvusvahelistes organisatsioonides osaluse omandamise ja suurendamise.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Kultuurikomisjoni poolt 25. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003-2005 heakskiitmine" eelnõu (1022 OE). Arengukavas on ette nähtud kultuuri, sotsiaalsete vajaduste ning demokraatia arengu seisukohalt põhjendatud ning ringhäälinguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks tarvilik avalik-õigusliku teenuse iseloom ja maht, samuti selleks ning infrastruktuuri arenguks ja tehniliste arenguprogrammide rahastamiseks vajalikud investeeringud.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

3. Kultuurikomisjoni poolt  25. märtsil algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse § 14 muutmise seaduse eelnõu (1023 SE). Eelnõu täpsustab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukavade esitamisega seotud tähtaegu.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

4. Mõõdukate fraktsiooni poolt 25. märtsil algatatud valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE). Eesmärgiga suurendada omavalitsuste planeerimisvõimet ja huvi edendada ettevõtlust on eelnõus esitatud omavalitsuste tulude kujunemise selline skeem, mille korral eraldised omavalitsustele riigieelarvest ei sõltuks füüsilise isiku tulumaksu ja maamaksu laekumistest ja enamus omavalitsusi oleksid võimelised iseseisvalt investeerima.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

5. Riigikogu liikme Koit Pikaro poolt  25. märtsil algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 240 muutmise seaduse eelnõu (1025 SE). Paragrahv 240 6. lõiget puudutav muudatus on tingitud praktikas üles kerkinud mootorsõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega seotud kulude hüvitamisega seonduvast probleemist.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Täna toimus Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni istung. Komisjoni liikmed arutasid EL Tuleviku Konvendi teisel istungil toimunut. Nimetatud istungil osales Vabariigi Valitsuse esindajana asendusliige konvendis Henrik Hololei.

Tunne Kelam andis ülevaate konvendis toimunud arutelust ning juhtis tähelepanu rahvusparlamentide delegaatide aktiivsele osavõtule. Delegaatide surve tulemusena ei võetud vastu esimesel istungil konvendi tegevust reguleerivaid protseduurireegleid, mille kohta laekus üle 350 muudatusettepaneku. Need koondati rahvusparlamentide esindajate koondettepanekutesse, mille esitas Luksemburgi parlamendi liige Ben Fayot.

Riigikogu liikmed Peeter Kreitzberg ja Tunne Kelam esitasid samuti omapoolsed muudatusettepanekud, millest Kelam pidas olulisimaks kandidaatriike diskrimineeriva sätte kõrvaldamist konvendi otsuste vastuvõtmist reguleerivas punktis. Kui kandidaatriikide esindajad osalevad konvendi töös võrdsetel alustel, siis peab olema antud ka võimalus nende eriarvamuste fikseerimiseks ning kandidaatriikide esindajate häälte arvessevõtmiseks. Oluliseks muudatuseks on ka ühe liikme ("külalise") lisamine konvendi presiidiumi koosseisu, kelleks saab kandidaatriigi parlamendi esindaja. Vaatamata sellisele võimalusele, ei soovi enamus kandidaatriikide esindajaid, et nendest riikidest moodustuks eraldi grupp, sest tulevikus on Euroopas tegemist juba liikmesriikidega. Seetõttu pole hetkeolukorras korrektne kandidaatriike ja praeguseid liikmesriike omavahel eristada. Hololei hinnangul oli konvendi teisel istungil suhteliselt lai sõnavõttude temaatika, samuti olid sõnavõtud esitatud erineval kvalitatiivsel tasemel. Komisjoni liikmed arutasid Eesti delegaatide seisukohtade kujundamise ja kooskõlastamise võimalusi. Paul-Eerik Rummo tegi ettepaneku, et Riigikogu annab läbi Euroopa asjade komisjoni Eesti delegaatidele üldised suunised, millele tuginedes saavad konvendi töös osalejad formuleerida oma seisukohti ning pidada vajadusel nõu komisjoniga. Tunne Kelami arvates peab konvendi delegaate teenindav siseriiklik struktuur olema valitsuse ja Riigikogu puhul sama, dubleerimisel pole mõtet. Hololei sõnul koostöö ametnike vahel toimib ning seoses sellega pole probleeme ette näha.

25. märts 2002
Riigikogu pressitalitus

Keskerakonna häälekandja Kesknädal saatis Riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile 17. jaanuaril 2002 kirja, milles ta taotles, et erikomisjon vastaks küsimustele, mis on seotud Tallinnas, Ao tn 3 asuva kinnistuga.

Esitatud küsimused, mis hõlmavad Riigikogu liiget Mart Laari, on formuleeritud laiemalt erikomisjonile antud pädevusest ega ei ole seotud M. Laari poolt täidetud ja erikomisjonile esitatud iga-aastaste majanduslike huvide deklaratsioonidega. Dokumente, mis kinnitaksid Kesknädala kirjas toodud väidete õigsust, komisjonile ei esitatud.

Erikomisjon, olles ära kuulanud Mart Laari selgitused ning hankinud teavet Ao tn 3 kinnistu omanike vahetumise kohta, avaldab oma seisukohad:

1. Mart Laar on Riigikogu erikomisjonile kui deklaratsioonihoidjale esitanud Riigikogu liikmena ja peaministrina oma majanduslike huvide deklaratsioonid. Need on vormistatud seaduse nõuetele ja tegelikkusele vastavalt, mistõttu erikomisjonil tema vastu pretensioone ei ole.

2 . Mart Laar, ostes 12. aprillil 2000. aastal ½ kinnistust Tallinnas, Ao tn 3, ei ole toime pannud korruptiivset tegu. Komisjon pole tema tegevuses tuvastanud ka muud seaduserikkumist. Seetõttu puudub komisjonil alus Mart Laari kohta materjalide edastamiseks uurimisorganile.

3. Kesknädala kirja kohaselt kahtlustab toimetus, et varasematel aastatel, enne kui Mart Laar selle majaosa ostis, on maja elanikud saanud krediidiasutustest erastamisväärtpaberites laenu eluruumi ostmiseks, hiljem on ostetu varasemale omanikule tagasi müüdud. Need tehingud on aset leidnud juba 1998. aastal. Erikomisjonil puuduvad dokumendid selle perioodi tehingutele hinnangu andmiseks ja see pole samuti erikomisjoni pädevuses. Tehingu pooled ei olnud ametiisikud.

4. Ajalehes Kesknädal ilmunud artiklis nimetatud isikunimed ja võimalikud tehingud ei ole käsitletavad dokumentaalsete andmetena, millele erikomisjon saab rajada võimaliku õigusmenetluse. Erikomisjon leiab, et neid artikleid ei saa ta edastada uurimisorganile tõendatud faktidena. Asjaomastel isikutel, kellel on niisuguseid andmeid, kaasa arvatud ajaleht Kesknädal, on õigus esitada politseiorganitele taotlused vahetult ja oma nimel.

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 17. - 23. märtsini Maroko Kuningriigis Marrakeshis toimuval 107. konverentsil valiti IPU Eesti rühma asepresident Liis Klaar Naiste Koordinatsiooni Nõukogu liikmeks geopoliitiliste riikide ühenduse 12+ esindajana.

IPU konverentsil käsitletakse maailma üldist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda; parlamentide rolli avaliku poliitika kujundamisel globaliseerumise, mitme osapoolega institutsioonide ja rahvusvahelise kaubanduse sfääris; keskkonnaküsimusi ja parlamentaarset toetust Kyoto protokollile; terrorismi kui ohtu demokraatiale, inimõigustele ja kodanikeühiskonnale (parlamentaarne panus rahvusvahelise terrorismiga võitlemisel) ning parlamentide rolli ÜRO Julgeolekunõukogu poolt 2002. a 12. märtsil vastu võetud 1397. resolutsiooni, sealhulgas selle paragrahvi ellurakendamise toetamisel, kus julgeolekunõukogu väljendab oma poolehoidu "nägemusele regioonist, kus kaks riiki, Iisrael ja Palestiina, elavad kõrvuti ümbritsetuna turvalistest ja tunnustatud piiridest".
Konverentsist lähemalt aadressil http://www.ipu.org/conf-e/107agnd.htm

Konverentsil osalevad Riigikogu aseesimees, IPU Eesti rühma liige Peeter Kreitzberg (17. - 21. märts), IPU Eesti rühma president Ignar Fjuk (15. - 23. märts), asepresidendid Liis Klaar (15.-24. märts) ja Jaanus Männik (16.-24. märts) ning Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul (16.-22. märts).

Riigikogu juhatus võttis menetlusse rahanduskomisjoni poolt 20. märtsil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1020 SE) ning määras selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Eelnõuga taotletakse peamiselt kahte eesmärki. Nähakse ette võimalus analoogiliselt palgaga arvestada tulumaksu kinnipidamisel töötuskindlustusmakset ka väljamaksete puhul, mida tehakse füüsilisele isikule tööettevõtu või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Praegu kehtiva korra kohaselt tööstuskindlustusmakset viimatinimetatud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ei arvestata, mille tagajärjel saab isik enam kinnipeetud tulumaksu tagasi alles järgmisel aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist.

Teine muudatus avardab suhteliselt enam kasumit saavate juriidiliste isikute sponsoreerimisvõimalusi. Kui praegu võivad nimetatud isikud teha maksuvabalt kingitusi ja annetusi igakuiselt vaid 3% ulatuses väljamakstud palkade summast, siis eelnõu kohaselt on võimalik valida kahe piirmäära vahel: kas 3% palkade summast või 10% kasumist. Arvestust peetakse seejuures aasta algusest kasvavalt.

Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Andres Lipstok, Mihkel Pärnoja, Ülo Tärno ja Kalev Kukk kohtusid täna Sachsen-Anhalti Liidumaa riigisekretäri Manfred Maasiga.

Külaline ja teda saatva delegatsiooni liikmed olid huvitatud laiast majandusalasest koostööst, ettevõtluse arendamisest ja regionaalprojektidest Ida-Virumaal. Liidumaa esindajad näevad enda jaoks Eestit kui rahvusvahelise majandusalase koostöö perspektiivset väljundit.

Sachsen-Anhalti Liidumaa esindajate arvates oleks vaja arendada koostööd nii toiduainetööstuses, keemiatööstuses kui ka kõrgtehnoloogia alal.

Külalised nägid ühe koostööpartnerina Ida-Virumaa piirkonda, mille arendamiseks pakutavad projektid tõotavad abirahasid Euroopa Liidult, samuti võivad pakkuda huvi saksa investeerijatele. Riigikogu majanduskomisjoni liikmed ja külalisdelegatsiooni esindajad vahetasid kohtumisel mõtteid koostöövõimaluste üle.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna uue India suursaadiku Om Prakash Guptaga. Riigikogu esimees avaldas suursaadikule kaastunnet India parlamendi alamkoja Lok Sabha esimehe G.M C. Balayogi traagilise hukkumise puhul helikopteriõnnetuses 3. märtsil.

T. Savi andis külalisele ülevaate Riigikogu ülesehitusest ning töökorraldusest, parlamendi ajaloost ja Eesti rahvussümboolikast. Ta tutvustas Om Prakash Guptale Eesti prioriteete - liitumist ELi ja NATOga. "OIen kindel, et Eesti lõpetab liitumisläbirääkimised ELiga selle aasta lõpuks," lausus Savi. Ta teavitas suursaadikut ka sügisel toimuvatest kohalike omavalitsuste valimistest ning euroreferendumiga seonduvast.

Suursaadik andis T. Savile ülevaate arengutest India Vabariigis ning tegi ettepaneku, et Eesti ametnikud võiksid osaleda India parlamendi poolt pakutavas koolitusprogrammis (ITEC).

T. Savi ja suursaadik nentisid üksmeelselt, et kahe riigi parlamendi vahelisi suhteid tuleks tihendada.

India suursaadik kohtub täna ka väliskomisjoni esimehe Andres Tarandiga. Suursaadik resideerib Helsingis.

Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Valentina Võssotskaja lahkumise kultuurikomisjonist ning asumise väliskomisjoni liikmeks.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Väliskomisjoni poolt 18. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) tööst osa võtva delegatsiooni liikmete kinnitamine" eelnõu (1018 OE). BA Eesti delegatsiooni juhi asetäitja kohale soovitakse nimetada Laine Tarvis ning liikmeteks Urmas Laht, Georg Pelisaar ja Rainis Ruusamäe.

2. Sotsiaalkomisjoni poolt 18. märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine" muutmine" eelnõu (1019 OE). Riigikogu sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikogu liikme Toomas Vareki asemel Eesti Haigekassa nõukogusse Riigikogu liige Kalle Jürgenson.

Riigikogu esimees Toomas Savi kohtus täna uue Läti suursaadikuga Eestis Edgars Skujaga. Kohtumisel kõneldi peamiselt Eesti ja Läti liitumisläbirääkimiste käigust Euroopa Liidu ja NATOga. Ühiselt tõdeti, et mõlemal riigil seisab ees huvitav, kuid pingutusi nõudev periood.

E. Skuja tutvustas T. Savile keelenõuete küsimust kui üht põletavamat teemat, mis Läti parlamendil tuleks võimalikult kiiresti lahendada. Riigikogu esimees jagas Läti suursaadikuga Eesti kogemust selles küsimuses. Toomas Savi, kes on ka 12+1 EL kandidaatriikide parlamendispiikerite kohtumise juht, soovitas keelenõuetega seonduva enne maikuus Riias toimuvat kohtumist lahendada, sest kohtumine pakuks hea kõlapinna küsimuse taastõstatamiseks rahvusvahelise avalikkuse ees.

Kõneldi ka mõlemas riigis eelseisvatest valimistest ning referendumist Euroopa Liiduga liitumiseks. Eestis toimub referendum pärast ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimist. "Me ei saa küsida rahva arvamust, kui liitumise tingimused ei ole teada," lausus T. Savi

Suursaadik ja T. Savi rõhutasid riikidevahelise koostöö ning infovahetuse olulisust. Koostööst NATO suunal kõneldes tõi Savi positiivse näitena 14. - 15. märtsini Tartus Balti Kaitsekolledþis toimunud kolme Balti riigi operatiivstaapide ühise staabiõppuse "Amber Workshop 2002", mille raames tugevdati koostööd operatiivtasandil. "See oli hea näide ühe regiooni koostööst. Balti riikide jaoks on oluline tõestada valmisolekut tõhusaks ja sisutihedaks koostööks," ütles Savi.
Savi sõnas, et Balti Assamblee töös on just kolme riigi parlamendikomisjonide esindajate kogemuste vahetamise võimalus olulise tähtsusega.

Läti suursaadik andis Riigikogu esimehele edasi Seimi spiikeri Janis Straume tervitused ning õnnitles Eestit edu puhul taliolümpiamängudel.

14. märtsil toimus Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni väljasõiduistung Välisministeeriumis.

Ministeeriumi asekantsler Alar Streimann tutvustas EL liitumisläbirääkimiste probleeme ja hetkeseisu. Läbirääkimiste järgmises 21. märtsil Brüsselis algavas voorus kavatsetakse sulgeda neli peatükki, mis käsitlevad transporti, sise- ja justiitsküsimusi, tolliliitu ja isikute vaba liikumist.

Vastates Liia Hänni küsimusele läbirääkimiste tempo kohta nentis Streimann, et sellega seondub palju emotsionaalseid hinnanguid. Läbirääkimiste ajagraafik on koostatud arvestusega, et jõuda sügiseks läbirääkimistega lõpule. Arvestades praegust olukorda on enamus kandidaatriike 2002. a. sügiseks kõnelustel ühel tasemel. Läbirääkimiste delegatsioon ja Välisministeerium on nii eelmist kui ka praegust valitsust oma tegevusest, läbirääkimiste käigust ja prognoosidest regulaarselt ning ammendavalt informeerinud.

Tunne Kelam meenutas istungil EAK liikmetega teisipäeval kohtunud peaministri seisukohta, et eelmisel aastal valitsuse poolt kinnitatud eurointegratsiooni tegevuskava pole kavas muuta. Komisjoni liikmed toetasid seisukohta, et läbirääkimistega seotud materjalid tuleb pärast läbirääkimiste lõpetamist esitada täies mahus avalikkusele tutvumiseks.

Istungil arutati 19. märtsil valitsuse istungil arutlusele tulevat Eesti positsiooniprojekti kaupade vaba liikumise valdkonnas 2000. a. jõustunud acquis´ suhtes. Positsiooni kohta andsid selgitusi majandusministeeriumi eurointegratsiooni osakonna juhataja Helle-Helena Puusepp ja Majandusministeeriumi tööstusosakonna juhataja Merike Kompus. Alar Streimanni sõnul on tegemist väga mahuka teemaga, mille alla kuulub mitmeid alapeatükke. Peatüki töörühma kalkulatsioonidele vastavalt läheb Eestile vastavasisuliste muudatuste ja korralduste tegemine maksma orienteeruvalt 900 000 krooni. Seoses komisjoni liikmete poolt esitatud küsimustega ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamist käsitleva acquis´ sätete kohta vastas Streimann , et need puudutavad vaid uusi, mitte juba olemasolevaid masinaid.

Komisjoni istungil toimunud arutelul osalesid veel Välisministeeriumi eurointegratsiooni osakonna 2. büroo direktor Karin Rannu ja sama osakonna töötajad Liina Teras ja Ando Möldre.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 2002. aasta 14. märtsil algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu (1014 SE ). Eelnõu näeb ette, et vabatahtlikult liituvatele omavalitsustele antakse ajapikendust liitumiskavatsustest teatamiseks. See tähendab, et senise seitsme kuu asemel peavad nad oma liitumiskavatsusest teatama kuus kuud enne kohalikke valimisi.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2. Mõõdukate fraktsiooni poolt 2002. aasta 14. märtsil algatatud riigilõivuseaduse § 166 muutmise seaduse eelnõu (1015 SE ). Eelnõu eesmärk on laiendada soodustust vähendatud riigilõivumäära näol, mis kehtib lastele ja vanaduspensioniealistele isikutele isikutunnistuse või reisidokumendi väljaandmisel või vahetamisel, ka puuetega inimestele kui vähekindlustatud elanike rühmale.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 2002. aasta 14. märtsil algatatud keeleseaduse § 5 täiendamise seaduse eelnõu (1016 SE). Eelnõu vajadus on tingitud soovist vähendada bürokraatlikku koormust ja hoida kokku riigi eelarveraha. Eelnõu põhineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrusel, mille kohaselt tunnistati tööalase eesti keele oskuse A, B ja C kategooria vastavaks kohustuslikule eesti keele oskuse algtasemele, tööalase eesti keele oskuse D kategooria vastavaks kohustuslikule eesti keele oskuse kesktasemele ning tööalase eesti keele oskuse E ja F kategooria vastavaks kohustusliku eesti keele oskuse kõrgtasemele.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

4. Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni poolt 2002. aasta 14. märtsil algatatud keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1017 SE). Kehtiva seaduse kohaselt kaotavad varem väljaantud tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistused kehtivuse alates 01.07.2002.a. Seega on sunnitud tuhanded Eesti elanikud uuesti sooritama eesti keele eksami, et saada uued eesti keele oskuse tunnistused. Eelnõuga soovitakse seda korda muuta.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu esimees Toomas Savi ja Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühma aseesimees Arvo Sirendi kohtusid Eestis ametlikul visiidil viibiva Ungari välisministri János Martonyi´ga ja teda saatva delegatsiooni liikmetega.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avas täna Toompea lossi kunstisaalis maalikunstnik Leili Muuga isikunäituse. Tervitusega esines Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Leili Muuga elust ja loomingust andis kohalolijaile ülevaate kunstiteadlane Mai Levin.

Leili Muuga, kes käesoleval aastal tähistab oma juubelit Adamson-Ericu Muuseumis avatava ülevaatenäitusega, esitab Toompeal valiku oma läbi kuue aastakümne kestnud maalijatee uusimast dekaadist.

Alates 1960ndatest kuulub ta Eesti maali uuendajate kilda, abstraktsust ja kolorismi viljelev liin on kunstniku loomingus olnud esindatud paralleelselt kulgeva portreelise suunaga.

Muugat on inspireerinud atmosfääri- ja looduselamused, kuid tihti on ta ainese töödelnud unenäoliseks ja valgustundlikuks abstraktsiooniks.

Muuga portreelooming on pieteeditundeline ja poetiseeriv, kuid alati portreteeritava karakterist lähtuv. Kolleegide-kultuuritegelaste sari täieneb igal aastal uute lõuenditega - viimastel aastatel tehtust olgu nimetatud Malle Leis ja Tiiu Pallo-Vaik.

Eesti maali vanema põlve ühe silmapaistva meistrina osaleb Leili Muuga siiani aktiivselt näitusetegevuses, tema lõuendid olid väljas eelmisel aastal Tartu Kunstimajas eksponeeritud maali ülevaatenäitusel Tartu!Maal!. Tartuga seovad kunstnikku ka õpinguaastad Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all.

Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja mitme Vene kunstimuuseumi kogudes.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 2002. aasta 11. märtsil algatatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse ning energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu (1008 SE). Eelnõu eesmärk on viia seaduste tekstid vastavusse uue 1. oktoobril 2001. a. jõustunud konkurentsiseadusega.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

2. Riigikogu liikme Eiki Nestori poolt 2002. aasta 11. märtsil algatatud patsiendiseaduse eelnõu (1009 SE). Eelnõu eesmärk on sätestada patsiendi ning temale tervishoiuteenust osutava isiku õigused ja kohustused ning reguleerida tekkinud vaidluste lahendamise korda. Eelnõuga reguleeritakse ka teadusuuringu korraldamise nõudeid ning patsiendi kaasamist teadusuuringusse ja kliinilisse õppetöösse.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3. Riigikogu juhatuse poolt 2002. aasta 11.märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu (1010 OE). Õiguskantsler tegi ettepaneku nimetada õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse vanemnõunik Mihkel Oviir senise õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Enn Markvarti asemel. Uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Mihkel Oviiri ülesandeks on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse küsimustega tegelemine.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 2002. aasta 12. märtsil algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1011 SE). Seaduse muutmise esmaseks põhjuseks on vajadus kõrvaldada nimetatud seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduses sisalduv volitusnormide dubleerimine, samuti vajadus viia see kooskõlla 1. jaanuarist 2002. aastal jõustunud kohtuekspertiisiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 2002. aasta 12.märtsil algatatud Riigikogu otsuse "Riiklikust tervishoiukorraldusest" eelnõu (1012 SE). Arutelu tulemusena soovitakse teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule olulise tähtsusega riikliku küsimusena otsustamiseks Eesti haiglavõrgu terviklik arengukava kuni aastani 2015 ja teiste oluliste tervishoiualaste küsimuste lahendamine.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

6. Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Vambo Kaalu, Laine Tarvise ja Toivo Jürgensoni poolt 2002. aasta 12. märtsil algatatud ühistranspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE). Eelnõu eesmärgiks on täpsustada ühistranspordiseaduses riigipoolse toetuse andmise põhimõtet ja ulatust Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Täna toimus Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni erakorraline istung. Peaminister Siim Kallas andis osalejatele ülevaate Eesti eurointegratsiooni hetkeseisust, valitsuse tegevuskavast ning selle täitmisest. Arutati EAK ja valitsuse koostöövorme ning omavahelise koordinatsiooni tõhustamist.

Peaministri sõnul pole valitsuse käesoleva tegevuskavas toimunud muudatusi: põhieesmärk on jätkuvalt liitumisläbirääkimiste lõpetamine käesoleva aasta lõpuks.

Seoses Eesti kohustustega EL suhtes informeeris peaminister, et valitsuse töökavas käesoleva aasta teisele poolele kavandatu arutelu on toodud varasemale ajavahemikule ning vähemaktuaalsete küsimuste käsitlust püütud edasi lükata. Esimese poolaasta jooksul püütakse lahendada nii palju küsimusi kui võimalik.

Läbirääkimistel on hetkel kolm probleemküsimust: Eesti põllumajandustoodangu jaoks soodsate tootmiskvootide saavutamine, põlevkivienergeetika säilitamine ja moderniseerimine koos vajadusega Eesti energiaturu järk-järguliseks avamiseks, maksupoliitika.

Mart Nutt pani ette, et valitsus esitaks eurointegratsiooniga seotud eelnõude arutamise prioriteetkava, võttes arvesse Riigikogu menetlusprotseduuride ajakava.

Peaministri sõnul on Riigikogu menetluses hetkel 34 integratsiooniga seotud eelnõu. Kokku on 2002. aastaks planeeritud 89 seaduseelnõu esitamine. Vajadusel arutelude prioriteetkava ka koostatakse.

Vastates Liia Hänni küsimusele, tõdes peaminister, et elektrituru täpsem mudel on veel koostamisel.

Janno Reiljan tegi ettepaneku selgelt sõnastada ja Riigikogule esitada valitsuse tegevuskava , mis näeks ette EL ebavõrdsest konkurentsist tingitud probleemide tasakaalustamist siseriiklike meetmetega.

Rainis Ruusamäe nentis, et valitsus ei tohiks nõustuda Euroopa komisjoni alusdokumendis pakutud põllumajandusvaldkonna otsetoetuste üleminekuperioodiga kümneks aastaks ega soostuma otsetoetuste piirangutega kauemaks kui aasta 2006.

Liia Hänni soovis teada, kas valitsus on kokku leppinud täpsema ajakava seoses põhiseaduslike muudatustega ning liitumisteemalise rahvahääletuse korraldamisega. Peaministri järgi on arutatud eri võimalusi rahvahääletuse korraldamiseks, kuid lõplikku otsust pole tehtud.

Tunne Kelam võttis kokku istungil arutatu: valitsuse ja EAK edasise tegevuse edukus käesoleval otsustaval aastal on seotud omavahelise töö maksimaalse koordineerimisega ning võimalikult hea keskendumisega rahvuslikele põhieesmärkidele. Tegevuse kooskõlastamist ei saa jätta juhuse hoolde. Kelam tõstis esile EAK liikmete ettepanekuid töötada välja ebavõrdset konkurentsi tasakaalustavad siseriiklikud meetmed ning vajadust seista põllumajanduslike otsetoetuste üleminekuperioodi lühendamise eest. Lisaks tegi EAK esimees ettepaneku kehtestada Riigikogu ja valitsuse esindajate omavaheliste kohtumiste ja seisukohtade arutamise rutiin kooskõlastamaks paremini Eesti positsioone EL Tuleviku Konvendis. Peaminister nõustus selle ettepanekuga. Lepiti kokku, et Riigikogu arutab Euroopa Liiduga ühinemist riiklikult tähtsa küsimusena 11. aprillil.

Riigikogu aseesimees ja Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam ning EAK liige Liia Hänni kohtusid täna Eestis ühepäevasel visiidil viibiva Soome väliskaubanduse ja Euroopa Liidu asjade ministri Jari Viléniga.

Kohtumise põhiteemad olid Euroopa Liidu laienemine ning tulevikudebatt, rahvusparlamentide roll tuleviku Euroopas, samuti Eesti ja Euroopa Liidu läbirääkimised. Tunne Kelam teavitas külalisi, et eilsel EAK istungil arutati konvendi esimese istungi tulemusi. Ta tutvustas külalistele komisjoni tööd. "EAKl on hea koostöö teiste komisjonidega, samuti valitsusväliste organisatsioonidega. Soome on meile selles heaks eeskujuks," lausus Kelam.

Ta sõnas, et rahvusparlamentide roll Euroopa Liidus ei tohiks nõrgeneda, vaid peab tugevnema. "Parlamentide aktiivne roll on olulise tähtsusega, see on peamine võimalus vähendada demokraatia defitsiiti. Parlamendid on otsene side rahvaga," ütles Kelam.

Ta andis kohaolijaile teada, et täna esineb EAK ees peaminister Siim Kallas, kes tutvustab ELiga läbirääkimiste hetkeseisu. T. Kelam hindas EAK ja valitsuse vahelist koostööd Eesti positsioonide kinnitamisel heaks.

EAK ja põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni andis ülevaate arutelust põhiseaduse muutmise vajalikkusest ning euroreferendumi korraldamiseks.

Jari Vilén ütles, et soomlased jagavad Eesti soove, aga mõnikord ka kahtlusi ELi suhtes. Ta tunnustas ELi praeguse eesistujariigi Hispaania tööd eri poolte kokkutoomisel. EL on inimeste jaoks praktiline kogemus, kuivõrd põllumajanduse ja energeetikaga seonduv puudutab kodanike jaoks elulisi küsimusi, lausus ta. Kelam lisas, et Eesti jaoks on õiglase referentsperioodi saavutamine põllumajanduses väga tähtis, samuti tugevdaks see elanike toetust ELiga liitumisele. Soome minister kinnitas, et väikeriigid on koos võimelised tooma tugevaid argumente oma seisukohtade kaitseks.

"Liitumisläbirääkimiste ajagraafik on pingeline ja väljakutset pakkuv, kuid olen veendunud, et teid saadab edu," lausus J. Vilén.

Kelam ja Vilén tunnustasid rahvusparlamentide üksmeelset koostööd Brüsselis, et saavutada EL Tuleviku Konvendi töölerakendamine demokraatlikel ning konvendi liikmete aktiivsust võimaldaval alusel. Vilén toetas arvamust, et kandidaatriigid peaksid olema nii sekretariaadi kui presiidiumi töösse kaasatud. Ta avaldas lootust, et korralduslikud küsimused saavad peagi lahendatud ning konvent asub tulevikuarutelu sisulisema poole juurde.

Euroopa asjade komisjoni tänasel istungil arutati Tunne Kelami juhtimisel EL Tuleviku Konvendiga seonduvat temaatikat.

Tulevikukonvendi esimesest istungist Brüsselis andsid komisjoni liikmetele ülevaate Riigikogu esindajad konvendis Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg.

Tunne Kelami hinnangul on konvendil võimalus kujuneda demokraatlikuks foorumiks. Selleks andis lootust 28 rahvusparlamendi esindaja üksmeelne vastuseis konvendi tegevuse liialt tsentraliseeritud juhtimise ohule. Rahvusparlamentide ettepanekul jäi Tulevikukonvendi töökorralduse eelnõu esimesel istungil vastu võtmata, et anda aega muudatusettepanekute esitamiseks. Eesmärk on luua võimalused konvendi liikmete aktiivsemaks osalemiseks ning parema tasakaalu saavutamiseks presiidiumi kui juhtorgani ja konvendi kui terviku vahel. Eesti delegatsioon esitas oma ettepanekud 8. märtsiks. Rahvusparlamendid toetasid peaaegu üksmeelselt ettepanekut lülitada 12-liikmelise presiidiumi koosseisu ka kaks kandidaatriikide esindajat, teatas Kelam.

Peeter Kreitzberg tutvustas konvendi protseduurireeglite ja töökorraldusega seotud lahendamata probleeme. Poliitiliselt on kõige olulisemad konvendi enda ja konvendi presiidiumi suhted. Kreitzberg tõi välja Euroopa Parlamendi poliitilistes gruppides valitsevad erihoiakud Euroopa tulevikumudeli osas.

Euroopa asjade komisjoni liikmete hinnangul peaks Riigikogu senisest veelgi konkreetsemalt ja kiiremalt tegutsema arutamaks Euroopa Liidu edasise kujundamise üksikprobleeme. Janno Reiljan märkis ühe ohuna, et suurriikidel võib oma edasist tsentralisatsiooni tugevdav plaan juba valmis olla, mida võidakse konvendile peale suruda töö lõpuetapil. EAK liikmete arvates on igasugustele ohtudele tõhusaimaks vastukaaluks parlamendiliikmete hea informeeritus ja tulenevalt sellest kiire seisukohavõtt. Leiti, et aruteludesse tuleks aktiivsemalt kaasata ka valitsusväliste organisatsioonide esindajaid.

Riigikogu liige ja Pelgulinna Gümnaasiumi vilistlane Mart Laar avas Toompea lossi lõunatiiva III korruse fuajees gümnaasiumi 90. aastapäevale pühendatud kooli endiste ja praeguste õpilaste ning õpetajate loomingu näituse. Tervitusega esinesid kultuuriminister Signe Kivi, kooli direktor Tõnu Piibur ja paljud teised.

Näitusel on esindatud 11 kooli lõpetanud kunstniku tööd, nende hulgas Rene Kari, Andres Toltsi, Heitti Polli, Urmas Pedaniku, Georg Bogatkini ja Kai Koppeli looming.

Gümnaasiumi õpetajatest on esindatud Tiiu Esnar portselaniga, Tiina Saidla, Tavo Tall, Triinu Jürves, Lea Armväärt ja Eve Viidalepp maaliga ning Margus Tänav ehetega. I korruse fuajees on eksponeeritud 20 praeguse gümnaasiumiõpilase tööd.
Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Maret Maripuu lahkumise väliskomisjonist ja asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks.