Riigikogu esimees Toomas Savi võttis vastu Itaalia suuraadiku Ruggero Vozzi | Riigikaitsekomisjonis Gruusia kaitseametnike delegatsioon | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 28. veebruaril | Riigikogu valis juhatuse | Riigikogu Naiste Ühendus arutas inimkaubanduse probleemi | Menetlusse võetud eelnõud, 26. veebruar | Riigikogu juhatuses | Maaelukomisjon kohtus Euroopa Põllumajanduse Konföderatsiooni presidendiga | EAK ja maaelukomisjoni ühisistung | Menetlusse võetud eelnõu, 25. veebruar | Riigikogu erikomisjoni korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks pressiteade | Indrek Meelak kinnitati põhiseaduskomisjoni esimeheks | Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Eesti Vabariigi 84. aastapäeval | VII Riigikogu liikmete mälestuste kogumise võistlus | Menetlusse võetud eelnõud, 21. veebruar | Riigikogu juhatuses | Riigikogu juhatuses | Riigikogu külastas Norra peaminister | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 19. veebruar | EAK istungilt | Riigikogu juhatuses | Menetlusse võetud eelnõud, 14. veebruar | Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised | Jüri Tamm sai Ukraina Ülemnõukogu mälestusmedali | Riigikogu juhatuses | Riigikogu juhatuses | EAK istungilt | NATO asepeasekretär Riigikogus | Riigikogu juhatus otsustas asendusliikmete asumise Riigikogu liikmeteks | Euroopa asjade komisjonis
Riigikogu esimees Toomas Savi võttis vastu Itaalia suuraadiku Ruggero Vozzi Riigikogu esimees Toomas Savi võttis täna vastu uue Itaalia suursaadiku Ruggero Vozzi. Riigikogu esimees hindas kõrgelt Eesti ja Itaalia seniseid suhteid ja avaldas soovi nende viljakaks arendamiseks. Itaalia suursaadik lubas anda oma panuse riikidevaheliste heade suhete jätkumiseks. Toomas Savi rõhutas suursaadikule Eesti välispoliitiliste prioriteetide - ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga - tähtsust. Itaalia suursaadik kinnitas Euroopa Liidu liikmesriigi esindajana valmisolekut aidata igakülgselt kaasa Eesti liitumisrääkimiste edukas lõpuleviimiseks. Riigikogu esimees andis suursaadikule ülevaate Riigikogu tegevusest ja olulisematest probleemidest, millega tegeleb Eesti seadusandja. Toomas Savi ja Ruggero Vozzi vahetasid mõtteid kahe riigi parlamentide vaheliste sidemete arendamiseks delegatsioonide vahetamise kaudu. Itaalia suursaadik avaldas kohtumisel Riigikogus heameelt, et ta on määratud esindama oma riiki huvitaval maal - Eestis. 28. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikaitsekomisjonis Gruusia kaitseametnike delegatsioon Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar võttis täna vastu Gruusia kõrgete kaitseametnike delegatsiooni eesotsas Gruusia Ühendatud Sõjaväe Akadeemia ülema kindralleitnant Omar Leikešviliga. Kohtumisel käsitleti õppimisvõimalusi Balti kaitsekolledžis kolmepoolse koostööprojekti Eesti-Gruusia-Suurbritannia raames. Üldpoliitilise arutelu käigus arutati tuleviku julgeolekuvisioone. Gruusia näeb samuti edaspidi oma liitumist NATO-ga. Gruusia esindajad informeerisid riigi pingelisest sisepoliitilisest olukorrast. Gruusia riigieelarvest on kaitsekulutusteks ettenähtud vaid 0,5 % SKP-st. Tiit Tammsaar märkis kohtumisel külalistega, et Riigikogu koalitsioonil ja opositsioonil on viljakas koostöö kaitseküsimuste lahendamisel. Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne 28. veebruaril Head kolleegid! Ma tänan Teid jätkuva usalduse eest! Uskuge mind, see on tunnustus, mida mina ei taha teenetemärkidega võrrelda. Samas - meil ei ole aega aeg maha võtta, sest meie töö on pooleli. Meie koosseisul algab viimane aasta, aasta, mil rahvas valib kaks korda. See paneb meid proovile ennekõike selle nurga alt, kas me teeme siin tööd või ajame oma isiklikke asju. Meie töö seisneb aga rahvale antud lubaduste täitmises. Me oleme lubanud, et võtame käsile need põhiseadusesse puutuvad küsimused, mis käsitlevad presidendi otsevalimist. Meie kohus on siin algust teha ehk üldisemalt öeldes - me peame otsustama, millise riigi juurde me jääme ja millist riiki me tahame. See on aga vastutusrikas kohustus ja ma soovin meile kõigile arusaamist ja vastupidavust Eesti tuleviku nimel. Selleks, et saada oma ülesannetega hakkama, tuleb meil täiustada oma kodukorda. Kui rahvale öeldakse "kaunis kaunimaks!", siis meie peame oma töös olema ennekõike praktilised, otstarbekad ja tasakaalukad - ma mõtlen siinkohal koalitsiooni ja opositsiooni omavahelist suhtlemist. Ainult, et - kodukorraseaduse muutmisel me ei saa vaadata peeglisse, sest sealt seadust meile vastu ei vaata. Me peame vaatama endale südamesse, peame vaatama enda ümber ja rääkima üksteisega, sest see on ju seadus, mille me anname üle oma järglastele ehk Riigikogu X koosseisule. Vähemalt minu süda ütleb täna, et rahvale ei meeldi, kui me töötame tühikäigul. Armsad kolleegid, maailm arvestab meiega. Oma otsustes siin saalis me korraldame Eesti elu ja iseseisvust avatud Euroopas ja kõigi riikide keskel. Meid hinnatakse siis, kui me sellega hakkame saame. Ma soovin meile, et me ei jääks ajast maha ja et meil jätkuks jõudu viia Eesti edasi. Head kolleegid, loodan, et lõime täna käed meie viimaseks tööaastaks. Jõudu tööle! 28. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu valis juhatuse Täna toimusid Riigikogu juhatuse korralised valimised. Riigikogu esimehe valimisel esitas Riigikogu liige Kaljo Kiisk Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu esimehe kandidaadiks Toomas Savi. Hääletamisest võttis osa 92 Riigikogu liiget. Toomas Savi poolt hääletas 67 ja vastu 17 Riigikogu liiget. 8 valimissedelit tunnistati kehtetuks. Seega valiti Toomas Savi Riigikogu esimeheks. Riigikogu aseesimeeste valimisel esitas Riigikogu liige Kalev Kallo Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Peeter Kreitzbergi. Riigikogu liige Tiit Sinissaar seadis Isamaaliidu fraktsiooni nimel aseesimehe kandidaadiks Tunne-Väldo Kelami. Hääletamisest võttis osa 92 Riigikogu liiget. Peeter Kreitzbergi poolt oli 46 Riigikogu liiget. Tunne-Väldo Kelami poolt hääletas 38 Riigikogu liiget. 8 valimissedelit tunnistati kehtetuks. Seega valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Peeter Kreitzberg ja teiseks aseesimeheks Tunne - Väldo Kelam. 28. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu Naiste Ühendus arutas inimkaubanduse probleemi Riigikogu Naiste Ühendus arutas oma teisipäevasel koosolekul inimkaubanduse probleemi, samuti inimkaubanduse vastase infokampaania projekti. Nimetatud projekt on käivitumas koostöös Põhjamaade ja teiste Balti riikidega. Arutelust võttis osa Eesti projektijuht Kristiina Luht. Inimkaubanduse all mõistetakse nähtust, kui töökoha pakkumise või abiellumise ettekäändel sunnitakse või meelitatakse inimest pettuse või väevõimuga muutma oma elukohta. See on kaasaegne orjakaubanduse vorm, kus selle äriga tegelejad ei vali vahendeid, et inimesi (eriti naisi ja lapsi) õnnetusse saata prostitutsiooni, inimorganite hankimise, tööorjusesse saatmise jms. eesmärgil. Balti riikides arvatakse aastas inimkaubanduse ohvreid olevat umbes 2000. Täpne statistika puudub. Informatsiooni nimetatud probleemi kohta süstemaatiliselt aga ei koguta. Taolise äri küüsi sattunud inimesed on tavaliselt sattunud oma kodumaal väljapääsmatusse olukorda, nad ei tunne seadusandlust, tunnistajakaitse on nõrk, neid ähvardatakse ja kuritarvitatakse. Infokampaania eesmärk on potentsiaalsetele riskirühmadele, lapsevanematele, poliitilistele struktuuridele selgitada olukorda. Kampaania suunatakse ka meeste teadlikkuse ja eetilise taseme tõstmisele . Eesmärk on muuta ühiskondlikku suhtumist antud probleemi ja naisesse. Kavas on välja anda Põhja- ja Baltimaade ühine infoleht, korraldada ühine seminar ja koostada ühine pressimaterjal. Naiste Ühenduse liikmed toetavad inimkaubanduse vastast infokampaaniat. Peetakse vajalikuks riikidevahelist koostööd, samuti selle teema arutelu Balti riikide parlamentide koostööorganis - Balti Assamblees - üheskoos Põhjamaade Nõukoguga. Koostöö on oluline ka riikide seadusandluse täiustamise seisukohalt. Naiste Ühendus soovib inimkaubanduse probleemide arutamiseks kohtuda ka siseminister Ain Sepikuga. Nimetatud valdkond nõuab ka politseilt senisest palju efektiivsemat tööd ja aktiivset suhtumist seaduste täitmisse. 26. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 26. veebruar Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse poolt 25. veebruaril algatatud abielulahutuste ja kooselu lõpetamiste tunnustamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (1003 SE). Seaduse eesmärk on tagada Eestis toimunud lahutuste tunnustamine konventsiooniga ühinenud välisriikides, luua alused välisriigis toimunud lahutuste või kooselu lõpetamiste tunnustamiseks Eestis ning muuta kehtivat, põhjendamatult liberaalset abielulahutuste tunnustamise regulatsiooni. Mõõdukate fraktsiooni poolt 26. veebruaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (1004 SE). Eelnõuga soovitakse 2002 aastal kehtestada indekseeritava pensioni baasosa väärtuseks 425 krooni, aastahinde väärtuseks 28 krooni 75 senti ja rahvapensioni määraks 800 krooni. 26. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus otsustas lähetada Riigikogu aseesimehed Tunne Kelami ja Peeter Kreitzbergi 27. veebruarist 1. märtsini Brüsselisse esindama Riigikogu Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi istungil. Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Tiit Käbini lahkumise Eesti Reformierakonna fraktsioonist isikliku avalduse alusel alates 2002. aasta 25. veebruarist. Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Valve Kirsipuu riigikaitsekomisjoni aseesimeheks. 26. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Maaelukomisjon kohtus Euroopa Põllumajanduse Konföderatsiooni presidendiga Riigikogu maaelukomisjon kohtus täna Euroopa Põllumajanduse Konföderatsiooni (CEA) presidendi Ben Gilliga. B. Gilli Eesti-visiidi eesmärk on käesoleva aasta septembris Tallinnas toimuva CEA 54. kongressi ettevalmistamine. CEA 54. kongress toimub 18.- 20. septembrini Tallinnas. Kongressi kaaskorraldajad on Euroopa Liidu liikmesriikide taluliitude esindusorganisatsioon COPA ja liikmesriikide põllumajanduslike ühistute katusorganisatsioon COGEGA, Eestimaa Talupidajate Keskliit on vastutav kongressi Eesti-poolse korralduse eest. Euroopa põllumajanduskongress on kõige esinduslikum ja tähtsam, tervet Euroopat hõlmav talunike suurfoorum aastas, mille osavõtjate arvu võib prognoosida 600-800ni. B. Gill märkis, et foorumi korraldamine EL laienemise eel lisab sellele veelgi tähendusrikkust ja kõlapinda. Ta tutvustas maaelukomisjonile kongressi korraldamise tausta ning sellel arutusele tulevaid teemasid, samuti muid kongressi raames aset leidvaid üritusi. CEA 54. kongressil leiavad käsitlemist EL laienemine ja teised väljakutsed (uus Euroopa, WTO läbirääkimised), erinevate majandusmudelite mõju põllumajandusele (Eesti kogemus plaanimajanduses, reguleerimata ja reguleeritud majandus), talunikud kui ettevõtjad laienenud Euroopas (turustamine, ühistegevus, toiduahel farmist tarbijani, integratsiooniprobleemid), Euroopa ühiskond ja tema multifunktsionaalne põllumajandus ning selle jätkusuutlik areng (tulevase ühise põllumajanduspoliitika ülesehitus) ning talunike ootused laienenud Euroopa suhtes (laienemisläbirääkimised, CAP, WTO läbirääkimised). B. Gill andis teada, et kongressile on esinejatena registreerunud juba mitmed kõrged EL ametnikud, näiteks Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Franz Fischler, laienemisvolinik Günther Verheugen ja ettevõtlusvolinik Erkki Liikanen, samuti Taani põllumajandusminister Mariann Fischer, aga ka WTO põllumajandusosakonna esimees. Kongressil on kavas anda üle auhind Eesti parimale põllumehele. Maaelukomisjoni kohtumisel B. Gilliga, kes on ka Suurbritannia Taluliidu president, käsitleti veel kavandatavat kandidaatriikidele 10-aastase üleminekuperioodi kehtestamist ja kvootide teemat. Kõik osalejaid olid ühel meelel, et sellise üleminekuperioodi kehtestamine on ebasoovitav ja ei ole realistlik. Käsitleti ka kliimamuutuste mõju põllumajandusele ning keskkonnasäästliku majanduse arendamise vajadust. Kohtumisel osalesid ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Ilmar Haak ja peadirektor Kaul Nurm. 26. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus EAK ja maaelukomisjoni ühisistung Täna toimus Tunne Kelami ja Ants Käärma juhtimisel Euroopa asjade komisjoni ja maaelukomisjoni ühisistung, kus arutati Euroopa Komisjoni dokumenti "Laienemine ja põllumajandus: uute liikmesriikide edukas integreerimine ühtsesse põllumajanduspoliitikasse". Ühisistungil osalesid põllumajandusminister Jaanus Marrandi, Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, maaeluarengu osakonna juhataja Krista Kõiv, põllumajandusosakonna juhataja Mai Talvik, avalike ja välissuhete osakonna juhataja kt Peeter Seestrand, Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann, Välisministeeriumi EIO II büroo juhataja Karin Rannu, Välisministeeriumi EIO II büroo atašee Helena Sepandi, Rahandusministeeriumi rahvusvahelise suhtlemise osakonna nõunik Meelis Meigas, Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Ilmar Haak, Karli Sepp ja Astra Aavik Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu tegevdirektor Tõnis Blank, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ester Tuiksoo ning Eesti Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev. A. Streimanni sõnul on Euroopa Komisjoni dokument arutelu alusmaterjal, mille suhtes liikmesriigid pole ühispositsiooni saavutanud. T. Kevvai esitles kohalolijaile Põllumajandusministeeriumis valminud esialgset hinnangut EK dokumendi mõjudest Eestile. R. Ruusamäe ja A. Varik toetasid J. Reiljani ettepanekut, mille kohaselt peab Eesti kaaluma siseriiklike tasakaalustusmehhanismide rakendamist juhul, kui EL ei kohtle Eestit peale liitumist võrdväärselt praeguste liikmesriikidega (võrdse kohtlemise põhimõtte alusel). I. Haak Eesti Talupidajate Keskliidust informeeris istungil osalejaid 2002. aasta 10. - 11. veebruaril toimunud Eesti, Läti ja Leedu talupidajate organisatsioonide esindajate kohtumisest. Kohtumisel vastu võetud ühispöördumise tekst on esitatud kolme riigi valitsustele. Tema sõnul ei saa kindlalt siduda otsetoetuste määra ning sellega seonduvaid üleminekuperioode maaelutoetustega, sest puudub konkreetne ajakava ning kinnitus Euroopa Komisjonilt. T. Blank Eesti Põllumajandustootjate Keskliidust kinnitas, et Eesti peaks kaitsma kogu oma tootmispotentsiaali, seda nii siseturu vajaduste kui ekspordi osas. Väljendatud seisukohtadega nõustusid ka E. Tuiksoo Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojast ning P. Grigorjev Eesti Lihaliidust. Põllumajandusministri arvates tuleb arvesse võtta olemasolevat olukorda ja jätkata läbirääkimisi konstruktiivselt ning Eesti huve võimalikult tugevalt kaitses, eeskätt just neis valdkondades, kus on võimalikud erisused või üleminekuperioodid. T. Kelami ettepanekul kohtuvad tänasel istungil osalejad uuesti märtsi lõpus või aprilli alguses. Euroopa asjade komisjon otsustas, et Eestimaa Talupidajate Keskliit edastab EAK ja maaelukomisjoni liikmetele Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühispöördumise vastavate riikide valitsustele. Komisjon võttis teadmiseks J. Reiljani ettepaneku, mille kohaselt tuleb Eestil kehtestada omapoolsed tasakaalustavad meetmed juhul, kui EL diskrimineerib Eesti põllumehi neile 100% ulatuses otsetoetusi mitte makstes. Need meetmed peavad J. Reiljani arvamusel olema kirjas Eesti-poolsetes positsioonides. Teise päevakorrapunktina arutas EAK Riigikogu otsuse "Riigikogu Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi delegatsiooni moodustamine" eelnõule (961 OE) Mõõdukate fraktsioonilt väliskomisjonile laekunud muudatusettepanekut. Muudatusettepanek, mille kohaselt oleksid delegatsiooni põhiliikmed Peeter Kreitzberg ja Tunne Kelam ning asendusliikmed Janno Reiljan ja Toomas Hendrik Ilves, EAK toetust ei leidnud (4 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut). EAK liige Liia Hänni tegi ettepaneku, mille kohaselt katkestab EAK homme algatajana otsuse eelnõu arutelu juhul, kui Riigikogu ei toeta Mõõdukate fraktsiooni muudatusettepanekut. Komisjon arvestas ettepanekut häältega 4 poolt, 3 vastu, 2 erapooletut. 25. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõu, 25. veebruar Riigikogu juhatus võttis täna menetlusse 17 Riigikogu liikme poolt 20. veebruaril algatatud saarte seaduse eelnõu (1002 SE). Seaduseelnõuga soovitakse kehtestada riigi, kohalike omavalitsuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute saartele suunatud või saartel toimuva tegevuse õiguslike aluste erisused, mis tulenevad saareliste tingimuste eripärast ning eenõus sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärkidest ja ei ole sätestatud teiste seadustega.Eelnõu määratleb suursaare, väikesaare ja püsiasustusega saare mõisted, samuti saarvalla või saarelise osaga valla staatuse, mille annab Vabariigi Valitsus Saarte komisjoni ettepanekul. Eelnõu käsitleb omavalitsuskorralduse, teenuste ja infrastruktuuri, majanduse ja elukeskkonna erisusi saartel. 25. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu erikomisjoni korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks pressiteade Eesti Päevaleht esitas Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile taotluse, milles seadis kahtluse alla Vilja Savisaarele kuulunud maja ostu-müügilepingu tehiolud. Erikomisjon on saanud mitmelt asutuselt andmeid, mis kinnitavad järgmist: abikaasade ühisvaraks olnud maja Tallinnas, Olevi 24 on müüdud AS Domex Kinnisvarale, keda esindas tehingus volikirja alusel vandeadvokaat Üllar Talviste. Teisi omanikke majal (kinnistul) ei ole. On selgunud, et ostu-müügitehing ei olnud fiktiivne, vaid reaalne. Saadud raha võimaldas katta Edgar Savisaare rohkem kui miljonikroonise võla. Komisjon on sunnitud tõdema, et AS Domex Kinnisvara vandeadvokaadist omanik ja nõukogu esimees on aktsiaseltsi juhtide ning aktsiate vahetamise vormistanud Tallinna Linnakohtu registriosakonnale suure hilinemisega. Tekkinud on kahtlus, kas kõnealuse aktsiaseltsi nimeliste aktsiate ümbervahetamine esitajaaktsia vastu, mille valdajaks sai Üllar Talviste, ja juhtorganite üheaegne muutmine oli kehtivale õigusele vastav. Tegemist võis olla dokumentide võltsimise ja registriosakonnale ebaõigete andmete esitamisega. Seepärast on erikomisjon otsustanud esitada Eesti Advokatuuri esimehe vandeadvokaat Üllar Talviste kohta materjalid kontrollimiseks Kaitsepolitseiametile. Kahtlus, et AS Domex Kinnisvara asub tegelikult advokaadibüroos HETA, osutus samuti õigeks. 25. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Indrek Meelak kinnitati põhiseaduskomisjoni esimeheks Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Indrek Meelaku põhiseaduskomisjoni esimeheks. 25. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu esimehe Toomas Savi kõne Eesti Vabariigi 84. aastapäeval Tere hommikust kaunis sini-must-valge! Tere hommikust Eestimaa! Tere tulemast kallid külalised siia Toompeale ja üle kogu Eestimaa, kõikjal eesti kodudes Täna pühitseme eesti rahva kõige tähtsamat päeva, millel on eriline koht meie südames. Päeva millest unistasid meie esivanemad pikki sajandeid. Kreutzwald valas unistuse värsivormi "Kalevipojas". Juhan Liiv kirjutas juba kindlalt, et "ükskord on Eesti riik". 24. veebruaril 1918 loeti Tallinnas ette "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", millega kuulutati välja Eestimaa iseseisev demokraatiline vabariik. Kõiki kodumaa poegi ja tütreid kutsuti kui üht meest ühinema kodumaa ehitamise pühas töös. Täitus ootus ja lootus oma riigist. See ajalooline otsus on jääv. Jäävam kui vägivaldsed sõjad ja kaotuste kannatused. Ta ühendab meid põlvest põlve, ka siis, kui me üksteist näost näkku ei näe. Veel on meie keskel neid, kes on vanemad kui meie riik. Veel on alles inimesed, tänu kelle isamaa-vaprusele iseseisev Eesti sündis ja jääb kestma. Soovin Teile, head iseseisvuse ja vabaduse veteranid, soojust ja päikesepaistet - ja et te saaksite ikka näha veel paljusid vabariigi hommikuid! Eesti riik on nüüd taas kindlalt käes. Ta on tugevam, sitkem ja targem kui kunagi varem. Kuid mis see riik ikka on? Riigivanem Jaan Tõnisson sõnas vabariigi 10. aastapäeval Riigikogus: "Riik oleme meie ise. Kui meie riigilt midagi nõuame, siis nõuame meie iseendilt. Ise peame kulud oma peale võtma, kui tahame midagi saada." Ja mõeldes, mida on meil igaühel anda, mida endalt nõuda, võtkem endale eeskujuks meie suusatajatest olümpiasangarid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, tänu kelle mehetegudele nägi meie sinimustvalgeid rahvuslippe kõrvuti lehvimas kogu maailm. Kallid kaasmaalased Vabariigi aastapäeva ei tähistata ainult lipuheiskamisega Toompeal, paraadiga Vabaduse väljakul, jumalateenistusega Kaarli kirikus ega presidendi vastuvõtul Estonias. Vabariigi aastapäeva tähistatakse ikkagi ja eelkõige eesti kodus. Just see on see pidupäev, kus meie sinimustvalge lipu alla koguneb peredena terve eesti. Pidupäevi on iga riigi ajaloos alati vähem kui argipäevi. Meie oma riigi iseseisvus on just nii kandev, kui vastupidavad, visad ja edukad me oleme oma argipäevas. Oma Eesti elus. Homme. Eeloleval kevadel. Järgmistel olümpiamängudel. Tulevikus. Head sõbrad! "Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres!" deklareerisid 84 aastat tagasi iseseisvusmanifesti autorid. See üleskutse ei ole oma mõtet ja aktuaalsust kaotanud. Aga kunagi pole me olnud rohkem valmis seda pidevat väljakutset vastu võtma, seda ideaali ellu viima. See peegeldub meie lipul, silmades ja südames. Head päeva, Eesti riik! Jõudu tööle nendele, kes juba tööl - ja reibast ärkamist nendele, kes alles ärkavad. Head kaasmaalased ja meie sõbrad, soovin Riigikogu nimel kõigile kaunist Iseseisvuspäeva. 25. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus VII Riigikogu liikmete mälestuste kogumise võistlus 20. septembril 1992 valiti taasiseseisvunud Eesti parlament - VII Riigikogu. Tänavu möödub sellest kümme aastat. Selle sündmuse tähistamiseks ja toonase rahvaesinduse töö jäädvustamiseks korraldavad Riigikogu Kantselei ja Eesti Ajalooõpetajate Selts gümnaasiumiõpilastele VII Riigikogu liikmete mälestuste kogumise võistluse. Mälestusi kogutakse intervjuu vormis ja võistlustöö pikkuseks on kuni 30 masinakirjalehekülge. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. mai 2002. Parimate tööde autoreid premeeritakse. Ülestähendatud mälestuste põhjal ilmub oktoobris 2002 raamat "VII Riigikogu liikmete mälestused". Töid oodatakse Riigikogu Kantselei infotalitusse, Lossi plats 1a, Tallinn 15165. Täiendavalt saab võistlustöö tingimustest lugeda Riigikogu koduleheküljelt web.riigikogu.ee.ajalugu.html. 24. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 21. veebruar Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 20. veebruaril algatatud 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (998 SE). Protokolli eesmärgiks on ühtlustada laeva ülevaatuste korraldamine ja tunnistuste väljaandmine kooskõlas 1974. a rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel. 2. Vabariigi Valitsuse poolt 20. veebruaril algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) "Tööhõivepoliitika elluviimise konventsiooni" (nr 122) ratifitseerimise seaduse eelnõu (999 SE). Konventsiooni kohaselt on tööhõivepoliitika eesmärk tagada töö kõigile tööturul osalevatele töövõimelistele isikutele; muuta töö võimalikult tootlikuks ning töötaja rassist, rahvusest, soost, usutunnistusest, poliitilistest veendumustest ja sotsiaalsest päritolust sõltumata anda talle vabadus valida ja võimalus taotleda sobivat tööd ning kasutada töös oma oskusi ja võimeid. 3. Riigikogu liikmete Olev Raju ja Meelis Atoneni poolt 20. veebruaril algatatud riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1000 SE). Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et riigieelarve seaduses vajavad ümberdefineerimist olulisemad mõisted (eelarve tulud, kulud, finantseerimistehingud, riiklikud investeeringud jt), samuti vajavad täpsustamist eelarve koostamise protseduurireeglid. Eelarve täitmisega seotud rahalised tehingud tuleb defineerida vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Eelnõu väljatöötamise vajadus tulenes eelkõige rahvusvahelistest nõuetest ning IMF soovitustest, millele riigieelarve seadus peab vastama. 4. Vabariigi Valitsuse poolt 21. veebruaril algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (1001 SE). Relvaseaduses sätestatust tulenevalt on vajalik muuta karistussätteid haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täiendada relvaseadust peatükiga juriidilise isiku vastutuse kohta. Eelnõu soovitakse jõustada samaaegselt relvaseadusega 31. märtsil 2002. a. 21. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Viive Rosenbergi kultuurikomisjoni esimeheks. 21. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Erika Salumäe lahkumise riigikaitsekomisjonist ja asumise väliskomisjoni liikmeks ning Nelli Privalova lahkumise maaelukomisjonist ja asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks. 20. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu külastas Norra peaminister Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste ja Riigikogu Eesti - Norra parlamendirühma esimees Tiit Käbin kohtusid täna Eestis ametlikul visiidil viibiva Norra peaministri Kjell Magne Bondevik´i ning teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel kõneldi peamiselt Eesti ühinemisest EL ja NATOga ning kahe riigi vahelisest koostööst. Tunne Kelam kinnitas Norra peaministrile, et Eesti rahvuslikud eesmärgid - liitumine Euroopa Liidu ja NATOga - on jäänud samaks. Ta tänas Bondevik´i Norra toetuse eest Eestile. "Käesolev aasta on Eesti jaoks otsustava tähtsusega. Oleme kindlad, et Norra toetus mängib meie eesmärkide saavutamisel olulist rolli," lausus ta. K. M. Bondevik kinnitas veel kord Norra jätkuvat toetust Eestile NATO ja ELi suunal. Peame Eestit üheks tugevamaks NATO kandidaatriigiks, lausus Bondevik. Ta tunnustas Eesti ettevalmistusi NATOga liitumiseks. "Kaitsekulutuste tõstmine 2 %-ni sisemajanduse kogutoodangust ei olnud kindlasti kerge, kuid see-eest vajalik ülesanne," sõnas Bondevik. Eesti ühinemine ELiga võimaldab Norra ja Eesti vahelisi majandussuhteid vastavalt Euroopa majandusruumi reeglitele veelgi edendada, lausus ta. Ta lisas, et koostööd tuleks hoogustada ka regionaalsel tasandil. Peaministri sõnul näeb ta koostööd eeskätt energeetika, keskkonna ja tervishoiu valdkonnas. Ka on Norra huvitatud seal toodetud gaasi ekspordist Eestisse. Kelam tänas Norrat osutatud abi ja toetuse eest ning ütles, et Eesti on nii valitsuse, parlamendi kui kodanikeorganisatsioonide tasandil huvitatud Norra kogemusest. Ta esitas Norra peaministrile kutse novembris 9. korda toimuval Eesti ja EL teemalisel konverentsil osalemiseks. K. M. Bondevik soovis Eestile edu eesmärkide saavutamisel EL ja NATO suunal ning avaldas lootust riikidevahelise edasise koostöö süvenemisele. 20. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimine, 19. veebruar Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi valitsuse poolt 18. jaanuaril algatatud erakorralise seisukorra seaduse, kodakondsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse ja vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse muutmise seaduse eelnõu (992 SE). Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse viie konstitutsioonilise seaduse sõnastust. Mõnevõrra põhjalikumad muudatused on kavas teha kodakondsuse seadusesse, kuhu lisatakse täpsustus mille kohaselt ei põhjendata eriliste teenete eest välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist. Samuti on seadusest välja jäetud riigilõivu tasumise kviitungi lisamise kohustus KMAle esitatavale taotlusele, see on asendatud üldiselt sõnastatud riigilõivu tasumise kohustusega. 2. Vabariigi valitsuse poolt 18. jaanuaril algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (993 SE). Eelnõu eesmärk on haldusmenetluse seaduse tegeliku elluviimise parem tagamine ning selles sisalduvate põhimõtete edasikandmine õiguskorda haldusõiguse eriosa seaduste ühtlustamise ja täiustamise näol. 3. Vabariigi valitsuse poolt 18. jaanuaril algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse eelnõu (994 SE). Eelnõu eesmärgiks on reguleerida kaubandusliku meresõidu valdkonnas tekkivaid eraõiguslikke suhteid, eelkõige vastavaid lepingulisi suhteid. 4. Vabariigi valitsuse poolt 18. jaanuaril algatatud "Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. a konventsiooni" ratifitseerimise seaduse eelnõu (995 SE). Konventsiooniga sätestatakse reederi, laevaomaniku või laeva tšarterlepingu alusel kasutava isiku vastutuse piirangud nimetatud isikute poolt kasutatava laeva käitamisega seoses kahju tekitamise korral kolmandatele isikutele. 5. Vabariigi valitsuse poolt 18. jaanuaril algatatud "Reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni" ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse" eelnõu (996 SE). Konventsioon sätestab isikuid reisijaveolepingu alusel meritsi vedava isiku vastutuse alused ja piirangud seoses reisijale kahju tekitamisega veo kestel. 6. Riigikogu liikme Eiki Nestori poolt 18. veebruaril algatatud töötu sotsiaalse kaitse seaduse §-de 8 ja 11 muutmise seaduse eelnõu (997 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on toetada töötajate omaalgatuslike töötukassade teket ning selle kaudu tagada parem sotsiaalne kaitse tööpuuduse korral. Töötuskindlustushüvitise saamisel säilib töötul õigus saada täiendavat abi ka töötajate endi poolt moodustatud toetusliikide kaudu. *** Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Enn Tarto arupärimise õiguskantsler Allar Jõksile. Arupärimine on ajendatud Iisraeli kodaniku Ephraim Kholmyansky, kes oli aastatel 1970-1980 üks juudi rahvusliku liikumise juhte NSV Liidus, kirjast E. Tartole. E. Kholmyansky üle peetud kohtuistungil esines süüdistajana Feliks Luiksaar, kes töötab Kholmyansky sõnul õiguskantsleri ametkonnas. Ka ei ole ei Eesti ega Venemaa tänaseni omaks võtnud valesüüdistuste esitamist Kholmyansky kohta ega tema ebaseaduslikku kinnipidamist. 19. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus EAK istungilt Täna, 18. veebruaril toimus Tunne Kelami juhtimisel Euroopa asjade komisjoni istung. Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht suursaadik John Kjaer tutvustas komisjoni liikmetele Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumente "Liitumisläbirääkimiste ühtne finantsraamistik aastateks 2004-2006" ning "Laienemine ja põllumajandus: uute liikmesriikide edukas integreerimine ühtsesse põllumajanduspoliitikasse". Põllumajanduse osas on Euroopa Komisjon pakkunud uutele liikmesriikidele liitumishetkel otsetoetusi 25% ulatuses praeguste liikmete tasemest. Toetused suurenevad 10 aasta jooksul 100%-ni. Berliinis esitatud rahanduskavas ei olnud kandidaatriikidele otsetoetusi ette nähtud. Kui kandidaatriigid on enne liitumist andnud oma põllumeestele toetust, siis võib seda maksta edasi tingimusel, et otsetoetus ja riigi poolt antav tugi ei ületaks EL summat 100%. Kandidaatriikidele võimaldatakse ka suuremat maaelutoetust. Janno Reiljan Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ja Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok tutvustasid Eesti sisukohti projekti regionaalpoliitika valdkonnas 2001. a. jõustunud acquis osas. Eesti ei taotle üleminekuperioode ning on valmis rakendama akte alates liitumishetkest. Kolmanda päevakorrapunktina arutasid EAK liikmed Riigikogu EL Tuleviku Konvendi delegatsiooni moodustamise otsuse eelnõu muudatusettepanekuid. Komisjon ei toetanud Eestimaa Rahvaliidu muudatusettepanekut. Toetust leidis Mõõdukate ja Isamaliidu fraktsioonide ning väliskomisjoni ettepanek, mis seab üles delegatsiooni põhiliikmeteks Peeter Kreitzbergi ja Toomas Hendrik Ilvese ning asendusliikmeteks Tunne Kelami ja Janno Reiljani. Otsuse eelnõu arutab Riigikogu täiskogu homme. 18. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus märkis, et otsetoetuse madalam määr tekitab ebavõrdset konkurentsi, mida tuleks leevendada teiste meetmetega nagu näiteks tasakaalutollid, impordipiirangud, lisatoetused. John Kjaeri sõnul ei ole siseturu tingimustes lubatud kasutada imporditolle, samuti tuleks ära oodata liikmesriikide ettepanekud põllumajanduse osas. Vastavad dokumendid on esitatud arutamiseks liikmesriikidele. Rainis Ruusamäe arvates sunnitakse osadel juhtudel Eestit vähendama praegust tootmist, kuid silmas pidades piirkonna isevarustamist on oluline säilitada vähemalt olemasolevad tootmismahud. Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Väino Linde õiguskomisjoni esimeheks ning Georg Pelisaare õiguskomisjoni aseesimeheks. 18. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud, 14. veebruar Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril algatatud pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (988 SE). Seaduseelnõu eesmärgiks on täpsustada varjupaigataotlejatele rahalise toetuse maksmist. Toetuse maksmisel on eesmärk eristada vastuvõtukeskuses elavaid taotlejaid väljaspool keskust elavatest taotlejatest. Eelnõus seotakse varjupaigataotlejale makstav toetus kehtiva toimetulekupiiriga. Vastuvõtukeskus jätkab igal juhul seal elava taotleja varustamist esmavajalike riietus- ja tarbeesemetega. Taotlejale jäetakse võimalus loobuda rahalisest toetusest ning kasutada vastuvõtukeskuse poolt pakutavat teenust (varustamine toiduainete, esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemetega, hügieenivahendite ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks). 2. Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril algatatud asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE). Eelnõu eesmärk on seoses lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse vastuvõtmisega viia kooskõlla asjaõigusseadus ja kinnistusraamatuseadus, samuti kõrvaldada asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse rakendamisel tekkinud probleeme ja vastuolusid. 3. Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu poolt 13. veebruaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvi 24 täiendamise seaduse eelnõu (990 SE). Seadust soovitakse täiendada lõikega, mille kohaselt arvutakse 80-aastaseks ja vanemaks saanud puuetega inimeste sotsiaaltoetust mittesaavale pensionärile rahvapensioni määrast 10 protsenti lisapensioni. 4. Mõõdukate fraktsiooni poolt 14. veebruaril algatatud teeseaduse § 251 täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu (991 SE). Kehtiva teeseaduse kohaselt on avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalveks, teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks nõutav tegevusluba. Tegevusluba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoiutöö tegemiseks. Seadust soovitakse täiendada lõikega, mille kohaselt on ilma tegevusloata õigus teostada tee remonti kohalikul maanteel kuni 100 000 krooni eest aastas kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Tee hooldamiseks kohalikul maanteel ei ole eelnõu seadusena vastuvõtmise korral tegevusluba vajalik. 14. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Menetlusse võetud eelnõud ja edastatud arupärimised Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi valitsuse algatatud Riigikogu otsuse ""Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide poolt juhitaval rahvusvahelisel operatsioonil "Kestev vabadus" (Enduring Freedom)" eelnõu (986 OE). Eelnõu näeb ette Eesti Kaitseväe üksuse isikkoosseisu kuni 15 kaitseväelase kasutamise Ameerika Ühendriikide poolt juhitud rahvusvahelisel operatsioonil "Kestev vabadus" (Enduring Freedom) Taani Kuningriigi väekontingendi koosseisus Kirgiisi Vabariigi territooriumil tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuse rakendamisest operatsioonil. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon. 2. Riigikogu liikmete Maret Maripuu ja Toivo Tootseni poolt 12. veebruaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE). Seaduse muudatus annab võimaluse rakendada koolikorraldusliku mõjutusvahendina alaealise internaatkooli suunamist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon. *** Riigikogu juhatus edastas 11. veebruaril Riigikogu liikme Jaanus Männiku arupärimise peaminister Siim Kallasele. Arupärija huvitub riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete ebaproportsionaalsest kasvust 2002. aastal tekkinud ebavõrdsuse põhjustest ning sellest tulenevatest probleemidest. Arupärimises soovitakse teada milliste seaduste jõustumine ja millistes summades pannakse 2002. aastal täiendavaid kohustusi kohalikele eelarvetele. Mai Treiali, Andres Variku ja Villu Reiljani 12. veebruaril esitatud arupärimine edastati välisminister Kristiina Ojulandile. Arupärijad soovivad teada kuidas lahendatakse Eesti Vabariigi elanike käes olevate endiste NSV Liidu väärtpaberite küsimus. Soovitakse teada võimalusi probleemi lahendamiseks ja kuidas on kulgenud Eesti-Vene läbirääkimised nimetatud väärtpaberite hüvitamise asjus. 12. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Jüri Tamm sai Ukraina Ülemnõukogu mälestusmedali Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Jüri Tamm sai 8. veebruaril Ukraina Ülemnõukogu mälestusmedali "Kümme aastat iseseisvunud Ukrainat". Ukraina Suursaatkonnas toimunud vastuvõtul andis Tammele medali üle Ukraina Vabariigi suursaadik Mykola Makarevych. Suursaadik rõhutas, et medal antakse poliitikule ja endisele tippsportlasele suure panuse eest suhete edendamisel Ukrainaga. Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Evelyn Sepa lahkumise kultuurikomisjonist ja asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks; Tõnu Kauba lahkumise põhiseaduskomisjonist ja asumise sotsiaalkomisjoni liikmeks ning Anti Liivi lahkumise sotsiaalkomisjonist ja asumise väliskomisjoni liikmeks. 12. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatuses Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Teet Helmi Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks ning Nelli Privalova ja Jaak Aabi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeteks. Juhatus kinnitas Riigikogu liikme Rein Voogi lahkumise maaelukomisjonist ning asumise väliskomisjoni liikmeks. Riigikogu liige Teet Helm kinnitati maaelukomisjoni liikmeks. 11. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus EAK istungilt Euroopa asjade komisjoni (EAK) tänasel istungil informeeris Hispaania suursaadik Fernando Carderera Soler Hispaania eesistumise prioriteetidest. Suursaadik rõhutas soovi jõuda liitumisläbirääkimistel kandidaatriikidega põhimõttelisele kokkuleppele kõikide peatükkide osas, et lõpetada kõnelused edukalt aasta lõpuks. Suursaadik tõdes, et eriti tundlikud on põllumajanduse, regionaalpoliitika ja finantspoliitika peatükid. EAK komisjoni esimees Tunne Kelam juhtis suursaadiku tähelepanu põllumajanduse ja energeetikaga seotud küsimustele, mis on Eestile äärmiselt olulise tähtsusega. Kelam rõhutas, et Eesti huvidega arvestamine suurendab märgatavalt rahva toetust Euroopa Liiduga ühinemisele. EAK kuulas ära ka EL-ga liitumisläbirääkimiste põllumajanduse peatüki Eesti positsiooni osalise muutmise argumendid. Selgitusi andis Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaup. Positsiooni muutmine on seotud üleminekuperioodiga jäätmekäitluse osas. Väike-Maarjasse rajatakse jäätmekäitlustehas, mis annab võimaluse loobuda varem taotletud üleminekuperioodist. Tuleva aasta lõpuks valmiv tehas rajatakse riigieelarve ja PHARE ühisfinantseerimisel. EAK otsustas jätkata EL-ga läbirääkimiste põllumajandusprobleemide käsitlust ka oma järgmistel istungitel. Vastavalt eelmisel EAK istungil tehtud otsusele kutsub komisjon kokku EL põllumajandusfinantsprogramme arutava ümarlaua Riigikogu maaelukomisjoni ning Põllumajandusministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajate osavõtul. 21. märtsile on kavandatud Eesti eurointegratsiooni kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus. Komisjon arutas ka Euroopa Liidu Tuleviku Konvendi delegatsiooni moodustamise otsuse eelnõu (961 OE) muudatusettepanekuid. EAK otsustas eelnõu algatajana mitte toetada ERL ja EÜRP fraktsioonide muudatusettepanekuid. 11. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus NATO asepeasekretär Riigikogus Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg ja riigikaitsekomisjoni aseesimees Trivimi Velliste kohtusid täna Eestis visiidil viibiva NATO poliitikaküsimuste asepeasekretäri Günther Altenburgiga. Kohtumisel osales ka Frederique Jacquemin NATO majandusdirektoraadist. Peeter Kreitzberg rõhutas, et poliitilise olukorra muutumise ja valitsuse vahetusega jäävad samaks Eesti riigi välispoliitilised prioriteedid. Need on ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Kreitzberg rõhutas: "Soovime asju ajada senisest veelgi tõhusamalt". Nii Kreitzberg kui ka Velliste kinnitasid soovi viia edukalt lõpule ühinemisprotsess alliansiga. Günther Altenburg avaldas tunnustust ja väljendas rahulolu Eesti seniste sammude suhtes NATO liikmelisuse taotlemisel ja soovitas jätkata samas vaimus. Tema arvates tähendab NATO laiendamisprotsess julgeolekusüsteemi tulevikuarhitektuuri loomist. Riigikogu ja NATO esindajad vahetasid kohtumise käigus mõtteid ettevalmistuste käigu ja maailma poliitilise olukorra kohta. 08. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Riigikogu juhatus otsustas asendusliikmete asumise Riigikogu liikmeteks Seoses Riigikogu liikmete Feliks Unduski, Aadu Musta ja Olavi Israeli volituste ennetähtaegse lõpetamisega 2002. aasta 6. veebruaril tegi Riigikogu juhatus täna otsuse, mille kohaselt 7. veebruaril asuvad Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Teet Helm, Nelli Privalova ja Jaak Aab. 06. veebruar 2002 Riigikogu pressitalitus Euroopa asjade komisjonis Tänasel Euroopa asjade komisjoni istungil komisjoni aseesimehe Ivi Eenmaa juhtimisel arutati Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste põllumajanduse peatüki osalist muutmist. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann tutvustas homme valitsuse istungil esitatavaid positsiooniprojekte. Põllumajanduse peatüki osalist muutmist arutas möödunud reedel ka Riigikogu maaelukomisjon. EAK otsustas teha maaelukomisjonile ettepaneku kohtuda EL otsetoetustega seonduva arutamiseks läbirääkimiste asejuhi Alar Streimanniga 18. veebruaril. Riigikogu pressitalitus 04.02.2003 04.02.2003
|
|
Riigikogu | Lossi plats 1a, 15165 Tallinn | tel +372 631 6331 | faks +372 631 6334 | riigikogu at riigikogu dot ee |
|
