Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ning määras neile juhtivkomisjonid:

1. Sotsiaalkomisjoni poolt 28. jaanuaril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-de 22 ja 24 muutmise seaduse eelnõu (981 SE). Eelnõu kohaselt toimub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamine ja saatmine Eestis maksja arvel. Kui toetusesaaja konto on välisriigis asuvas pangas, toimub toetuse kättetoimetamine ja saatmine saaja arvel. Toetusesaajale enammakstud summad võib pensioniamet isikule igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada, kuid kinnipeetav osa ei või ületada 20 % isikule määratud toetuste summast. Samuti on eelnõuga pensioniametile antud õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

2. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 29. jaanuaril algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (982 SE), mille eesmärk on tagada riigieelarvest erakondadele eraldatavate vahendite reaalne kättesaadavus. Eelnõu sätestab õiguslikud alused riigieelarvest ettenähtud eraldiste kättesaamiseks proportsionaalselt erakonna liikmete arvule Riigikogus. Eelnõu arvestab toimuvaid muudatusi. Erakonna ühinemisel, jagunemisel või likvideerumisel kantakse vahendid proportsionaalselt sellele erakonnale, kellega liituvadRiigikogus olevad liikmed. Riigieelarve eraldiste arvestamisemuudatused tehakse toimunud muudatusele järgnevast kuust.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Ignar Fjuki ja Ülo Tärno poolt 29. jaanuaril algatatud energiaseaduse § 19 muutmise seaduse eelnõu (983 SE). Kehtiva energiaseaduse kohaselt tuleb Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinnad ja tariifid koos nendele lisanduvate maksudega avalikustada, sealhulgas vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, vähemalt kuus kuud enne nende kehtima hakkamist. Käesoleva seaduseelnõu eesmärgiks on vabastada kuuekuulise etteteatamise nõudest need kehtima hakkavad hindad ja tariifid, mida alandatakse.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

 4. Rahanduskomisjoni poolt 29. jaanuaril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (984 SE).Rahvastikuregistri seaduse kohaselt on eluruumi omanikul õigus taotleda nende isikute, kelle elukoha andmeteks on rahvastikuregistrisse kantud temale kuuluv eluruum ja kellel puudub õiguslik alus selle eluruumi elukohana kasutamiseks, elukoha andmete muutmist rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri seadus näeb ette selliste taotluste kohta teadaannete avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb teadaande avaldamise eest tasuda 100 krooni riigilõivu. Rahanduskomisjon algatas eelnõu, mille kohaselt need teadaanded vabastatakse riigilõivust kuni 2003. aasta 31. detsembrini.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikmed Toivo Jürgensoni, Mart Laari ja Tõnis Lukase Isamaaliidu fraktsiooni liikmeteks.

Riigikogu liikmed Ando Leps, Indrek Meelak ja Jüri Võigemast registreeriti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeteks.

Riigikogu liikmed Toomas Hendrik Ilves ja Eiki Nestor registreeriti Mõõdukate fraktsiooni liikmeteks; Eiki Nestor ja Kalev Kotkas registreeriti fraktsiooni aseesimeesteks.

***

Juhatus kinnitas Riigikogu liikme Aimar Altosaare lahkumise kultuurikomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks, Tõnu Kõivu lahkumise keskkonnakomisjonist ja asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks ning Liis Klaari lahkumise väliskomisjonist ja asumise keskkonnakomisjoni liikmeks.
Riigikogu liige Eiki Nestor kinnitati rahanduskomisjoni liikmeks, Toomas Hendrik Ilves ja Mart Laar väliskomisjoni liikmeteks, Toivo Jürgenson majanduskomisjoni liikmeks ning Tõnis Lukas kultuurikomisjoni liikmeks.

Riigikogu juhatus edastas Riigikogu liikme Janno Reiljani arupärimise rahandusminister Harri Õunapuule.

Arupärimine on ajendatud 27. novembril 2001.a. ajalehes "Postimees" avaldatud artiklist "Tolli seadusetõlgendus tekitas riigile hiigelkahju". Arupärija küsib, kui suur eksportkauba ja importkauba hinna vähenemine on tolliladudes ja vabatsoonides aastatel l999 - 2001 teostatud ostu-müügi tehingute tulemusena toimunud ning kui suur eksportkauba ja importkauba allahindlus on toimunud kauba allahindlusele kehtestatud korras.
"Milliste vahenditega on välditud tollilattu või vabatsooni ekspordi ootele suunatavale kaubale kunstlikult kõrgendatud hinna kehtestamist, et saada riigilt tagasi õigustatust enam käibemaksu ja kantida firmast off-shore firma taha peitunud omanike kätte maksustamisele kuuluv kasum? Miks ei tagastata käibemaksu tollilao ja vabatsooni vahendusel toimuva eksportkauba madalaima tehingumaksumuse alusel?" soovib J. Reiljan teada.
Aurpärija küsib, kui suure summa eest on Eesti tolliladudesse ja vabatsoonidesse ekspordi ootele paigutatud kaupa aastatel 1999 - 2001 ning kui suures ulatuses see kaup alla hinnati. Kui suureks kujunes ootele paigutatud kaubalt tagastatud ja seejärel madalama hinnaga Eestisse siseringluseks taassisseveetud kaubalt makstud käibemaksu summade vahe?
Kes vastutab riigile tekitatud hiigelkahju eest, mis on ette võetud süüdlaste karistamiseks ja tekitatud kahjude korvamiseks, küsib J. Reiljan lõpetuseks.

Tänasel Euroopa asjade komisjoni istungil Tunne Kelami juhtimisel andis Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann komisjonile ülevaate Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste hetkeseisust ning Hispaania eesistumise ajal kavandatud edasiminekutest.

Liitumisläbirääkimistel on hetkel enim peatükke (26) sulgenud Sloveenia, Eestil on suletud 20 peatükki.Suletud peatükkide arv ei anna asekantsleri sõnul alust ennatlike järelduste tegemiseks, sest Eesti on otsustanud mitte minna liiga kergetele järeleandmistele, vaid kaitsta läbirääkimiste lõppetapil oma rahvuslikke huve - seda eriti energeetika, regionaalpoliitika ja põllumajanduse valdkonnas.EAK on seda hoiakut toetanud. 
Käesolev poolaasta on võtmelise tähtsusega sisuliselt kõige raskemates järelejäänud peatükkideskokkulepete saavutamise osas.Alar Streimanni arvates tuleb kaaluda varianti, et kui näiteks põllumajanduse otsetoetuste täieulatusliku rakendamise suhtes nõuab EL pikka üleminekuperioodi, on Eestil võimalik rõhutada oma toodangu kvootide ja referentsperioodide Eestile soodsamat arvestamist.Oluline on ka kandidaatriikide ühiste seisukohtade kooskõlastamine.
EAK liige Janno Reiljan juhtis tähelepanu, et ei ole veenev kui ELi poolt kõneldakse peatsete liikmeksastujate arvu 10ni suurenemisele viidates rahapuudusest. Tema arvates on võimalik ELilt nõuda kompensatsioonitollide rakendamist.
Alar Streimann nentis kokkuvõtteks, et Eesti läbirääkijail saab olla tugev positsioon eeldusel, et riigisiseselt valitseb stabiilsus ja kõnealustes küsimustes üksmeel.Tunne Kelam rõhutas omalt poolt Eesti-sisese parema koordineerimise ja alternatiivstsenaariumide ühise väljatöötamise vajadust, juhul kui seniste positsioonidega ei saavutata rahuldavaid tulemusi.
Käesoleva aasta jooksul on Riigikogul vaja vastu võtta vähemalt 80 seadust, lisaks on teatud arvu eelnõude menetlemine kandunud eelmisest aastast käesolevasse.

Streimann ning Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuste osakonna peaspetsialistVilja Kuzmin tutvustasid komisjoni liikmetele isikute vaba liikumise peatüki lisana ekspertide tasemel arutatud sotsiaalkindlustuslisade küsimust. Peamiseks küsimuseks on see, kas EL nõustub, et Eestis siin legaalselt asuvate isikute eritoetused ei kandu kaasa nende isikute lahkumisel teise liikmesriiki. Eestis makstakse vastavalt seadusele puudega inimestele kuute liiki eritoetust, vastavad süsteemid on ka liikmesriikides. Kandidaatriikide seas oleme selliste maksetega ainulaadne. Eesti taotleb selliste maksete mitte-eksportimist, see tähendab, et Eestist teise liikmesriiki kolinud inimene saab vastavad toetusmaksed vastavalt sihtriigis kehtivale skeemile. Komisjoni liikmed avaldasid ekspertide seisukohale toetust.

Komisjoni liikmed toetasid üksmeelselt järjekordse, arvult üheksanda rahvusvahelise konverentsi "Eesti ja Euroopa Liit: Eesti teel muutuvasse Euroopasse" korraldamise ideed ning komisjon edastas selle seisukoha Riigikogu juhatusele. Konverentsi tõenäoliseks toimumisajaks on 31. oktoober – 1. november 2002.

Seoses Riigikogu liikmete Mart Laari, Toivo Jürgensoni, Tõnis Lukase, Eiki Nestori ja Toomas Hendrik Ilvese volituste taastumisega 2002. aasta 29. jaanuaril võttis Riigikogu juhatus oma tänasel koosolekul vastu otsuse, mille kohaselt lõpevad 28. jaanuaril Riigikogu liikmete Jüri Kaveri, Ingvar Pärnamäe, Vardo Rumesseni, Meelis Paaveli ja Rein Järvelille volitused.

Lähtudes Riigikogu töökorra seadusest ja toetudes Riigikogu liikmete isiklikele avaldustele pöördus Riigikogu juhatus EV Riigikohtu poole taotlusega lõpetada ennetähtaegselt Feliks Unduski, Aadu Musta ja Olavi Israeli volitused Riigikogu liikmetena.

Seoses Vabariigi Valitsuse liikmeteks nimetamisega peatusid tänasest Kristiina Ojulandi, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Siiri Oviiri, Liina Tõnissoni ja Harri Õunapuu volitused Riigikogu liikmetena.

Riigikogu juhatus tegi otsuse, mille kohaselt asendusliikmed Feliks Undusk, Ando Leps, Aadu Must, Jüri Võigemast, Olavi Israel ja Indrek Meelak asuvad Riigikogu liikmeteks. Nende volitused Riigikogu liikmetena algavad homme, 28. jaanuaril.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 23. jaanuaril algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seaduse muutmise seaduse eelnõu (977 SE). Seaduse muutmisega soovitakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest määrata igal aastal senise ühe preemia asemel kaks preemiat.
Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 23. jaanuaril algatatud välisteenistuse seaduse eelnõu (978 SE). Eelnõu reguleerib välisteenistust e. diplomaadi riigiteenistust diplomaatilisel ametikohal, loetleb diplomaatilised ametikohad. Diplomaadi mõiste puhul on täpsustatud tema esindusfunktsiooni, muud kriteeriumid ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 23. jaanuaril algatatud erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (979 SE). Muudatuse kohaselt pikendatakse hüvitusväärtpaberite välja andmist 2005. aasta 31. detsembrini. Erastamisväärtpabereid saab kasutada eluruumide erastamise seaduse, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse, maareformi seaduse ja mitteeluruumide erastamise seaduse alusel omandatava vara eest tasumiseks 2006. aasta 1. juulini. Muudel õigusaktidega sätestatud juhtudel saab erastamisväärtpabereid kasutada 2002. aasta 1. juulini.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Riigikogu liikme Jaan Pööri poolt 23. jaanuaril algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (980 SE). Muudatusega soovitakse määratleda vedajat kui autoveo tegevusluba omavat äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtjat või seaduse alusel teise registrisse kantud isikut, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalikku omavalitsusüksusust.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu aseesimees Tunne Kelam avas täna Toompea lossi kunstisaalis Andres Toltsi maalide näituse. Tunne Kelami sõnul sobivad näitusel eksponeeritud maalisarjade teemad parlamendihoonesse väga hästi ja haakuvad siinse olustikuga. T. Kelam lausus, et Toompeal näituste korraldamise traditsioon on saavutanud elujõu. Oluline on ka see, et siin eksponeeritud tööde autoritel on poliitikutele selge sõnum edasi anda.

Kunstiteadlane Jüri Hain andis kohalolijaile lühiülevaate kunstniku viie aastakümne loomingust. "Igal aastakümnel on Tolts loonud Eesti kunstiloos määrava tähtsusega olevaid teoseid," ütles Hain. Ta kasutas A. Toltsi iseloomustamisel luuletaja Viivi Luige sõnu, kelle meelest on Tolts kunstnik, kes toob meile tuleviku lähemale.

Näitusel on väljas valik kahest suuremahulisest sarjast "Tasakaal" ja "Maastikud". Sarja "Tasakaal" alustas A. Tolts juba 1996. aastal, selle sarja töid on tutvustatud Eesti maalinäitusel Brüsselis ("Aknad ja vaated" Borschette´i keskuses, 1998), näitusel "Eesti maalikunst XX sajandil" 2000. aastal Berliinis ja 2001. aastal Pariisis.
Valik töid sarjast "Maastikud" on valminud 2001. aastal ja siin jätkab kunstnik mängu, mis teda sageli on huvitanud - illusionistliku reaalsuse ja abstraktse pildistruktuuri ühendamist harmooniliseks tervikuks.

Näitus jääb avatuks 8. märtsini.

 Riigikogu juhatuse otsustega võeti menetlusse järgmised eelnõud ning määrati neile juhtivkomisjonid:

1. Riigikogu juhatuse poolt 21. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikohtu liikme Jüri Rätsepa kohtuniku ametist vabastamine" eelnõu (972 OE). J. Rätsep vabastatakse ametist kohtuniku staatuse seaduses märgitud vanusepiiri saabumise tõttu.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

2. Vabariigi Valitsuse poolt 21. jaanuaril algatatud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude, luure või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse § 8¹ täiendamise seaduse eelnõu (973 SE). Seaduse täienduse jõustumise korral on Kaitsepolitseiametil õigus välja kutsuda ja küsitleda isikuid julgeoleku- või luureorgani teenistuses olnud või sellega koostööd teinud isiku väljaselgitamiseks, arvelevõtmiseks ning julgeoleku- või luureorgani teenistuse või sellega koostöö asjaolude väljaselgitamiseks. Väljakutsutud isikul on haldusmenetluse seaduses sätestatud tunnistaja õigused. Kaitsepolitseiametniku kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest rakendatakse sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadusessätestatud korras, sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

3. Riigikogu liikmete Vootele Hanseni ja Enn Tarto poolt 21. jaanuaril algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE). Planeeritava seadusemuudatuse kohaselt on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks ka leping, mille alusel õpilane või üliõpilane kasutab eluruumi, toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (võrdsustatakse üürilepinguga).
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

4. Mõõdukate fraktsiooni poolt 21. jaanuaril algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (975 SE). Eelnõu kohaselt tuleks igakuiselt makstavat lapsetoetust maksta iga lapse kohta kahekordses määras. Seni kehtiva seaduse kohaselt makstakse lapsetoetust pere esimese lapse kohta ühekordses lapsetoetuse määras, teise ja iga järgneva lapse kohta kahekordses määras.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

5. Riigikogu juhatuse poolt 2002. aasta 21. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Villu Kõve Riigikohtu liikme ametisse nimetamine" eelnõu (976 SE). Riigikohtu liikme ametikoht vabanes seoses Triinu Verniku tööle asumisega Vabariigi Presidendi õigusnõunikuks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse Riigikogu juhatuse poolt täna algatatud Riigikogu otsuse "Peaministrikandidaadile Siim Kallasele volituste andmine valitsuse moodustamiseks" eelnõu (871 OE).
Otsuse eelnõu tuleb arutusele homme, 22. jaanuaril kell 10.00 algaval istungil, mil peaministrikandidaat Siim Kallas esineb Riigikogu ees ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta. Kandidaadil on volituste saamiseks vajalik Riigikogu liikmete poolthäälteenamus.

Tänasel Euroopa asjade komisjoni (EAK) istungil Tunne Kelami juhtimisel arutati kalanduse ja kalatoodetega kauplemise uusi tingimusi, mida kehtestab Euroopa Liidu ja Eesti vahel alla kirjutatud lisaprotokoll. Lisaprotokoll on täienduseks Euroopa Lepingule ja esitatakse eeloleval kolmapäeval Riigikogule ratifitseerimiseks. Protokolli tutvustas komisjoni liikmetele Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaup.

EAK tõdes, et lisaprotokoll avab ratifitseerimishetkest alates kahe aasta jooksul kõigile kalandustoodetele, mida Eesti Euroopa Liidu riikidesse ekspordib, täieliku võimaluse vabakaubanduseks. Koheselt kaotatakse kõik tollimaksud ja koguselised piirangud nendele Eesti kalandustoodetele, mille suhtes kehtivad hetkel soodusekspordikvoodid.

Nende võimaluste tõhus ärakasutamine sõltub ka sellest, kui kiiresti Eesti tootjad suudavad jõuda EL hügieeni ja muude standartide tasemele. Hetkel vastavad EL nõuetele umbes 25 kalatööstusettevõtet ning 9 püügialust. EAK liikmed pöörasid tähelepanu asjaolule, et kalanduse valdkonnas esineb teatavaid probleeme ametkondadevahelise vastutuse ja pädevuse koordineerimisega. Kalandus on põhimõtteliselt üle antud Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, samas otsustab Keskkonnaministeerium kalapüügikvootide üle. Ühtlasi võeti teadmiseks info, et koostöö kahe ministeeriumi ametnike vahel on paranemas.

EAK otsustas aidata omalt poolt kaasa ülalmainitud probleemide lahendamisele. Peeti vajalikuks kutsuda veebruaris EAK istungile mõlemad ministrid ning ministeeriumite vastutavad ametnikud, et koos Riigikogu liikmetega arutada haldussuutlikkuse ja kõigi osapoolte vahelise koostöö tõhustamise võimalusi. Eelnevalt saadab EAK ministritele vastavasisulise kirja.

EAK otsustas jätkata eelmise aasta tava, korraldades kord kuus täiendava väljasõiduistungi Välisministeeriumis. Sellistel istungitel arutatakse välisministri või läbirääkimiste juhiga EL integratsiooniprotsessi olukorda ning koordineeritakse Välisministeeriumi ja parlamendi tegevust niihästi siseriiklikult kui ka välissuhtlemisel.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid:

1. Vabariigi Valitsuse poolt 16. jaanuaril algatatud tagatisfondi seaduse eelnõu (962 SE). Tagatisfondi seadus määrab kindlaks Tagatisfondi eesmärgi, ülesanded, õigusliku seisundi ja tegevuse alused. Tagatisfondi seaduses sätestatakse hoiuste, investeeringute ja pensionifondi tehtavate investeeringute tagamise ulatus ning vastavate osamaksete tegemine ja selle arvel hüvitamise teostamise kord.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2. Riigikogu liikmete Meelis Atoneni ja Neinar Seli poolt 16. jaanuaril algatatud käibemaksuseaduse täiendamise eelnõu (963 SE). Käsitleb vabatsoonides tehtavaid tehinguid. 2002.a. algusest jõustunud uue käibemaksuseaduse järgi on sisuliselt piiratud vabatsoonide kasutamise võimalusi ekspordi suunal. Samas on Vabariigi Valitsus määranud Eestis asutatud kolme vabatsooni (Muuga, Sillamäe ja Valga) tegutsemise lõpetamise tähtajaks 2011.a. Esitatud seadusemuudatus on põhjendatud tulenevalt põhimõttest, et pärast vabatsoonidele konkreetse tegutsemistähtaja fikseerimist ei ole enne nimetatud tähtaja lõppu korrektne piirata tsoonide tegevust täiendavate muudatustega õigusaktides.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

3. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (964 SE). Avaliku teenistuse moderniseerimine eeldab praktilisele personalipoliitikale kaasaegse õigusliku aluse loomist. Kehtiv avaliku teenistuse seadus on oma väga jäikade regulatsioonidega hakanud takistama avaliku sektori arengut.
Selleks, et üles ehitada avaliku teenistuse süsteem, et kõikidele avalikku võimu teostavatele riigi ja kodaniku usaldusisikutele laieneks nende töö iseloomust tulenev teenistuskorraldus, on võetud suund avaliku teenistuse süsteemi korrastamiseks.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

4. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud mäetööseaduse eelnõu (965 SE). Eelnõu sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamise nimel nõuded mäetööle ja sellega vahetult seotud ning sarnaseid riske sisaldavale geoloogiatööle ning allmaa kaeveõõnte teisesele kasutamisele, samuti ettevõtjale, kes tegeleb mäe-, geoloogiatöö või allmaa kaeveõõnte teisese kasutamisega või nende tööde projekti koostamisega. Eelnõus määratakse kindlaks vastutus ja riikliku järelevalve teostamise kord.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

5. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (966 SE). Eelnõu reguleerib erinevatele elektriseadmetele ja elektripaigaldistele esitatavaid nõudeid nende turule laskmisel, kasutusele võtmisel ja kasutamisel. Samuti elektritööl, tehnilisel kontrollimisel. Kehtestab nende nõuete täitmise kontrollimiseks riikliku järelevalve korra.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

6. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2002-2010 heakskiitmine" eelnõu (967 OE). Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm (2002-2010) on välja töötatud lähtudes Phare Eesti liiklusohutusprogrammi põhimõtetest. Täiendavalt on Eesti ekspertide poolt analüüsitud viimaste aastate liiklusohutusalase olukorra arengutendentse, võimalikke stsenaariume ning ühiskonna vajadusi, teostatud võrdlus teiste riikidega (eeskätt Põhjamaade ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega) ning sellest lähtudes töötatud välja liiklusohutuslikud eesmärgid aastani 2010.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

7. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud päästeseaduse, piirivalveseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (968 SE). Päästeseaduse, piirivalveseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise eesmärgiks on reguleerida merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannete korraldamist. Eelnõus sätestatakse piirivalve kohustus korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning piirivalve õigused nimetatud ülesannete täitmisel. Samuti sätestatakse eelnõuga sadama valdaja või omaniku kohustus teavitada reostuse kõrvaldamisest sadamaalal lisaks Keskkonnaministeeriumile ja asukohajärgsele tuletõrje- ja päästeasutusele ka piirivalvet.
Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

8. Vabariigi Valitsuse poolt 17. jaanuaril algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (969 SE). Rahvatervise seaduse muutmine on tingitud vajadusest viia nimetatud seaduse teatud sätted vastavusse teiste Eestis kehtivate seaduste ja Euroopa Liidu õigusega, reguleerida kaupade ja teenuste vaba liikumist ning nende terviseohutust ning tõhustada siseturu järelevalvet.
Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

9. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 17. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks" eelnõu (970 OE). Komisjoni ülesandeks on AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi faktiliste ja õiguslike asjaolude ning kulutuste otstarbekuse objektiivne ja erapooletu väljaselgitamine.
Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänasel istungil arutati põhiseaduse muutmise või täiendamise vajadust seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Istungil osalesid ka justiitsminister Märt Rask ja õiguskantsler Allar Jõks. Õiguskantsler kordas veelkord oma seisukohta, et põhiseaduse § 1 ei takista Eestil Euroopa Liiduga ühinemast. Samas tuleb Jõksi sõnul selleks, et liitumisjärgselt oleks Eesti õiguskord harmoneeritud Euroopa õiguskorraga, jätkata asjakohaseid arutelusid liitumise põhiseaduslikest aspektidest. Õiguskantsleri seisukohaga nõustus ka põhiseaduskomisjoni esimees Liia Hänni.

Põhiseaduse täiendamise probleeme arutati ka eilsel Riigikogu vanematekogu koosolekul, mida juhatas Riigikogu esimees Toomas Savi. Vanematekogu otsustas üksmeelselt, et põhiseaduskomisjoni juurde moodustatakse töörühm eurointegratsiooniga seonduva põhiseaduse täienduse eelnõu ettevalmistamiseks. Põhiseaduskomisjon valmistas ette otsuse töörühma moodustamiseks. Töörühma hakkavad kuuluma kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad ning Justiitsministeeriumi, Riigikogu Kantselei, Riigikohtu, Tartu Ülikooli, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Juristide Liidu jt eksperdid. Töörühm peab esitama eelnõu põhiseaduskomisjonile hiljemalt 1. märtsiks.