Vastavalt põhiseadusele võtab Riigikogu seadusena iga aasta kohta vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Riigieelarve eelnõu esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarve seadus. Nimetatud seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse alusel toimub riigieelarve menetlus Riigikogus.
Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks ja selle sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele.
Riigieelarve eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel.
Esimesel lugemisel esitab rahandusminister ettekande riigieelarve üldpõhimõtetest ja annab ülevaate riigi majanduse olukorrast ning Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest.
Esimese lugemise lõpetamise järel võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ning fraktsioonid esitada riigieelarve seaduse § 20-le vastavaid muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjoni vaatab ettepanekud läbi ja viib arvestatud muudatused eelnõusse. Muudatusettepanekute kohta annab arvamuse ka Vabariigi Valitsus.
Eelnõu teisel lugemisel toimub sätete arutelu. Riigieelarve eelnõu teise lugemise järel ja kolmandal lugemisel võivad muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid.
Riigieelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega st seaduse vastuvõtmise poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest.
Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
Vaata:
