|
|
Võim riigis
- Kes on Eestis kõrgeima võimu kandja?
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on kõrgeima võimu kandja Eestis rahvas.
- Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik?
Eesti on parlamentaarne vabariik, kus Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu häälteenamuse. Ainult Riigikogu täiskogu usalduse saanud peaministrikandidaat saab moodustada valitsuse. President täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsiooni.
- Miks Riigikogu üldse vaja on?
Eesti Vabariigi parlamendina on Riigikogu Eesti rahva kõrgeim esindusorgan, mille põhiülesanne seisneb seaduste väljatöötamises.
- Kellel on õigus valida parlamenti?
Aktiivne valimisõigus on kõigil 18 aastaseks saanud teovõimelistel Eesti kodanikel.
- Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku?
Passiivne valmisõigus, s.o õigus olla valitud, on kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel.
- Kas Riigikokku kandideerimiseks peab olema kõrgharidus?
Vastaval Eesti Vabariigi põhiseadusele on Riigikokku kandideerimise eelduseks vanus, hääleõiguslikkus ja kodakondsus.
- Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu?
Aastani 1934 valiti Riigikogu 3 aastaks, vastavalt 1992. aasta põhiseadusele valitakse Eestis parlament 4 aastaks.
- Mida tähendab võimude lahusus?
Traditsiooniliselt eristatakse kolme võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Demokraatlikes riikides teostavad neid erinevad institutsioonid. Seadusandlusega tegeleb parlament, seaduste rakendamisega valitsus ning õigusemõistmisega kohus. Võimude lahususe nõue lähtub demokraatia põhivajadusest vältida võimutäiuse kogunemist ühe institutsiooni kätte.
29.03.2012 29.03.2012
|
