| 28. 11. 1917 | Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) tunnistas end kõrgeimaks võimuks Eestis |
| 24. 02. 1918 | Maapäeva Vanematekogu kuulutas Tallinnas välja iseseisva Eesti Vabariigi (EV) ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse |
| Märts - nov. 1918 | Saksa okupatsioon kogu Eesti alal |
| 28. 11. 1918 | Vabadussõja algus |
| 05. - 07. 04. 1919 | Valiti Eesti Asutav Kogu (EAK), mis pani vormilise aluse Eesti riiklusele. |
| 23. 04. 1919 | Asutava Kogu esimene istung – Eesti parlamendi sünnipäev |
| 02. 02. 1920 | Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust |
| 15. 06. 1920 | EAK võttis vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik |
| 22. 09. 1921 | Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks |
| 14. - 16. 10. 1933 | Rahvahääletusel kiideti heaks uue põhiseaduse eelnõu |
| 12. 03. 1934 | Riigipööre ja mõõdukalt autoritaarse režiimi kehtestamine. Võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi kätte |
| 28. 07. 1937 | Rahvuskogu võttis vastu EV kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu |
| 24. 04. 1938 | EV presidendiks valiti Konstantin Päts |
| 23. 08. 1939 | NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungilepingu, mille salaprotokollide järgi kuulus Eesti NSV Liidu mõjupiirkonda |
| 28. 09. 1939 | Sõja ähvardusel sundis NSV Liit Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise lepingule, mis lubas rajada Eestisse punaarmee baase ja muutis Eesti NSV Liidu protektoraadiks |
| 17. - 18. 06. 1940 | Punaarmee okupeeris Eesti |
| 06. 08. 1940 | NSV Liit annekteeris Eesti, vallandus massiline terror |
| 14. 06. 1941 | Esimese suurküüditamise algus: Venemaale viidi üle 10 000 inimese |
| 22. 06. 1941 | Saksamaa tungis kallale NSV Liidule ja vallutas Eesti. Eesti lülitati riigikomissariaadi Ostland koosseisu kindralkomissariaadina |
| Sügis 1944 | Saksa okupatsioon asendus Nõukogude okupatsiooniga, 70 000 eestlast põgenes massiterrori eest Läände |
| 25. 03. 1949 | Üle 20 000 inimese küüditati Siberisse |
| 23. 08. 1987 | Esimene suurem poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis |
| 11. 09. 1988 | 300 000 osavõtjaga rahvakogunemine "Eestimaa laul" |
| 16. 11. 1988 | ENSV XI Ülemnõukogu (ÜN) võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni |
| 23. 08. 1989 | "Balti kett" Tallinnast Vilniuseni (2 miljonit inimest) |
| 11. - 12. 03. 1990 | Eesti Kongressi I istungjärk otsustas taastada EV õigusliku järjepidevuse alusel |
| 30. 03. 1990 | ÜN kuulutas välja EV taastamise ja üleminekuperioodi |
| 03. 03. 1991 | Referendum Eesti riikliku iseseisvuse taastamise kohta (poolt 77,8 % hääletanuist) |
| 20. 08. 1991 | Rahvuslike jõudude kokkuleppe alusel võttis ÜN vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja moodustada ÜN ja Eesti Komitee esindajatest Põhiseaduse Assamblee |
| 13. 09. 1991-10. 04. 1992 | Põhiseaduse Assamblee töötas välja EV põhiseaduse eelnõu |
| 17. 09. 1991 | Eesti võeti ÜRO liikmeks |
| 28. 06. 1992 | Rahvahääletusel võeti vastu EV põhiseadus |
| 05. 10. 1992 | RK valis EV presidendiks Lennart Meri |
| 07. 10. 1992 | RK võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni |
| 31. 08. 1994 | Viimased Vene väed lahkusid Eestist |
| 20. 09. 1996 | Valimiskogu valis Lennart Meri teist korda EV presidendiks |
| 31. 03. 1998 | Algasid Eesti läbirääkimised Euroopa Liiduga |
| 21. 09. 2001 | Valimiskogu valis EV presidendiks Arnold Rüütli |
| 21.-22.11.2002 | Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele ühinemiseks NATO-ga |
| 14. 09. 2003 | Rahvahääletusel otsustati ühinemine Euroopa Liiduga
(poolt 66,8 % hääletanuist) |
| 29. 03. 2004 | Eesti astus NATO-sse |
| 01. 05. 2004 | Eesti ja Euroopa Liidu liitumislepingu jõustumine |
| 23. 09. 2006 | Valimiskogu valis EV presidendiks Toomas Hendrik Ilvese |
