I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu.

Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)

Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt.

Asutava Kogu liikmeteks olid paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: K. Eenpalu, J. Jaakson, J. Kukk, A. Piip, K. Päts, A. Rei, O. Strandman, J. Teemant, J. Tõnisson ja J. Uluots.

Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid.

Saadikute hulgas oli 7 naist.

Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.

23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.

19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest.

4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament.

Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal (algas 28. novembril 1918 Punaarmee kallaletungiga). Rahuleping Nõukogude Venemaaga (allkirjastatud 2. veebruaril 1920 ja ratifitseeritud Asutavas Kogus 13. veebruaril 1920) pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.

Eesti-Vene rahulepingu kinnitamine Asutava Kogu poolt Tallinnas.

Asutava Kogu kaks kõige olulisemat ülesannet olid põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine.

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast.

15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav.

Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist jne. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust.

20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu.