Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid.

Riigikogu liige võib pöörduda arupärimisega peaministri, ministrite, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri või õiguskantsleri pooole tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmise kohta.

Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta.

Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Rahulolematus valitsuse või selle liikme tegevusega arupärimises tõstatatud probleemi lahendamisel võib põhjustada isegi tema vastu umbusalduse algatamise.

Riigikogu liikme kirjalik küsimus on arupärimisega sarnane parlamentaarse kontrolli vahend. Erinevus arupärimisest seisneb selles, et kirjalik küsimus esitatakse üksikküsimuse kohta teabe saamiseks ning see peab võimaldama lühikest vastust. Küsijale vastatakse 10 tööpäeva jooksul. Kirjaliku küsimuse sisulist arutelu Riigikogu istungil ei toimu. Vastus tehakse kõigile Riigikogu liikmetele teatavaks.

Riigikogu täiskogu töönädala kolmapäeval toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele. Riigikogu liige esitab Riigikogu juhatusele infotunnile eelneval päeval kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida valitsusliige, kellele soovitakse küsimust esitada, ning probleem, mida küsimus puudutab. Riigikogu juhatus järjestab küsimused taotluste alusel, kusjuures arvestab küsimuse aktuaalsust ja seda, et küsimise võimaluse saaksid kõik Riigikogus esindatud erakonnad.