Esmaspäev, 6. mai 

Ligi vastas arupärimisele Eesti Energia investeerimisvajaduse kohta  

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Sven Mikseri, Kajar Lemberi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Alliku, Karel Rüütli, Helmen Küti, Kalev Kotkase, Marianne Mikko, Eiki Nestori ja Kalvi Kõva 25. märtsil esitatud arupärimisele Eesti Energia täiendava finantseerimisvajaduse kohta (nr 311). 

Arupärijad viitasid ajakirjanduses avaldatud andmetele, mille kohaselt võib Eesti Energia omakapitali laiendamise vajadus küündida kuni miljardi euroni, millest pool peaks tulema riigi poolt. Arupärijate sõnul pole nõukogul samas ülevaadet, millised on kavandatud investeeringud ning mis ajal on plaanis need teha. 

Ligi selgituste kohaselt paigutas riik ettevõtte omakapitali mullu 150 miljonit eurot, tänavu on see summa 200 miljonit eurot, kuid tehnilistel põhjustel nähtavasti need investeeringud nihkuvad ja seda raha sel aastal vaja ei lähe. Samuti on otsustamise koht, kas läheb vaja järgmisel aastal. 

Kõneldes lisainvesteeringutest ja lähiaja finantssüstide põhjendatusest, märkis Ligi, et see on jällegi otsustamise koht. Valitsus on saanud ettevõtte investeerimise soovidest ülevaateid 10 aasta lõikes. Ta lisas, et sel aastal ei ole neid veel arutatud Tema sõnul on õlitööstus on üks koht, kus investeeringud on tehnilistel põhjustel venimas. Edasise tegevuse asjaolud vajavad täpsustamist. Ligi märkis, et loomulikult on Eesti Energia enamiku oma investeeringuid teinud laenukapitaliga. Viimase kahe aastaga, 2011–12 on laene võetud 435 ja bilansis on neid üleval aasta lõpu seisuga 733 miljonit eurot, selgitas rahandusminister. 

Ligi sõnul ei ole Eesti Energia pügamas tarbijaid, nagu tihti püütakse väita. Ta toonitas, et sellel alal on tihe konkurents – kulud suurenevad ja tulud on turu poolt kontrollitud. „Kui vaadata NordPooli pikaajalisi keskmisi näitajaid, siis on need ikkagi elektri tootmise kasumlikkusele piiravad ja isegi riskantsed,“ ütles Ligi. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Enn Eesmaa ja Eldar Efendijevi 26. märtsil esitatud arupärimisele kodukulude vähendamise kohta (nr 313). 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Vladimir Velmani ja Tarmo Tamme 18. märtsil esitatud arupärimine sotsiaalministeeriumi arengukava probleemide kohta (nr 309); 

Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Aadu Musta, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Ester Tuiksoo, Valeri Korbi ja Lauri Laasi 28. märtsil esitatud arupärimine hoolekandeteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta (nr 317). 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Helmen Küti, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Rein Randveri ja Tiit Tammsaare 27. märtsil esitatud arupärimine jahiseaduse täitmise kohta (nr 314); 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rein Randveri ja Tiit Tammsaare 28. märtsil esitatud arupärimine Eesti jahinduse arengukava täitmise kohta (nr 315).             

Istung lõppes kell 19.05. 

Teisipäev, 7. mai 

Riigikogu arutas põhiseaduse muutmist rahvaalgatuse võimaldamiseks 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi 21 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme algatatud rahvaalgatuse võimaldamiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE ). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 36 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Eelnõu eesmärk oli luua kodanikele võimalus algatada iseseisvalt seaduseelnõusid. Eelnõu kohaselt oleks seaduste algatamise õigus rahvaalgatuse korras olnud vähemalt 25 000 hääleõiguslikul kodanikul. 

Kolmapäev, 8. mai 

Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise eelnõu suunati lõpphääletusele 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) ja (386 SE) teine lugemine. Ühendatud eelnõuga täiendatakse kaubandusliku meresõidu seadust mere-reisijaveolepingu kindlustuse regulatsiooniga, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest (reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral). Selle kohaselt hakkab Veeteede Amet laevale välja andma tõendeid kindlustuse olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka meresõiduohutuse seadust ja riigilõivuseadust. Ühendeelnõu teine eesmärk on anda merereisijate kaebuste läbivaatamise õigus ja kohustus tarbijakaitseametile. Sellega luuakse seaduslik alus merereisijate kaebuste menetlemiseks ELi määruse võimaliku rikkumise puhul ning antakse reisijatele õigus kaitsta senisest tõhusamalt oma õigusi, võimaldades neil pöörduda tarbijakaitseameti kui pädeva asutuse poole. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine. Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise eesmärk on jätkuvalt tagada Eestile satelliidiinformatsiooni edastamine, mis annab pideva operatiivse ülevaate atmosfääris toimuvast. Paljud satelliitidelt mõõdetavad meteoroloogiaelemendid on olulised ilmaennustusmudelite arendamiseks ja nende täpsuse suurendamiseks. EUMETSATi liikmesriigi staatusega kaasneb täielik hääleõigus EUMETSATi nõukogus ning töötajate värbamisprotsessis. Lisaks ligipääsule kõigile EUMETSATi andmetele ja teenustele avaneb Eestil võimalus osaleda ja kaasa rääkida meteoroloogiavaldkonna metoodika, sellealaste otsuste ja poliitika kujundamisel Euroopas. Organisatsiooni täisliikmeks astumise näeb ette EUMETSATiga 19. detsembril 2006 sõlmitud koostöökokkuleppe. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (412 SE) esimene lugemine. Nimetatud protokolli eesmärk on anda EUMETSATile eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Eesõiguste ja puutumatuse tagamine on oluline nii suhetes peakontori asukohariigi ehk Saksamaa Liitvabariigiga kui muude osalisriikidega, kuna EUMETSAT ja tema personal võivad sattuda mõne osalisriigi jurisdiktsiooni alla. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikkuse põhimõtte järgimine, vaid EUMETSATi iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Uuendus: alates tänasest on võimalik Riigikogu istungi otseülekande ajal veebis lisaks tavapildile jälgida eraldi aknas ka tablood, millel kuvatakse sõnavõttude järjekord ja hääletustulemused: 

Neljapäev, 9. mai  

Ville Jehe sai Arengufondi nõukogu liikmeks 

Riigikogu kiitis heaks 77 poolthäälega (1 vastu, 1 erapooletu) majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" (420 OE). Seoses nõukogu liikme Raivo Vare volituste lõppemisega 12. mail 2013 nimetati uueks nõukogu liikmeks ettevõtluse ja üldsuse esindajana Ville Jehe.           

Riigikogu pressitalitus