Esmaspäev, 22. aprill 

Pevkur vastas arupärimisele hüpoteeklaenude kohta 

Justiitsminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi ja Enn Eesmaa 28. märtsil esitatud arupärimisele hüpoteeklaenude kohta Eestis (nr 316).             

Arupärijad viitasid Rahvusvahelise Valuutafondi soovitusele, et Eesti võimudel on vaja kaaluda piirmäärade kehtestamist laenu ja tagatise väärtuse ning laenu ja sissetuleku suhtarvule. Põhjenduseks toodi, et Eestis on lühiajalise muutuva intressimääraga hüpoteeklaenudel väga suur osakaal. See aga suurendab eluasemeturu ja majanduslangusega seotud riske. Arupärijad soovisid teada, kas justiitsministeeriumis on valmimas mõni eelnõu takistamaks inimeste kodude sundmüüki panemist ja ka laenuorjuse kaotamiseks. 

Pevkur selgitas, et riik sekkub finantssektori tegevusse eelkõige läbi seadusandluse ehk regulatiivse keskkonna kujundamise. Ta märkis, et 1. jaanuarist 2007 rakendus pankade kohustus järgida laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise printsiipe. See nõue on pannud pankadele kohustuse arvestada rohkem laenaja vajadusi ning tema laenu teenindamise võimekust. 

Muudele krediidiandjatele pankade kõrval rakendatakse vastutustundliku laenamise nõuet seaduse tasandil alates 2011. aastast, mil võlaõigusseaduses jõustusid uuest tarbijakrediidi direktiivist tulenevad muudatused, mis parandasid oluliselt tarbijakaitse taset tarbijakrediidi valdkonnas. „Tarbija saab võrreldes varasema ajaga suuremal hulgal ja selgemal kujul lepingueelset ja lepingulist teavet. Enne lepingu sõlmimist peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust ja talle selgitama, kas pakutav krediiditoode vastab tarbija vajadustele ja finantsolukorrale,“ toonitas Pevkur. Ta lisas, et tarbijal on võimalik sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda. Varasemalt mäletatavasti oli see tähtaeg 7 päeva. „Lisaks laiendati tarbija võimalusi saadud laen ennetähtaegselt tagasi maksta ning tehti hulgaliselt muid tarbijale kasulikke muudatusi,“ selgitas minister. 

Pevkur märkis olulise aspektina, et alates 2009. aastast on tsiviilseadustiku üldosa seaduses regulatsioon, millega on üritatud tarbijat kaitsta tarbijakrediidi lepingu liigkasuvõtjalike intresside eest. „Võrreldes n-ö buumiajaga on tarbija täna laenu võttes selgelt kaitstumas positsioonis kui varem,“ ütles Pevkur. 

Kõneldes justiitsministeeriumi edasistest plaanidest, märkis minister, et töös on mitmed projektid, mille eesmärk on tõsta tarbija kaitset ja muuta laenude andmist vastutustundlikumaks. Ta tõi näitena, et koos rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on Riigikogule esitatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada võlaõigusseaduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Sellega täiendatakse reklaamiseadust nii, et oleks tagatud tarbijakrediidi reklaami vastutustundlikkus ja tasakaalustatus ning välistatud reklaamis sellise mulje jätmine, nagu oleks tarbijakrediit riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks. 

Pevkur vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Jaan Õunapuu, Indrek Saare, Marianne Mikko, Mart Meri, Kalev Kotkase, Andres Anvelti, Rein Randveri, Neeme Suure, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Heljo Pikhofi, Jaak Alliku ja Rannar Vassiljevi 13. märtsil esitatud arupärimine erakonna huvides tehtavate süütegude kohta (nr 306);           

Riigikogu liikmete Neeme Suure, Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Mart Meri, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Indrek Saare, Jevgeni Ossinovski, Jaan Õunapuu ja Kajar Lemberi 14. märtsil esitatud arupärimine Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018" elluviimise kohta (nr 307);           

Riigikogu liikmete Neeme Suure, Andres Anvelti, Mart Meri, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Eiki Nestori, Kajar Lemberi, Rein Randveri, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Kalev Kotkase 18. märtsil esitatud arupärimine Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018" elluviimise kohta (nr 308). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 23. aprill 

Mart Laar nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks 

Riigikogu võttis salajasel hääletamisel 46 poolthäälega vastu Vabariigi Presidendi esitatud Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamise otsuse (415 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Laar. President on seletuskirjas märkinud, et Mart Laar kui kahekordne peaminister ning Eesti edule aluse pannud majandusreformide üks autoreid, on visa ja tahtejõulise isiksusena oma laialdaste teadmiste ja juhtimiskogemusega õige inimene töötama euroalasse jõudnud Eesti keskpanga nõukogu esimehena. Otsuse vastu hääletas 34 ja erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget. Uue nõukogu esimehe volitused algavad käesoleva otsuse jõustumisega käesoleva aasta 13. juunil. 

Kolmapäev, 23. aprill 

Riigikogu võttis vastu tööstusheite seaduse 

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tööstusheite seaduse (345 SE). Seadus eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heited õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitamata jätmise eest, aga ka riikliku järelevalve korralduse. Seadust kohaldatakse tööstuslikes valdkondades nagu energeetikatööstus, metallitööstus, keemiatööstus, jäätmekäitlus (sh loomsed jäätmed), tselluloosi- ja tekstiilitööstus, toiduainetetööstus, sea-, veise ja linnukasvatus, pinnatöötlus, puidutoodete tootmine, grafiidi tootmine jmt. Ühtlasi ühtlustatakse ja korrastatakse ka kehtiva õiguse sätteid, tagades ühtsema mõistete süsteemi ning kõrvaldatakse vastuolud Euroopa Liidu õigusega. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil. 

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimise seadus (384 SE). Käesoleva lisakokkuleppe eesmärk on lihtsustada Eestis asuvate NATO liitlasvägede peakorterite tööd ning kokkuleppe ja protokolli rakendamist ja tagada liitlasvägede peakorterite sõltumatus. Seadusega luuakse ka liitlasvägede peakorterite ja staapide Eestisse siirdamise võimalus, samuti võimalus neid Eestis asutada ja Eestis tegutseda. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lisakokkuleppe rakendamiseks vajalike seaduste muutmine ning seeläbi lisakokkuleppe jõustamine. Kõnealuse lisaprotokolli ratifitseerimisega seonduvalt tuleb muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, erakooliseadust, kohalike maksude seadust, käibemaksuseadust, liiklusseadust ja liikluskindlustuse seadust, lõhkematerjaliseadust, maamaksuseadust, majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust, riigilõivuseadust, sotsiaalmaksuseadust, toiduseadust, tolliseadust, tulumaksuseadust ning töötuskindlustuse seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (408 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (351 SE) teine lugemine. Eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise korra, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 32 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud Riigikogu toetust, suunati eelnõu kolmandale lugemisele ja seega ka lõpphääletusele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (421 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on pikendada suletud prügilate korrastamise tähtaega. Jäätmeseaduse § 131 lõige 2 sätestab, et prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks. Jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eesmärgiks on pikendada suletud prügilate nõuetele vastavalt korrastamise tähtaega 2015. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise kohustuse asemele teavitamiskohustuse, täpsustada valitsemisala asutuste järelevalvepädevust mahesööda üle tehtava järelevalve osas ning ajakohastada mahepõllumajanduse seadust ja riigilõivuseadust vastavalt seaduste rakendamise käigus ilmnenud vajadustele. Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse seadusega väheneb tehtavate muudatuste jõustumise korral ettevõtjate halduskoormus. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on parendada haldussuutlikkust nii maksumaksja kui maksuhalduri jaoks ning tagada suurem õigusselgus. Seadusmuudatustega edendatakse elektroonilist asjaajamist, mille tulemusena väheneb maksukohustuslastele paberil edastatavate dokumentide arv ning maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Maksu- ja Tolliameti poolt arendatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse süsteemi IRISe eesmärk on siduda maksukohustuslastele edastatavad eel- ja järelteavitused ühtseks protsessiks. IRIS on liidestatud MTA e-teenuse keskkonnaga. Samuti lühendatakse eelnõuga maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumise tähtaegasid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 25. aprill 

Riigikogu võttis vastu seaduse investeeringute paremaks kaitseks 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

82 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seadus (408 SE), mis täiendab investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Seadusmuudatus peab tagama, et vajadusel saab sekkuda Finantsinspektsioon, kes otsustab üldkoosoleku koostöövõimetuse puhul ise fondi likvideerimise ning määrab ka pädevad likvideerijad, kes fondi haldamise üle võtavad. 

45 poolthäälega (39 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud jahiseadus (351 SE), mis sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Seadus jõustub 1. juunil 2013. Tänastel läbirääkimistel võtsid sõna Karel Rüütli, Annely Akkermann, Tõnis Kõiv ja Aivar Riisalu. 

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE), millega sooviti rakendada elektroonilise hääle kontrolli käesoleva aasta sügisel toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Hääletus: 47 poolt, 24 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus