Esmaspäev, 15. aprill 

Rõivas vastas arupärimisele kiirabireformi kohta 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo ja Enn Eesmaa 27. veebruaril esitatud arupärimisele kiirabireformi ja kiirabiteenuse tuleviku kohta (nr 301). 

Arupärijad viitasid asjaolule, et vaatamata seoses kiirabireformiga sõlmitud hea tahte kokkuleppes sätestatule, alustati kiirabireformiga varem, mis tõi endaga kaasa laialdase ja rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Kiirabikonkursi asjaolusid asus uurima ka Konkurentsiamet. Peamiseks rahulolematuse põhjuseks võib tuua terviseameti-poolset vähest kaasamist ja info edastamist nii asutuste juhtide kui ka kohalike elanike seas. Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabireformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuse osutamise terviklikkust, märkis arupärijate nimel esinenud Priit Toobal. Ta soovis teada, kuidas lahendatakse üleskerkinud probleemid. 

Rõivase selgituste kohaselt algas kiirabireform juba ammu enne seda, kui ilmnes vajadus ja tekkis kavatsus sõlmida heatahte koostöökokkulepe. Seega kiirabireform ja heatahte lepe täiendavad üksteist, mitte ei ole üksteisest ajaliselt sõltuvad, lisas ta. Heatahte kokkulepe sätestab tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks ehk Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks käesoleva aasta 1. maiks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, brigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, nõuded brigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele. 

Käsitledes Järvamaa probleeme, märkis Rõivas, et sealse piirkonna kiirabi kättesaadavus paraneb reformi tulemusena. Järvamaal saab senise kahe brigaadi asemel olema kolm brigaadi. Need kaks brigaadi, mis täna on Paide kesklinnas saavad ka tulevikus seal olema. Lisaks tuleb üks brigaad Türile, mis on kasvanud elanike arvult Järvamaa kõige suuremaks omavalitsuseks. 

Rõivase selgituste kohaselt nähakse kiirabiteenust kõikjal ühtlase kvaliteediga ja võimalikult ühetaolise kättesaadavusega tagatud teenusena, mis on juhitud ja koordineeritud ühtsetel alustel kogu riigis nii, et kiirabi on hea koostööpartner teistele teenistustele kogu vabariigis. Ta lisas, et kättesaadavus on paranenud ja see peaks mõneti toimuma kiirabikutsete parema töötlemise kaudu. 

Rõivase kinnituste kohaselt ei kao mitte ühtegi kiirabibrigaadi selle reformi tulemusena. Küll aga tuleb nii mõnelgi pool brigaade juurde. Mõnes kohas, kus seni, näiteks Iisakul, on olnud suvel ajutine kate brigaadiga, sinna soovitakse panna tööle püsiv. „Me ei ole lõpuni paika pannud, millistesse piirkondadesse on võimalik lisabrigaadid tuua juba järgmisest aastast ja millistele ülejärgmisest aastast alates. Aga selge on, et juba järgmisel aastal saab Eestis olema kiirabibrigaade rohkem kui käesoleval aastal ehk teenuse kvaliteet ja kindlasti kättesaadavus inimeste jaoks paraneb juba tuleva aasta algusest,“ ütles Rõivas. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Yana Toomi ja Viktor Vassiljevi 11. märtsil esitatud arupärimisele parvlaevaliikluse probleemide kohta (nr 305). 

Riigikogu täiendas töönädala päevakorda, mille kohaselt lisati kolmapäeva 17. aprilli istungi päevakorda valitsuse 15. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu (419 OE) esimene lugemine ja neljapäeva 18. aprilli istungi päevakorda nimetatud eelnõu teine lugemine. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 16. aprill 

Tööstusheite seaduse eelnõu suunati lõpphääletusele 

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse (373 SE ). Protokolli eesmärk on rahvusvahelise merekeskkonna kaitsmise kohustuse täitmise tagamine nii Eesti jurisdiktsiooni all olevatel merealadel kui ka Eesti lippu kandvatel laevadel ja õhusõidukitel, mis viibivad väljaspool Eesti merealasid. 

66 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni algatatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse muutmise otsus (409 OE). Otsuse kohaselt arvati vastavalt Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekule Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Paul-Eerik Rummo ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Maret Maripuu. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tööstusheite seaduse eelnõu (345 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heited õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Käesolev eelnõu määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitamata jätmise eest, aga ka riikliku järelevalve korralduse. Ühtlasi ühtlustatakse ja korrastatakse ka kehtiva õiguse sätteid, tagades ühtsema mõistete süsteemi ning kõrvaldatakse vastuolud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on reguleerida õiguslik lünk, mis on seotud Keila linna Paldiski linnaosa varadega ja Paldiski muutumisega iseseisvaks linnaks. Seni on olnud Paldiski linnaosa varade omanik Keila linn ning Keila kanda on jäänud ka kõik Paldiski linnaosaga seotud kohustused. Eelnõuga sätestatakse Keila linna Paldiski linnaosa saamine iseseisvaks kohalikuks omavalitsuseks, mille tulemusena lähevad Paldiski linnale üle kõik Keila linna Paldiski linnaosaga seotud õigused ja kohustused. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Deniss Boroditši, Kalle Laaneti ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (383 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 21 Riigikogu liiget, seega langes antud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 17. aprill 

Riigikogus oli esimesel lugemisel Küprose memorandumi kavand 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu (419 OE) esimene lugemine. Nimetatud memorandumi kavand näeb ette kuni 10 miljardi euro suuruse finantsabi andmise Küprosele, millest Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kanda jääb 9 miljardit ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kanda 1 miljard eurot. Selle toel ja finantssektori restruktureerimisel peaks riigi võlakoormus 2020. aastaks langema jätkusuutlikule tasemele ehk 102-104%-ni SKTst ning kodumaise pangandussektori maht kahanema Euroopa Liidu keskmisele tasemele, mis on ca 3,5 kordne SKT. Vastastikuse mõistmise memorandumi Küprose programmi põhitingimused otsustatakse ESM-i juhatajate nõukogus 24. aprillil. Tulenevalt ESMi asutamislepingu ratifitseerimise seadusest on selleks vajalik Riigikogu otsus. Eelnõu teine lugemine ja lõpphääletus on kavandatud neljapäevale 18. aprillile. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (369 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 30 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Neljapäev, 18. aprill  

Riigikogu kiitis heaks Küprose memorandumi kavandi 

Riigikogu kiitis 54 poolthäälega heaks (21 vastuhäält) valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" (419 OE). Nimetatud memorandumi kavand näeb ette kuni 10 miljardi euro suuruse finantsabi andmise Küprosele, millest Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kanda jääb 9 miljardit ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kanda 1 miljard eurot. 

Memorandumi kavandi aluseks on majanduse kohandamise programm, mis on suunatud Küprose lühi- ja keskpika perioodi finants-, eelarve- ja struktuuriprobleemide lahendamisele. Programmi peamisteks eesmärkideks on taastada riigi pangandussektori usaldusväärsus ning hoiustajate ja turu kindlustunne finantsasutuste vastu. Samuti jätkata käimasolevat eelarve konsolideerimise protsessi viies ellu struktuursed reformid, et toetada riigi majanduse konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku ja tasakaalustatud kasvu. 

Nimetatud abinõude toel peaks riigi võlakoormus langema 2020. aastaks jätkusuutlikule tasemele ehk 102-104%-ni SKTst. Kodumaise pangandussektori maht aga kahanema Euroopa Liidu keskmisele tasemele, mis on ca 3,5 kordne SKT. 

Vastastikuse mõistmise memorandumi Küprose programmi põhitingimused otsustatakse ESMi juhatajate nõukogus 24. aprillil. Tulenevalt ESMi asutamislepingu ratifitseerimise seadusest oli selleks vajalik Riigikogu otsus. 

Läbirääkimistel võttis sõna Kadri Simson. 

Seoses nimetatud Riigikogu otsuse vastuvõtmisega korralisel istungil ei toimu tänaseks kavandatud täiendavat istungit. 

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega heaks (31 vastuhäält) kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse (343 SE), mis viib tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust seaduse kooskõlla põhiseadusega. 

Muudatuse kohaselt peab avalikule võimule kuuluvas erakoolis olema tagatud igaühele õigus saada eestikeelset õpetust. Seadus sätestab, et gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena kui erakooli arengukavast tulenevalt ja nõukogu ettepanekul ning kooli pidaja taotlusel annab valitsus selleks loa. 

Riigikogu pressitalitus