Esmaspäev, 8. aprill 

Lang vastas arupärimisele kultuuripoliitika kohta 

Riigikogu ees andis ametivande riigikontrolör Alar Karis. 

Seejärel vastas kultuuriminister Rein Lang Riigikogu liikmete Priit Toobali, Tarmo Tamme, Aadu Musta, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Aivar Riisalu, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase ja Ester Tuiksoo 20. veebruaril esitatud arupärimisele kultuuripoliitika eesmärkide seadmise kohta (nr 310). 

Arupärijad viitasid riigikontrolli aruandele, milles juhiti tähelepanu asjaolule, et kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks ja strateegiliste valikute tegemiseks puudub ministeeriumil piisav info. Kultuuriministeerium näeb oma arengukavades ette tingimuste loomist nii professionaalseks- kui ka huvitegevuseks, kuid samas puudub täielik ülevaade loovisikute arvu ja riigivara osas ja pole vajalikku infot, et otsustada investeeringute jagamise üle. Riigikontroll on leidnud, et info puudus olemasoleva olukorra kohta takistab uute kultuuripoliitika põhialuste koostamist. Arupärijad soovisid saada ministrilt selgitusi nimetatud asjaolude kohta. 

Langi selgituste kohaselt on riigil olemas täpne statistika loomeliitudesse kuuluvate loovisikute kohta, sest seda infot esitavad loomeliidud kord aastas loometoetuse taotlemisel. 2012. aastal oli loomeliitudesse kuuluvaid loovisikuid 4030. Loomevaldkonna asutustes töötas Statistikaameti poolt 2012. aastal väljaantud kogumiku "Loomemajanduse näitajad" andmetel 34 500 inimest. Langi sõnul  puudutab Riigikontrolli märkus vabakutselisi loovisikuid, kes ei ole organiseerunud ega kuulu ühtegi loomeliitu. Kuna nendel inimestel puudub kohustus ennast vabakutselise loovisikuna registreerida, ei saa riigil sellist informatsiooni ka piisava täpsusastmega olla, lisas minister. 

Lang märkis, et kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Konjunktuuriinstituut 2011. aastal läbi kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamise uuringu. Selle käigus uuriti kokku 20 kultuuri- ja spordisündmuse mõju piirkondade majandusele. Konjunktuuriinstituut viis läbi ürituste eelarvete analüüsi ja küsitles selleks 939 ettevõtet ja 5508 külastajat ning osalejat. See on kõige mahukam uuring, mis selles vallas Eestis kunagi läbi viidud on. „Uuringu tulemusena võiks öelda, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot,“ ütles Lang. 

Uute kultuuripoliitika põhialuste koostamisel on lähtutud suures osas valdkondade poolt tulnud ettepanekutest ja püstitatud arenguvajadustest. Seetõttu on aluseks valdkondlikud eksperthinnangud ja järelikult ka valdkondade statistika. Samuti on riigil olemas mitmesuguste uuringute, kaardistuste ja statistika tulemused. Samas tuleb Langi hinnangul selgelt vältida liigset andmete esitamise koormust, sest see võiks osutuda kultuuriorganisatsioonidele lihtsalt lisanduvaks bürokraatiakohustuseks. 

Kultuuriminister vastas veel Riigikogu liikmete Priit Toobali, Ester Tuiksoo, Valeri Korbi ja Tarmo Tamme 27. veebruaril esitatud arupärimine rahvapärimuse tutvustamise kohta (nr 302). 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Viktor Vassiljevi, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Kadri Simsoni, Peeter Võsa, Kalev Kallo ja Marika Tuus-Lauli 20. veebruaril esitatud arupärimine võrguteenuste hinna kohta (nr 294); 

Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Sven Mikseri, Helmen Küti, Jaak Alliku, Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Neeme Suure, Rein Randveri, Kalev Kotkase, Mart Meri, Marianne Mikko, Karel Rüütli, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra ja Deniss Boroditši 28. veebruaril esitatud arupärimine avatud elektriturul tarbijate huvide kaitsmise kohta (nr 304).             

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Priit Toobali, Yana Toomi ja Aivar Riisalu 25. veebruaril esitatud arupärimine riigisaladuse avalikustamise ja prefektuuri raha omastamise kohta (nr 298);             

Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini 26. veebruaril esitatud arupärimine sisekontrolli puudulikkuse kohta KAPOs (nr 300).             

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Istung lõppes kell 17.35. 

Teisipäev, 9. aprill 

Erakooliseaduse muudatused suunati lõpphääletusele 

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega Jääkeldri protsessi ja rahvakogu teemadel. Presidendi sõnul väärib Rahvakogu töö põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka suures saalis. „Rahvakogu ei ole alternatiivne, Riigikogule vastanduv või sellega konkureeriv otsustusorgan. See on täiendav võimalus meie arenevas ja uusi lahendusi otsivas demokraatlikus riigis, et anda üldlevinud mõistetele „osalemine“ ja „kaasamine“ tegelik sisu,“ ütles president. Läbirääkimistel esinesid sõnavõttudega Andrei Korobeinik ja Sven Mikser. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu (390 SE) esimese lugemise. Protokolli eesmärk on vastata Iirimaal toimunud Lissaboni lepingu rahvahääletusel väljendatud Iiri rahva muredele sellistes valdkondades nagu õigus elule, perekond ja haridus, maksustamine, julgeolek ja kaitse ning kinnitada Iirimaa konstitutsioonist tulenevate teatud põhimõtete austamist ja kehtimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised erineda. Lisaks viiakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla makseasutuste ja e-raha asutuste seadus ning väärtpaberituru seadus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (343 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia erakooliseaduse § 15 lõige 1 kooskõlla põhiseadusega vastavalt õiguskantsleri ettepanekule, mille kohaselt peab avalikule võimule kuuluvas erakoolis olema tagatud igaühele õigus saada eestikeelset õpetust. Eelnõu sätestab, et gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena, kui selleks annab loa Vabariigi Valitsus, tuginedes erakooli arengukavast lähtuva nõukogu ettepanekule ja kooli pidaja taotlusele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (408 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 27 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 10. aprill 

Riigikogu täiendas kohanimeseadust 

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse (362 SE). Seadus ajakohastab ja täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist ning täiustab kohanimeandmeid nii riiklikus kohanimeregistris kui avalikus kasutuses. Algataja selgituse kohaselt kanti kohanimeregistrisse senini üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena umbes 36 000 – 40 000 kirje kandis. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid –  hinnanguliselt 200 000. Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (392 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada eriarstiabis päevaravi mõiste ning rakendusakti kavandis tingimused selle teenuse osutamiseks ning kaotada eriarstiabi kontekstis hooldusravi ja hooldushaigla mõiste. Seaduse jõustumisel hakatakse edaspidi kasutama hooldushaigla asemel õendushaigla mõistet ning hooldusravi asemel iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõistet. Statsionaarse õendusabiteenuse (tänases mõistes hooldusraviteenuse) sisuks on õendustegevus ning põhitegevusteks on õendustoimingud ja õendustoimingutega seotud hooldustegevus. Arst konsulteerib vajaduse korral ja teeb ravikorraldused. Õendustoimingute vajaduse üle otsustamine ning nende tegemine on õe pädevus. Lisaks loob eenõu võimaluse lisaks erihooldekodudele ka üldhooldekodudel (olenemata omandivormist) taotleda koduõendusteenuse osutamiseks tegevusluba ning võimaldab õel tuvastada iseseisvalt õendusabiteenuste osutamise käigus surnud isiku surma fakti. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada põllumajanduse kohta käivaid väetiste kasutamise regulatsioone, et oleks tagatud veekeskkonna tõhusam kaitse. Samuti on eesmärk korrektselt üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (2007/60/EÜ) üleujutusriskide hindamise ja maandamise kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (394 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle direktiiv 2011/77/EL ja ühtlustatakse direktiiviga seotud õigusnormid. Nimetatud direktiivi kohaselt pikendatakse esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitset 70 aastale pärast avaldamist ja võimaldatakse esitajatel, kelle esitusi esmane fonogrammitootja pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam ei avalda, soovi korral leping üles öelda ning oma esituse üle taas ise otsustada. Stuudiomuusikutele, kes on oma salvestamise, reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele suunamise õigused loovutanud ühekordse tasu eest fonogrammitootjale, luuakse fond, kuhu paigutatakse 20% tulust selliste fonogrammide kasutamise eest, mis tähtaja pikendamata jätmise korral oleksid kaotanud kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 11. aprill 

Riigikogu muutis kindlustustegevuse seadust 

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (349 SE), mis tõstab kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtab arvesse Euroopa Kohtu otsuse, mille järgi ei või erineda samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised. Seadus volitab finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikese müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määrab karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest. Seadus viib Euroopa Liidu õigusega kooskõlla makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning väärtpaberituru seaduse.           

Riigikogu lükkas põhiseaduskomisjoni ettepanekul tagasi Riigikogu liikmete Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks eelnõu (378 SE), mis nägi ette presidendi otsevalimise ja vastava põhiseadusliku regulatsiooni muutmise. Tagasilükkamise hääletus: 41 poolt, 18 vastu, 9 erapooletut. Eelnõu langes menetlusest välja.

Riigikogu pressitalitus