Esmaspäev, 25. märts 

Parts vastas arupärimisele elektri üldteenuse hinna kohta 

Riigikogu alustas tänast istungit leinaseisakuga, mälestades märtsiküüditamise ohvreid. 

Seejärel vastasid ministrid Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele.             

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 11. veebruaril esitatud arupärimisele elektri üldteenuse hinna kohta (nr 284). 

Arupärijad tõid esile Eesti Energia üldteenuse hinna marginaali võrdluse teiste ettevõtete marginaalidega, mille kohaselt Eesti Energia müügimarginaal oli kõige odavama üldteenuse marginaalist 47% kallim. Arupärijad nentisid, et kahjuks jäid 35% Eesti kodutarbijatest lootma üldteenusele, mis on paraku osutunud kõige kallimaks variandiks. Arupärijad soovisid ministrilt teada, mida on plaanis ette võtta, et tagada ka üldteenuse tarbijatele kulupõhise marginaaliga elektrihind. 

Partsi sõnul ei kujuta üldteenus endast sotsiaalabi, vaid on väiketarbija võimalus osta elektrienergiat selgelt võrreldava hinnaga ka sel juhul, kui tal puudub või ootamatult katkeb senise müüjaga elektrileping. Ministri selgituste kohaselt on üldteenus sisuliselt elektrienergia müük, mis ei toimu alludes otseselt turutingimustele. „Üldteenuse hind koos teenuse osutamisega seotud kulutuste ja kasumimarginaaliga kujuneb sõltuvalt sellest, kui palju on iga konkreetse võrguettevõtja teeninduspiirkonnas üldteenuse kasutajaid. Üldteenuse hinda kontrollib tagantjärele Konkurentsiamet,“ märkis Parts. 

Konkurentsiamet hindab, kas ettevõtte poolt tuletatud üldteenuse marginaal vastab kulupõhisuse põhimõttele ehk, et oleks võimalik selgelt eristada ainult üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Hinnatakse, kas see marginaal vastab seaduse mõttele ja piisaval määral tarbijakaitse nõuetele elektriturul. Partsi sõnul saame selle menetluse järel tõenäoliselt anda hinnangu. Ta pidas vaidlust tähtsaks, sest üldteenuse müügimarginaali küsimus on oluline silmas pidades elektrimüüjate käitumist tulevikus oma müügimarginaalide kujundamisel. 

Parts lisas, et üldteenus on seadusega ette nähtud olukord, kui elektri tarbija ei otsusta sõlmida ühtegi konkreetset müüja pakutud elektri ostu-müügilepingut. „Arvestades seda, et avatud elektrituru olukord on kõigile tarbijatele kehtinud ainult mõned kuud, siis ei maksa teha järeldusi tarbija kõige mõistlikuma käitumise osas lühikese perioodi pealt,“ leidis minister. 

Parts vastas veel Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 13. veebruaril esitatud arupärimisele eksimuse kohta riigihankel (nr 288). 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali ja Valeri Korbi 13. veebruaril esitatud arupärimisele kalapüügi korralduse kohta Peipsi järvel (nr 287).             

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Rein Randveri 11. veebruaril esitatud arupärimisele riskiperede ning laste ja erivajadustega laste hoolduse kohta (nr 283).             

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 12. veebruaril esitatud arupärimine alusetult määratud trahvide tagastamise kohta (nr 286);           

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 18. veebruaril esitatud arupärimine palgatõusu kohta Politsei- ja Piirivalveametis (nr 291);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 19. veebruaril esitatud arupärimine illegaalide kohta (nr 293);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 21. veebruaril esitatud arupärimine politseinike ja piirivalvurite lahkumise kohta PPA-st (nr 296).             

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Istung lõppes kell 19.01. 

Teisipäev, 26. märts 

Riigikogu korrastab kohanimede süsteemi 

Riigikogu võttis 76 poolthäälega (4 vastu, 3 erapooletut) vastu Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Alar Karise riigikontrolöri ametisse nimetamine" (389 OE), mis jõustub 7. aprillil 2013. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (362 SE) teise lugemise. Eelnõu põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Seletuskirja kohaselt on kohanimeregistrisse senini kantud üksnes need kohanimed, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on vastava otsuse teinud kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena kuhu on kantud umbes 36 000-40 000 üksust. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid, hinnanguliselt  kokku 200 000. Aadressiandmete süsteemi loomise eesmärgil nähaksegi ette kõikide kohanimede kandmine registrisse, et ka kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Registri kaudu soovitakse ühtlustada kohanimesid erinevatel kaartidel ja andmekogudes.           

Riigikogu lõpetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (334 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette püsivalt töövõime kaotanud isikute õppelaenu kustutamise laienemise ka nendele inimestele, kes ei tööta, kuid hooldavad puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest. Kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel loobub krediidiasutus laenusaaja püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudest ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda laenusaaja kohustuste täitmist riigilt.           

Kolmapäev, 27. märts 

Riigikogu täpsustas looduskaitseseadust 

Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seadus (376 SE), mis dekriminaliseerib juhtumid, kui isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid eemaldada käibest ja suurendada seeläbi turvalisust.           

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seadus (363 SE), mis tagab isikutele parema õigusselguse tuleohutuse seaduses sätestatud nõuete järgimiseks. Hooletusest põhjustatud tulekahjude arvu vähendamiseks, sätestab seadus, et ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist. Seadus täiendab samuti riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustati, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusluba ja ehitise kasutusluba. Täpsustati ka tuleohtliku ning suure tuleohu ajavahemiku määratlemise korraldust.           

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadus (350 SE), mis annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks, kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning riikliku järelevalve korraldamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud nõuete täitmise üle. Eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist, elukeskkonda ja vara ning tagada kaupade vaba liikumine. Seadus suurendab kemikaaliohutust, tagades Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktide parema rakendamise. Seni kehtinud seadus viidi vastavusse eelnimetatud õigusaktidega. Samuti täpsustati pädevate asutuste vastutust kemikaalidele ja nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest.           

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (332 SE), mis sätestab kehtivas seadusandluses seni puuduva ravimite kaugmüügi mõiste. Üldapteegi tegevusloa omajale antakse õigus teostada inimtervishoius kasutatavate (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral on nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Seadus sätestab, et vastav apteegiteenuse osutaja peab tagama ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile kogu Eesti territooriumil. Seadus sätestab võltsitud ravimi mõiste ja regulatsiooni võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seadus (287 SE), mis muudab seaduse sätted täpsemaks, üheselt tõlgendatavaks ja seega paremini rakendatavaks. Looduskaitse alla võtmise menetlus muutub isikutele selgemaks ning isikud on tulevikus paremini menetlusse kaasatud. Seadus võimaldab paremini tagada isikute põhiseadusest tulenevat õigust efektiivsele menetlusele, aga ka isikute paremat kaebeõigust. Korrektsed ja arusaadavad regulatsioonid vähendavad sotsiaalseid ja majanduslikke pingeid. Täpsustati kallasrajal liikumise ja parkide ning puistute kaitse regulatsiooni. Samuti täpsustati sätteid, mis on seotud CITESis (Washingtoni konventsioonis loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümise, jahiulukite lisasöötmise ja loodushoiutoetuste ning võõrliikide kasutamise nõuetega. Keskkonnainspektsioonile antakse konfiskeerimisõigus. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja sätestama määruse täitmist tagava pädeva asutuse.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (379 SE) teise lugemise. Eelnõuga viiakse nimetatud seadused kooskõlla inimkaubanduse direktiiviga. Muudatustega luuakse nii inimkaubanduse ohvritele kui ka seksuaalkuriteo ohvriks langenud alaealistele suunatud teenuste raamistik ning kehtestatakse teenuste osutamise reeglistik. Muudatustega tagatakse ohvrile ja teatud tingimustel ka tema perekonnaliikmetele juurdepääs ohvriabiteenustele, sotsiaalhoolekandeteenustele ja riiklikule kuriteoohvri hüvitisele. Välismaalasi puudutavate muudatustega viiakse inimkaubanduse direktiiviga kooskõlla välismaalasi puudutav regulatsioon, luuakse vajalikud eeldused välismaalasest inimkaubandusohvri Eestis viibimise abistamiseks.           

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (386 SE) antakse ELi vastavast määrusest tulenevate reisijate kaebuste läbivaatamise õigus ja kohustus tarbijakaitseametile. Sellega luuakse seaduslik alus merereisijate kaebuste menetlemiseks nimetatud ELi määruse võimaliku rikkumise puhul. Reisijatele antakse õigus kaitsta senisest tõhusamalt oma õigusi ja võimaldatakse neil pöörduda tarbijakaitseameti kui pädeva asutuse poole.           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) täpsustab ametialaseid kuritegusid puudutavaid sätteid. Ametialaste kuritegude osas muudetakse süsteemsemaks nii avaliku kui erasektori ametiisiku definitsioon ja see viiakse kooskõlla 1. aprillil 2013 jõustuva korruptsioonivastase seaduse sõnastuse ja mõttega. Muudatused on seotud GRECO soovitustega. Samuti, tulenevalt Eesti rahvusvahelistest kohustustest, loetakse karistatavaks sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on rahapesukuriteo täideviimine.           

Neljapäev, 28. märts  

Riigikogu võttis vastu ohvriabi seaduse muudatused 

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (379 SE), mis viib nimetatud seadused kooskõlla Euroopa Liidu inimkaubanduse direktiiviga. Seadusega luuakse nii inimkaubanduse ohvritele kui ka seksuaalkuriteo ohvriks langenud alaealistele suunatud teenuste raamistik ning kehtestatakse teenuste osutamise reeglistik. Seadus tagab ohvrile ja teatud tingimustel ka tema perekonnaliikmetele juurdepääsu ohvriabiteenustele, sotsiaalhoolekandeteenustele ja riiklikule kuriteoohvri hüvitisele. Muudatustega viiakse inimkaubanduse direktiiviga kooskõlla ka välismaalasi puudutav regulatsioon, luuakse vajalikud eeldused välismaalasest inimkaubandusohvri Eestis viibimise abistamiseks.           

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel rahanduskomisjoni ettepanekul tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), millega sooviti suurendada füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimumi järgneva kolme aasta jooksul 192 euro võrra aastas. Hääletus: 43 poolt, 20 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (367 SE).           

Riigikogu pressitalitus