Esmaspäev, 18. märts  

Vaher vastas arupärimisele koduomanike võlakaitse kohta 

Istungi algul andis ametivande Riigikogu asendusliige Tiit Tammsaar. 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme ja Vladimir Velmani 29. jaanuaril esitatud arupärimisele koduomanike võlakaitse seaduse kohta (nr 277). 

Arupärijate nimel esinenud Mihhail Stalnuhhin märkis, et 2011. aasta aprillis jõustus võlgade ümberkorraldamise ja võlakaitse seadus. Viidates võlgade tõttu koduta jäänud inimeste märkimisväärsele arvule, ei näi arupärijate arvates kusagilt, et antud seadus täidaks oma eesmärki. 

Vaheri selgituste kohaselt esitati 2012. aastal maakohtutesse kokku 28 võlgade ümberkujundamise avaldust. Aasta jooksul rahuldati viis. Ringkonnakohtutesse esitati 13 määruskaebust, lõpplahend on välja kuulutatud 12 asjas, viis määruskaebust on edasi kaevatud Riigikohtusse. 

Vaheri hinnangul oli enam kui pooltel juhtudel võlgade ümberkujundamise avalduse põhjuseks rohkem kui üks võlgnevus. Enamiku avalduse esitamise põhjused olid seotud võlgnevustega, mis olid tekkinud krediidilepingutest, sealjuures on eluasemelaenudele viidatud umbes kolmandikul osal lahenditest, märkis minister. Umbes viiendikul osal juhtudest oli võlgnevus tekkinud krediidikaardilepingu võlgnevustest. Käenduslepingutest tulenevad võlgnevused olid avalduse põhjusena toodud välja veerandil juhtudel. Mõningatel kordadel toodi põhjustena välja ka võlgnevus Maksu- ja Tolliametile, esitas Vaher näited. 

Siseministri sõnul oli võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse põhiline siht luua Eestis pankrotimenetluse kõrvale alternatiiv nendele inimestele, kes tahaksid tulla oma raskest seisust välja pankrotti vältides. 2011. aasta aprillis kehtestati sarnaselt juriidiliste isikute saneerimismenetlusele ka eraisikutele võlgade ümberkujundamise menetlus ja selle seadusega taheti anda just säärastele inimestele, kel on võimalus katta teatud kohustused, kujundada oma võlad ümber ja tulla seega raskest seisust välja ja kindlasti vältida ka muid negatiivseid mõjusid, märkis Vaher. Ta toonitas, et eeldus on loomulikult selles, et võlgnik suudab ajutisest makseraskusest välja tulla ja sellest tulenevalt leida jällegi parema kokkuleppe.           

Vaher vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine korruptsioonikuritegude kohta (nr 278);             

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine kaitsepolitsei töötajate lisatasude kohta (nr 280);             

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi 11. veebruaril esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude statistika kohta (nr 285). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman. 

Istung lõppes kell 17.25. 

Teisipäev, 19. märts 

Riigikogu muutis välisteenistuse seadust 

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (366 SE). Seadusmuudatuste peamine eesmärk on kohaldada välisteenistuse seadust nendele avalikus teenistuses olevatele isikutele, kellega sõlmitakse 1. aprillil jõustuva uue avaliku teenistuse seaduse järgi tööleping. Samas säilitatakse kehtiv välisteenistuse süsteem, mis kehtestab ühtsed roteerimise põhimõtted nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele. Muudatuste jõustumisel kohaldub välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal töölepingu alusel või ametnikuna töötavale haldusteenistujale välisteenistuse regulatsioon. Täies mahus töölepingu seaduse kohaldamine välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele ei ole otstarbekas, kuna sellisel juhul rakenduksid välisesinduses töötavatele diplomaatidele ja haldusteenistujatele erinevad regulatsioonid, mis ei soodusta ühtset välisteenistust. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.                                               

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärgiks on reguleerida majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist ja parandada üldist maksedistsipliini. Eelnõuga sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva. Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu (376 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja suurendada seeläbi ühiskondlikku turvalisust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (357 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 37 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 20. märts 

Riigikogu täpsustas looduskaitseseaduses riigile kinnisasja võõrandamise regulatsiooni 

Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (372 SE). Seadus reguleerib majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist ja parandada üldist maksedistsipliini. Seadusmuudatustega sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva. Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist, jaa tehakse muid muudatusi. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. 

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (289 SE), mille eesmärk on muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Seadusmuudatustega kaotatakse looduskaitseseaduses sätestatud võimalus võõrandada riigile sellist, enne 1. aprilli 2007 omandatud looduskaitsepiiranguga kinnisasja, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik teadlik juba kinnisasja omandamise ajal ning mille kaitsekord ei ole pärast seda muutunud rangemaks. Kaotatakse ka võimalus riigivaraseaduse alusel riigivara enampakkumisega võõrandamisel omandatud vara maksumuse tasaarvestamiseks enampakkumise võitja omandis oleva looduskaitsepiirangutega kinnisasjaga. Eelpool nimetatud regulatsioonide rakendamisel on olnud probleeme ja küsitavusi, sh riigieelarvevahendite sihipärase ja põhjendatud kasutamise, isikute võrdse kohtlemise tagamise jne osas. Seaduse vastu hääletas 20 Riigikogu liiget. 

70 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud otsus "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" (380 OE). Otsuse kohaselt moodustatakse vastavalt 1. aprillist 2013 jõustuvale uuele korruptsioonivastasele seadusele uus korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjoni liikmeteks nimetati Riigikogu liikmed Rein Aidma, Andres Anvelt, Helmen Kütt, Lauri Laasi, Meelis Mälberg, Liisa-Ly Pakosta, Aivar Riisalu ja Peeter Laurson ning asendusliikmeteks vastavalt Kalev Lillo, Jaak Allik, Rein Randver, Priit Toobal, Lauri Luik, Andres Jalak, Tarmo Tamm ja Reet Roos. Uus seadus laiendab võrreldes kehtiva seadusega mõnevõrra erikomisjoni volitusi teha parlamentaarset järelvalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle ja võimaldab komisjonil omal algatusel arutada korruptsioonivastases seaduses nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja anda nende kohta ka hinnanguid. Otsus jõustub 2013. aasta 1. aprillil. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on korrastada praktikas üles kerkinud probleeme ja tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Seadusesse lisatakse säte ehitises tulekahju tekitamise vältimiseks ning täiendatakse riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks täpsustatakse ka tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada kemikaaliohutust, tagades Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktide parema rakendamise. Sel eesmärgil viiakse seadus vastavusse eelnimetatud õigusaktidega ning täpsustatakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust kemikaalidele ja nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse kehtivas õiguses seni puuduv ravimite kaugmüügi mõiste ja antakse üldapteegi tegevusloa omajale õigus teostada inimtervishoius (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral kehtib nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Eelnõuga sätestatakse vastava apteegiteenuse osutaja kohustus tagada ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile (näiteks kulleriga, pakiautomaadist, postkontorist, „tulen ise järele“ jne) kogu Eesti territooriumil. Lisaks eelnevale sätestatakse eelnõuga võltsitud ravimi mõiste ja regulatsioon võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse nõudeid ning täiendada seadust loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise ja otsuse põhjendamise regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse kallasrajal liikumist reguleerivaid õigusnorme. Samuti on eelnõu eesmärk parkide, arboreetumite ja puistute kaitse regulatsiooni täpsustamine, CITESis (Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümist, jahiulukite lisasöötmist ja loodushoiutoetust käsitlevate sätete täpsustamine ning võõrliikide kasutamise nõuetekohane reguleerimine, samuti Keskkonnainspektsioonile konfiskeerimisõiguse andmine. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja määrama määruse täitmist tagava pädeva asutuse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muuseumiseaduse eelnõu (374 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega kehtestatakse muuseumi tegevuse ja muuseumikogu korralduse alused ning rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused. Olulisemate muudatustena, võrreldes 1996. aastal jõustunud muuseumiseadusega, piiratakse seaduse kohaldamisala (automaatselt ei kohaldu enam munitsipaalmuuseumidele ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumidele), määratletakse muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning laiendatakse muuseumide ringi, kellele võib riigile kuuluva muuseumikogu kasutada anda. Lisaks muudetakse museaalide digitaalsed kujutised ja digitaalsed museaalid veebis kõigile tasuta kättesaadavaks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (384 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lisakokkuleppe eesmärk on lihtsustada Eestis asuvate NATO liitlasvägede peakorterite tööd ning kokkuleppe ja protokolli rakendamist ja tagada liitlasvägede peakorterite sõltumatus. Luuakse tingimused, et liitlasvägede peakortereid ja staape oleks võimalik Eestisse siirata, neid Eestis asutada ning et neil oleks võimalik Eestis tegutseda. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lisakokkuleppe rakendamiseks vajalike seaduste muutmine ning seeläbi lisakokkuleppe jõustamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 21. märts 

Riigikogu juhatus jätkab samas koosseisus  

Riigikogu esimehe salajasel hääletamisel valiti Riigikogu esimeheks uuesti Ene Ergma. Tema kõrval jätkab esimese aseesimehena Laine Randjärv ja teise aseesimehena Jüri Ratas. 

Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Laine Randjärve. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson esitas aseesimehe kandidaadiks Jüri Ratase. Eiki Nestori kandidatuuri seadis üles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser. 

Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. Laine Randjärve poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, Jüri Ratase poolt 31 Riigikogu liiget ja Eiki Nestori poolt 28 Riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli kolm. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks Laine Randjärv ja teiseks aseesimeheks Jüri Ratas. 

Riigikogu esimeheks valitud Ene Ergma poolt hääletas 81 Riigikogu liiget. Vastuhääli oli 13. Kuus hääletussedelit olid kehtetud. 

Esimehe valimisest võttis osa 100 Riigikogu liiget. 

Ene Ergma kandidatuuri seadis üles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Jalak. 

Riigikogu pressitalitus