Esmaspäev, 11. märts 

Ansip vastas arupärimisele soolise võrdõiguslikkuse kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Neeme Suure ja Rannar Vassiljevi 24. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti poliitika kohta võrdõiguslikkuse suurendamiseks otsustamistasandil (nr 274). 

Arupärijate nimel esinenud Marianne Mikko viitas 13. detsembri valitsuse otsusele, mille kohaselt Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kvoodi kehtestamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete soolise jaotuse kohta. Samas nõustus valitsus lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada võrdsed võimalustele naistele ja meestele juhtivatel ametikohtadel töötamiseks, ning toetab põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete seas. Mikko esitas küsimuse, miks on Eesti vastu 40% soonõudele börsiettevõtete nõukogudes. 

Ansip selgitas, et kui on valida iganenud stereotüüpide ja ratsionaalsete argumentide vahel, siis valitsus eelistab oma otsuste tegemisele reeglina viimast, nii oli ka sookvootide puhul. Ta märkis, et valitsuse seisukohti arutati Riigikogu viies alalises komisjonis. Kõik komisjonid otsustasid valitsuse lähenemist toetada. Samuti olid aruteludesse kaasatud kõik 11 börsiettevõtet, keda nimetatud ettepanek oleks võinud puudutada. Ka börsiettevõtted pidasid esmatähtsaks kriteeriumiks nõukogudesse nimetatavate isikute kompetentsust. „Nagu kinnitatud seisukohtades öeldud, toetab valitsus võrdseid võimalusi kõikides liikmesriikides naistele ja meestele töötamaks juhtivatel ametikohtadel,“ toonitas Ansip. „Me toetame komisjoni üldeesmärki tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtorgani liikmete seas. Kohustusliku numbrilise eesmärgi kehtestamise EL-i direktiiviga puudutaks vaid väikest gruppi ettevõtteid ja oleks samas liigne ettevõtlusvabaduse riive,“ ütles Ansip. 

Peaministri selgituste kohaselt peab valitsus oluliseks võrdõiguslikkuse suurendamiseks otsustamistasandil laiapõhjalist ühiskonna ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmist. Tema sõnul on suurem teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest esmaoluline eelarvamusvaba keskkonna tekkeks nii ameti- kui karjäärivalikute langetamisel. Ansip pidas EL-i tasandil oluliseks liikmesriikide kogemust ja heade praktikate vahetamist, samuti üle-euroopalisi teavitustegevusi ning meetmeid, mille abil ettevõtteid innustatakse seadma vabatahtlikult eesmärke naiste osakaalu suurendamiseks juhtorganites.“ Äriühingu üldjuhtimise raamistiku määramisel toetab valitsus EL-i tasandil eelkõige soovituslikke instrumente,“ märkis Ansip.             

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaan Õunapuu, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Rein Randveri 28. jaanuaril esitatud arupärimine narkosurmade kasvu kohta 2012. aastal (nr 276);             

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine Estonian Airi sponsorlepingute kohta (nr 279).           

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Sven Mikseri 31. jaanuaril esitatud arupärimine AS Estonian Air riigile kuuluvate aktsiate valitsemise heaperemehelikkuse kohta (nr 282). 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas kahele arupärimisele. Need olid:             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimine hooldusravi rahastuse kohta (nr 272);             

Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini ja Valeri Korbi 14. veebruaril esitatud arupärimine Kagu-Eesti haiglate reformi kohta (nr 290).           

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 21. jaanuaril esitatud arupärimine politsei töötajate palkade kohta (nr 266);     

Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Vladimir Velmani 22. jaanuaril esitatud arupärimine olukorra kohta Lõuna-Läänemaal (nr 269);             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimine teedel hukkunute kohta (nr 273);           

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 28. jaanuaril esitatud arupärimine Ida-Virumaa politseiprefektuuri vabade töökohtade kohta (nr 275). 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine.           

Istung lõppes kell 20.24. 

Teisipäev, 12. märts 

Riigikogu moodustas uurimiskomisjoni VEB Fondiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks 

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši ja Kalle Laaneti esitatud otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" (368 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad komisjoni Riigikogu liikmed Andres Anvelt, Aivar Riisalu, Väino Linde, Marko Pomerants ja Rainer Vakra, asendusliikmed on vastavalt Neeme Suur, Heimar Lenk, Kalle Jents, Priit Sibul ja Deniss Boroditš. Komisjoni ülesanne on välja selgitada Riikliku VEB fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimise ja aastatel 1993 – 2012 jooksul sooritatud tehingutega seotud asjaolud, samuti Fondi sooritatud toimingutega võimalike riigile ja erasektori ettevõtetele tekitatud kahjude väljaselgitamine. Komisjon peab esitama oma töö tulemuse lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2013. aasta 2. detsembriks. Otsus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 

70 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu liikmest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikme nimetamise otsus (381 OE). Otsuse kohaselt nimetatakse Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Reet Roos, kes vahetab sellel kohal välja Kaia Iva, kes astus nõukogust tagasi omal soovil. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 

43 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamise otsus (387 OE). Otsusega nimetatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Jaanus Tamkivi seoses Tõnis Lukase nõukogu liikme volituste lõppemisega. Otsuse vastu hääletas 21 Riigikogu liiget. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuse eesmärgiks on eelkõige kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla viimine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud miinimumõigustega, mis on ette nähtud kriminaalasjas kahtlustatavale või süüdistatavale. Hetkel kehtiv regulatsioon nimetatud miinimumõigusi ei taga. Muudatuste kohaselt kaotatakse kriminaalmenetluse alustamisel absoluutne ja paternalistliku olemusega legaliteedipõhimõte, tagades võimaluse, et väiksema sanktsioonimääraga teise astme kuritegudes ei ole uurimisasutusel ega prokuratuuril kohustust kriminaalmenetlust alustada, vaid selle alustamise aluseks on kannatanu või avalikkuse huvi. Algataja loodab, et seadusmuudatuste tulemusena väheneb kriminaalasjades erasüüdistusmenetluse kaotamisega ja absoluutse legaliteedipõhimõtte rakendamisega kasvanud kriminaalkorras karistatud isikute arv. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 67 Riigikogu liiget. Kuna tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust, suunati eelnõu teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda esitatud korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (380 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt moodustatakse vastavalt 1. aprillist 2013 jõustuvale uuele korruptsioonivastasele seadusele uus korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Võrreldes kehtiva seadusega laiendab uus seadus mõnevõrra erikomisjoni volitusi teha parlamentaarset järelvalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle, samuti võimaldab komisjonil omal algatusel arutada korruptsioonivastases seaduses nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja anda nende kohta ka hinnanguid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 13. märts 

Riigikogu võttis vastu riigi õigusabi täisdigitaalset protsessi lihtsustavad muudatused 

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (346 SE). Seaduse eesmärk on riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi täiendamine ja lihtsustamine, vähendades paberilt tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Seadusmuudatustega nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. Seadus jõustub üldises korras, v.a § 1 punktid 2 ja 3, mis jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil ja § 1 punkt 4 ning § 4 punkt 5, mis jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (365 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) ning töötuskindlustuse seadus (TKindlS) vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega. Muudatused puudutavad ametnikele ja ametiasutuse töötajaile soodustingimuste kohaldamist, täpsustatakse riigi kohustuste ulatust teenistusülesannete täitmisel hukkunud ametnike matustega seoses, tagatakse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olnud mittetöötavale abikaasale, kellele on makstud, õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist sarnaselt abikaasatasu saanud inimesega jms. Samuti muudetakse avaliku teenistuse rakendussätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia politsei ja piirivalve seadusesse, päästeteenistuse seadusesse ja karistusregistri seadusesse sisse muudatused, mis tagaksid avaliku teenistuse seaduse jõustumisel eriteenistuste, sh politseiteenistuse ja päästeteenistuse jätkusuutliku toimimise. Muudatused puudutavad isikuandmete töötlemist välisriiki edastamiseks, päästeteenistujate palku ja sotsiaalseid tagatisi, aga ka julgeolekuasutuste teenistuskohtade arvu ja koosseisu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Eelnõuga kaotatakse looduskaitseseaduses sätestatud võimalus võõrandada riigile sellist enne 1. aprilli 2007 omandatud looduskaitsepiiranguga kinnisasja, mille suhtes kehtivatest looduskaitsepiirangutest oli omanik teadlik juba kinnisasja omandamise ajal ning mille kaitsekord ei ole pärast seda muutunud rangemaks. Kavandatud on kaotada ka võimalus riigivaraseaduse alusel riigivara enampakkumisega võõrandamisel omandatud vara maksumuse tasaarvestamiseks enampakkumise võitja omandis oleva looduskaitsepiirangutega kinnisasjaga. Mõlema eelpool nimetatud regulatsiooni rakendamisel on olnud palju probleeme ja küsitavusi, sh riigieelarvevahendite sihipärase ja põhjendatud kasutamise, isikute võrdse kohtlemise tagamise jne osas. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 16 ja vastu 46 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud toetust suunati eelnõu kolmandale lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (373 SE) esimene lugemine. Kõnealuse protokolli eesmärk on rahvusvahelise merekeskkonna kaitsmise kohustuse täitmise tagamine nii Eesti jurisdiktsiooni all olevatel merealadel kui ka Eesti lippu kandvatel laevadel ja õhusõidukitel, mis viibivad väljaspool Eesti merealasid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (379 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse nimetatud seadused kooskõlla inimkaubanduse direktiiviga. Ohvriabi seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega luuakse nii inimkaubanduse ohvritele kui ka seksuaalkuriteo ohvriks langenud alaealistele suunatud teenuste raamistik ning kehtestatakse teenuste osutamise reeglistik. Muudatustega tagatakse ohvrile ja teatud tingimustel ka tema perekonnaliikmetele juurdepääs ohvriabiteenustele, sotsiaalhoolekandeteenustele ja riiklikule kuriteoohvri hüvitisele. Välismaalasi puudutavate muudatustega viiakse inimkaubanduse direktiiviga kooskõlla välismaalasi puudutav regulatsioon, luuakse vajalikud eeldused välismaalasest inimkaubandusohvri Eestis viibimise abistamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 14. märts  

Riigikogu muutis seadusi seoses uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

73 poolthäälega  võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (365 SE), millega tehakse seadustesse muudatused, mis puudutavad ametnikele ja ametiasutuse töötajaile soodustingimuste kohaldamist. Muudetakse ka avaliku teenistuse seaduse rakendussätteid, tehakse muudatusi töötuskindlustuse seaduses, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ning tööturuteenuste ja -toetuste seadustes, et viia need kooskõlla uue avaliku teenistuse seadusega. 

64 poolthäälega (2 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus (364 SE), millega viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega, et tagada eriteenistuste, sh politseiteenistuse ja päästeteenistuse jätkusuutlik toimimine.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE) teise lugemise. Eelnõuga muudetakse välisteenistuse seadust nii, et see kohalduks ka töölepingu alusel välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, tulenevalt 1. aprillil jõustuvast uuest avaliku teenistuse seadusest. Säilib kehtiv välisteenistuse süsteem, mis on kehtestanud ühtsed roteerimise põhimõtted nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele. 

Riigikogu pressitalitus