KINNITATUD
Riigikogu juhatuse
2013. aasta 19. veebruari
otsusega nr 33
„Riigikogu Kantselei palgajuhendi kinnitamine“
MUUDETUD
Riigikogu juhatuse 2013. aasta
28. veebruari otsusega nr 41

RIIGIKOGU KANTSELEI PALGAJUHEND

I. PALGAJUHENDI REGULEERIMISALA
Palgajuhend (edaspidi juhend) reguleerib Riigikogu Kantselei (edaspidi Kantselei) ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) palga ja töötasu ning puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.

II. MÕISTED
1. Teenistuja on käesoleva juhendi tähenduses Kantseleiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.
2. Palk on käesoleva juhendi tähenduses ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud ja asendustasu.
3. Töötasu on käesoleva juhendi tähenduses töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ja asendustasust.
4. Põhipalk on käesoleva juhendi tähenduses käskkirjas fikseeritud ametniku palga või töölepingus kokku lepitud töötaja töötasu regulaarne osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
5. Muutuvpalk on käesoleva juhendi tähenduses ametniku palga või töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete eest või preemiana.
5.1. Tulemuspalk on käesoleva juhendi tähenduses eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu.
5.2. Preemia on käesoleva juhendi tähenduses erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav ühekordne lisatasu.
5.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest on käesoleva juhendi tähenduses täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu.
6. Asendustasu on käesoleva juhendi tähenduses puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest makstav lisatasu.
7. Lisatasu eritingimustes töötamise eest on käesoleva palgajuhendi tähenduses ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamise eest makstav lisatasu.
8. Lisaks palgale ja töötasule võib teenistujale maksta lisatasu valveaja eest.

III. ÜLDPÕHIMÕTTED
9. Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokkuleppimisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast juhendist. Käesolevas juhendis käsitlemata küsimused lahendatakse vastavalt seadusele, Riigikogu juhatuse otsustele, Kantselei põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.
10. Kantseleis määratakse ametnikele palk ja lepitakse töötajatega kokku töötasu sarnastel põhimõtetel.
11. Juhendi aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
12. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokkuleppimisel arvestatakse Kantselei struktuuriüksusele eraldatud arvestuslikku palga- ja töötasukulude eelarvet.
13. Ametniku põhipalga, muutuvpalga ja asendustasu määrab Kantselei direktor käskkirjaga.
14. Töötaja põhipalk ja selle muutmine lepitakse töötaja ja Kantselei direktori vahel kokku töölepingus. Muutuvpalk ja asendustasu määratakse töötajale Kantselei direktori käskkirjaga.
15. Ettepaneku teenistujale palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks, muutuvpalga ja asendustasu maksmiseks teeb teenistuja vahetu juht, mille kooskõlastab alluvuskorras struktuuriüksuse juhi ja/või Kantselei asedirektoriga.
16. Teenistujale eritingimustes töötamise eest lisatasu maksmise aluseks on Kantselei direktori kinnitatud esildis. Esildise vorm on juhendi lisas 2.

IV. PÕHIPALK
17. Kantselei teenistuskohad on jaotatud põhipalga vahemikesse, mis määravad teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäärad. Teenistuskohtadele vastavad põhipalga vahemikud on juhendi lisas 1.
18. Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab personaliosakond koostöös finantstalitusega üks kord aastas koos juhendi ülevaatamisega.
19. Põhipalga vahemike muutmisega ei kaasne automaatselt teenistujate põhipalkade muutmine.
20. Põhipalga määramise tingimused ja kord
20.1. Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel või kokkuleppimisel on aluseks teenistuskohale vastav põhipalga vahemik.
20.2. Teenistuja põhipalk määratakse või lepitakse kokku vastavalt teenistuskoha ülesannetele, töö sisule, teenistuja kompetentsusele ja töökoormusele.
20.3. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale kinnitatud põhipalga vahemiku miinimummäärast kuni 20% madalama põhipalga.
20.4. Erandjuhul võib kohaldada põhipalga vahemikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille põhjendatust hindab teenistuja vahetu juhi, struktuuriüksuse juhi ja/või Kantselei asedirektori seisukoha alusel Kantselei direktor.
20.5. Eelarveliste vahendite olemasolul vaadatakse teenistujate põhipalgad üle üldjuhul üks kord aastas (detsembris või jaanuaris). Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist.
20.6. Teenistuja põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
20.6.1. olulistest muudatustest teenistuja töö sisus ja vastutuses;
20.6.2. teenistuja töösooritusest ja teenistusalasest edukusest;
20.6.3. olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis;
20.6.4. teenistuskoha strateegilisest mõjust Kantselei eesmärkide täitmisele.
20.7. Vahetu juhi põhjendatud ettepanekul, struktuuriüksuse juhi ja/või Kantselei asedirektori kooskõlastusel ning eelarvevahendite olemasolul võib teha individuaalseid põhipalga muutusi ka kalendriaasta jooksul.
20.8. Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu juht.

V. MUUTUVPALK
21. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
22. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20% ametniku aastasest põhipalgast.
23. Tulemuspalk
23.1. Tulemuspalka võib maksta ühekordse tasuna üks kord aastas.
23.2. Tulemuspalka võib maksta teenistujaga arengu- ja hindamisvestluses kokkulepitud eesmärkide täitmisel ja/või Kantselei muudes dokumentides fikseeritud tulemuste saavutamisel.
23.3. Tulemuspalka võib maksta teenistujale, kes on:
23.3.1. täitnud kvaliteetselt ja tähtaegselt arengukava tegevuskavas, arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttes, struktuuriüksuse tööplaanis, projektiplaanis või töörühma tööplaanis ja/või oma ametijuhendis sätestatud ülesanded;
23.3.2. täitnud kvaliteetselt ja tähtaegselt Kantselei või oma struktuuriüksuse prioriteetseid ülesanded või oluliselt edendanud teenistuskoha valdkonda;
23.3.3. olnud initsiatiivikas, võtnud täitmiseks lisaülesandeid ja need edukalt täitnud;
23.3.4. näidanud üles koostöövalmidust ja koostöö toetamist struktuuriüksuste vahel;
23.3.5. täitnud tulemuslikult Kantselei või struktuuriüksuse tööplaanis ettenähtud arendustegevusi.
23.4. Struktuuriüksuse juhile tulemustasu määramisel arvestatakse lisaks punktis 23.3 toodud põhimõtetele Kantselei ja struktuuriüksuse põhimäärustes ja tööplaanides sätestatud ülesannete kvaliteetset täitmist; struktuuriüksuse tegevus- ja vastutusvaldkonna arendamist; juhtimise kvaliteeti ning struktuuriüksusele eraldatud eelarvevahendite otstarbekat kasutamist.
23.5. Ettepaneku tulemuspalga suuruse osas teeb lähtuvalt teenistuja saavutatud tulemustest tema vahetu juht tulemustasu maksmiseks eraldatud eelarvevahendite piires. Lõpliku otsuse teenistujale määratava tulemuspalga suuruse osas teeb Kantselei direktor.
23.6. Vahetu juht põhjendab teenistujale tulemuspalga määramist.
23.7. Kui teenistuja vahetab aasta jooksul Kantseleis teenistuskohta, makstakse tulemuspalka vastavalt kahe vahetu juhi vahelisele kokkuleppele.
23.8. Kui teenistuja lahkub teenistusest, siis üldreeglina tal tulemuspalgale õigust ei ole.
23.9. Tulemuspalga määrab Kantselei direktor käskkirjaga.
24. Preemia
24.1. Preemiat võib teenistujale maksta tunnustusena erakordsete teenistusalaste saavutuste eest, kauaaegse kõrgel tasemel teenistuse eest või erakordse panuse eest ühekordses projektis, lähtudes Kantselei eelarvelistest võimalustest.
24.2. Kantselei direktoril on õigus määrata preemia struktuuriüksusele, töörühmale, projektimeeskonnale või teenistujale.
24.3. Preemia suuruse otsustab Kantselei direktor igal korral eraldi.
24.4. Preemia määrab Kantselei direktor käskkirjaga.
25. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest
25.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtajalise lisatasuna.
25.2. Kirjaliku ettepaneku täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmiseks teeb Kantselei direktorile teenistuja vahetu juht kooskõlastatult alluvuskorras struktuuriüksuse juhi ja/või Kantselei asedirektoriga.
25.3. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud täiendavad teenistusülesanded ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.
26. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määrab Kantselei direktor käskkirjaga.

VI. ASENDUSTASU
27. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu juhul, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus või see tingib võrreldes ametijuhendis või töölepingus ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.
28. Kirjaliku ettepaneku puuduva teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb Kantselei direktorile vahetu juht kooskõlastatult alluvuskorras struktuuriüksuse juhi ja/või Kantselei asedirektoriga.
29. Ülesannete panemise ja lisatasu maksmise määrab Kantselei direktor käskkirjaga.

VII. LISATASU ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST
30. Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale öötöö, ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest seadusest ja Kantselei kollektiivlepingust tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.
31. Eritingimustes töötamise eest lisatasu maksmise aluseks on struktuuriüksuse juhi või Kantselei asedirektori koostatud esildis, mille kinnitab Kantselei direktor.

VIII. PALGA JA TÖÖTASU MAKSMINE
32. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu.
33. Palka või töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval teenistuja määratud pangakontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja kirjalikult finantstalitust.
34. Teenistuja palgast või töötasust võib kinni pidada Kantselei arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Töötaja puhul on Kantselei arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.
35. Teenistuja soovil väljastab finantstalitus teenistujale teatise arvestatud tasude ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

IX. PUHKUSETASU ARVESTAMINE JA MAKSMINE
36. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
37. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja kirjaliku soovi korral puhkuse algusele järgneval palgapäeval.
38. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.
39. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist palka või töötasu vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja Kantselei kollektiivlepingule. Tasu õppepuhkuse eest makstakse teenistujale õppepuhkuse järgsel palgapäeval.

X. KANTSELEI DIREKTORI PALK
40. Kantselei direktori põhipalga määrab ja seda muudab ning muutuvpalga määrab Riigikogu juhatus otsusega.
41. Kantselei direktorile eritingimustes töötamise eest lisatasu maksmise aluseks on Riigikogu esimehe esildis.

XI. RIIGIKOGU FRAKTSIOONIDE TÖÖTAJATE TÖÖTASUSTAMISE ERISUSED
42. Riigikogu fraktsioonide töötajate töötasu määratakse juhendi käesolevas punktis sätestatud erisusi arvestades.
43. Riigikogu fraktsioonile eraldatakse Riigikogu juhatuse otsusega fraktsiooni töötajate töötasukulude eelarve, mille ulatuses fraktsioon otsustab, mitu töötajat ja milliste nõustavate ja abistavate ülesannete täitmiseks teenistusse võetakse. Riigikogu fraktsioonide töötajate töötasukulude arvestamise põhimõtted on juhendi lisas 3.
44. Riigikogu fraktsiooni töötaja põhipalga lepib kokku ja teeb ettepaneku selle muutmiseks fraktsiooni esimees, lähtudes tehtava töö iseloomust, keerukusest, töötajale esitatavatest nõuetest ning töötaja kvalifikatsioonist. Töölepingu fraktsiooni töötajaga sõlmib ja muudab fraktsiooni esimehe ettepanekul Kantselei direktor.
45. Fraktsiooni töötajale makstakse muutuvpalka fraktsiooni esimehe ettepanekul Kantselei direktori käskkirjaga.
46. Fraktsiooni töötajate töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisega kaasnevad hüvitised makstakse välja fraktsiooni töötasukulude eelarvest.

 

LISA 1
RIIGIKOGU KANTSELEI TEENISTUSKOHTADE PÕHIPALGA VAHEMIKUD

LISA 3
RIIGIKOGU FRAKTSIOONIDE TÖÖTAJATE TÖÖTASUKULUDE ARVESTAMINE

Riigikogu fraktsioonide töötajatele töötasudeks eraldatav summa arvestatakse järgmiselt: arvestuslik summa ühe Riigikogu liikme kohta on 452 eurot kuus.

LISA 2 Riigikogu Kantselei palgajuhendi juurde:
ESILDIS ERITINGIMUSTES TÖÖTAMISE EEST LISATASU MAKSMISEKS