Esmaspäev, 25. veebruar 

Lang vastas arupärimisele raamatute väljaandmisega seotud küsimustele 

Kultuuriminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme ja Valeri Korbi 17. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti kirjanduse tuleviku kohta (nr 265). 

Arupärijad viitasid kultuuriministri 9. jaanuaril Postimehes ilmunud intervjuule, milles ta avalikustas plaani kaotada tulevikus riigipoolne kirjandustoetus raamatute trükkimiseks. Samuti toodi esile rõhuasetus, et riik peab väljuma raamatukogude toetamissüsteemist ning suunama tähelepanu e-raamatutele. Arupärijad väljendasid muret selliste kavatsuste üle ja soovisid ministri seisukohta nimetatud muudatuste mõju kohta. 

Langi selgituste kohaselt ei eksisteeri mingit otsest kirjandustoetust eraldi raamatute trükkimiseks ja ühelgi Eesti valitsusel, kaasa arvatud sellel valitsusel ei ole kunagi olnud kavatsust ega mingisugust plaani sellise otsese trükkimistoetuse sisseseadmiseks. Minister märkis, et raamatutel kehtib vähendatud käibemaksumäär 9%, mida võib-olla küsijad loevad raamatute trükkimise toetuseks. „Kultuuriministeerium ei ole teinud ettepanekut selle käibemaksumäära tõstmiseks ega muutmiseks ega ole mina ka näinud vastavat ametlikku ettepanekut kellegi teise poolt,“ kinnitas Lang. Ta lisas, et raamatute väljaandmiseks annab toetust ka Kultuurikapital. Viimase kirjanduse sihtkapital on aeg-ajalt toetanud ka raamatute trükkimist. „Minu teada ei ole ka kirjanduse sihtkapital vastu võtnud otsust, et nad ei toeta põhjendatud juhtudel raamatu trükkimist,“ ütles minister. 

Lang viitas esitatud küsimusele, et kui peeti silmas kirjanduse toetamist tervikuna, pidades seda ekslikult ainult raamatute trükkimiseks, siis siinkohal on riigil kavatsus senisest palju jõulisemalt ja efektiivsemalt toetada sõnakunsti kui niisugust. „Kultuuriministeeriumi kirjandusprogrammi maht kasvab aasta-aastalt. 2013. aastal on kirjandusprogrammi toetus suurem kui kunagi varem ja võrreldes 2012. aastaga on see kasvanud kaks korda. Aastal 2012 oli see vaevaline: 63 000 eurot ja 2013 on eelarve 120 000 eurot. Samuti on suurenenud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali eelarve, mis sel aastal on planeeritud 1 350 841 eurot ja võrreldes eelmise aastaga on ka seda üle 100 000 euro rohkem,“ tõi Lang välja arvud. 

Kultuurkapital toetab kirjandust loominguliste stipendiumide, autoritasude, raamatute väljaandmise toetuste ja kirjandusürituste finantseerimise kaudu. Ta lisas, et Kultuurkapitalist toetatakse kirjandust ka stipendiumiprogrammi Traducta kaudu, millele 2012. aastal oli ette nähtud 85 000 eurot, ja filosoofiaraamatute sarja "Avatud Eesti raamat" kaudu, mille eelarve 2012. aastal oli 140 000 eurot. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin, Marika Tuus-Laul, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Valeri Korb, Eldar Efendijev, Kadri Simson, Mailis Reps, Tarmo Tamm, Priit Toobal ja Viktor Vassiljev.  

Teisipäev, 26. veebruar 

Riigikogu arutas kriminaalpoliitika arengusuundi 

Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni esitatud otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus" (377 OE). Otsus võimaldab 2013. aastal kasutada kuni 15 kaitseväelast NATO alalise merejõudude grupi SNMG1 (Standing NATO Maritime Group 1) koosseisus. Eesti kaitseväelased osalevad operatsioonidel Saksamaa Liitvabariigile kuuluvatel sõjalaevadel. Eesti kaitseväelaste ülesannete hulka kuuluvad, lisaks tavapärastele meresõiduga kaasnevatele meeskonnategevustele, laevade turvalisuse tagamine, seda vastavalt operatsioonide Ocean Shield ja Active Endeavour rahvusvahelisele mandaadile, et tuvastada piraatlusega tegelevaid laevu. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 

Justiitsminister Hanno Pevkur esines Riigikogu ees ettekandega "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018" 2012. aasta eesmärkide täitmisest. Justiitsminister käsitles oma ettekandes kriminaalpoliitika arengusuundade kaht peamist põhimõtet: vajadust ehitada kriminaalpoliitika üles kvaliteetsetele uuringutele ja akadeemilistele teadmistele ning vabakonna kaasamist kriminaalpoliitikaga tegelemisel. Pevkur rõhutas, et tõhusam, kui lihtsalt probleeme likvideerida, on kuritegevuse vastu võidelda ennetades. Ta lisas, et seetõttu on kriminaalpoliitika kujundamisse kaasatud igal aastal aina enam akadeemilisi eksperte. Suuremate ettevõtmistena märkis ta karistusseadustiku revisjoni ning kriminaalmenetluse seadustiku ülevaatamist, mille fookus on isikute põhiõigustel. Uuringute vallas on arendatud ministeeriumi enda analüüsivõimet ja tellitud uuringuid ülikoolidelt. „Kokkuvõttes tähendab see, et kriminaalpoliitika muutub nii suures osas kui võimalik tõenduspõhiseks: me peame valima ja rahastama selliseid poliitikameetmeid, mis ennast tõestavad ning hoiduma raha matmisest sinna, kus sellel mõju ei ole või on mõju isegi negatiivne,“ ütles minister. Kaasamise näidetena tõi minister välja mullu tööle hakanud vabatahtlike tugiisikute programmi vanglast vabanenutele, mida korraldatakse koostöös kirikute nõukoguga, aga ka hea koostöö Riigikogu õiguskomisjoniga. 

Kriminaalpoliitika peamise eesmärgina nimetas justiitsminister jätkuvalt kuritegevuse vähendamist – see tähendab ohvriks langemise, kuritegudega seotud kahjude, ohvritele põhjustatud kannatuste jne vähendamist. Pevkuri väitel langes vastavalt küsitlusele 2012. aastal kuriteo ohvriks 8 % inimestest, 2010. aastal oli see protsent 12. Registreeritud kuritegevuse statistika näitab, et 2012. aastal registreeriti 4 % (40 816 kuritegu) vähem kuritegusid kui 2011. aastal (42 567 kuritegu) ning 29 % vähem kui nt 2003. aastal.

Minister puudutas veel vangide arvuga, mis on jätkuvalt Euroopa üks suurimaid, seotud probleeme, alaealiste kuritegevuse ennetamist, aga ka alkoholismiravi väljaarendamist ja kasutuselevõttu karistussüsteemis.

Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Marko Pomerants ning Igor Gräzin. 

Riigikogus jäi vastu võtmata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud otsus ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele (344 OE). Otsuse poolt hääletas 31, vastu 13 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Otsus ei leidnud toetust, kuna vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE) esimene lugemine jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Arutelu jätkub homme, 27. veebruaril kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 27. veebruar 

Riigikogu muutis maareformi seadust 

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (335 SE). Seaduse eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida soovitakse lahendada ja seega ka peamised eesmärgid on: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Käesoleva seadusega muudetakse lisaks maareformi seadusele veel asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust. Seadus jõustub 2013. aasta 20. märtsil. 

62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (352 SE). Seadusmuudatuste jõustumisel muutub haldusterritoriaalse korralduse muutmise kord. Uue korra järgi ei ole kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine piiratud Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, võimaldatakse sõnaselgelt ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Seaduse eesmärgiks on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine. Seaduse vastu hääletas 1 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi täiendamine ja lihtsustamine, vähendades paberil tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Eelnõuga nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (318 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on seada taastuvatest allikatest ning soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised erineda. Lisaks volitatakse finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (353 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada rahvusvahelistele reisijavedudele kohustusliku kindlustuse regulatsioon seoses reisija surma, isikukahju ja pagasi kahjustumise või kaotsimineku puhul. Need sätted puudutavad Eestis vastavat teenust osutavaid ettevõtteid – AS-i Tallink Grupp ja Lindaliini Aktsiaseltsi. Tulenevalt EL vastava määruse lisast peavad nende laevad omama vastavat kindlustust või krediidiasutuse garantiid. Veeteede Amet kohustub pädeva asutusena väljastama tunnistuse vastava kindlustuse või garantii olemasolu kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (372 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul. Direktiiv reguleerib majandus- ja kutsetegevuses tehtavaid tehinguid ehk ettevõtjatevahelisi ning riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides tegutseva isiku ja ettevõtja vahelisi tehinguid, eesmärgiga vältida hilinenud maksmist ning parandada üldist maksedistsipliini. Majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele sätestatakse maksimaalsed maksetähtajad, millest kõrvalekaldumine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Nii ei või maksetähtajad ettevõtjatevahelistes tehingutes üldjuhul ületada 60 päeva. Samuti sätestatakse majandus- ja kutsetegevuses tehtavatele tehingutele maksimaalsed kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise tähtajad (maksimaalselt 30 päeva), milles võib kokku leppida juhul, kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (366 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta välisteenistuse seadust nii, et see kohalduks ka töölepingu alusel välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, tulenevalt 1. aprillil jõustuvast uuest avaliku teenistuse seadusest. Samas on eesmärgiks säilitada kehtiv välisteenistuse süsteem, mis kehtestab ühtsed roteerimise põhimõtted nii diplomaatidele kui ka haldusteenistujatele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (362 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada ja täpsustada kohanimede määramise ja kasutamise regulatsiooni ning tagada kohanimeandmete kvaliteet nii riiklikus kohanimeregistris kui avalikus kasutuses. Algataja selgituse kohaselt on kohanimeregistrisse senini kantud üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena umbes 36 000-40 000 kirje kandis. Eestis on aga tunduvalt rohkem kohanimesid, hinnanguliselt 200 000. Selleks, et nende kohanimede alusel saaks toimida aadressiandmete süsteem, kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed, siis on algataja kinnitusel vajalik, et kõik kohanimed oleksid kogutud kohanimeregistrisse. Samuti on vaja tagada, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andekogudes ühesugune. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu (376 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on dekriminaliseerida juhtumid, kus isik vabatahtlikult loovutab ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Ohtlike esemete vabatahtlik loovutamine aitab üldist turvalisust ohustavaid esemeid käibest eemaldada ja suurendada seeläbi ühiskondlikku turvalisust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (375 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua võimalus tõenduskvaliteedi tõstmiseks ja vaidluste vähendamiseks. Eelnõuga luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Eelnõu teine olulisem eesmärk on võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo tehiolud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 34. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Istung lõppes kell 18.05. 

Neljapäev, 28. veebruar  

Riigikogu arutas Eesti turvalisuspoliitikat 

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja kaks otsust: 

86 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seadus (190 SE), millega sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse juhtimise õiguslikud alused, liikmelisus ja liikmete õigused ning kohustused. Seaduse väljatöötamise tingis vajadus viia kehtiv seadus kooskõlla tehtud ja tehtavate muudatustega riigikaitse valdkonnas. Seadus fikseerib konkreetselt ka kaitseväe juhataja võimupädevuse Kaitseliidu tegevuses, mis piirdub sõjalise väljaõppega. Seadus näeb ette liita eriorganisatsioonid Kaitseliidu struktuuri koosseisu selle struktuuriüksustena. Seadusega korrastatakse ka kaitseliitlaste relvadega seonduv regulatsioon. 

Sõnavõttudega esinesid Mati Raidma, Ülo Tulik, Marianne Mikko ja Aivar Riisalu.           

82 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seadus (304 SE), mis korrastab erakonna rahastamisega seotud aruandluse tehnilist normistikku, mis on aluseks erakondade poolt ühtse ja selge aruandluse esitamiseks. Seadusega viidi kooskõlla kasutatavad raamatupidamisterminid ja põhimõtted üldise finantsarvestusliku terminoloogia ja põhimõtetega. Sätestati aruandlusele ühtne veebipõhine vorm, mis vähendab ka sellega seotud halduskoormust.           

72 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" (370 OE), millega nimetati erikomisjoni liikmeks Erki Noole asemele Liisa-Ly Pakosta. Vahetus toimub seoses Noole asumisega keskkonnakomisjoni esimeheks.           

64 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus "Stabiliseerimisreservi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (371 OE), millega kutsuti nõukogust tagasi Taavi Rõivas ja tema asemel nimetati nõukogu liikmeks Riigikogu liige Aivar Sõerd, kuna Taavi Rõivas nimetati sotsiaalministriks.           

Riigikogu kuulas ära "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" 2012. aasta täitmise aruande. 

Ettekandega esinenud siseminister Ken-Marti Vaher tõi välja turvalisuspoliitika rõhuasetused. Aruandes on kirjas, et inimeste turvatunde tagamiseks on vaja riigi võimekust kuritegudele reageerimisel, sotsiaalset kontrolli kui ka inimeste aktiivset osalemist korrakaitsetegevuses. Üksnes nende tegurite koosmõjus saab kuritegusid tõhusalt ära hoida ning nendele kiirelt reageerida. Esitatud aruande kohaselt vähenesid 2012. aastal avaliku korra rasked rikkumised 218 võrra, kolme aastaga on need kahanenud enam kui poole võrra. Samal ajal kasvas aga 2011. aastaga võrreldes kehaliste väärkohtlemiste toimepanek avalikus kohas. Üks statistilise näitaja kasvu põhjusi on selle kuriteoliigi prioriseerimine 2012. aastal, mil koos justiitsministeeriumiga otsustati, et ükski säärane juhtum ei tohi jääda tähelepanuta. Enamasti pannakse niisugused kuriteod toime kas eluruumis või avalikus ruumis. Tavaliselt on kehalise väärkohtlemise juhtumid seotud joobeseisundiga, valdavalt sünnivad seesugused kuriteod nädalavahetustel ja öistel aegadel. 

Liikluses hukkunute arvu vähendamiseks pannakse rõhku ennetusele liiklusjärelvalves ning ametkondade koordineeritud koostööle. Sõidukijuhtide puhul püütakse vähendada eeskätt kiiruseületamist, joobes sõidukijuhtimist ja turvavarustuse eiramist. Jalakäijate puhul pööratakse tähelepanu ohutule teeületamisele ning turvavarustuse kasutamisele. 

Et kiirendada abi jõudmist hädasolijani, on siseministeerium rakendanud kaht põhimõtet: suurendatud on päästekomandode elupäästevõimekust ja vabatahtlike päästjate rolli. 

Turvalisuspoliitika kujundamise ja elluviimise tõhustamiseks muudeti 2012. aastal siseministeeriumi ning valitsemisala ametite ülesandeid ja korrastati rolle. Ühtlasi uuendati ametnike töökeskkondi mitmes regioonis ning võeti kasutusse uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev. Aruandes toodi esile ka möödunud aasta olulise arenguna koostöö teiste riigiasutustega ressursside ühiskasutuse parendamisel. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rait Maruste, Peeter Võsa, Andres Anvelt ja Marko Pomerants. 

Riigikogu pressitalitus