Esmaspäev, 18. veebruar 

Seeder vastas arupärimisele põllumeeste nõustamise kohta 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 22. jaanuaril esitatud arupärimisele Maaelu Edendamise Sihtasustuse kohta (nr 268). 

Arupärijad leiavad, et Maaelu Edendamise Sihtasutus pole kolme aasta jooksul põllumeestele ja maaettevõtjatele mõeldud nõuandeteenistuse koordineerimisega saanud hakkama. Peamiste põhjustena toodi välja oskusteabe puudumine ja tunnustatud nõuandekeskuste ettepanekute ignoreerimine. 

Seederi sõnul ei ole kolme aasta jooksul põllumajandusministeeriumile ja talle ministrina esitatud ühtegi ametlikku pöördumist nõuandesüsteemi kui terviku halva toimimise kohta Maaelu Edendamise Sihtasutuse koordineerimise all. Ministri hinnangul on põllumajandusliku nõuande tegevus olnud pidevas arengus oma üle 20 aastase ajaloo jooksul. Ta lisas, et nõuandesüsteemi korrastada püüdvaid projekte on olnud palju. Alates 2005. aastast toimus üksikkonsulentide koondumine nõuandekeskuste juurde ning alates 2010. aastast sai Maaelu Edendamise Sihtasutus haldusülesande tegutseda nõuandesüsteemi koordineeriva keskuse ning arendajana. Seederi selgituste kohaselt saab nõuandesüsteemi arendamine toimuda vaid mitmepoolses koostöös ning muudatuste sisseviimine tekitab loomulikult ebakindlust. „Ülesande täitmiseks ei tegutsenud MES aga ühepoolselt, vaid tellis erinevaid uuringuid, korraldas kokkusaamisi, formuleeriti ühise tegutsemise kokkulepe, mis ka allkirjastati, ning Eesti põllu- ja metsamajanduse nõuandesüsteemi arengukava aastateks 2012–20. Ühise tegutsemise kokkuleppega liitus 27 maamajanduslikku organisatsiooni, sealhulgas enamus nõuandekeskusi ja tootjate katusorganisatsioonid,“ märkis minister. Nimetatud kokkuleppe kohaselt tegeldi 2012. aasta suveni nõuandeorganisatsiooni loomise ideega põllumajandusettevõtjate ja teiste organisatsioonide baasil. Seeder möönis, et kahjuks soovitu ei realiseerunud. Ta lisas samas, et ehkki olemasolevate nõuandeteenuste kasutajate uuringud on näidanud kõrget rahulolu nõuandeteenuste kvaliteediga, on nõuandesüsteemis veel olulist arenguruumi. 

Minister selgitas, et 2014. aastal algab uus EL-i finantsperiood ning ka Eesti töötab maaelu arengukava raames välja uue nõuandemeetme. Tema sõnul pole seetõttu järgmiseks perioodiks meil valmis uut nõuandesüsteemi rahastamise mudelit, käivad läbirääkimised ja ettevalmistused selleks. Seeder rõhutas, et kõik ettepanekud nõuandesüsteemi parendamiseks on oodatud. Ministeerium on valmis kõiki erinevaid ettepanekuid kaaluma, et järgmisel perioodil nõuandesüsteem oleks maksimaalselt efektiivne ja suunatud eelkõige tootjale.             

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini 14. jaanuaril esitatud arupärimine teadmata kadunud isikute kohta (nr 259);             

Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini 15. jaanuaril esitatud arupärimine Narva piiripunkti rekonstrueerimise peatamise kohta (nr 261);             

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 16. jaanuaril esitatud arupärimine korruptsiooni vähendamise kohta (nr 263);             

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 17. jaanuaril esitatud arupärimine narkosurmade arvu kasvu kohta (nr 264).           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Tarmo Tamme ja Viktor Vassiljevi 21. jaanuaril esitatud arupärimine kodutarbijate kaitsmise kohta (nr 267);           

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Rein Randveri 23. jaanuaril esitatud arupärimine AS Eesti Energia investeeringute kohta Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides (nr 270);           

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 23. jaanuaril esitatud arupärimine elektriraudtee uute rongide kohta (nr 271);             

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 30. jaanuaril esitatud arupärimine Estonian Airi teenuste kvaliteedi kohta (nr 281).             

Istung lõppes kell 19.42. 

Teisipäev, 19. veebruar

Riigikogu asus moodustama VEB Fondi uurimiskomisjoni 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada erakonna rahastamisega seotud aruandluse tehnilist normistikku, mis on aluseks erakondade poolt ühtse ja selge aruandluse esitamiseks. Muudatustega viiakse erakonnaseaduses kasutatavad raamatupidamislikud terminid ja põhimõtted kooskõlla üldise finantsarvestusliku terminoloogia ja põhimõtetega ja sätestatakse aruandlusele ühtne veebipõhine vorm, mis muuhulgas vähendab ka aruandlusega seotud halduskoormust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.  

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda esitatud otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus" eelnõu (377 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt saab 2013. aastal kasutada NATO alalise merejõudude grupi SNMG1 (Standing NATO Maritime Group 1) koosseisus kuni 15 kaitseväelast. Eesti kaitseväelased osalevad operatsioonidel Saksamaa Liitvabariigile kuuluvatel sõjalaevadel. Eesti kaitseväelaste ülesannete hulka kuuluvad, lisaks tavapärastele meresõiduga kaasnevatele meeskonnategevustele, laevade turvalisuse tagamine, seda vastavalt operatsioonide Ocean Shield ja Active Endeavour rahvusvahelisele mandaadile, et tuvastada piraatlusega tegelevaid laevu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (370 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks Erki Noole asemele Liisa-Ly Pakosta. Vahetus toimub seoses Noole lahkumisega komisjonist ja asumisega keskkonnakomisjoni esimeheks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (343 SE) esimene lugemine. Eelnõu algatamise tingis õiguskantsleri ettepanek viia nimetatud seadus kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepaneku kohaselt on erakooliseaduse § 15 lõige 1 põhiseadusega vastuolus osas, milles see lubab avalikule võimule kuuluvas erakoolis anda eestikeelse õpetuse asemel õpetust muus keeles eelnevalt kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid  ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 31 poolt, 50 vastu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši, Kalle Laaneti ja Riigikogu nelja fraktsiooni poolt esitatud otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu (368 OE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise VEB fondiga seotud toimingute väljaselgitamiseks. Eelnõu kohaselt on komisjoni liikmed Andres Anvelt, Aivar Riisalu, Väino Linde, Marko Pomerants ja Rainer Vakra ning asendusliikmed Neeme Suur, Heimar Lenk, Kalle Jents, Priit Sibul ja Deniss Boroditš. Komisjoni ülesanne on välja selgitada Riikliku VEB fondi moodustamise, töökorralduse, juhtimise ja 1993-2012 jooksul sooritatud toimingutega seotud asjaolud. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1¹ muutmise seaduse eelnõu (333 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 43, vastu 31. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Rahanduskomisjoni esitatud stabiliseerimisreservi nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue liikme nimetamise otsuse eelnõu (371 OE) arutelu lükkus järgmise nädala täiskogu istungi päevakorda. 

Kolmapäev, 20. veebruar 

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (259 SE). Seadusega sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD) isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil. Need on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis psühhotroopseks aineks gammahüdroksübutüraadiks (GHB), mis on tuntud ka „korgijoogi“ nime all. Seadusmuudatus aitab piirata tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste ühendite kättesaadavust psühhoaktiivse toime saamise eesmärgil ning ennetada tervisekahjustuste tekkimist. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (300 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Samas viiakse meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus ka vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Muudatused aitavad oluliselt vähendada meretranspordi halduskoormust ning tõsta meretranspordi kui olulise ja keskkonnasäästliku transpordikanali köitvust. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. 

68 poolthäälega võeti vastu rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seadus (324 SE). Seaduse eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil, Eesti Vabariik ühines nimetatud liiduga vastava seaduse alusel 1923. aastal. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad ning näha ette maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud muudatused. Peamised kitsaskohad, mida eelnõuga soovitakse lahendada ja seega ka eelnõu peamised eesmärgid on: kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada; kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine; vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka; sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus; kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad. Eelnõuga muudetakse lisaks maareformi seadusele veel asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (352 SE) teine lugemine. Eelnõuga kavandatakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine ei oleks piiratud Vabariigi Valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, oleks sõnaselgelt võimaldatud ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Eelnõu eesmärgiks on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (365 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS) ning töötuskindlustuse seadus (TKindlS) vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega. Muudatused puudutavad ametnikele ja ametiasutuse töötajaile soodustingimuste kohaldamist, täpsustatakse riigi kohustuste ulatust teenistusülesannete täitmisel hukkunud ametnike matustega seoses, tagatakse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olnud mittetöötavale abikaasale, kellele on makstud, õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist sarnaselt abikaasatasu saanud inimesega jms. Samuti muudetakse avaliku teenistuse rakendussätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on hariduskorralduse kaasajastamine. Eelnõu kohaselt kaob alates seaduse jõustumisest 1. septembrist 2013 võimalus asutada ühe asutusena tegutsevat põhikooli ja gümnaasiumi ning ühe asutusena tegutsevat üldhariduskooli ja huvikooli. Ühe asutusena võivad tegevust jätkata 1. septembri 2013. aasta seisuga tegutsevad põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, või üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Eelnõuga täpsustatakse riigi ja omavalitsuste vastutust erivajadustega õpilaste haridusvõimaluste pakkumise eest. Üldhariduskoolis saab eelnõu kohaselt jätkuvalt anda huviharidust, kuid selleks ei pea olema eraldi koolitüüpi – üldhariduskool-huvikool. Eelnõu näeb ette, et valla või linnavalitsus kehtestab igale munitsipaalkoolile koolipiirkonna, selgemalt reguleeritakse vastutus üldkeskhariduse pakkumise eest. Eelnõuga asendatakse sõna „pedagoog“ sõnaga „õpetaja“ ja tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Käesoleva seadusega muudetakse lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele Eesti Vabariigi haridusseadust, Eesti Vabariigi lastekaitseseadust, erakooliseadust, huvikooli seadust, koolieelse lasteasutuse seadust, kutseõppeasutuse seadust, majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, rahvatervise seadust, päästeteenistuse seadust, turvaseadust, täiskasvanute koolituse seadust, väljateenitud aastate pensionide seadust ning kriminaalmenetluse seadustikku. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia politsei ja piirivalve seadusesse, päästeteenistuse seadusesse ja karistusregistri seadusesse sisse muudatused, mis tagaksid avaliku teenistuse seaduse jõustumisel eriteenistuste, sh politseiteenistuse ja päästeteenistuse jätkusuutliku toimimise. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada praktikas üles kerkinud probleeme ja tagada isikutele parem õigusselgus tuleohutuse seaduses sätestatu järgimiseks. Ühe praktilise küsimusena, et vähendada hooletusest põhjustatud tulekahjude arvu, sätestab eelnõu, et ehitises suitsetamisel või lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tuleohu tekitamist. Eelnõu täiendab samuti riikliku järelevalve teostamise põhimõtteid tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Õigusselguse suurendamiseks täpsustakse, millistele ehitusprojektidele ja ehitiste kasutuslubadele peab päästeamet andma omapoolse heakskiidu, et kohalik omavalitsus saaks anda kirjaliku nõusoleku ning väljastada ehitusloa ja ehitise kasutusloa. Lisaks täpsustatakse ka tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korraldust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Istung lõppes kell 19.02.

Neljapäev, 21. veebruar 

Riigikogus toimus välispoliitika arutelu 

Riigikogu toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekanded tegid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. 

Paet rõhutas, et ettekande keskmes on inimeste teenistuses olev välispoliitika. Inimõigused ja väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes, olgu selleks julgeolek või Euroopa-poliitika, majandus- või konsulaarvaldkond. Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile juba 95 aastat olnud ja on edaspidigi põhimõtteline hoiak ning eesmärk, selgitas välisminister. 

Välisminister tegi põhjaliku ülevaate Eesti välispoliitilisest tegevusest ja selle prioriteetidest. Paet märkis, et Läänemere piirkonna julgeolek on stabiilne, kuid vajab tervikuna tugevdamist. Põhjala on kvaliteetne kaubamärk majanduse ja rahanduse küsimustes. Peame kogu piirkonnas seadma sama julgeolekueesmärgi. Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem seotuna alliansiga, ütles ta. 

Põhja-Euroopa on majanduslikult ja rahanduslikult tugev. Oleme konkurentsivõimelisemad, stabiilsemad ja kiirema kasvuga kui ülejäänud Euroopa. Aga see ei tähenda, et kõik on ideaalne. Meil siin Põhjalas läheb paremini kui mujal. Kuid ka meil ei lähe nii hästi, nagu tahaksime. Oluline on veelgi tihedam piirkondlik koostöö. Järgmisel aastal on Eesti Balti koostöö eesistuja, koordineerib NB8 tööd ja juhib Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus Põhjala ja Balti riikide tihedamatele sidemetele kaasa aidata, ütles välisminister. 

Paeti sõnul peame töötama selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetab meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. Tähtsam kui vorm, tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt, on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me oma inimeste huvide ja õiguste eest seisame. Aga ka kogu Euroopa huvide eest, toonitas ta. 

Venemaaga on Eesti suhted arenevad ja töised. Lähtudes Riigikogu ettepanekust, oleme alustanud uusi konsultatsioone piirilepingu teemal. Viimasel ajal oleme sõlminud pensioni- ja piiri läbilaskepunktide lepingud ja tagasivõtu rakendusprotokolli. Edasiminekuid on ka kõrgharidus-, piiriülese koostöö ja hädaolukorra lepingutega. Valitsus on huvitatud partnerlussuhte arendamisest Venemaa ja kogu Euroopa Liidu vahel. Toetame uue laiahaardelise suhete aluslepingu sõlmimist. 

Paeti sõnul on ta tänulik Riigikogule ja avalikkusele osalemise eest aruteludes Eesti võimaluste üle Aasias ja mujal. Riigikogus toimus Aasia arutelu ja valitsus võttis sügisel vastu Aasia programmi. Mis on ühtlasi hea jätk konkreetsete tegevuste arendamisele, tõi välisminister esile. 

Mihkelson andis põhjaliku ülevaate väliskomisjoni tegevusest ja panusest Eesti välispoliitika arendamiseks. 

Mihkelson märkis, et Riigikogu väliskomisjon on järjekindlalt panustamas meie välispoliitilisse debatti ja tegevustesse raportite, soovituste ning valitsuse välispoliitilise tegevuse pideva järelevaatamise kaudu. Viimastest näidetest olgu siin viidatud läinud kevadel avaldatud Aasia strateegia raport ning Eesti välisesinduste võrgustiku analüüs koos soovitustega valitsusele. Samuti on selgelt tunnetatav väliskomisjoni panus aruteludes, mida on viimasel ajal peetud Eesti-Vene piiriküsimuse üle. 

Mihkelson tõi esile, et Riigikogu väliskomisjon on aastate jooksul kaasanud erinevatesse aruteludesse meie mõttekodade analüütikuid ja nende soovitusi. Neist värskeimat, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse 65-leheküljelist raportit Läänemere piirkonna julgeolekualastest väljavaadetest aastani 2020 tutvustati läinud aasta 15. novembril Toompeal korraldatud seminaril. Kõik seni tellitud analüüsid on kättesaadavad ka väliskomisjoni koduleheküljel. 

Mihkelson rõhutas, et väliskomisjon on oma töös süvitsi keskendunud erinevatele aktuaalsetele teemadele, mis on olulised meie välis- ja julgeolekupoliitika sihte silmas pidades. Läinud aastal päädis Aasia strateegia teema käsitlemine vastavasisulise raporti koostamise ja soovituste esitamisega valitsusele, mida arutasime möödunud kevadel ka Riigikogu täiskogu istungil. Ta lisas, et Aasia riikide tähtsus globaalses majanduses ning poliitikas on kiirelt kasvav trend, mistõttu jätkab väliskomisjon aktiivselt raportis puudutatud küsimuste põhjalikumat käsitlemist Eesti huvide seisukohalt lähtudes. 

Mihkelson selgitas, et väliskomisjon tegutses eelmisel aastal selle nimel, et taaskäivitada parlamentaarne dialoog Venemaa kolleegidega. Mihkelson märkis, et eelmisel aastal arutas väliskomisjon mitmel oma istungil Eesti-Vene kahepoolsete suhete hetkeseisu ning otsustas oktoobris kõigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude nõusolekul soovitada valitsusele võtta vastu Venemaa ettepanek alustada piirikonsultatsioone. Seejuures anti valitsusele väga selge mandaadiulatus: “Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikide, sealhulgas Venemaaga”, toonitas väliskomisjoni esimees. 

Mihkelson märkis, et Riigikogu parlamentaarne diplomaatia ei piirdu mõistagi üksnes väliskomisjoni või parlamendi esimehe tegevusega. Väga olulist rolli mängivad välisdelegatsioonid, kes töötavad erinevates rahvusvahelistes parlamentaarsetes assambleedes. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa, Margus Hanson, Andres Herkel ja Sven Mikser. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE) teise lugemise. Eelnõu viib kehtiva seaduse kooskõlla muudatustega, sealhulgas kehtivate või kehtima hakkavate õigusaktide ja ümberkorraldustega riigikaitse valdkonnas. Eelnõu fikseerib konkreetselt kaitseliidu ülesanded ja samuti kaitseväe juhataja võimupädevuse kaitseliidu tegevuses, mis piirdub eelnõu kohaselt sõjalise väljaõppega. Eelnõu näeb ette liita eriorganisatsioonid kaitseliidu struktuuri koosseisu selle struktuuriüksustena. Eelnõu korrastab kaitseliitlaste relvadega seonduva regulatsiooni. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.           

Istungi stenogramm.

Riigikogu pressitalitus