Esmaspäev, 11. veebruar 

Rõivas vastas arupärimisele rehabilitatsiooniteenuste kohta 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 16. jaanuaril esitatud arupärimisele puuetega inimestele mõeldud teenuste kättesaadavuse kohta (nr 262). Arupärijad soovisid teada, kui paljudele erivajadustega inimestele muutub alanud aastal rehabilitatsiooniteenus kättesaadavamaks. 

Rõivas tõi välja rehabilitatsiooniteenust vajavate inimeste arvu. Tema sõnul on kehtiv haldusleping sõlmitud 106 asutusega ja on olemas enamiku osas ka järjekorra aruanne. Kui võtta aluseks need 88 asutust, kes on aruande juba esitanud, siis nende hinnangul on 5. jaanuari seisuga järjekorras 11 314 inimest, sealhulgas 2 492 puudega ja puuet taotlevat last, 7239 puudega ja puuet taotlevat täisealist isikut, 1571 tööealist püsivat töövõimetut psüühikahäirega isikut ja 12 alaealiste komisjoni otsusel suunatud last. 

Rõivase selgituste kohaselt on sotsiaalministeerium muutmas rehabilitatsiooniteenuste korraldust, mille eesmärk on tagada vajaduspõhine rehabilitatsiooniteenuse osutamine, tõsta teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse osutamisel isikuga seotud probleemi lahendamisel terviklik lähenemine. Samuti on kavas täpsustada rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ehk seostada see rohkem tööeluga ja sotsiaalse toimetulekuga ning tagada ressursside tulemuslikum kasutamine. Muudatused on vajalikud kehtiva rehabilitatsiooniteenuse regulatsiooni korrastamiseks, et tagada põhiosas täisealistele isikutele vajaduspõhine, kuluefektiivne, kvaliteetne ja tulemuslik rehabilitatsiooniteenuse osutamine. 

Rõivas märkis, et käesoleva aasta eelarvesse taotles sotsiaalministeerium laste rehabilitatsiooniteenuste järjekorra vähendamiseks juurde 1,7 miljonit eurot, millega loodetakse praktiliselt ära katta laste rehabilitatsiooniteenuse vajadus. Täisealiste puhul suurendatakse kõikide sihtgruppide teenuste mahtu hinnatõusu võrra. 

Peaminister Andrus Ansip vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 12. detsembril esitatud arupärimine riigisaladuse lekkimise kohta (nr 256); 

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 13. detsembril esitatud arupärimine riiklike kontrollijate ja inspektorite kontrollide kulude kohta (nr 257).             

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini 15. jaanuaril esitatud arupärimisele kodukulude vähendamise kohta (nr 260). 

Majanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) teine lugemine. 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalev Kallo, Inara Luigas ja Lauri Laasi. 

Teisipäev, 12. veebruar 

Riigikogu saatis põllumeeste üleminekutoetuste eelnõu lõpphääletusele 

Riigikogu võttis 66 poolthäälega (1 erapooletu) vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" (358 OE), millega arvati nõukogu koosseisust välja kultuuriministeeriumi esindaja Siim Sukles ja tema asemele nimetati nõukogu liikmeks kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (348 SE) teise lugemise. Eelnõu kohaselt makstakse põllumajandustootjatele 2013. aastal üleminekutoetust vastavalt 2012. aastal kehtinud otsetoetuste tingimustele. Eelnõuga soovitakse hoida ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemine ja konkurentsivõime vähenemine 2013. aastal, mille tingiks täiendavate otsetoetuste kadumine ilma üleminekutoetuse rakendumiseta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendatakse üleminekutoetuste andmiseks vajalike alustega. Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aastal täiendavate otsetoetuste kohta sätestatut, selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (253 OE), millega sooviti valitsusele teha ettepanek töötada välja õiguslikud alused maavalitsuse ümberkorraldamiseks ja maavanema institutsiooni lõpetamiseks. Hääletus: 17 poolt, 57 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.      

Kolmapäev, 13. veebruar 

Riigikogu võttis vastu seaduse Eesti ja Türkmenistani vahelise majandusliku koostöö soodustamiseks 

Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu  valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse (341 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Rahvusvahelise õiguse instrumendina annab leping investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse nende maksusüsteemi elementide osas, mis on lepinguga reguleeritud, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikkuse teabevahetuse kohustus loob täiendavad võimalused maksupettuste tõkestamiseks. 

Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Makedoonia, Iisraeli, Mani saare, Serbia, Lõuna-Korea, Albaania, Jersey, Araabia Ühendemiraatide ja Indiaga. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Samuti viiakse seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. 

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (259 SE) sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD) isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil. Need on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis psühhotroopseks aineks gammahüdroksübutüraadiks (GHB), mis on tuntud ka „korgijoogi“ nime all.           

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (321 SE) täiendatakse konkurentsiameti pädevust õigusega kiita heaks ettevõtjate poolt võetavaid kohustusi ja kehtestada ettevõtjatele vajadusel ajutisi meetmeid. See annab konkurentsiametile kõige sobivamad ja paindlikumad hoovad järelevalve teostamiseks ning meetmete rakendamiseks arvestades iga kaasuse asjaolusid ja sellega kaasnevaid tagajärgi. 

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (354 SE) näeb ette ühendada sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev varjupaigataotlejate esmane vastuvõtukeskus politsei- ja piirivalveameti väljasaatmiskeskusega, et tagada avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavate varjupaigataotlejate kinnipidamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Samuti kehtestatakse kaitse saaja kulude riigieelarvest katmise kord ja määr ning täpsustatakse vastuvõtukeskuse sisekorraeeskirja kehtestamise aluseks oleva volitusnormi sisu. Eeskirja kehtestamiseks antakse volitus keskuse juhataja asemel sotsiaalministrile.           

Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) eesmärk on suurendada kemikaaliohutust, tagades Euroopa Liidu kemikaalivaldkonna õigusaktide parem rakendamine. Sel eesmärgil viiakse seadus vastavusse eelnimetatud õigusaktidega. Täpsustatakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust kemikaalidele ning nende käitlemisele esitatud nõuete rikkumise eest. 

Neljapäev, 14. veebruar 

Riigikogu seadustas üleminekutoetuste maksmise põllumeestele 

Riigikogu võttis poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse (348 SE), mille kohaselt makstakse põllumajandustootjatele 2013. aastal üleminekutoetust vastavalt 2012. aastal kehtinud otsetoetuste tingimustele. Seadusega soovitakse hoida ära põllumajandustootjate majandusliku olukorra halvenemine ja konkurentsivõime vähenemine käesoleval aastal, mille tingiks täiendavate otsetoetuste kadumine ilma üleminekutoetuse rakendumiseta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust täiendati üleminekutoetuste andmiseks vajalike alustega. Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aastal täiendavate otsetoetuste kohta sätestatut. Selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses. Seadus jõustub 28. veebruaril 2013. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk, Meelis Mälberg ja Ester Tuiksoo.           

Riigikogu pressitalitus