Esmaspäev, 28. jaanuar  

Siseminister vastas arupärimisele maanteepiiripunktide ooteala tasude kohta 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 6. detsembril 2012 esitatud arupärimisele maanteepiiripunktide ooteala tasude kohta (nr 253). 

Arupärijad juhtisid ministri tähelepanu asjaolule, et elektroonilise piirijärjekorra rakendudes on piiril tihti olukord, kus puudub järjekord ja seega puudub sõidukitel vajadus kasutada ooteala. Sõidukitel on võimalus otse, läbimata ooteala ületada Eesti-Vene piir. Piiriületusel saadetakse aga broneeringut omavad ja selle eest tasunud sõidukijuhid ootealale tagasi, kus nad peavad maksma ooteala tasu. Arupärijad leiavad, et sellisel juhul ei tohiks reisijatelt nõuda ooteala tasu. 

Vaher selgitas, et piirületuse ootejärjekorra süsteem, mis käivitus 1. augustil 2011 koosneb ootejärjekorra pidamise andmekogust ja ootealadest. Sellega lahendati piiriületamise järjekordade probleem. Ministri sõnul saab ooteala kasutamise teenuse olemuselt grupeerida kaheks: need on piiriületuse ootejärjekorra haldamise teenused ja olmeteenused ootealal. Piiriületuse ootejärjekorra haldamise teenuste hulka kuuluvad Siseministeeriumi hinnangul piiriületuse ootejärjekorra pidamine, sõiduki ootealal parkimine piiriületuse ootejärjekorras ootamise ajal, sõiduki piiripunkti suunamine ja maantee piiripunktis vastuvõtmine. Olmeteenustena on käsitletavad näiteks juurdepääs Internetile, ooteala valgustus ja valve, sealhulgas videovalve, olmejäätmete kogumise ja tualettruumi kasutamise teenuse kättesaadavus. Vaheri põhjenduste kohaselt on hinna kujundamise mõttes ooteala kasutamise teenus üks terviklik teenus, sest ei ole mõistlik iga seaduses toodud teenuse osa kohta arvestust pidada ning selle kohta eraldi arvet esitada. „See teeks ka pakutava teenuse oluliselt kallimaks ja seda iga teenuse osa lõikes, mistõttu oleme seisukohal, et ooteala kasutamise eest tasu võtmine on põhjendatud sõltumata sellest, millise omavahelise osakaalu moodustavad ootejärjekorra korraldamise teenused ja ooteala olmeteenused,“ ütles Vaher.           

Siseminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini ja Valeri Korbi 18. detsembril 2012 esitatud arupärimisele korruptsioonikuritegude kohta (nr 258). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Inara Luigas, Kadri Simson, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhin ja Viktor Vassiljev. 

Teisipäev, 29. jaanuar 

Krista Aru nimetati ERR nõukogu liikmeks 

Riigikogu muutis 76 poolthäälega Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise otsust (337 OE). Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud muudatuse kohaselt sai Arto Aasa asemel nimetatud komisjoni liikmeks Andre Sepp. Muudatus oli tingitud asjaolust, et Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Arto Aas valiti Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks. 

Kultuurikomisjoni initsiatiivil võeti 69 poolthäälega vastu Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamise otsus (361 OE). Otsuse kohaselt nimetati Paavo Nõgene asemel ERR nõukogu liikmeks tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjana Krista Aru. Ettepaneku tegemise põhjuseks on senise Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme Paavo Nõgene volituste ennetähtaegne lõppemine, tulenevalt tema tagasiastumisest nõukogu liikme kohalt. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse Riigikogu kodu- ja töökorra seadust sättega, mis võimaldab Riigikogu juhatusel nimetada kodanikeühenduste seast komisjonide alalised koostööpartnerid. Kehtiva seaduse alusel on neil õigus osaleda komisjoni töös komisjoni esimehe kutsel. Sellise muudatuse eesmärk on algataja kinnitusel suurendada seadusandliku kogu avatust ja kaasata üleriigilised tunnustatud kodanikuühendused senisest paremini Riigikogu komisjonide töösse. Samuti muudetakse seaduse neid sätteid, mis reguleerivad komisjonide töö protokollimist. Algatajad väidavad, et suurema selguse ja avatuse huvides tuleks komisjonide koosolekute protokollides kajastada ka seda, kuidas komisjoni liikmed hääletasid ja millistel seisukohtadel nad arutlusel olnud küsimustes olid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega plaanitakse vähendada kandideerimiseks makstava kautsjoni suurust Riigikogu valimistel kaks korda ehk ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani iga registreerimiseks esitatud isiku kohta senise kahe alammäära asemel. Lõiget täiendatakse erandiga, millega vabastatakse uus registreeritud erakond nelja aasta jooksul kautsjoni tasumisest riigikogu valimistel osalemisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Juku-Kalle Raidi ja Tõnis Lukase algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE) esimene lugemine. Eelnõu sisuks on muuta üleriigiline nimekiri Riigikogu valimistel avatuks. See tähendaks algataja kinnitusel erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule ning arvestades valimisringkonna suurust. Muudatuse tulemusena kaoks võimalus, et Riigikogusse pääseks kandidaat üksnes tänu oma paigutusele üleriigilises nimekirjas, kui nimekirjas temast tagapool oleva kandidaadi häälte osakaal vastava ringkonna lihtkvoodist on suurem. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 30. jaanuar 

Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse (276 SE). Nimetatud määrus puudutab kodanike õigusi osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu, võimaldades kodanikel pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama Euroopa Liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks. Seadusega määratakse üheselt riigisiseselt valitsusasutused, kes täidavad kodanikualgatuse määrusest tulenevaid kohustusi, samuti ka menetluslikud alused. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seadus (322 SE). Muudatuste eesmärk on viia toiduseaduse lisa- ja abiainete kasutamist reguleerivad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Algataja hinnangul muutub vastavate nõuete järgimine toiduainetööstuse jaoks lihtsamaks, kui kogu valdkond on reguleeritud vaid EL määrustega. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (346 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse parendada ja arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi, pidades eelkõige silmas riigi õigusabi osutaja määramise taotlemise korda ning advokaadile riigi õigusabi osutamise eest väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemist ja arvestamist. Seadusmuudatustega täiendatakse ja lihtsustatakse riigi õigusabi täisdigitaalset protsessi, vähendades paberil tehtavaid toiminguid nii õigusabi määramise taotlemiseks kui ka õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Eelnõuga nähakse ette soodsam riigilõivumäär määruskaebuse esitamisel vastavate infosüsteemide kaudu. Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eesmärk on täpsustada e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsiooni. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täpsustakse võlaõigusseaduses sisalduvat tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning reklaamiseaduses sisalduvat finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Eelnõuga sisustatakse tarbija krediidivõimelisuse mõiste; sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma; nähakse ette, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta ning peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Eelnõu kohaselt ei tohi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse kehtivas õiguses seni puuduv ravimite kaugmüügi mõiste ja antakse üldapteegi tegevusloa omajale õigus teostada inimtervishoius kasutatavate (nii käsimüügi kui ka retseptiravimite) ja veterinaarias kasutatavate käsimüügi ravimite kaugmüüki. Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral on nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud. Veterinaarias kasutatavate retseptiravimite müüki piiratakse, kuna ravimite väljakirjutamiseks digiretsepti ei ole. Eelnõu kohaselt peab vastav apteegiteenuse osutaja tagama ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile (näiteks kulleriga, pakiautomaadist, postkontorist, „tulen ise järgi“ jne) kogu Eesti territooriumil. Lisaks eelnevale sätestatakse eelnõuga võltsitud ravimi mõiste ja regulatsioon võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks. Algataja kinnitusel on Euroopa Liidus ähvardavalt suurenenud võltsitud ravimite hulk, sh innovaatiliste ja elupäästvate ravimite võltsingute hulk. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (352 SE) esimene lugemine. Eelnõuga kavandatakse muuta haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda selliselt, et ei oleks piiratud kohalike omavalitsuste vabatahtlik ühinemine valitsuse poolt etteantud ühinemispiirkondadega ning et oleks sõnaselgelt võimaldatud erioludes olevatel omavalitsustel, milleks on saartel asuvad omavalitsused, ühineda ka siis, kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena puudub kohaliku omavalitsuse territooriumi vahel ühine halduspiir. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE) esimene lugemine. Uus kutseõppeasutuse seadus asendab tänaseks aegunud, 1998. aastal jõustunud vastava seaduse. Kuna kehtivas seaduses vajavad erinevatel põhjustel muutmist väga mahukad teemad, ei olnud otstarbekas enam uuendusi sisse viia olemasolevasse seadusesse. Olulisemad muudatused uues seaduses on üleminek senistelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) uutele Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele, väljundipõhisuse printsiibi läbiv rakendamine hindamise, kutseõppe liikide, õppekavade kehtestamisel, õppe läbiviimise õiguse juurutamine, mida peavad taotlema kõik kutseõppeasutused ja kutseõpet läbiviivad rakenduskõrgkoolid, juhtimise kollegiaalsemaks muutmine, õpetajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kutsestandardite põhjal, uue õppemahu arvestamise ühiku määratlemine, rahastamispõhimõtete täiendamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 31. jaanuar 

Riigikogu arutas erivajadustega inimeste tööturule kaasamist 

Riigikogu tänasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Erivajadustega inimeste tööturule kaasamine" arutelul, mis toimus sotsiaalkomisjoni algatusel, tegid ettekanded Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal, MTÜ Abikäsi juhatuse liige Indrek Ülper ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. 

Liimal andis ülevaate Töötukassa võimalustest puuetega inimeste tööle aitamisel ja tõi esile sellega seotud takistused. Ta märkis, et Töötukassa tänast üldist tööturuteenuste paketti saavad kasutada vastavalt vajadusele ka puuetega inimesed. Teenuste valik on mitmekesine, alates tööturukoolitusest ja praktikast, lõpetades psühholoogilise või sõltuvusnõustamisega ja päris individuaalsete lahendustega.  Olulisemate takistavate probleemidena märkis ta, et kesk- ja erialase hariduse omandamise võimalused on erivajadustega inimestel piiratud, rehabilitatsiooniteenused ja isiklike abivahendite jagamine ei vasta vajadustele, sotsiaalteenuseid on paljuski vaid paberil, töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused ei soodusta aktiivsust aga on ka vähene teadlikkus ja eksiarvamused. 

Ülper märkis, et MTÜ Abikäsi on oma tegevusajaloo jooksul viinud läbi tööjõuturule naasmist soodustavaid koolitusi enam kui 120 pikaajaliselt töötule ning erivajadusega inimesele. Ta selgitas, et peaaegu alati on suudetud lisaks koolitusele pakkuda ka tööpraktika võimalust, seda nii kliendihalduri, telefonimüüja, andmesisestaja ja ka muude tegevusalade raames. Pärast koolitusi on püsivalt tööle saanud umbes 75% koolitatutest. Tänase seisuga pakub Abikäsi tööd ligikaudu 50 inimesele, kes on erivajadusega või väga pikka aega tööturult eemal olnud. Ülperi arvates võiks avalik sektor olla eeskujuks ja palgata rohkem erivajadusega inimesi. Sama suunda võiksid silmas pidada ka ettevõtjad tööjõu värbamisel. 

Tsahkna sõnul on tegu on väga tähtsa küsimuse aruteluga just riiklikul tasemel ja seda mitte ainult erivajaduste inimeste jaoks vaid kogu riigile. Ta viitas arutelu käigus väljatoodud andmetele, et 2011. aastal oli 89 400 inimest, kellele oli määratud osaline või täielik töövõimetus ja et 33 000 nendest töötab ja 9800 inimest otsivad aktiivselt tööd. On väga suur hulk inimesi, kes aga täna aktiivselt tööd ei otsi ja sellel on väga erinevad põhjused. 

Tsahkna märkis, et sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludel oli juttu just nimelt riigipoolsetest meetmetest, eelkõige, mis puudutab Töötukassa tegevust. Tema selgituste kohaselt on välja töötatud palju eri meetmeid ja tugiteenuseid, kuid probleem on selles, et väga tihti ettevõtjad ise ühelt poolt ei oska ega taha pöörduda riigipoolsete meetmete rakendamiseks ja teiselt poolt võib-olla ka inimesed ei oska neid üles leida. „Siin ma näengi meie arutelu ühte praktilist tulemust, kus kolmanda sektori organisatsioon ja mitmesugused riiklikud organisatsioonid ühes avalikkuse tähelepanuga suudaksid need otsad omavahel kokku viia ning teha koostööd,“ ütles Tsahkna. Ta viitas mõttevahetuse käigus kõlanud mitmesugustele ettepanekutele. „Esimene on inimeste teadlikkuse tõstmine ja neile julguse sisendamine – seda nii ettevõtjatele kui ka inimestele, kes on erivajadustega ja kes soovivad tööturul osaleda,“ toonitas Tsahkna. Tema hinnangul peame ümber vaatama ka oma töövõimetuse määramise filosoofia. Sotsiaalministeeriumis on vastav eelnõu ettevalmistamisel. „Täna määrame töövõimetust ja lähenemine iseenesest on selline, et inimesele määratakse töövõimetus, kuid see peaks muutuma just nimelt töövõimekuse määramiseks ja läbi selle jõudma ka praktiliste lahendusteni seadusandja tasemel, et need inimesed oleksid kaasatud tööturule oma võimete kohaselt,“ selgitas Tsahkna. See oleks üheks lähtekohaks probleemidele lahenduse leidmiseks, et rakendada erinevaid võimalusi erivajadustega inimeste tööjõuturule kaasamiseks. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson, Siim Kabrits, Helmen Kütt ja Yana Toom.  

Riigikogu pressitalitus