Esmaspäev, 14. jaanuar 

Peaminister vastas arupärimisele elektrihinna tõusu leevendamise kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Tarmo Tamme ja Viktor Vassiljevi 20. Novembril esitatud arupärimisele elektrihinna tõusu leevendamise kohta (nr 251). 

Arupärijad tõid esile asjaolu, et Eesti on viimasel ajal juhtinud kurba edetabelit – inflatsioon on olnud Eestis Euroopa Liidu kõige kõrgem või üks kõige kõrgemaid. Arupärijad soovisid teada, kas valitsus võtab Eesti Panka kuulda ning kasutab oma käes olevaid võimalusi elektrihinna tõusu leevendamiseks. 

Ansip selgitas, et Eesti on käesoleval ajal üks kiirema majandus- ja palgakasvuga Euroopa riike. Paratamatult toob see kaasa kiirema hinnatõusu. Tema sõnul soodustab hindade kiiremat kasvu ka asjaolu, et EL-i keskmine hinnatase on teatavasti jätkuvalt üle 25% kõrgem Eesti hindadest. „Samuti pean veel kord rõhutama, et suurenev nõudlus ja piiratud ressursid teevad energia hindade edasise tõusu paratamatuks kogu maailmas. Pikemaajalises plaanis ei suuda seda tõenäoliselt väärata ei kildagaasi kasutuselevõtt ega muud tehnoloogilised uuendused, ammugi mitte energiamaksude vähendamine,“ märkis Ansip. Tema hinnangul on igapäevased harjumused meie elanike elektriarvele suurema mõjuga kui elektriaktsiis ja käibemaks kokku. Ansipi sõnul tuleb jälgida oma igapäevaseid harjumusi, uue kodumasina või lambipirnide soetamisel energiaklassi, lahkudes kustutada tuled. See kõik võib säästa palju rohkem raha, kui kulub maksudeks. „Olgu veel kord öeldud: kõige odavam elekter on kokku hoitud elekter,“ ütles peaminister. 

Ansip nentis, et kahjuks ei ole maksupoliitikaga võimalik tulemuslikult võidelda ei elektri ega muu energia kallinemise vastu. Tema hinnangul jäävad energia hinnad paratamatult tõusma ka siis, kui neid saaks päris maksuvabalt müüa. 

Peaminister vastas veel neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo rahastuse kohta (nr 213);           

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine rahvaloenduse kohta (nr 214);             

Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimine Soomes toimunud salajase kolmepoolse kohtumise kohta (nr 250);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali, Valeri Korbi ja Yana Toomi 10. detsembril esitatud arupärimine riigihangete seaduse kohta (nr 255).             

Justiitsminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimisele julgeolekuasutuste kontrolli kohta (nr 232).             

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Sven Mikseri 7. detsembril esitatud arupärimisele järelevalve teostamisest seoses Eesti Energia põlevkivielektrijaama hankega (nr 254).             

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimisele jäämurdmise arengukava 2006-2013 elluviimise või selle täitmise lõpetamise kohta (nr 225). 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas kahele arupärimisele. Need olid:             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine tervishoiusüsteemi rahastamise kohta (nr 229);           

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimine visiidi- ja voodipäevatasu tõusu ning töötutoetuse tõstmise järjekordse edasilükkamise kohta (nr 236).           

Tänasest päevakorrast võeti tagasi 11 arupärimist. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati kolmapäeva istungi päevakorrast välja valitsuse algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (332 SE) esimene lugemine.             

Vabas mikrofonis võttis sõna Aivar Riisalu. 

Istung lõppes kell 19.26. 

Teisipäev, 15. jaanuar 

Riigikogu käsitles õiguskantsleri ettepanekut kodakondsuse seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega 

Riigikogu käsitles õiguskantsleri ettepanekut nr 21: kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata. Õiguskantsler Indrek Teder analüüsis kodakondsuse seaduse vastavaid sätteid osas, mis puudutab Eesti kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamist isiku suhtes juhul, kui lapsele jäi alla 15-aastasena elamisluba taotlemata tema seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu. Ettekandega esinenud õiguskantsleri väitel on kodakondsuse seaduse § 6 punktid 2, 2¹, ja 2² on eelnimetatud osas vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega ning ta tegi ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla. Tederi sõnul peab kodakondsuse seaduse kohaselt taotleja enne Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavalduse esitamist elama riigis vähemalt kaheksa aastat elamisloa alusel. Lisaks on vajalik ka pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse olemasolu. Neid nõudeid aga ei ole võimalik täita inimesel, kellel puudus enne 15-aastaseks saamist elamisluba või polnud seda õigeaegselt pikendatud seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena, kuigi nad on faktiliselt püsivalt Eestis elanud. Õiguskantsleri ettepaneku pool hääletas 80 Riigikogu liiget. Kuna Riigikogu toetas nimetatud ettepanekut, tehti põhiseaduskomisjonile ülesandeks algatada eelõu kodakondsuse seaduse kooskõlla viimiseks põhiseadusega. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise otsuse muutmine otsuse eelnõu (337 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt nimetatakse riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Arto Aasa asemele Andre Sepp. Eelnõu esitamise tingis Arto Aasa valimine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Helmen Küti, Karel Rüütli, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee ja Rein Randveri algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt soovitakse ära hoida jahipidamise seiskumine 1. märtsil 2013 64 rendijahipiirkonnas, mis on seni jahipiirkondadeks moodustamata. Algatajad osutavad, et jahiseadus kohustab keskkonnaministrit moodustama jahipiirkonnad ja et senine 10 aastane kohustuse täitmise tähtaeg möödub 1. märtsil 2013. Algataja hinnangul valitseb reaalne oht, et jahipidamine 64-s senises rendijahipidamise piirkonnas seetõttu seiskub, kuna piirkonnad on moodustamata. Kujunenud olukorra lahendamiseks pakuvad eelnõu algatajad senise tähtaja pikendamist viie aasta võrra. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada erakonna rahastamisega seotud aruandluse tehnilist normistikku, mis on aluseks erakondade poolt ühtse ja selge aruandluse esitamiseks. Muudatustega viiakse erakonnaseaduses kasutatavad raamatupidamislikud terminid ja põhimõtted kooskõlla üldise finantsarvestusliku terminoloogia ja põhimõtetega ning sätestatakse aruandlusele ühtne veebipõhine vorm, mis muuhulgas vähendab ka aruandlusega seotud halduskoormust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) esimene lugemine, mis jätkub kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 14 algaval istungil. 

Esimesel lugemisel jäi vastu võtmata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" (290 OE). Otsuse poolt hääletas 28 ja vastu 36 Riigikogu liiget.  

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine omavalitsusliku halduskorralduse arengusuundade väljaselgitamiseks" eelnõu (302 OE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 29 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Kolmapäev, 16. jaanuar 

Riigikogu kiitis heaks kaupade piirikontrolli hõlbustava konventsioonilisa 

32 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seadus (269 SE). Nimetatud konventsiooni lisa eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. 9. lisa sisaldab peamiselt kohustusi, mille eesmärk on vähendada viivitusi raudteepiiripunktides. See hõlmab miinimumnõuete kehtestamist piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele, riikidevahelist koostööd nendes jaamades, kontrolli üleviimist piirilt lähte- või sihtjaamadesse, kontrollimiseks kuluva aja vähendamist, paberdokumentatsiooni vähendamist ja CIM/SMGS-saatelehe kasutamist tollidokumendina. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu (276 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on riigisiseselt määrata valitsusasutused, kes täidavad kodanikualgatuse määrusest tulenevaid kohustusi, ning ühtlasi määrata selleks otstarbeks ka menetluslikud alused. Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 4 alusel on ELi õigusesse lisandunud kodanikualgatuse institutsioon. 16. veebruaril 2011 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta. See võimaldab kodanikel otse pöörduda Euroopa Komisjoni poole taotlusega, milles komisjoni kutsutakse üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ja annab neile samasuguse õiguse, nagu on Euroopa Parlamendil ja nõukogul Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavate artiklite alusel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada investeerimisfondide ebavõrdne kohtlemine, mille on tõstatanud Euroopa Komisjon ühe rikkumismenetluse raames, mille käigus selgus, et Euroopa majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide ja sarnaste Eesti fondide kinnisvaratulu maksustatakse erinevalt. Muudatused seisnevad maksustamistingimuste ühtlustamises. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) teine lugemine. Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva taristu (joonehitise) maakonnaplaneeringute menetlemist. Eelnõu vabastab kohalikud omavalitsused planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning näeb ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. See aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema     planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Valitsus on võtnud eesmärgiks kiirendada suurte taristuprojektide puhul maakasutuse lubade menetlemist, samuti on valitsuse üheks eesmärgiks õigussüsteemi toimivuse parandamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 30 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase, Deniss Boroditši ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (277 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 26 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 15 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Neljapäev, 17. jaanuar 

Riigikogu arutas õpetajahariduse probleeme 

Riigikogu arutas kultuurikomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused“. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. 

Klaas rõhutas, et kultuurikomisjon peab tähtsaks arutada Riigikogu täiskogus riiklikult olulise küsimusena õpetajahariduse teemat juhtides sellele suuremat tähelepanu. „Leiame, et nii õpetaja institutsioon laiemalt kui ka õpetajate ettevalmistus ning nende täiendkoolitus on hariduse kaasajastamises üks olulisemaid valdkondi,“ selgitas Klaas. Kultuurikomisjon valmistas antud teema toomist täiskogu ette oma kaheksal istungil parlamentaarsete kuulamiste vormis. Ülevaated on kättesaadavad kultuurikomisjoni kodulehel. 

Klaasi sõnul läbis arutelusid keskse teemana õpetaja staatuse küsimus meie ühiskonnas. Ta rõhutas õpetajakutse väärtustamise vajadust ühiskonnas. Kultuurikomisjoni arvates on vajalik õpetajakoolituse populaarsuse kasvatamine ning tutvustamine tudengite ja gümnasistide hulgas. 

Kultuurikomisjon tegi valitsusele ettepaneku väljendada riigi arengu dokumentides õpetajahariduse kui riigile olulise õppevaldkonna tähtsust ja arvestada seda kõrghariduse riigieelarvelisel rahastamisel. Klaasi sõnul pole praegu valitsuse määruses ülikoolidele tegevustoetuste määramiseks õpetajaharidust nimetatud prioriteetse valdkonnana. „Oleme korduvalt tõdenud, et meil on palju erinevaid hariduspoliitika arengudokumente. Kui aga otsida selget vastust, millised on põhimõtted, millest haridusvaldkonnas osalejad peaksid lähtuma, võime jääda hätta,“ nentis Klaas. Tema sõnul peab kultuurikomisjon oluliseks, et haridus- ja teadusministeerium töötaks välja ühtsed hariduspoliitika põhialused, kus õpetajahariduse küsimuses arvestatakse eri haridustasemete õpetajatele seatud ülesandeid ja nendest tulenevaid haridusvajadusi. Hariduspoliitika põhialused tuleb kindlasti läbi arutada Riigikogu täiskogus ning siin ka vastu võtta, märkis Klaas. 

Kultuurikomisjoni esimehe arvates tuleb tasakaalustada ja seostada tihedamini õpetajahariduse kavades erialasele akadeemilisele pädevusele suunatud aineõpe ja üldpedagoogiline ettevalmistus ning bakalaureuse- ja magistriõpe. „Väga heade aineteadmistega õpetaja peaks olema paremini suuteline oma aine vastu koolis huvi äratama, õpilasi kaasa tõmbama, samuti oskama tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega, milleks muu hulgas on ka andekate õpilastega tegelemine,“ märkis Klaas. Ta toonitas, et ühiskond areneb ning arengutega peab koolgi kaasas käima. „Tänane õpetaja peab kindlasti olema elukestev õppija, kellele ülikoolid pakuvad täiendkoolitust. Kultuurikomisjon teeb valitsusele ja ülikoolidele ettepaneku: õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on tarvis esmaõppest, kutseaastast ja täiendõppest luua tervik, kaasajastades tegevõpetajate täiendkoolituse süsteemi,“ ütles Klaas. 

Kultuurikomisjonil seisab ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemine. See on esimene koht, kus meie kuulamiste ja tänase arutelu järeldusi rakendada, märkis komisjoni esimees. 

Kalm  andis ülevaate Tartu ülikooli probleemidest. Tema arvates on oluline koondada ülikooli sees õpetajakoolituse sisu, korraldus, vastutus ja kohustused. Praegu on see hajali laiali üle teaduskondade. „Meie eesmärk on koondada kogu vastutus ja koordinatsioon ühte kohta, selleks on Haridusteaduste Instituut,“ selgitas Kalm. 

Tema sõnul on eesmärk suurendada õppekavades praktika osa ja ka praktika juhendamise tasu. Õppekavad reformitakse ümber nii, et arvestatakse tööandjate, õpetajate ja üliõpilaste tagasisidet. Üliõpilaste tagasiside küsimiseks on olemas selge ja automatiseeritud IT süsteem, rohkem tööd on vaja teha tööandjate ja lõpetajatega, ütles Kalm. 

Ta tõi esile ülikooli poolt vaadates ootused riigile ja ühiskonnale. „Palju on räägitud õpetajakutse või -ameti väärtustamisest ühiskonnas. See on asi, mida ülikool saab loomulikult sõnades igalt tribüünilt toetada, küll aga mitte teha kõike seda, mis seisab väljapool ülikooli. Ülikoolis on väga selgelt näha korrelatsioon selle vahel, et mida suuremad küsimused on õpetaja elukutse väärtustamisel, seda nõrgem on tase, millega tulevad meile õpetajakoolitusse sisseastujad. Me loodame siin tegelikult riigi tuge,“ leidis Kalm. 

Landi sõnul on Tallinna Ülikooli arengukava üks peamisi sihte tugevdada õpetajate ettevalmistust. „Selleks rakendame õpetajakoolituses lisaks kasvatusteadustikule kompetentsile ka ülikooli potentsiaali psühholoogias, informaatikas, sotsiaal- ja terviseteadustes,“ selgitas Land. 

Rektor toonitas, et loomulikult otsib Tallinna Ülikool erinevaid võimalusi muuta õpetajaks õppimine atraktiivsemaks. „Otsime teid, et õpetajakoolitusse astuksid näiteks majanduse, hariduse, tehnoloogia, sotsioloogia, meedia jne bakalaureuseõppe läbinud andekad noored. Näiteks loome hetkel uut õppekava mudelit, kus on rõhuasetus just haridustehnoloogial,“ märkis Land. 

Kõneldes ootustest Riigikogule ja valitsusele, märkis Land, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kutsekooliseaduste ja teiste regulatsioonide muutmisel ei tohi lubada õpetaja professiooni devalveerumist. Õpetaja peab olema pedagoogilise kõrgharidusega spetsialist, kes mõistab õppija arengut ja õppimise olemust, omab uurimistöökompetentsi ja on valmis oma töösse suhtuma uurivalt, õppimismeetodeid ja vahendeid arendavalt, toonitas Land. 

Aaviksoo märkis, et enne kui asuda otsima võluvõtmekest õpetajakoolitusest, tasuks ikkagi jätkuvalt pühendada tähelepanu hariduskorralduse ja koolikorralduse kaasajastamisele ja selle sees toimivate motivatsioonimehhanismide mõistmisele ning ümberkujundamisele. „Oleme püüdnud seda teha haridusministeeriumi initsiatiivil ja mõndagi sellest ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutada. Koolijuhi rolli tõstmine, tervikliku kooli kujundamise eest vastutuse panemine koolijuhile ja õpetajaameti muutmine kitsalt tunni andmiselt põhinevast motivatsioonisüsteemist tervikliku ametivastutuse süsteemi väljaarendamisele,“ ütles minister. 

Aaviksoo sõnul võiksime jätkuvalt õpetajate baasettevalmistuses usaldada ülikoole ka siis, kui me oleksime kriitilised nende tegevuse mõningate väljundite suhtes. Kuskil ei ole vaatamata kriitikale suuremat pädevust kui Tallinna ja Tartu ülikoolides. Võiksime rohkem usaldada ka koole, kasvatades nende vastutust tervikliku koolikultuuri eest. „Paljud otsused, mis puudutavad õpetajate praktilist tegevust, on eelkõige koolijuhi otsustada ja kujundada. Usaldus koos nõudlikkusega koolijuhi vastu parandab kindlasti ka seda pedagoogilist tegelikkust, mis meie koolides igapäevaselt aset leiab,“ toonitas minister. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Paul-Eerik Rummo, Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt. 

Istung lõppes kell 13.02. 

Riigikogu pressitalitus