Esmaspäev, 17. detsember 

Regionaalkuminister vastas arupärimisele Ida-Virumaa arengukava kohta 

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Lembit Kaljuvee, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Rein Randveri, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Yana Toomi 15. novembril esitatud arupärimisele Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231). 

Kiisleri selgituste kohaselt on Ida-Viru tegevuskava 2010–14 eesmärk lahendada Ida-Viru maakonna probleeme koordineeritult, sidudes eri harupoliitikate raames kavandatavad tegevused konkreetsete piirkonna spetsiifiliste probleemide lahendamisega, et need toimiksid teineteist toetavalt. „Riigieelarves ei ole Ida-Virumaa tegevuskava kulutusi lahti kirjutatud ei eelmistel ega ilmselt kirjutata ka tulevastel aastatel, sest riigieelarvelised vahendid on vastavate ministeeriumite valitsemisala eelarvete sees eri tegevuste all,“ märkis regionaalminister. 

Kiisler andis ülevaate erinevate ministeeriumide tegevusvaldkonda kuuluvate ettevõtmiste kohta. Kiisleri sõnul on regionaalministri valitsemisalas peamised tegevused Euroopa Liidu struktuurifondide ja siseriiklike fondide rakendamine Ida-Virumaal läbi mitmesuguste meetmete. Mitmete tööstusalade ja külastusobjektide rajamine, põlevkivi kompetentsikeskuse väljaarendamine, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve avaliku linnaruumi arendamine, Narva piiripunktide läbilaskevõime suurendamine ja muud taolised projektid. Ta lisas, et on ka läbi kodanikuühiskonna sihtkapitali eraldi meede just kodanikuühenduste võimekuse toetamiseks Ida-Virumaal. Lisaks toimib regionaalministri eestvedamisel ministeeriumideülene komisjon Euroopa Liidu 2014+ finantsperspektiivi struktuurivahendite maakonnapõhiste meetmete ja tegevuste planeerimiseks Ida-Virumaal. Komisjoni on haaratud kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on tegemist Euroopa Liidu struktuurivahenditega ning kohalik omavalitsus ning arvamusliidrid. Komisjon on oma senise tegevuse käigus kaardistanud Ida-Virumaa võimalikud vajadused ning tegevused tulevase finantsperspektiivi raames. Komisjoni töö tulemusi saab enam avada peale seda, kui lõplikud reeglid ja meetmed 2014+ Euroopa Liidu vahendite osas on kokku lepitud ning komisjoni töötulemused on sellesse sobitatud. Suuremas mahus on tegevuskava rakendusplaaniga võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel ja lisaks sellele rakendusplaanile on olemas ka see aruanne, mis on ülevaade 2011. a tehtust ja 2012. a kavandatavatest tegevustest – kokku 70 punkti, mis on välja toodud ministeeriumide kaupa. 

Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Deniss Boroditši, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi ja Urve Palo 7. novembril esitatud arupärimisele MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206)..

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga Venemaa ühinemise kohta (nr 211).           

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas kahele arupärimisele. Need olid:           

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise rikkumise kohta (nr 219);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine Ida prefektuuri valitsemisala kohta (nr 220).             

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas viiele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 14. novembril esitatud arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta (nr 224);           

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohta (nr 233);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 15. novembril esitatud arupärimine rekkameeste argipäeva kohta (nr 247);             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Peeter Võsa, Priit Toobali ja Tarmo Tamme 15. novembril esitatud arupärimine Tartu-Pihkva laevaliini kohta (nr 248);           

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaan Õunapuu, Jüri Ratase, Kajar Lemberi, Karel Rüütli, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Neeme Suure, Peeter Võsa, Priit Toobali, Rein Randveri, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimine Tartu Lennujaama perspektiivide kohta (nr 246).           

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine Haanja looduspargi Tallikõsõ sihtkaitsevööndi kohta (nr 210);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Olga Sõtniku ja Peeter Võsa 15. novembril esitatud arupärimine kalavõrkude kohta (nr 238);             

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaan Õunapuu, Jüri Ratase, Kajar Lemberi, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Mailis Repsi, Mart Meri, Neeme Suure, Priit Toobali, Rainer Vakra, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Valeri Korbi 15. novembril esitatud arupärimine jahiseaduse täitmise kohta (nr 239);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Annely Akkermanni, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni ja Kalle Laaneti 15. novembril esitatud arupärimine harrastuskalurite kohta (nr 241). 

Siseminister Ken-Marti Vaher ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 8. novembril esitatud arupärimisele Ida prefektuuri kiirusemõõtmise skandaali kohta (nr 208), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Jüri Ratase, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 15. novembril esitatud arupärimisele keskkonnahariduse olukorra kohta (nr 240), sest arupärijad võtsid ka selle menetlusest tagasi.             

Istung lõppes kell 20.10. 

Teisipäev, 18. detsember 

Mart Laar nimetati Eesti Arengufondi nõukogu liikmeks 

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamise otsuse (338 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Arengufondi nõukogu liikmeks Riigikogu liige Mart Laar ja kutsuti nõukogust tagasi Urmas Reinsalu, kelle volitused Riigikogu liikmena peatusid seoses tema asumisega kaitseministri ametikohale 11. mail 2012. Otsuse vastu hääletas 11 Riigikogu liiget. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse jäätmeseadusesse teatud ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne kroom, polübroomitud bifenüülid (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrid (PBDE)) elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast direktiivist. Antud direktiiv on jäätmeõiguse valdkonda kuuluv keskkonnadirektiiv, mille eesmärgiks on läbi teatud ohtlike ainete kasutamise piiramise kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine. Peamine eesmärk on eelkõige keskkonnaohutu jäätmekäitluse tagamine, et elektroonikaromude käitlemisel oleks kaitstud nii jäätmete käitlemisega seotud töötajad kui ka keskkond. Keskkonnakomisjon lisas eelnõule muudatusettepanekud, millega täpsustatakse romusõidukite kategooriaid, lisatakse säte käitlusnõuete kehtestamise kohta vanaõlile ning mitmed tehnilised ja keelelised muudatused. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Kolmapäev, 19. detsember 

Riigikogu pikendas kaitseväelaste rahutagamismissiooni Afganistanis 

Riigikogu võttis vastu 6 valitsuse poolt esitatud Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise otsust. 

66 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos (312 OE). Otsuse kohaselt pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. 2 Riigikogu liiget jäi hääletusel erapooletuks. 

56 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis (313 OE). Otsusega pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. Kaitseväe isikkoosseisule seatud ülempiiri võib suurendada kuni 340 kaitseväelaseni rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Afganistani. 

53 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias (314 OE). Otsusega pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 2013. aasta 31. detsembrini. 

58 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus (315 OE). Otsusega pikendatakse kuni 20 kaitseväelase kasutamist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis kuni 2013. aasta 31. detsembrini. 

56 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus (316 OE). Otsusega pikendatakse kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. 

62 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös (317 OE). Otsus võimaldab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 kasutada kuni viit kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Euroopa Liidu juhitava uue ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE) teine lugemine. Eelnõuga tehakse mitmeid muudatusi seoses 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga, täpsustades e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Üheks muudatuseks on lihtsusatud korra kehtestamine väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kohtutäitur võib edaspidi lihtsustatud korras müüa vallasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot. Ka kaotatakse täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendatakse ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähakse ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtleb senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse eelnõu kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust, eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega  kehtestatakse koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 43 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Neljapäev, 20. detsember 2012 

Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast 

Riigikogu võttis vastu neli seadust: 

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seadus (309 SE), mis teeb mitmeid muudatusi seoses 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga, täpsustades e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Kehtestati lihtsusatud kord väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kaotati täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendati ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähti ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehti mitmeid muid muudatusi. 

52 poolthäälega (26 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (326 SE), mille eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtles senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse seaduse kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga. 

49 poolthäälega (31 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (325 SE), mis kehtestab koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot. 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (293 SE), millega viiakse seadusesse teatud ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne kroom, polübroomitud bifenüülid (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrid (PBDE)) elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast direktiivist. Nimetatud direktiivi järgimine aitab läbi teatud ohtlike ainete kasutamise piiramise kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Peaminister Andrus Ansip andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. 

Peaminister märkis, et Eesti on konkurentsivõimeline ning areneva majandusega riik. Maailmamajanduses valitseva ebakindluse tingimustes oleme saanud hästi hakkama. Eestilt oodatakse euroala kiireimat majanduskasvu. Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata, oleme suutnud konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust, toonitas Ansip. Ta nentis, et Eesti peab olema ka valmis majanduskeskkonna negatiivseteks muutusteks. Mitmete majandusteadlaste sõnul ei ole ebakindlus maailmamajanduses olnud viimasel kahekümnel aastal suurem, kui see on olnud viimastel aastatel. Eurotsooni keerulised valikud, USA riigirahanduse olukord ning Hiina ja kogu Aasia arengut määravad riskid, millega peame arvestama. Ansipi hinnangul on ebakindluse loor varjutamas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite valikuid, mistõttu ei tohiks lubada endale kergekäeliselt juhitud riigirahandust ega otsuseid, mis lähtuvad vaid lühiajalisest kasust. „Me peame koguma reserve ja samal ajal panustama valdkondadesse, mis aitavad Eesti konkurentsivõimel kasvada. Üheks selliseks oluliseks valdkonnaks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon,“ rõhutas Ansip. 

Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks Euroopa ja Eesti tippekspertide poolt koostatud raport kinnitab senise teaduspoliitika elluviimise edukust. Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal. 

Valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu arvates tuleb teaduse- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks majandusele ja ühiskonnale tõsta järgmise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimisel fookusesse neli põhisuunda. Nendeks suundadeks on: TA valdkondade parem seostamine ja täpsem prioriseerimine, inimressursi väärtustamine ja arendamine, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning taristu arendamisel selgetest põhimõtetest lähtumine. 

Ansip rõhutas, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon peab Eestis jääma konsensuslikult eelisarendatavaks prioriteediks hoolimata majanduse seisust, turbulentsest väliskeskkonnast või sisepoliitilistest võitlustest. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Meri, Ene Ergma, Urmas Klaas ja Mailis Reps.  

Istungi lõpus külastas Riigikogu Jõuluvana, kes tegi humoorika ülevaate saadikute aastasest tööst ja jagas nagu ikka Riigikogus esindatud erakondadele kingitusi, aga ka sõltumatutele saadikutele, tegi etteheiteid ja avaldas tunnustust. Jõuluvana soovis kõigile toredat pühademeeleolu ja õnne uueks aastaks. 

Fotod Jõuluvanast Riigikogus. 

Riigikogu pressitalitus