Esmaspäev, 10. detsember 

Põllumajandusminister vastas arupärimisele lemmikloomade registri asutamise kohta 

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Ester Tuiksoo, Jüri Ratase, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 15. novembril esitatud arupärimisele lemmikloomade registri asutamise kohta (nr 235). 

Seederi selgituste kohaselt on põllumajandusministeerium korduvalt kaalunud loomakaitse- ja teiste organisatsioonide ettepanekuid lisada seadusesse säte, mille kohaselt peetakse lemmikloomade üle arvestust riiklikus lemmikloomaregistris. 

Asjaomaste organisatsioonidega peetud kohtumiste tulemusena on jõutud järeldusele, et ühtne andmekogu on vajalik, kuid arvestades käesolevaks ajaks ühtse lemmikloomade andmekogu loomise eesmärgil tehtud tööd ning loodud infotehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, ei ole riikliku lemmikloomaregistri asutamine enam otstarbekas. Registrite aluseks on ühtne ja unikaalne looma numbrikombinatsioon, mille alusel teda identifitseerida. Seda võimaldab kõige efektiivsemalt mikrokiip. „Lemmiklooma omanikele oma lemmikute, eelkõige siis koerte registreerimiseks kohustuse panemisele peab eelnema üleriigiline kohustus loomad kiibistada,“ toonitas Seeder. Ta selgitas samas, et seniste arutelude tulemusel ei ole omavalitsused selles valdkonnas olnud üksmeelel. Puudub ühiskondlik kokkulepe antud küsimuses.  Seedri hinnangul on edaspidises arengus see siiski loogiline samm, milleni tuleb jõuda. Ta lisas, et praeguseks on kiibistamine muutunud juba kõige levinumaks loomade märgistamise viisiks. Hetkeseisuga on Eestis lemmikloomade registreerimiseks loodud kolm veebikeskkonnaga registrit, mis oma olemuselt on lemmikloomaomaniku jaoks kõik sarnased ja võimaldavad sinna kantud looma puhul tema omaniku andmete kiire tuvastamise.           

Kultuuriminister Rein Lang vastas neljale arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Marianne Mikko, Neeme Suure ja Rannar Vassiljevi 12. novembril esitatud arupärimine Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA tegevuse kohta (nr 209);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 14. novembril esitatud arupärimine Tallinna Loomaaia tuleviku kohta (nr 216);             

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 14. novembril esitatud arupärimine kinode digitaliseerimise kohta (nr 218);             

Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 15. novembril esitatud arupärimine Vene Teatri ümberkorralduse kohta (nr 234).           

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin. 

Teisipäev, 11. detsember 

Riigikogu käsitles täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmist 

Vastne sotsiaalminister Taavi Rõivas andis Riigikogu ees ametivande. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt on suur hulk muudatusi seotud 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga: täpsustatakse e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Ühe muudatusena kehtestatakse lihtsusatud kord väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kohtutäitur võib edaspidi lihtsustatud korras müüa vallasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot. Samuti kaotatakse täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendatakse ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähakse ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE) esimene lugemine. Eelnõu arutelu jätkub kolmapäeval, 12. detsembril kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 12. detsember 

Riigikogu sätestas vajaduspõhiste peretoetuste maksmise  

Riigikogu ees andis ametivande värske Riigikogu liige Tiina-Lokk Tramberg. 

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu 2013. aasta riigieelarve seaduse (278 SE). Eelarve tulud on 7 483 493 252 eurot ning kulud ja investeeringud kokku 7 683 758 782 eurot. Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kaia Iva, Sven Mikser, Jaanus Tamkivi ning Kadri Simson. Eelarve vastu hääletas 37 Riigikogu liiget. 

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus (279 SE). Seadusega pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ning lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise aega. Eesti keskmise palgaga on praegu seotud Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga. Seaduse vastu hääletas 3 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.  

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seadus (281 SE). Seadusmuudatustega luuakse kohtujuristi institutsiooni, mis aitab tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustab kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all. Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. 

46 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (311 SE). Seadusega sätestatakse mõned uued finantsjuhtimise põhimõtted, korrigeeritakse seaduste rakendamisel ilmnenud ebaselgeid sätteid ning pikendatakse 2012. aasta kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Seaduse eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Seaduse vastu hääletas 34 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. 

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE). Seadusmuudatuste sisuks on ühtse veeteetasu kehtestamine tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel. Samuti muudetakse seni kehtinud tasude arvestamise aluseid: seadusmuudatuse kohaselt arvestatakse veeteetasu laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Lisaks kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Kalendriaasta jooksul mitmeid külastusi tegelevatele laevadele tehakse soodustusi. Seaduse vastu hääletas 32 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil, § 1 punkt 14 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. 

51 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus (294 SE). Käesoleva seaduse eesmärk on vajaduspõhiste peretoetuste maksmise sätestamine ehk arvestada põhimõtet toetada rohkem neid, kes reaalselt suuremat abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Vajaduspõhine peretoetus on perekonna sissetulekust sõltuv peretoetus. Olulisemad on viis riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatust: allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetuste tõstmine kahes etapis, alates 2015. aastast kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetuste tõstmine, kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordse sünnitoetuse tõstmine alates 2013. aasta 1. juulist, 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele peretoetuste maksmine ka suvekuudel ning lisatakse säte, mille kohaselt lisanduvaid toetusi (vajaduspõhine lapsetoetus ning kolmanda ja enama lapse lapsetoetus) ei arvestata toimetulekutoetuste määramisel sissetulekute hulka.

48 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seadus (320 SE). Seadusmuudatustega vähendatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50 protsendilt 35 protsendini töötasu alammäärast. Muudatus on vajalik sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulude ümberjagamiseks selliselt, et katta 3,5 miljoni euro suurune tervishoiukulude puudujääk, mis tekkis 2012. aasta oktoobris arstide ja tervishoiutöötajate streigi lõpetamiseks sõlmitud kokkuleppest. Seaduse vastu hääletas 23 Riigikogu liiget. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) teine lugemine. Eelnõu algatamine tuleneb Eestile rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingutega võetud kohustustest. Eelnõu otstarve on eelkõige merel kaadamisest pärineva reostuse vältimiseks vajalike normide kehtestamine. Kaadamine (inglise keeles dumping) on ainete või asjade merre heitmine nendest lahtisaamise eesmärgil ning selle eesmärgi tõttu käsitletakse kaadamiseks mõeldud aineid ja/või asju rahvusvahelises õiguses kui jäätmeid. Lisaks täpsustab eelnõu sätteid, mis käsitlevad vee erikasutusloa väljaandmist, veekogu süvendamist ja sissemaksete tegemist naftareostuskahju hüvitamise rahvusvahelistesse fondidesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia toiduseaduse lisa- ja abiainetega seonduvad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. EL õiguse kordamise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks seaduses esitatud volitusnormid Vabariigi Valitsusele. Algataja hinnangul muutub nende nõuete järgimine toiduainetööstuse jaoks lihtsamaks, kui kogu valdkond on reguleeritud vaid EL määrustega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (323 SE) esimene lugemine. Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis 2010. aasta Kampala (Uganda) ülevaatekonverentsil tehtud muudatused. Kõnealused muudatused puudutavad selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ja kohtu jurisdiktsiooni laiendamist agressioonikuriteo osas. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (272 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 50, vastu oli 28 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Neljapäev, 13. detsember 

Riigikogu arutas omastehoolduse olukorda 

Riigikogu võttis vastu seaduse ja otsuse: 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (319 SE), mis kehtestab merel kaadamisest pärineva reostuse vältimiseks vajalikud normid. Kaadamine on ainete või asjade merre heitmine nendest lahtisaamise eesmärgil ning selle eesmärgi tõttu käsitletakse neid aineid ja asju rahvusvahelises õiguses kui jäätmeid. Lisaks täpsustab seadus sätteid, mis käsitlevad vee erikasutusloa väljaandmist, veekogu süvendamist ja sissemaksete tegemist naftareostuskahju hüvitamise rahvusvahelistesse fondidesse. Seaduse muudatus tuleneb Eestile rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingutega võetud kohustustest. 

74 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" (327 OE), millega arvati vastavalt sotsiaalministri ettepanekule nõukogu koosseisust välja sotsiaalministeeriumi esindajana nõukogu liikmeks nimetatud Riho Rahuoja ja tema asemele nimetati nõukogu uueks liikmeks sotsiaalministeeriumi kantsleri Marelle Erlenheim.           

Riigikogu arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimust: omastehoolduse olukorrast, selle mõjust majandusele ning moraalsele keskkonnale. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli lektor Jüri Kõre, ajakirjanik Tiina Kangro ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Helmen Kütt. 

Kõre selgitas, et omastehooldus moodustab nii suure osa Eesti hoolekandest, et ilma selleta ei ole valdkonna korraldamine võimalik. Omastehooldusel on eeliseid, mida formaalne süsteem ei oma, ja puudusi, mida koostöö professionaalse sotsiaaltööga saab leevendada. Omastehoolduse toetamine on märkimisväärselt odavam kui võimaliku alternatiivi - institutsionaalse hoolduse - rahastamine. Kohalike omavalitsuste poolt määratud hooldaja või koduhooldusteenus kõrval eksisteerib vähetuntud ja -uuritud mitteformaalse omastehoolduse ja tasuliste teenuste süsteem. Hooldus – sealhulgas ka omastehooldus – tähendab jagatud vastutust. See on levinud euroopalik hoolduse käsitlus. 

Kangro märkis, et loomaks paremini toimivat ja majanduslikult põhjendatud omastehoolduse süsteemi peame täiustama oma teadmisi tegelikust olukorrast. Täna puuduvad meil andmed kui palju, kus, millises olukorras ja milliste vajadustega on meie hooldatavad, aga ka täpne ettekujutus terviku toimimisest. Tema sõnul ei teata isegi, kui palju on tekkinud registritesse puudega isikuid ja hooldajaid, kelle puhul rakendub nende staatus n-ö tööturumeetmena. 

Kütt käsitles omastehooldust läbi Eesti seadusandluse. Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abi vajavate liikmete eest, perekonnaseaduse § 97 aga seda, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ise enese eest hoolt kandma. 2005. aasta 1. aprillist muudeti seadusandlust, mille tulemusena andis riik hooldajatoetuse maksmise üle täisealiste hooldust vajavate inimeste osas omavalitsustele. Täna on tavaliselt Eestis levinud puudetoetus raske puudega inimese hooldajale 15 eurot ja sügava puudega inimese hooldajale 25 eurot. 2010. aastal hakkasid kohalikud omavalitsused maksma ka puuetega laste hooldajatele toetust. Eri omavalitsused maksavad seda 19–100 eurot. Viimast küll väga harva, levinud on 19 eurot. Hooldajatoetuse maksmisega kaasneb sotsiaalkindlustusega hõlmamate hooldajate eest sotsiaalmaksu tasumine omavalitsuse poolt. Riik eraldab selleks rahalised vahendid. Täiskasvanute korral on hooldajatoetuse maksudest vajalik raha ja ka toetusraha toetusfondis, laste korral on see sihtotstarbeline laekumine. 

Kütt märkis, et omaste hoolduse riikliku tähtsa küsimuse toomine Riigikogu suurde saali peaks juhtima nii seadusandjate kui ka üldsuse tähelepanu sellele, et olukorras, kus Eesti elanikkond vananeb ning maksumaksjate arv väheneb, tuleb nii inim- kui rahalist ressurssi õigesti kasutada. „Eesti ühiskond on hakanud viimasel aastal seda mõistma, et nii riiklike kui kohalike omavalitsuste poolt pakutavate hoolekandeteenused ei taga aga inimestele kindluse ja turvatunnet ning tekitab tegelikult võõrandumist ühiselust,“ ütles Kütt. Ta lisas, et omastehooldajad on muutunud puhvriks avalike teenuste pakkumisel või nende puudumisel. Kütt avaldas lootust, et nende probleemidega on võimalik tegeleda erakondliku poliitika üleselt, võttes aluseks teadlaste uuringud, kaasates huvirühmad ning otsides paremaid sotsiaalpoliitilisi lahendeid ja vaadates üle ka seadusandluse ja vajadusel seda ka muutes. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Maret Maripuu, Margus Tsahkna ja Mihhail Stalnuhhin. 

Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks“ muutmine“ eelnõu (218 OE). 

Riigikogu pressitalitus