Esmaspäev, 12. november  

Pevkur vastas arupärimisele tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 2. oktoobril esitatud arupärimine tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta (nr 194). 

Arupärijad soovisid teada, milliseid võimalusi näeb sotsiaalminister tervishoiusüsteemi lisaraha toomiseks ning seeläbi arstiabi kättesaadavuse parandamiseks? 

Pevkuri sõnul on ta selle ettepaneku pooldaja, mis puudutab ravikindlustuse eelarvest haigushüvitiste väljaviimist ja selle liitmist haigushüvitiste süsteemi üldise töövõimetussüsteemiga. See võimaldaks ravikindlustusse tuua lisavahendeid. Kõneldes visiiditasust ja voodipäevatasust, märkis Pevkur, et lõppeesmärgina tähendabki see tervishoiusüsteemi lisaraha toomist, mis annaks võimaluse täita nii palgakokkulepet kui ka erinevate kasvanud kommunaalkulude katmist. 

Sotsiaalminister möönis, et kui räägime tervishoiu lisarahast, siis tuleb see loomulikult lõppkokkuvõttes meie kõigi taskust. Vahendid tulevad kas maksude kaudu või otseselt patsiendi visiidi- ja voodipäevatasust. Igal juhul maksame me kõik solidaarselt selle eest, et saaksime arstiabi, rõhutas ta. Pevkuri arvates on haiglate seisukohalt õiglane võtta aluseks Riigikogu omal ajal tehtud otsus viia visiiditasu ja voodipäevatasu sõltuvusse tarbijahinna muutustest. Seda suunda tuleks arvestada. Liiatigi on tarbijahinnaindeks teinud 10 aasta jooksul märkimisväärse tõusu. 

Sotsiaalminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 26. septembril esitatud arupärimine noorte arstide lähtetoetuse kohta (nr 192); 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Enn Eesmaa, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 2. oktoobril esitatud arupärimine hinnatõusude sotsiaalsete aspektide kohta (nr 195);           

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Neeme Suure, Rein Randveri ja Urve Palo 16. oktoobril esitatud arupärimine erivajadustega inimestele tehniliste abivahendite kättesaadavusest (nr 203).           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas kahele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri, Sven Mikseri ja Urve Palo 2. oktoobril esitatud arupärimine AS-i Estonian Air riigi osaluse valitsemise kohta (nr 196);           

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Deniss Boroditši, Eiki Nestori, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Inara Luigase, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski, Kalev Kotkase, Kalle Laaneti, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rainer Vakra, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Urve Palo 10. oktoobril esitatud arupärimine elektrituru avanemise kohta (nr 200).             

Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine. 

Teisipäev, 13. november 

Peretoetuste süsteemi muutev seaduseelnõu läbis esimese lugemise  

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu rahanduskomisjoni esitatud otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks" (305 OE). Otsuse kohaselt nimetati Riigikontrolli 2012. aasta tegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i audiitor Indrek Alliksaar, kes on Riigikontrolli majandustegevust kontrollinud ka 2009.-2011. aastal. Erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) esimene lugemine. Nimetatud eelnõu sisuks on arvestada peretoetuste maksmisel põhimõtet toetada rohkem neid, kes reaalselt suuremat abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Eelnõu koosneb peamiselt viiest riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest: allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetuste tõstmine kahes etapis, alates 2015. aastast kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetuste tõstmine, kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordse sünnitoetuse tõstmine alates 2013. aasta 1. juulist, 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele peretoetuste maksmine ka suvekuudel ning lisatakse säte, mille kohaselt lisanduvaid toetusi (vajaduspõhine lapsetoetus ja eelnõuga lisanduv osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetus) ei arvestata toimetulekutoetuste määramisel sissetulekute hulka. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) esimene lugemine. Eelnõu väljatöötamise ajendasid muudatused äriregistri ja kinnistusraamatu menetlust puudutavas regulatsioonis ning äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtt. Senine äriregistri tarkvara, millega kohtu registriosakondades määrusi ja kandeid tehakse, on loodud 14 aastat tagasi; tarkvara platvormiks olev Oracle Forms on nüüdseks tehnoloogiliselt vananenud. Lisaks on muudetud regulatsiooni osas, mis puudutab registriosakondade ja nende tööpiirkondade vahelist seotust ning äriregistri andmetega tutvumist. Uue regulatsiooni kohaselt on registriosakondadele antud võimalus menetleda teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi ja teha kandeid registrikaartidele, mille pidamine on teise registriosakonna pädevuses. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine. Eelnõu arutelu jätkub kolmapäeval, 14. novembril kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 14. november 

Riigikogu täpsustas riikliku pensionikindlustuse seadust 

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (291 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (248 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Seaduses sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, lapseeas haigestunud isikutele sätestatakse senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorganina määratletakse sotsiaalkindlustusamet. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, mõningad sätted 2013. aasta 1. mail. 

55 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus (266 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millest tulenevate muudatustega täpsustatakse reegleid krediidi kulukuse määra arvutamiseks. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. mail. 

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus (257 SE), mille eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel põhjustanud valeandmete esitamise retseptikeskusesse. Ka lükatakse seadusmuudatustega aasta võrra edasi regulatsioon, mille kohaselt peab perearst ja liiklusmeditsiini komisjon edastama mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed maanteeametile reaalajas tervise infosüsteemi kaudu. Vastavalt esitatud muudatusele jõustub nimetatud säte 19. jaanuaril 2014. 

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud otsus "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas" (285 OE), millega Riigikogu annab nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas 7 138 000 euro võrra. Vabariigi Valitsust volitatakse teostama osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid. Otsuse vastu hääletas 5 ja erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget. 

Kell 18.50 alustas Riigikogu valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) teist lugemist. 2013. aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot. Teiseks lugemiseks laekus eelnõule kokku 100 muudatusettepanekut, millest ükski komisjonis toetust ei leidnud. Rahanduskomisjon tegi eelnõus ühe muudatuse, millega tehakse peamiselt tehnilisi täpsustusi ministeeriumide valitsemisalades. 

Neljapäev, 15. november 

Riigikogus jätkus tuleva aasta riigieelarve teine lugemine 

Riigikogu neljapäevasel istungil jätkus 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) muudatusettepanekute hääletamine. Kolmapäevase istungi lõppedes neljapäeva hommikul kella 9.46ks jõuti läbi hääletada 43 muudatusettepanekut. Neljapäevase istungi jooksul hääletati muudatusettepanekud 44 – 54. Seoses Riigikogu istungi tööaja lõppemisega jäi eelnõu teine lugemine pooleli. Jätkatakse järgmise töönädala teisipäevasel istungil. 

Riigikogu pressitalitus