Isikuandmed

Riigikogu ja Riigikogu Kantselei tegevus on olemuselt avalikku laadi. Seadusandliku organi ja tema kantselei põhiülesannete täitmine ei nõua üldjuhul laialdast isikuandmete kasutamist. Sellest hoolimata koguneb töö käigus Riigikogu ja kantselei valdusesse erinevat laadi teavet, mille puhul nõuab seadus sellele juurdepääsupiirangute kehtestamist, mis seisneb taolise teabega tutvumise võimaluses vaid piiratud isikute ringile. Isikuandmeid satub Riigikogu ja kantselei valdusesse muuhulgas kirjavahetusest inimeste ja teise riigi- või omavalitsuste asutustega, tööle kandideerimise avaldustest, parlamentaarse järelevalve käigus (Riigikogu eri- või uurimiskomisjonide töö) ja isikutega sõlmitud lepingutest.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on isikuandmed ainult füüsilise isiku (inimese) andmed ning need jagunevad delikaatseteks ja mittedelikaatseteks isikuandmeteks.

Delikaatsed isikuandmed on andmed inimese maailmavaateliste ja usuliste veendumuste kohta, etnilise päritolu ja pärilikkuse andmed, tervist ja seksuaalelu puudutavad andmed, andmed ametiühingu liikmelisuse kohta, samuti andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Mittedelikaatseteks isikuandmeteks loetakse kõik muud andmed tuvastatava isiku kohta, mis teda või tema tegemisi kuidagi iseloomustavad. Taolisteks andmeteks võivad olla näiteks andmed inimese majandusliku olukorra, vaimsete võimete, perekonnaseisu või elukoha kohta.
 

Isikuandmetega tutvumise piirangud

Avaliku teabe seaduse kohaselt on riigi valduses olev dokumentatsioon reeglina avalik, see tähendab soovi korral tutvumiseks igaühele. Isikuandmete puhul näeb avaliku teabe seadus ette erandid sellest reeglist.

Delikaatseid isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks igal juhul. Mittedelikaatsete isikuandmete puhul peab kantselei otsustama, kas isikuandmetes on midagi sellist, mis kahjustab ülemääraselt isiku eraelu puutumatust. Kui meie hinnangul isikuandmete avaldamisega eraelu puutumatust ülemäära ei kahjustata, ei kehtestata sellistele dokumentidele juurdepääsupiirangut. Vajadusel ja võimalusel konsulteeritakse otsustamiseks isiku endaga, ehkki isiku arvamus ei ole kantseleile kohustuslik.

Kantseleis on määratud vastutavad ametnikud, kes otsustavad oma struktuuriüksuse valduses olevate dokumentide kohta, kas need vajavad asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamist või mitte. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentide puhul on kantselei dokumendiregistris avalikult nähtav dokumendi registreerimisnumber, dokumendi (näiteks kirja) saatja ja/või saaja nimi, saabumise või väljasaatmise kuupäev, dokumendi liik ja selle sisu või temaatikat kokkuvõttev pealkiri. Lisaks on registris märkus, mis näitab, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, ja viide avaliku teabe seaduse sättele, mis nõuab dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamist. Dokumendi sisu taolistel juhtudel avalikult nähtav ei ole. Dokumentidel, mis ei ole tunnistatud asutusesiseks kasutamiseks, on lisaks eelnevale üldjuhul nähtav ka dokumendi sisu tervikuna.

Nimetatud reeglist on erandiks avaliku teabe seaduse § 12 lõikest 42 tulenev nõue, et dokumendiregistris ei avalikustata neid dokumente, mis sisaldavad isikuandmeid (sõltumata sellest, kas andmed on delikaatsed või mitte). Nimetatud sättele viidatakse registris siis, kui dokumendis sisaldub taolisi isikuandmeid, mille avalikustamine teabenõudjale ei riku ülemäära inimese eraelu puutumatust. Kui dokumendi juures on viide avaliku teabe seaduse § 12 lõikele 42, ei ole suvalisel isikul võimalik Riigikogu kodulehekülje kaudu dokumendiga tutvuda, ent teabenõude esitamisel on kantseleil kohustus dokumenti soovijale tutvustada. Sellest hoolimata ei näidata teabenõudjale äärmise vajaduseta ka neid vähese tähtsusega isikuandmeid (eelkõige on nendeks isiku elukoht, telefoninumber või muud kontaktandmed) ja vastavad kohad dokumendist jäetakse selle edastamisel või tutvustamisel välja.

Kui kantseleil on vaja saata isikuandmeid sisaldav dokument mõnele teisele riigi- või omavalitsuse asutusele, on ka sellel asutusel kohustus järgida isikuandmete kaitse reegleid.

Riigikogu ja kantselei valduses on dokumente, mille registreerimist dokumendiregistris ei nõuta või mis on küll registreeritud, ent mille sisu mingil põhjusel registris nähtav ei ole. Ka nendes dokumentides võib leiduda isikuandmeid. Aeg-ajalt esitatakse teabenõudeid, kus soovitakse taoliste dokumentidega tutvuda. Tihti on teabenõudjateks ajakirjanikud ja üldjuhul puudutavad teabenõuded pigem Riigikogu liikmeid kui Riigikogu-väliseid isikuid. Kui andmeid nõutakse välja ajakirjaniku või muu teabenõudja poolt, vaadatakse dokument alati üle (ka siis, kui see pole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks) ja vajadusel avaldatakse ainult see osa, mis ei sisalda isikuandmeid.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

Kantselei dokumendiregistris ei registreerita kantseleisse tööle kandideerijate dokumente ja nendega saavad tutvuda ainult valikuprotsessiga seotud kantselei töötajad ja Riigikogu liikmed.

Isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele kehtib üldjuhul juurdepääsupiirang 75 aastat dokumendi loomisest või saamisest. Suuremat osa Riigikogu dokumentidest nii kaua ei säilitatagi, vaid hävitatakse varem.
 

Õigus tutvuda enda andmetega

Isikul on õigus tutvuda tema enda andmetega, mida Riigikogus või kantseleis hoitakse. Andmetega ei ole lubatud tutvuda, kui see võib 1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi 2) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist 3) raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses või 4) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.
Isikul on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Kui kantseleil ei ole isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võib see isik nõuda nende kasutamise lõpetamist või kustutamist.

Isikuandmete kaitse korraldust Riigikogus ja Riigikogu Kantseleis kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.

Lisaks:
Avaliku teabe seadus 
Isikuandmete kaitse seadus