Esmaspäev, 22. oktoober 

Õiguskantsler vastas arupärimisele sisseveetava kütuse aktsiisiga maksustamise kohta 

Õiguskantsler Indrek Teder vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 26. septembril esitatud arupärimisele Eesti Vabariiki sisseveetava kütuse aktsiisiga maksustamise ja sellega seonduvalt tolliametnike tegevuse kohta (nr 193). 

Teder viitas seadustele, millega on reguleeritud reisijate kütuse maksustamine aktsiisiga. Aktsiisiseaduse sätete järgi tekib üldjuhul isikul aktsiisikauba, milleks on ka mootorikütus, impordil aktsiisi maksmise kohustus. Nende normide aluseks on omakorda Euroopa Liidu aktsiisidirektiivid. Samas tuleb tähele panna, et reisijate kütuse osas on peetud vajalikuks kehtestada Euroopa Liidu tasemel üldreeglist erand ehk vabastada reisija poolt sõiduki standardpaagis sissetoodav kütus maksudest, kui see kütus on toodud reisija oma tarbeks ehk ei ole toodud edasimüügi eesmärgil. Reisija kütusele kohaldub aktsiisivabastust reguleeriv direktiiv, mis on Eestis üle võetud vastavas aktsiisiseaduses. Ühtlasi kirjeldavad viidatud aktsiisiseaduse normid, kuidas maksu- ja tolliamet võiks kindlaks teha kütuse toomise kaubandusliku eesmärgi, uurides aktsiisikauba toomise sagedust ja viisi. Näiteks, kui kütust tuuakse väga suurte standardpaakidega mitu korda päevas, märkis Teder. 

Õiguskantsler rõhutas, et loomulikult on tarvis võidelda ebaseadusliku kütuseäriga piiril, seda aga ei tohi ega saa teha n-ö vahendeid valimata ja õigust ignoreerides. Ta lisas, et ta saatis soovituse nii rahandusministrile kui ka maksu- ja tolliametile, milles ta rõhutas vajadust muuta õigusruum täpsemaks ja selgemaks. Tederi selgituste kohaselt on isikul teatud juhtudel õigus maksuvabastusele, kui ta teeb seda oma tarbeks.           

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Neeme Suure ja Rein Randveri 9. oktoobril esitatud arupärimisele regionaalministri ja omavalitsuste mõttekoja tegevusest (nr 197). 

Kultuuriminister Rein Lang vastas Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali ja Tarmo Tamme 24. septembril esitatud arupärimisele Lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimistööde tegeliku maksumuse kohta (nr 190).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Viktor Vassiljev. 

Teisipäev, 23. oktoober

Riigikogu käsitles 2013. aasta riigieelarvet  

Riigikogu täiskogu alustas täna valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) esimene lugemist, mis täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli. Täiskogu ees eelarvet tutvustanud rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et riigieelarve koostamisel ollakse taas olukorras, kus maailmamajanduse taastumine on sattunud küsimärgi alla ning potentsiaalset kasvu hoiavad tagasi mõningate euroala riikide võlaprobleemid. Ligi väitel on Eestil 2013. aastal taas euroala kõige kiiremini kasvav majandus, mille kasvutempo jääb prognoosi kohaselt 3%-le. „Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal siiski veel 0,7% SKP-st puudujäägis, kuid Euroopa kontekstis on see väga hea tulemus. Peamine defitsiidi tekitaja on jätkuvalt keskvalitsus, eelkõige puudujääk pensionikindlustuses,“ jätkas Ligi. Rahandusminister rõhutas eelarve tasakaalu olulisust, mille abil välditakse ka laenusõltuvusse sattumist. Eesti võlakoormus püsib tuleval aastal Euroopa Liidu madalaimana, 12% juures SKP-st, ning suureneb pea ainult EFSF-i garantiide mõjul. Euroalariikide keskmine võlakoormus on 83% SKP-st. 2013. aasta eelarve kohaselt suurenevad riigieelarve tulud 163,1 miljoni euro ehk 2,2% võrra 7,5 miljardi euroni ning kulud – 1,1% võrra 7,7 miljardi euroni. Üldine maksukoormus langeb Ligi sõnul 32,6 %-le, mis on viie aasta madalaim tase. Minister kinnitas, et riigi järgmise aasta kulutused on planeeritud vastutustundlikult, arvestades pikaajaliste mõjudega. Samal ajal on võimalik järgmisel aastal suurendada inimeste sotsiaalset turvatunnet. Rakenduvad vajaduspõhised lastetoetused, tõuseb valitsemisalade palgafond, suurenevad pensionid, samuti töötutoetused. „Võrreldes Euroopa Liidu riikidega panustame endiselt suhteliselt enam haridusse, kultuuri, riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse. Haridusreformidele kulutab riik järgmisel aastal üle 18 miljoni euro enam. Sellega tagab valitsus vajaduspõhised õppetoetused, reformib kutseõppekavasid ning üldhariduse koolivõrku. Kultuurivaldkonna eelarvega on tagatud Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine ning kaitse eelarve püsib 2%-l skt-st. Mahult suuremad kulude kasvud on seotud sotsiaalse kaitse suurenemisega: riiklikud pensionikindlustuse kulud kasvavad 93,3 miljonit eurot, Haigekassa ravikindlustuse kulud 55 miljonit ning riigi poolsed kohustusliku kogumispensioni maksed 9 miljonit eurot. Riik maksab eri sotsiaaltoetusi keskmiselt 1677 eurot inimese kohta.“ lisas minister. Valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb. Alla poole – 48% investeeringutest tehakse tuleval aastal välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. „Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee- ja jäätmemajanduse ning haigla- ja hoolekandevõrgu infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6, 161,9 ja 46 miljonit eurot,“ märkis Ligi. Riigi tegevuskulud järgmisel aastal suurenevad. Lisaks valitsemisalade palgafondide suurenemisele 4,4% võrra vähemalt, on oluline osa kasvust seotud kaitseväe eriotstarbelise varustuse, teehoiu, riigi kinnisvara rendimaksete ning haridusreformiga. „Kokkuvõtvalt saab järgmise aasta eelarve kohta öelda, et see on üle mitme aasta esimene, kus me korraga suurendame avaliku sektori töötajate palku ning eri sotsiaaltoetusi, sealhulgas pensione, lastetoetusi ning töötutoetusi. Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisemised ümberkorraldused, seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel. Kokkuvõttes toob eelarvesse lisaraha tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele,“ lõpetas oma ettekande rahandusminister. 

2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine jätkub kolmapäeval, 24. oktoobril kell 14 algaval istungil. 

Kolmapäev, 24. oktoober 

2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (278 SE) esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ettekandega esines Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kes andis ülevaate rahanduskomisjonis toimunud kuulamistest, kus oma haldusala eelarvet tutvustasid kõik ministrid. Sesteri sõnul oli komisjoni eesmärk saada detailne ülevaade kõikide valitsemisalade eelarvetest, muudatustest ja probleemidest.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kadri Simson, Aivar Sõerd, Eiki Nestor ja Aivar Kokk. Eelarve tuludeks on planeeritud ≈ 7,5 miljardit eurot ja kuludeks ≈ 7,7 miljardit eurot. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu (269 SE) esimene lugemine. Konventsiooni lisa eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust kaupade piirikontrolliga seotud menetluste ja dokumentide vähendamise, ühtlustamise ja kooskõlastamisega rahvusvahelise raudteeveo korral. Nimetatud lisa sisaldab peamiselt kohustusi, mille eesmärk on vähendada viivitusi raudteepiiripunktides. See hõlmab miinimumnõuete kehtestamist piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele, riikidevahelist koostööd nendes jaamades, kontrollide üleviimist piirilt lähte- või sihtjaamadesse, kontrollideks kuluva aja vähendamist, paberkandjal dokumentide arvu vähendamist ja CIM/SMGS-saatelehe kasutamist tollidokumendina. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE). Eelnõu eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 %, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Sigarettide aktsiisi 10%line tõus 2013. aastal asendatakse aktsiisitõusudega 6% 2013 ja 2014 aastal. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada investeerimisfondide ebavõrdne kohtlemine, mille on tõstatanud Euroopa Komisjon ühe rikkumismenetluse raames, mille käigus selgus, et Euroopa majanduspiirkonna riikides moodustatud lepinguliste investeerimisfondide ja sarnaste Eesti fondide kinnisvaratulu maksustatakse erinevalt. Muudatused seisnevad maksustamistingimuste ühtlustamises. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas" eelnõu (285 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt suurendatakse Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas 138 000 euro võrra, mis tuleb tasuda kogu ulatuses. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema kapitali suurendamiseks vajalikke toiminguid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (258 SE) jäi Riigikogus vastu võtmata, kuna seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget. Seadus vajas aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Seadus langes Riigikogu menetlusest välja. 

Riigikogus jäi vastu võtmata valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus (219 SE), kuna seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget. Seadus vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. Seadus langes menetlusest välja. 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadus (255 SE). Muudatustega viiakse kalapüügiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Paindlikumaks muutuvad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused. Vabariigi Valitsusele antakse õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse muutmisega saasteallikate käitajate välisõhu kaitse alased kohustused sisuliselt ei muutu, kuna seaduses vaid täpsustatakse ja täiendatakse kasutatavaid mõisteid. Eelnõu näeb ette kütuse seire andmekogu moodustamise, mis võimaldab viia juba toimiv kütuseseire andmebaas kooskõlla avaliku teabe seadusega. Kütuse seire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles koondatakse ja avaldatakse kütuse seire andmed. Andmekogu abil on tarbijatel võimalik saada informatsiooni tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kohta, mis võimaldab tarbijal teha teadlikku valikut kütuse ostmisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse nõudeid ning täiendada seadust loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise ja otsuse põhjendamise regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse kallasrajal liikumist reguleerivaid õigusnorme; täiendatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise esitamisel ja kaitse alla võtmise menetluse algatamisel seda loodusobjekti mõjutada võiva muu haldusakti menetluse peatamise regulatsiooni, lisades, kui kaua võib haldusakti andmise menetluse peatamine kesta. Järelevalvega seotud sätete eesmärk on lisada seadusesse võimalus lisaks õigusrikkumise eest karistamisele teha seaduse täitmise tagamiseks ka ettekirjutusi ning rakendada sunnivahendeid. Samuti on eelnõu eesmärk parkide, arboreetumite ja puistute kaitse regulatsiooni täpsustamine, CITESis (Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) käsitletud liikide müümist, jahiulukite lisasöötmist ja loodushoiutoetust käsitlevate sätete täpsustamine ning võõrliikide kasutamise nõuetekohane reguleerimine, samuti Keskkonnainspektsioonile konfiskeerimisõiguse andmine. Uue teemana on lisatud seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon, kuna vastava Euroopa Liidu määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama karistusmäärad ja määrama määruse täitmist tagava pädeva asutuse. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid, et võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ja väärtustada veeressurssi, seda säästlikumalt kasutama suunates. Eelnõuga suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, võttes eeskujuks põlevkivi lendtuha ja poolkoksi tasumäärad, mis tõusevad kehtiva seaduse kohaselt aastani 2015 20% võrra aastas. Eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjoni ettepaneku poolt hääletas 22 ja vastu 46 Riigikogu liiget, seega suunati eelnõu teisele lugemisele. 

Neljapäev, 25. oktoober 

Riigikogu lükkas tagasi kaks eelnõu 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (246 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja 1. juuniks 2013 tegevuskava lastele ja noortele energiajookide reklaami ning müügi vähendamiseks. Samuti laste ja noorukite terviseteadlikkuse tõstmiseks. Hääletus: 40 poolt, 8 vastu, 2 erapooletut. Eelnõu langes menetlusest välja, sest selle otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält.  

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE), millega sooviti näha ette, et koos ravimite müügiloa andmisega kinnitab ravimiamet ravimi omaduste kokkuvõtte, pakendi infolehe ja pakendi kavandi ning teabe ravimi koostise, toimeainete sisalduse ning kasutamise ja säilitamise kohta käivad tõlked vene ja inglise keelde. Hääletus: 41 poolt, 28 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja. 

Riigikogu pressitalitus