Esmaspäev, 15. oktoober 

Vaher vastas arupärimisele siseturvalisuse kohta 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 19. septembril esitatud arupärimisele siseturvalisuse kohta (nr 189). 

Vaher selgitas, et konkreetselt arupärimises viidatud Türi linnas aset leidnud mõrvajuhtumist tuleb politseil kindlasti teha oma selgeid järeldusi. Ta kinnitas, et siseministeeriumi valitsemisala ja politsei prioriteediks on inimkaotuste ennetamine ning ärahoidmine. „Ka antud juhtumi puhul on selgitamisel, kas ja mida oleks saanud politsei teha selle traagilise juhtumi ennetamiseks. Samas tuleb tuua esile ka politsei kiiret ja asjakohast tegutsemist, sest nimetatud mõrv pandi toime esmaspäeva keskpäeval ja sama päeva õhtuks oli teos kahtlustatav tabatud,“ märkis siseminister. Rääkides nn Viljandi juhtumist, ütles Vaher, et iga rünne politseiametniku vastu on kahtlemata lubamatu käitumine, mida tuleb käsitleda ründena Eesti riigi vastu. 

Siseministri sõnul näitavad arupärimises kirjeldatud juhtumid, et meil on vaja tugevat ja kõrge kompetentsiga keskselt juhitud üksust, et olla edukas just organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Ta kinnitas, et siseministrina liigub just selles suunas. Vaher märkis, et selleks aastaks kokku on eraldatud kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmiseks ca 1,5 miljonit eurot ning täiendavate erivahendite ostuks ja kriminaalluureks 315 000 eurot. Need on konkreetsed sammud, mis näitavad, et võitlus raske kuritegevusega on meie selge prioriteet ja on olemas selge tahe muuta kriminaalpolitseid üha tugevamaks. 

Siseminister kinnitas, et ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata. „Küll aga tuleb politsei juhtimiskeskuses selgelt täpsustada väljakutse tõesus ja iseloom, mille alusel hinnatakse sündmuse lahendamise ja ressursi vajadust. Ka järgmisel aastal on nähtud ette elutähtsate teenuste tagamiseks selge majanduskulude tõus, mida parlament hakkab siin menetlema 2013. aasta eelarve käigus,“ ütles Vaher. 

Kõneldes päästeametis toimunud ümberkorralduste eesmärgist, märkis Vaher, et olemasolevate päästjate ümberpaigutamise kaudu soovitakse pakkuda elupäästvat päästeteenust maksimaalsele hulgale Eesti elanikele. Ümberkorralduse käigus paigutati komandodes ringi ka 166 päästeteenistuja ametikohad, millega tõsteti järjepidevat elupäästevõimekust pakkuvate komandode hulka seniselt 41-lt 66-le. Sellega suurendati 15 minuti jooksul kättesaadavat päästeteenust saavate inimeste hulka 121 000 võrra. Kokku on praeguseks see teenus tagatud 93%-le Eesti elanikest varasema ca 80 asemel, selgitas Vaher. 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Valeri Korbi ja Yana Toomi 13. juunil esitatud arupärimisele kooliõpikute kohta (nr 180). 

Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 30. augustil esitatud arupärimisele Eesti kodanike kuritegudest välismaal (nr 185).             

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kahele arupärimisele. Need olid:                          

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 14. juunil esitatud arupärimine teenuste kättesaadavusest (nr 181); 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 12. septembril esitatud arupärimine keskmise pensioni langusest (nr 187).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Inara Luigas. 

Teisipäev, 16. oktoober 

Riigikogu hakkab õiguskantsleri ettepanekul muutma ravimiseadust 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tulenevad eesmärgist korrastada ja uuendada Kaitseväe struktuuri ning täpsustada ülesandeid ja alluvust. Peamine muudatus puudutab Kaitseväe erioperatsioonide üksuse loomist eraldi Kaitseväe struktuuriüksusena Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses. Hetkel on erioperatsioonide grupp Luurepataljoni koosseisus. Antud muudatus on vajalik eelkõige operatiivplaneerimisest tulenevatest põhjustest. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Riigikogu otsustas 38 poolthäälega toetada õiguskantsleri ettepanekut viia ravimiseaduse § 42¹ lõiked 1-3 kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler Indrek Tederi selgituse kohaselt rikuvad ravimiseaduse § 42¹ lõigetes 1-3 kehtestatud üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koostoimes põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõigusega ehk nimetatud lõigetes on sätestatud asutamispiirangud uute apteekide rajamisel ja olemasolevate apteekide laienemisel või asukoha muutmisel. Õiguskantsleri väitel oli sätete kehtestamise hetkeks apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav. Sellises olukorras otsustas seadusandja piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele. Apteegiteenuse turu lukustamine toob õiguskantsleri arvates vältimatult kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ka ravimite hulgimüügi alal, mõjutades seega konkurentsi mitte ainult apteegiteenuse osutamisel, vaid ravimimüügil laiemalt. Konkurentsiameti ja Riigikontrolli analüüsidele tuginedes on selgunud, et olukorras, kus apteegiteenuse järele on nii ehk nii kindel nõudlus, puuduvad n-ö turuluku kasutamiseks objektiivsed ja mõjuvad põhjused. Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laiendada, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat. Õiguskantsleri ettepaneku vastu hääletas 20 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Riigikogu sotsiaalkomisjonil tuleb algatada eelnõu ravimiseaduse § 42¹ lõigete 1-3 kooskõlla viimiseks põhiseadusega. 

Kolmapäev, 17. oktoober 

Riigikogu muutis valimiste elektroonilise hääletamise korraldust  

Riigikogu võttis 70 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (186 SE). Seadusmuudatustega täpsustatakse valimiste elektroonilise hääletamise korraldust. Olulisemate muudatustena sätestatakse eraldi elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamine, elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja võrdsustamine, e-hääletamise süsteemi auditeerimine seaduse tasandil ning valija võimalus kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud (rakendub 2015. aastast). Samuti sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget. 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seadus (204 SE). Seaduse eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Välisriikide all peetakse silmas kõiki teisi, sh Euroopa Liidu, riike. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. 2014. aasta 1. jaanuaril jõustub säte, mis kohustab neid elutähtsa teenuse osutajaid, kelle teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei ole sõltuvuses välisriikides paiknevatest infosüsteemidest. 

Riigikogu ratifitseeris 70 poolthäälega Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu (262 SE). Fondi eesmärk on rahastada põllumajanduse arendamise projekte peamiselt toidu tootmise valdkonnas arenguriikides ehk mobiliseerida lisaressursse, mis oleksid liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad põllumajanduse arendamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmist ning tugevdada seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus. Fond võtab oma eesmärkide täitmisel arvesse vajadust suurendada toidu tootmist eelkõige kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust. 

63 poolthäälega ratifitseeriti majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (249 SE). Lepingu kohaselt kohustuvad lepingu osalised tugevdama oma riigi eelarvedistsipliini, tõhustama liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ja parandama euroala juhtimist. Samuti peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest eelarve puudujäägist. Euroopa Komisjonile seatakse ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist. Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhte sisemajanduse koguprodukti, mille kontrollväärtuseks on 3% ning riigivõla suhte SKPsse, mille kontroll­väärtuseks on 60% SKPst. Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1% asjaomase lepinguosalise SKPst. Lepinguosalisele, mille rahaühik on euro, määratud summad makstakse ESMi. Teistele lepinguosalistele määratud summad makstakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kalapüügiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Samuti muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud lubatud aastase saagi kehtestamise võimalused ja antakse valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud aastane saak ka poolaastate kaupa. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (258 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused loovad eeldused äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtmiseks. Muutuvad paberil peetavat registrit reguleerivad sätted, mis kohandatakse sobima elektroonilise registriga. Eelnõuga luuakse registriosakondadele võimalus menetleda ka teiste registriosakondade kandeavaldusi ja seeläbi ühtlustada registriosakondade töökoormust. Samuti vähendatakse trahvimäära 320-lt eurolt 200-le eurole, kuna kehtiv trahvimäär on algataja hinnangul väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute suhtes ebamõistlikult suur. Kinnistusraamatut puudutavate muudatustega kaotatakse piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse loomakaitseseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega eesmärgiga tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Eelnõu muudab täpsemaks nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad religioosse traditsiooni kohaselt läbi loomade tapmist oma liikmete tarbeks. Eestis on siseministeeriumi andmetel kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest ja Eesti Juudiusu Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt 2000 inimest. Lisaks muudetakse eelnõuga ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatus sätestab kohtujuristi institutsiooni loomise eesmärgiga tõsta kohtunikku kohtuasja ettevalmistamisel abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni ja seeläbi kohtute töökvaliteeti ning tõhustada kohtumenetlust. Kohtujurist on kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel ning võib menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel teha menetlustoiminguid iseseisvalt või teda juhendava kohtuniku järelevalve all. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine. Tulenevalt advokatuuri liikmeskonna jätkuvast kasvust ning olukorrast, kus Eesti Advokatuuri liikmeid on praegu rohkem kui Eesti kohtunikke, prokuröre, notareid, kohtutäitureid ja pankrotihaldureid kokku, on eelnõu eesmärk täiendada advokatuuriseadust osas, mis puudutab advokatuuri organisatsioonilist korraldust, et see vastaks paremini muutunud vajadustele, arvestaks organisatsiooni edasist arengut ja võimaldaks asjakohaselt ning õigeaegselt tegutseda. Samuti on vaja senisest enam tagada advokaatide ja advokaadibüroode pidajate koostöö ühiste huvide ja eesmärkide realiseerimisel. Eelnõu kohaselt muudetakse advokatuuri senine kolmeastmeline struktuur kaheastmeliseks, kaotades advokaadi vanemabi staatuse. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning eelnõu jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami viie aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 18. oktoober 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi umbusaldamine ei leidnud toetust 

Riigikogu arutas 45 Riigikogu liikme täna algatatud umbusaldusavaldust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. Selleks oli vaja vähemalt 51 häält.  Hääletus: 44 poolt, 50 vastu.           

Opositsioonisaadikud keskendusid umbusaldusavalduses kahele probleemile, mis nende arvates lühemas ja ka pikemas perspektiivis mõjutavad otseselt elektrienergia kättesaadavust ja hinda Eesti tarbijatele. Lühikeses plaanis on selleks elektrituru avanemisest oodatav hinnatõus, mis kindlasti on teatud osas paratamatu, kuid mille leevendamiseks eriti tundlikele sotsiaalsetele gruppidele Euroopa Liit nii lubab kui ka soovitab kasutada meetmeid, mida meie valitsus on jätnud kasutamata. Selle asemel on soovitatud inimestele, keda ähvardab energiavaesusse langemine, taotleda riigilt sotsiaalabi läbi toimetulekutoetuse. Teine ja pikemaajalises plaanis energiaturgu, energia kättesaadavust ja elektrienergia hinda mõjutav faktor on väidetav ministri ainuisikuline otsus suruda läbi ligi miljardikrooniline investeering Narva uute põlevkivikatelde ehitamiseks viisil, mis nii Riigikontrolli, kui ka parlamendi opositsiooni arvates jätab õhku palju vastamata küsimusi selle majandusliku tasuvuse kohta, aga mis lähtuvalt avalikuks saanud valitsuse konfidentsiaalsetest memodest ei pruugi olla vastavuses ka mitmete Eestis kehtivate seadustega. 

Partsi selgituste kohaselt kiitis Riigikogu 15. juunil 2009 heaks energiamajanduse arengukava, mis näeb ühemõtteliselt ette mitte ühe, vaid kahe uue põlevkiviploki rajamise aastaks 2015 ja selleks riigiabi andmise. Ta toonitas, et see otsus oli konsensuslik, poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, sealhulgas ka need fraktsioonid, kes praegu umbusaldust taotlevad. Vastuhääli ei olnud. Täpselt sama konsensuslik oli ka Riigikogu, kui ta hääletas 28. jaanuaril 2010 põlevkivielektrijaama jaoks toetust ettenägeva seaduseelnõu poolt. Parts märkis, et jaama investeeringule riigiabi andmine õnnestus lõpuks lahendada teisiti, kui Riigikogu poolt vastuvõetud seadus ette nägi. „Seaduse kohaselt oleks selle jaama investeering saanud rahalist toetust tarbijatelt kogutavast tasust. Tänu Euroopa Komisjoni antud loale toetatakse jaama investeeringut aga süsihappegaasi kvoodi eraldamisega ning tarbijatelt ei ole tarvis selleks raha küsida,“ rõhutas Parts. Ta lisas, et nii nagu nende otsuste tegemise ajal, nii on ka täna selge, et Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks on uusi elektritootmisvõimsusi vaja, Eesti peab säilitama võime enda vajaduste katmiseks ise elektrit toota. Sõltuda Venemaalt või mujalt imporditavast elektrist on liiga riskantne olukorras, kus mitmed meie naabrid ei suuda oma elektrivajadust ise katta. Partsi sõnul pole alust kahelda jaama ehitamisel Eesti Energia poolt hanke läbiviimise seaduslikkuses. Ta lisas, et seda hanget pole täna keegi vaidlustanud ja pole mingit alust väita, et see oleks ebaseaduslik, ning ka täna on ettevõte seda veel kord kinnitanud. 

Parts puudutas ka etteheiteid, et elektrituru avanemine ei ole ette valmistatud ja tarbijaid ei ole sellest piisavalt teavitatud. „Viimase uuringu tulemuse põhjal on teadlikkus elektrituru avanemisest kasvanud 92%-ni. Seejuures riigipoolne teavitamine jätkub ka novembris ja detsembris, kõik tarbijad saavad teist korda turu avanemist käsitleva riigipoolse trükise, toimub ulatuslik reklaamikampaania, ilmuvad eriväljaanded ajalehtede vahel. Juba suvest on avatud infotelefon ning veebileht,“ selgitas minister. Käsitledes võimalikke valitsuspoolseid samme, et langetada elektri lõpphinna komponente, märkis Parts, et valitsus esitab lähiajal eelnõu, mis puudutab taastuvenergia tasusid. Seaduse jõustumisest ja juhul, kui see toimub enne 1. jaanuari 2013, väheneks taastuvenergia tasu komponent 20%. Kui me kalkuleerime prognoositava taastuvenergia tasu energia lõpphinnas kuni aastani 2020, siis tarbija võit võrreldes täna kehtiva seadusega on 350 miljonit eurot. Partsi arvates on need olulised sammud selleks, et tarbijat paremini kaitsta. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Palo, Kadri Simson ja Kaia Iva. 

Riigikogu võttis 59 poolthäälega (18 vastu, 1 erapooletu) vastu majanduskomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse (243 SE), mille kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Seaduse väljatöötamise tingisid televisiooniteenuse osutajate (Kanal 2, TV 3) tehtud avaldused vabalevist lahkumise kohta.           

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 muutmise seaduse eelnõu (240 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette laiendada haridustöötajate ringi, kelle töötasu ning täienduskoolituse kulude katteks võib kasutada igal aastal riigieelarvest määratud toetust valdadele ja linnadele. Algataja põhjendusel on see vajalik, et võimaldada Eesti valdadele ja linnadele seadustega pandud teenuste osutamist, mille hulka kuulub ka kooliõpilastele vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tagamine. 

Riigikogu pressitalitus