Esmaspäev, 8. oktoober 

Peaminister vastas arupärimisele Euroopa Komisjoni soovituste kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 4. juunil esitatud arupärimisele Euroopa Komisjoni soovituste kohta (nr 176). 

Arupärijad soovisid teada Euroopa Komisjoni soovituste valguses, millised on valitsuse konkreetsed sammud pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks? 

Ansip märkis, et töötute arv on vähenenud kiiresti, sh ka pikaajaliste töötute puhul, kelle tööotsingute kestvus on 12 kuud ja kauem. Majanduskriisi ajal kasvama hakanud pikaajaliste töötute määr vähenes 2010. a 7,7%-lt 2012. a teises kvartalis 5,3%-le. Kuna üldine töötus on vähenenud veel kiiremini, siis on pikaajaliste töötute osatähtsus tõusnud, nentis peaminister. 

Ansipi sõnul on Eesti tööturupoliitika prioriteediks vähendada pikaajalist töötust, hoides ära uute pikaajaliste töötute juurde tekkimist ja lühendada töötuse kestvust. Peaministri selgituste kohaselt sisaldab valitsuse tööhõiveprogramm 2012–13 rida uusi ja arendatud tööturuteenuseid, mis sobivad just pikaajalise töötuse ennetamiseks ja pikaajaliste töötute tööle aitamiseks. Ta lisas, et veel muudeti ajutise ja lühiajalise töötamise soodustamiseks palgatoetuste maksmise tingimusi, võimaldades palgatoetust maksta töötule, kes on arvel olnud vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul. 

Ansip nentis, et suure tööpuudusega piirkondades on osa probleemist töökohtade vähesus. Ta toonitas, et on oluline panustada ka ettevõtluse toetamisse. Töötukassa toetab töökohtade loomist töötutele ettevõtluse alustamise toetusega. 2012. aasta esimesel poolaastal on toetust saanud 350 ettevõtlusega alustada soovinud töötut. Piirkondades teeb Töötukassa koostööd kohalike omavalitsustega. Koostöö raames valivad Töötukassa ja kohalike omavalitsuse esindajad ühiselt välja inimesed, keda aidata konkreetselt nende probleemidest lähtuvalt, selgitas Ansip.             

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Yana Toomi 5. juunil esitatud arupärimisele Eesti rahva ja eluruumide loendusest (nr 177).           

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 30. augustil esitatud arupärimine riigimetsa Majandamise Keskuse börsile viimisest (nr 183);             

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri, Sven Mikseri ja Urve Palo 10. septembril esitatud arupärimine metallivarguste ja metalli kokkuostu punktide ebaseadusliku tegevuse kohta (nr 186); 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 17. septembril esitatud arupärimine baltikumi suurima poolkoksimäe põlengu kohta (nr 188).             

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 24. septembril esitatud arupärimisele vägivalla kohta Gruusias (nr 191).           

Vabas mikrofonis võtsid sõna Viktor Vassiljev ja Lembit Kaljuvee. 

Istung lõppes kell 18.07. 

Teisipäev, 9. oktoober 

Riigikogu käsitles Euroopa Liidu poliitikat 

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ansip rääkis, et Euroopas on toimumas suured muutused ning väikeriikidele on muutuste aeg rahvusvahelistes suhetes keeruliste valikute aeg. „Meie ees seisab üsna pea valik. See valik on, kas minna kaasa koostööd suurendava Euroopaga või jääda sellest kõrvale. See on tõenäoliselt mitu aastakümmet kestev protsess,“ jätkas Ansip, mainides Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso üleskutset rahvusriikide föderatsiooni loomise kohta. Peaminister märkis, et Euroopa majandus- ja rahaliidu kapitaalremondi tingimustes on Euroopa Komisjonil täna olukorra parandamiseks palju suuremad õigused liikmesriikide majandusolukorra analüüsiks ja riikidele soovituste tegemiseks. On jõustatud õigusaktide pakett, mis annab meile hoovad nii finantsdistsipliini rikkujatega tegelemiseks, kui ka taoliste rikkumiste ennetamiseks. „Riigikogu menetluses on fiskaalleppena tuntud lepingu eelnõu, mis kohustab kõiki selle osalisi kujundama oma eelarvepoliitikat konservatiivselt – nii nagu me seda Eestis juba 20 aastat teinud oleme,“ lisas peaminister. Ta väitis, et kriisist räsitud riigid on juba oluliselt parandanud oma eelarvepositsiooni ning nende konkurentsivõime aeglaselt paraneb. Oma ettekandes hoiatas Ansip, et võib kindel olla, et praegune majanduskriis ei jää viimaseks ning euroala ja laiemalt Euroopa Liit peab valmis olema järgmiseks kriisiks. „Euroopa lahendus, tuginedes kuue aastakümne lõimumiskogemusele, on koostöö tihendamine,“ rõhutas ta. Koostöö arendamise vajadus puudutab põhiliselt nelja valdkonda: pangandus-, eelarve-, majandus- ja poliitilist liitu. Selles osas on avaldatud mitmeid arvamusi, mille osas Eestil tuleb kujundada välja oma seisukohad. „Eesti seisukohad peab lõpuks kujundama Riigikogu,“ rõhutas Ansip. Peaminister usub, et Eesti peaks olema Euroopa koostöö süvendamise eestvedajate hulgas, et tagada meie rahvuslike huvide järgimine. Ettekandja väitel otsustas valitsus just seetõttu liituda riikide grupiga, kes soovivad algatada tihendatud koostööd finantstehingute maksu kehtestamiseks. Otsuse tegemine, kas Eesti sellise maksu ka kehtestab, on veel ees, kuid see samm võimaldab meil oma seisukohti kaitsta ja arenguid mõjutada. „Euroala liikmelisust ei ole tark taandada vaid rahasse. Eesti poolt garanteeritav ja sissemakstav osa Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi poolt antud ja antavatele laenudele kokku, on rohkem kui viis korda väiksem kui need toetused, mida Eesti on Euroopa Liidu eelarvest saanud või järgneva seitsme aasta jooksul saab,“ väitis peaminister.

Ansip rääkis veel läbirääkimistest uue EL eelarveraamistiku üle, Euroopa otsuste demokraatlikust kontrollist, riigisisese Euroopa-poliitika legitimeerimise tugevdamisest. Lõpetuseks tegi peaminister ettepaneku kaaluda Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse täiendamist selles osas, mis puudutab valitsusjuhi osalemist Euroopa Liidu asjade komisjoni töös. 

Antud teemal esinenud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Taavi Rõivas rõhutas, et kuulumine Euroopa Liitu on kuulumine ühtsesse väärtusruumi. Oma ettekandes peatus Rõivas kolmel teemal: rahaliidu arengutel, siseturul ja panustamisel selle avatusse ning Riigikogu tööl. Rõivase väitel on Euroopa Liidu asjade komisjon traditsiooniliselt valmistanud ministritele ja ametite juhtidele peavalu jälgides pingsalt eurorahade kasutamise tulemuslikkust ja otstarbekust. „Nüüd soovime, et Riigikogu räägiks aktiivselt kaasa järgmise perioodi prioriteetide seadmisel ning riigisiseste plaanide väljatöötamisel,“ ütles Rõivas. ELAKi esimehe arvates tuleks Riigikogu pädevusi Euroopa Liidu asjades nüüdisajastada. Lisaks ülemkogu järgsele ülevaatele, vajab selgemat mandaati ka valitsuse osalemine näiteks eurogrupi kohtumistel. „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötamisel ning ootame töörühma tulemusi juba selle kuu lõpuks. Kodukorra väliselt on äärmiselt oluline leida võimalusi avalikeks kaasavateks aruteludeks. Euroopa Liidu tulevik on meie kõigi tulevik ning Riigikogu arutelud Euroopa Liidu teemadel saavad ja peavad olema nii avatud ja kaasavad kui vähegi võimalik,“ rääkis Rõivas. 

Sõnavõttudega esinesid Marko Mihkelson, Marianne Mikko, Kalle Palling ja Jüri Ratas. 

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval täiskogu istungil. 

Istung lõppes kell 14. 

Kolmapäev, 10. oktoober 

Riigikogu muutis maksukorralduse seadust 

Riigikogu võttis 72 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (241 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on minna üle maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile, kus nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja kinnitusel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest, sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes. Seadus jõustub 2012. aasta 1. detsembril. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu (243 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse keeld käidelda tervisele potentsiaalselt ohtlikke keemilisi ühendeid (gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD)) isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil. Need on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis psühhotroopseks aineks gammahüdroksübutüraadiks (GHB), mis on tuntud ka „korgijoogi“ nime all. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse kehtestada põlevkivivaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest täiendav ressursimaks 2 eurot tonni kohta, et suurendada põlevkivi kasutamise efektiivust. Eelnõu kohaselt laekuva lisatulu osas on algatajad teinud ettepaneku kasutada seda õpetajate palgatõusuks. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 46, vastu 36 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 27 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja. 

Istung lõppes kell 18.11. 

Neljapäev, 11. oktoober 

Riigikogus arutati Eesti demograafilist olukorda 

Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena  2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste arutelu, mille algatas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Ettekannetega esinesid rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit, MTÜ Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvostov ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. 

Tiit andis põhjaliku ülevaate 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemustest: loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). Tiit märkis, et vähenemine ei olnud üllatus: negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv eelmisest loendusest möödunud 11 aasta ja 8 kuu jooksul enam kui 30 000 inimese võrra, registreeritud väljarände saldo on samal ajal 22 000 inimest. 

Hvostov rõhutas samuti, et Eesti iibega on lood kehvad. Ta toonitas, et tuleb leiutada täiesti uudsed vahendid iibe turgutamiseks. Hvostov märkis, et demograafiline olukord ja poliitiline tegelikkus on omavahel seotud: alaealiste lastega pered on valijaskonnas marginaalid, ning seega nad muutuvad poliitikute silmis väheatraktiivseteks. Ta esines olukorra parandamiseks ettepanekuga anda lastele põhiseaduslikult valimisõigus, mille realiseeriks tema vanem või seaduslik hooldaja. Hvostov oletas samas, et selline ettepanek võib mõnele rahvasaadikule tunduda liiga ekstravagantne, mitterealistlik, ebatraditsiooniline, aferistlik. 

Tsahkna märkis, et viimase kahekümne aasta jooksul oleme saanud Euroopa ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks, millega on kaasnenud palju positiivset, kuid samas peame arvestama, et meie püsimajäämine rahvana sõltub ikkagi ainult meist endist. Koos elukvaliteedi tõusuga oleme me nakatunud ka nn Vana-Euroopa haigustesse. Meie rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk kahaneb ja lapsi sünnib vähe, toonitas Tsahkna. Ta lisas, et põhimõtteliste muudatuste eelduseks on paradigma vahetumine, mille aluseks on kõikide teiste eesmärkide rakendamine meie rahva püsimajäämise nimel. „See tähendab, et muudatused ei saa olla pinnapealsed, vaid peavad algama süsteemi põhimõttelistest muutustest, mis tagaks eelkõige lastega perede osakaalu olulise suurenemise poliitiliste otsuste langetamise protsessis,“ selgitas Tsahkna. Tsahkna sõnul on vaja algatada avalik arutelu poliitilise süsteemi põhimõttelise muudatuse suhtes, millega suurendataks lastega perede kaalu poliitiliste otsuste langetamisel. Ta märkis, et selleks võimaluseks on perevalimiste sisseviimine. 

Läbirääkimistel käsitleti erinevaid sotsiaalseid aspekte iibe tõstmiseks. Sõna võtsid Heljo Pikhof, Liisa-Ly Pakosta, Rein Aidma, Aadu Must, Tõnis Lukas, Jevgeni Ossinovski ja Priit Sibul. 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (250 SE). Hääletus: 39 poolt, 23 vastu. 

Istung lõppes kell 13.36.           

Riigikogu pressitalitus