Esmaspäev, 24. september  

Regionaalminister vastas arupärimisele elamumaa maamaksust vabastamise kompenseerimise kohta 

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Jevgeni Ossinovski, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Mart Meri, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri ja Sven Mikseri 6. juunil esitatud arupärimisele elamumaa maamaksust vabastamise kompenseerimise kohta (nr 178). 

Kiisleri selgituste kohaselt on valitsus kodualuse maa maksu vabastuse kompenseerimiseks valinud omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendamise, kuna tulumaks on parim viis tulude vähenemise kompenseerimiseks, olles lihtne ja samal ajal mitte tekitades juurde bürokraatiat. „Kogumahust tagab tulumaksu osa suurendamine siiski omavalitsuste võrdse kohtlemise ning tasandusfondist toetust saavate omavalitsuste jaoks korrigeerib jaotusvalem maksuvabastusest põhjustatud tulubaasi võimaliku puudujäägi,“ märkis regionaalminister. Tema sõnul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kokku on siiski tegemist enamiku omavalitsuste lõikes suhteliselt marginaalsete summadega, mis omavalitsuste suutlikust üksi ega tervikuna oluliselt ei mõjuta. Arutluse all olev 13 miljonit eurot moodustab 2013. aastal omavalitsuste kogutuludest vähem kui 1%. Kiisler märkis, et maamaksuvabastuse kompensatsioon perspektiivis ei mõjuta kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomiat negatiivses suunas, sest üks maksutulu liik on asendatud teisega. „Kompensatsioon ei ole vastuolus valitsuse tegevusprogrammiga, sest omavalitsuste tulubaas aastate jooksul suureneb. Maamaksuvabastuse eeldatav maksimaalne kogumõju on umbes 13,3 miljonit eurot. Tulumaks tulevatel aastatel kasvab ning omavalitsuste jaoks on see täiendav tulu kasv,“ selgitas regionaalminister. 

Kiisler vastas veel Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 30. mail esitatud arupärimisele korruptsioonikahtlusest seoses ehitusloata ehitistega (nr 173). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Inara Luigas. 

Teisipäev, 25. september 

Riigikogus olid arutusel põhiõiguste ja vabaduste riived Eestis 

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhiõiguste ja vabaduste riiveid Eestis ning kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri olukorda. Ettekannetega esinesid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning vandeadvokaat Leon Glikman. 

Simsoni väitel on juulikuu seisuga kantud Eestis karistusregistrisse 444 tuhat 383 kodanikku. „Nimetatud statistika viitab ühiskondlike suhete ülekriminaliseerimisele või väärteona ülekäsitlemisele, samuti tõsiasjale, et asjaolude kindlakstegemisel, mida erialaselt nimetatakse menetluseks, on mindud lihtsustamise, kiirustamise ja kokkuleppe teed. Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses laialt praktiseeritavad nn liht-, kiir- ja kokkuleppemenetlused tähendavad formaalselt just seda,“ ütles Simson. Ta märkis, et ka meedia kajastab kõikvõimalikke õigusrikkumisi ebaproportsionaalselt palju võrreldes muude uudistega. Simsoni arvates on õiguse rakendamine muutumas konveierlikuks, milles jõuametkonnad kasutavad oma menetlushuvi läbisurumiseks nii seadusloomet, muutmaks oponentide menetlusvõimalusi ahtamaks, kui ka vahetut sekkumist õigusmõistmisesse ja asja otsustavate kohtunike mõjutamist. „Olgu märgitud, et viimaste aastate statistika põhjal vaid umbes 4% kriminaalasjadest vaadatakse läbi nn üldmenetluse korras ehk see on tavaline viis, nagu me tavaliselt kohtuistungit endale ette kujutame. Olukord on seda murettekitavam, et läbi võimusidemete on prokuratuur võimeline suruma pea ükskõik millise seaduse muudatuse läbi, mis on talle kasulik,“ lisas Simson. Simsoni vihjel levivad kohtupraktikas üha enam liigselt madalad tõendamisstandardid, kus süüdimõistmine võib põhineda meelevaldsetel ja põhjendamatult süüstava kallakuga järeldustel, jättes tähelepanuta mõistuspärased alternatiivsed võimalikkused. Samuti sai Simsoni kriitika osaliseks salajase jälitustegevuse praktika. „Isikuvabaduste põhjendamatu ja liigne piiramine on ohusignaaliks laiemas tähenduses – meil on tekkinud ohtlikud märgid inimeste võõrandumises riigist. Sellisesse olukorda oleme me jõudnud eelkõige seetõttu, et poliitiline võim üritab kasutada õiguskaitseorganeid oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ehk vahendina poliitilises võitluses. Seda eesmärki on lihtsam saavutada, kui seadusandlus teeb üha mugavamaks ja lihtsamaks kodanikkonna järel luuramise,“ jätkas Simson. Oma sõnavõtus tegi Simson ka ettepanekud olukorra parandamiseks: kohtunike julgeoleku kontroll – korrigeerimist vajaks kohtute seaduse § 54 ja 54¹st tulenev regulatsioon; mõeldav oleks vastava eriorgani loomine või Kapo reformimine nii, et ta vahetult ei osaleks uurimisorganina üldse või nii ulatuslikult; Kapo pädevuse täpsem määratlemine; täpsustamist vajab riigivastutuse seadus, kuna riigi vastutuse alused on ebamõistlikult piiratud; jälitustegevust peaks saama algatada ainult sisulise kaalutlusõigusega tehtud kohtuniku otsuse alusel, mitte aga loa andmisel valmistrükitud plangil; tõsiselt võiks kaalumisele tulla vandekohtu institutsiooni loomine. 

„Riigikogu ülesanne on mitte ainult heaks kiita seaduseelnõusid, mis tulevad ühe poole huve silmas pidades, vaid kaaluda tasakaalustatult tänaseks kujunenud situatsiooni,“ lõpetas Simson. 

Kalle Klandorf rääkis Tallinna abilinnapeana ette tulnud praktikast, kus linnakodanikud väidavad, et riigi õigusalase tegevuse hetkeolukord ei vasta nende ootustele õigusriigist. Klandorfi väitel tunnevad inimesed ennast hirmunult, nende aktiivsus on Eesti riigis riigi tegutsemisel pärsitud ning riigis lokkab üleüldine hirm õiguskaitseorganite ees. Ta märkis, et üha rohkem võib riigi jõuametkondade tegevuses märgata ebademokraatlikke ilminguid ja vähem pööratakse tähelepanu inimeste õigustele, mis on kirja pandud põhiseaduses. Oma sõnavõtus peatus ta pikemalt kriminaalmenetluse seadustikul ja selle käsitlemisel kodanike põhiõiguste ja vabaduste kontekstis, aga ka vastutusel. 

Vandeadvokaat Leon Glikman esines arutelul õiguseksperdina. Glikman oli seisukohal, et õiguskaitseorganid on üldjuhul teinud väga head ja korralikku tööd, aga probleem on selles, et Euroopa inimõiguste konventsioon mõjutab eelkõige tavalist korraliku süsteemi hammasrataste vahele jäävat isikut. „Probleem seisneb eelkõige selles, et meie kriminaalmenetlust reguleerivad seadused, samuti jälitustegevuse regulatsioon ei vasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni nõuetele ja tegelikult tuleks üle minna täiesti uuele kriminaalmenetluse süsteemile, mis võtaks muidugi väga palju aega, aga hädapäraste muudatuste sisseviimiseks oleks juba ammu aeg,“ ütles Glikman, kutsudes Riigikogu üles vastavaid muudatusi tegema. Glikman kritiseeris puudulikku menetlusseadust, inkvisitsioonilist kohtueelset uurimist ning uurimise tähtaegu, aga ka kahjude hüvitamise süsteemi, vahistuse ja jälitustegevuse regulatsioone. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Igor Gräzin, Marko Pomerants, Kalle Laanet, Andres Anvelt, Mihhail Stalnuhhin, Aivar Riisalu ja Peeter Võsa. 

Istungi tööaja lõppemise tõttu ei jõutud käsitleda põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE), mis lükkus edasi täiskogu kolmapäevasesse (26.09) päevakorda. 

Kolmapäev, 26. september 

Elektroonilise hääletamise korraldust muutev seaduseelnõu suunati kolmandale lugemisele 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine. Eelnõuga täpsustatakse elektroonilise hääletamise korraldust valimistel. Olulisemate muudatustena näeb eelnõu ette eraldi elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamise, võrdsustab elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja, sätestab seaduse tasemel e-hääletamise süsteemi auditeerimise ja annab valijale võimaluse kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud (rakendub 2015. aastast). Samuti sätestab eelnõu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuse elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 63 ja poolt 17 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt minnakse üle maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile ning nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja väitel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse parandada Euroopa Komisjoni poolt osutatud rikkumistele Eesti õiguskorras. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole Eestis tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või seaduses sisalduvad lahendused ei ole piisavalt õigusselged. Eelnõu eesmärgiks on sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid eesti õiguskorras ning seeläbi stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektori poolt. Eelnõu kohaselt ei tohi teabevaldaja sõlmida teabe taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud siis, kui see on põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguse põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ei ole teabevaldaja. Eelnõuga soovitakse luua olukord, et teabe taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) esimene lugemine. Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise maakonnaplaneeringute menetlemist ning aidata kaasa avalikes huvides vajalike taristute rajamisele ja üldise õigusselguse loomisele selles valdkonnas. Eelnõu vabastab kohalikud omavalitsused planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning näeb ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eeltoodu aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema hoopis planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ülevõetava direktiivi üldine eesmärk on välisõhu kvaliteedi parandamine mitmesuguste meetmete elluviimise ja nõuete kehtestamisega; kõige suuremat tähelepanu on pööratud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside koguste vähendamisele. Lisaks on direktiivi eesmärk reguleerida ja edendada biokütuse turu toimimist pöörates suurt tähelepanu biokütuse säästlikule tootmisele. Eelnõu näeb ka ette kütuseseire andmekogu moodustamise, mis võimaldab viia juba toimiv kütuseseire andmebaas kooskõlla avaliku teabe seadusega. Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles koondatakse ja avaldatakse kütuseseire andmed. Andmekogu abil on tarbijatel võimalik saada informatsiooni tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kohta, mis võimaldab tarbijal teha teadlikku valikut kütuse ostmisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt tõstetakse ajavahemikus 2013 – 2016 alkoholi aktsiisimäärasid 5% aastas eesmärgiga suurendada riigieelarve tulusid. Alkoholi aktsiisimäärade 5% tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua üliõpilastele riiklik õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist. Eelnõuga lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse vajaduspõhist õppetoetust käsitlevad sätted ning sellega seoses muudetakse ka maksukorralduse seadust. Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri ning üliõpilane loetakse oma vanematega üheks perekonnaks 26. eluaastani. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 27. september  

Peaminister esines poliitilise avaldusega seoses tuleva aasta riigieelarvega 

Peaminister Andrus Ansip esines täna Riigikogu ees poliitilise ülevaatega seoses tuleva aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega. 

Peaministri sõnul on valitsus järgmise aasta eelarvet planeerides arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa. Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1% sisemajanduse kogutoodangust. Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7% defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti. 

Ansip rõhutas, et värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. „Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada,“ selgitas peaminister. Ta toonitas, et konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile senini edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõime ka kiirelt muutuvates majandustingimustes. 

Sõna võtsid antud küsimuses Kadri Simson, Kaia Iva ja Eiki Nestor. 

Riigikogu kuulas ära justiitsminister Kristen Michali ettekande „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 “ elluviimise kohta. 

Michal märkis, et justiitsministrid on juba aastaid esinenud Riigikogu ees, et anda aru kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest. Tema hinnangul on see olnud väärtuslik platvorm, millele tuginedes on Riigikogu saanud pidada poliitilist debatti rahvale tähtsal teemal. „Kriminaalpoliitika ja selle arengusuunad on kahtlemata äärmiselt kaalukas, kuid siiski ainult üks osa kogu õigusloomest. See tähendab, et suurt osa meie õiguskorrast ei ole parlamendi ees terviklikult käsitletud. See lünk on vajanud täitmist ning Riigikogu eelmise koosseisu soovil ma seda teengi,“ lisas minister. Täna on esimene kord, kui justiitsminister esineb ettekandega õigus-poliitika arengusuundade elluviimise kohta. 

Michal selgitas, et arengusuunad annavad meile kvaliteetse õigusloome standardi, mida siiani oli vaja tuletada paljudest õigusaktidest ja halduspraktikast. „Standard oli olemas vaikimisi, see justkui oli, aga ei olnud ka. Meil ei olnud üht ja selget alusdokumenti. Nüüd on see meil olemas ning selle ümber saab ehitada ühist arusaama ja konsensust,“ kinnitas justiitsminister. 

Õiguspoliitika arengusuunad hõlmavad teemasid, mille tähtsust konkurentsivõimelise õiguskeskkonna saavutamise seisukohalt on tunnustanud OECD ja Euroopa Liit. Ulatuslik kaasamine, mõjusid teadvustav ja arvesse võttev õigusloome ning rakenduspraktika analüüs – need on märksõnad, milleta ei saa tänapäevast õigusloomet ette kujutada. Euroopa Liidus ei räägitagi enam mitte paremast, vaid arukast õigusloomest. Üha enam pööratakse tähelepanu sellele, kuidas kujuneb õigusakti sisu. Keskendutakse niisugusele õigusloomeprotsessi ülesehitusele, et see aitaks luua kvaliteetset sisu. Ka meie õiguspoliitika arengusuundade siht on kujundada arukat õigusloomet. „Selle huvides ongi valitsus teinud 2011. ja 2012. aastal kaalukaid otsuseid hea õigusloome põhimõtete juurutamiseks õigusloomekorralduses: kehtestatud on uus hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mille rõhuasetus on heal õigusloomel, uuendatud on kaasamise head tava ning praegu on valitsuses arutlusel mõju hindamise metoodika. Neis dokumentides sisalduva rakendamine parandab õigusloome kvaliteeti. Kuid seejuures ei tohi unustada, et pelgalt hea õigusloome põhimõtete heakskiit ei tähenda veel muud kui head lähtealust,“ andis minister ülevaate tehtust. 

Michal selgitas, et uuendatud Riigi Teatajas on ka seadusetõlked. Ametlikus asjaajamises saab kasutada üksnes eestikeelseid Riigi Teatajas avaldatud akte, kuid peame olema arusaadavad ka välismaailmale, lisas ta. Eesmärk on tõlkida Eesti seadused inglise keelde ning eelkõige on tõlked mõeldud välisinvestoritele ja Euroopa Liidu partneritele. Seni on meie ligi 400 kehtivast seadusest tõlgitud inglise keelde üle 150 ajakohase tervikteksti. 2012. aasta lõpuks on tõlgitud üle poole seadustest. 2014. aasta lõpuks peavad tõlgitud olema kõik Eesti seadused ning tõlked hoitakse ajakohases seisus. „Kui lisada veel see, et alates järgmisest aastast peavad kõik omavalitsusüksused avaldama oma määrused koos ajakohaste terviktekstidega Riigi Teatajas, siis kokkuvõttes on kodanikul märksa lihtsam saada Eesti õiguskorrast tervikpilt,“ märkis Michal. Ta selgitas, et Riigi Teatajas võetakse kasutusele kõikide menetletavate ja menetletud eelnõude ühtne otsing, mille kaudu saab leida kõik seaduse või määruse eelnõu menetlusetapid koos materjalidega alates väljatöötamise kavatsuse avalikust konsultatsioonist kuni õigusakti avaldamiseni Riigi Teatajas. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Pomerants, Neeme Suur ja Väino Linde.            

Riigikogu pressitalitus