Esmaspäev, 10. september  

Riigikogus algas sügisistungjärk  

Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves. 

Ergma käsitles kõigepealt Eesti põhiseadusega seotud küsimusi. Ta tänas Põhiseaduse Assamblee liikmeid, kes lõid põhiseaduse, mis on Eestit hästi teeninud. Ta lisas, et mitte keegi, ka meie põhiseaduse loojad, ei osanud ilmselt unistadagi, et 12 aastat hiljem ühineb Eesti Euroopa Liiduga ja selle tõttu tuleb põhiseadust täiendada. Samamoodi ei osanud nad aimata, et aastal 2012 oleme silmitsi finantssüsteemi kriisiga, mis nõuab uut lähenemist ja võib-olla ka põhiseaduse muutmist. Ergma nõustus nende ekspertidega, kes leiavad, et kui tahame säilitada põhiseaduse kui autoriteetse ja toimiva Eesti riigi alusdokumendi, tuleb meil hinnata, kas põhiseadus ikka kajastab adekvaatselt praeguseks kujunenud riigiõiguslikku tegelikkust. Võimalusele, et seoses arengutega Euroopa Liidus on tarvis põhiseadust muuta, juhtis tähelepanu ka Riigikohus oma hiljutises otsuses Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu põhiseaduspärasuse kohta. „Meie ülesanne, head kolleegid, on püüda neid arenguid hoolikalt silmas pidada ning arutada, millised lahendused tagavad põhiseaduse ja selle najal toimiva riigi kestlikkuse ning meie põhiväärtuste säilimise ka järgmistel aastakümnetel,“ toonitas Riigikogu esimees. 

Ergma märkis, et ühiskonna ootused on paljude küsimuste lahendamisel suured. „Kindlasti jätkab Riigikogu head tava arutada siin saalis olulisi teemasid. Olgu nendeks avaliku sektori palgad, lastetoetused või hariduse ümberkorraldused. Sel sügisel ootab meid tavapäraselt ees järgmise aasta riigieelarve menetlemine. Meie, poliitikute, ülesanne on leida arutelude kaudu optimaalne lahendus, kuidas kasutada riigi piiratud ressursse parimal viisil,“ ütles Riigikogu esimees. Ta avaldas lootust, et kõik annavad endast parima ja teevad head tööd. 

Ilves toonitas oma kõne algul Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu ratifitseerimise tähtsust Riigikogus. „Te muutsite põhjalikult ja sisuliselt seda dokumenti, mis algselt teieni jõudis. Te rookisite sealt välja pahelise õigusloome tunnused, mida nii mina kui paljud õigusteadlased on parlamendile aegade jooksul ette heitnud,“ ütles president. Ta rõhutas, et ükski riik ei saa tänapäeval üksi oma rahvale heaolu ja turvatunnet pakkuda. Ei Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa ega Saksamaa. Meeldib see meile või mitte, aga majanduse ja julgeoleku asju otsustatakse riikide ühendustes. „Eesti peab oma valikud tegema selles maailmas ja praegu. Me ei saa muuta maailma üldisi reegleid, me ei saa muuta oma asukohta, aga meil on sõna- ja hääleõigus selles riikide ühenduses, kuhu kuulume,“ ütles president. Ta esitas retoorilise küsimuse: kas Eesti saaks sulguda enesesse, jääda kõrvale Euroopast, seejuures uuesti vabadust kaotamata, langemata tagasi meile võõrasse kultuuriruumi ja viletsusse? „Vastus on ei. Eesti ja kõikide väikeriikide huvides on tugev Euroopa, kus arvestatakse ka väikeriikide rahvuslikku identiteeti,“ toonitas Ilves. Euroopa Liit on olnud me eesmärk viimased 20 aastat. See paleus - jõuda tagasi Euroopasse, oma ajaloolisse päriskoju - kehutas meid ligi 15 aastat takka, ehitama oma riiki selliseks, et see sobiks Euroopa mustrisse, märkis president. Ilves peatus pikemalt probleemidel, millega Euroopa seisab praegu silmitsi. 

President toonitas Riigikogu ees, et usk ja usaldus on meie suurim väärtus, meie kapital. „Me ju näeme, mis toimub neis riikides, kus usaldus on kadunud. Seda usaldust, seda usalduse kapitali, peame hoidma, kõigi raskuste ja kiusatuste kiuste,“ ütles Ilves. Ta märkis, et usaldusega pole Euroopas praegu kõik korras. Nii peame muretsema asjade pärast, mis veel eile näisid loomulikena. „Aga eelkõige peame muretsema selle eest, et suudaksime hoida Eestit parimas võimalikus vormis. Õigel teel, kui lubate. Me peame taastama usalduse nii hästi ja ruttu kui vähegi suudame: tuleb lõpetada alatute võtetega üksteise ületrumpamine, me peame suhtuma rahvasse suurima võimaliku austuse ja tähelepanuga, leidma võimaluse toetada neid, kes on hädas, kinnitada ka nende usku Eesti tulevikku,“ toonitas president Ilves. 

Pärast sügisistungjärgu pidulikku avamist vastas peaminister Andrus Ansip kahele arupärimisele. Need olid Riigikogu liikmete Heimar Lengi ja Marika Tuus-Lauli 8. mail esitatud arupärimine omandireformi käigus Saksamaale ümberasunute vara tagastamisest (nr 167) ja Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 31. mail esitatud arupärimine finantstehingute maksu kohta (nr 174). 

Riigikontrolör Mihkel Oviir ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 15. mail esitatud arupärimisele Eesti Interneti Sihtasutuse kohta (nr 169), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Kalle Laanet. 

Kolmapäev, 12. september 

Riigikogu ratifitseeris Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu 

Riigikogu ratifitseeris täna 75 poolthäälega Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahelise Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu. Eesti kirjutas nimetatud lepingule alla 2011. aasta 11. detsembril. 

Ühinemislepinguga nähakse ette Horvaatia liitumine Euroopa Liiduga, Horvaatia saamine Euroopa Liidu aluslepingute osaliseks ning ühinemislepingu jõustumine ja selle ratifitseerimine. Ühinemislepingu juurde kuulub akt Horvaatia ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta. 

Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt sõlmivad Euroopa Liiduga ühinemiseks avalduse esitanud riik ja liidu liikmesriigid lepingu, mis sisaldab liidu laienemisega kaasnevaid aluslepingute muudatusi ning avalduse esitanud riigi liitumise tingimusi. Ühinemislepinguga muudetakse liidu aluslepinguid ning seetõttu on ühinemisleping osa Euroopa Liidu esmasest õigusest. Ühinemislepingu jõustumiseks peavad komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu selle heaks kiitma ning kõik liikmesriigid ratifitseerima. 

Neljapäev, 13. september 

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid 

44 poolthäälega (20 vastu) toetati õiguskantsleri ettepanekut nr 16 eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta. 

Õiguskantsler Indrek Teder juhtis oma ettepanekus Riigikogu tähelepanu sellele, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust. Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse ostust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena. Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles: avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis on muukeelse õppe saamine tagatud vastavalt PS § 37 lg 4 teisele lausele, mille järgi õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Seejuures on kohalikul omavalitsusel võimalik erakoole toetada. Viimast muidugi tingimusel, et kõiki erakoole toetatakse võrdsetel alustel. Teder leidis, et erakooliseaduse § 15 lg 1 on põhiseadusvastane osas, milles see lubab avalikule võimule kuuluvas erakoolis anda eestikeelse õpetuse asemel õpetust muus keeles eelnevalt kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust. 

Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kui ka kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kes esitasid komisjonide seisukoha. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Jaak Allik, Mihhail Stalnuhhin, Jevgeni Ossinovski, Urmas Klaas, Yana Toom ja Mailis Reps. 

Kultuurikomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks. 

56 poolthäälega toetati õiguskantsleri ettepanekut nr 17 Eestis püsivalt viibimise absoluutse nõude kohta kodakondsuse taotlemisel. 

Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et kodakondsuse seaduse regulatsioon ei ole põhiseadusega kooskõlas osas, mis ei võimalda arvestada töö tõttu Eestist eemalviibimise aega kodakondsuse taotlemisel nõutava pideva Eestis elamise perioodi hulka, ning teeb ettepaneku viia kodakondsuse saamised tingimused põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler toob näiteks juhtumid, kus isik on elanud Eestis püsivalt aastakümneid, on sooritanud nii eesti keele, põhiseaduse kui ka kodakondsuse eksamid, kuid takistuseks on saanud Eestis pideva elamise nõue, mis tuleneb isikute töökohast meremehena ja asjaolust, et oma tööülesandeid täites ei viibi nad kodakondsuse seaduse tähenduses mitte ühegi riigi maismaal. Kodakondsuse seaduse § 11 sätestab, et püsivalt Eestis viibimine nimetatud seaduse mõistes on seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestist eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest. Teder peab oluliseks Põhiseaduse preambula rõhutust, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ning kodakondsuspoliitika peab kahtlemata seda eesmärki toetama. Samas ei tohi kodakondsuspoliitika välistada nende inimeste kodanikuks saamist, kes on tegelikult juba Eesti ühiskonda sulandunud, ega muuta kodanikuks saamise tingimusi ülemäära raskeks, mis sunnivad taotlejat tegema märkimisväärseid muudatusi oma elukorralduses, antud juhul töökoha vaba valikus.  

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste esitas komisjoni toetava seisukoha ka nimetatud ettepaneku kohta. 

Põhiseaduskomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks. 

Riigikogu pressitalitus