Esmaspäev, 11. juuni  

Riigikontrolör vastas arupärimisele maagaasiseaduse muutmise kohta 

Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Tarmo Tamme, Aivar Riisalu, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi ja Kalev Kallo 30. aprillil esitatud arupärimisele maagaasiseaduse direktiiviga vastavusse viimise kohta (nr 161). 

Riigikontrolör tõi välja maagaasiseaduse muutmise põhjuse, mis tulenes valitsuse tegevusprogrammist, kus on määratud ka maagaasi siseturu direktiivi täitmise viis. Oviiri sõnul analüüsis Riigikontroll dokumendiga seotud materjale, samuti kohtuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, konkurentsiameti ja AS-i Elering esindajatega. Oviir viitas, et 6. juunil kiitis Riigikogu maagaasiseaduse muutmise heaks. Oviir märkis, et Riigikontrolli kirjas toodud märkusi ja ettepanekuid on arutatud eraldi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning ka majanduskomisjonis. Riigikontrolli tähelepanekutest johtuvalt on eelnõu mitmes osas täiendatud. Ministeerium selgitas, et loobuti gaasivõrkude sundvõõrandamise nõudest, mis on nüüd asendatud sunnirahaga, mida ettevõte peab maksma, kuni ta võrgud maha on müünud. Oviir rõhutas, et Riigikontroll ei ole kunagi öelnud, kas Eesti Gaasilt peaks võrgud ära võtma või ei peaks. „See ei ole Riigikontrolli asi öelda. Meie asi on öelda, kui valitsus või Riigikogu üht- või teistpidi otsustab, siis peab ta teadma, mis on selle otsuse tagajärjed gaasiga varustamiskindlusele, energiajulgeolekule ja gaasi hinnale,“ toonitas Oviir. 

Riigikontrolör märkis, et varustuskindlus ja energiajulgeolek suurenevad vaid siis, kui gaasivõrkude eraldamisele järgnevad või sellega kaasnevad mitmed teised tegevused, näiteks veeldatud maagaasi terminali rajamine Eestisse või Soome või gaasiühenduse rajamine Soomega. Oma kirjas on Riigikontroll rõhutanud, et veeldatud maagaasi terminali ja Soomega ühenduse rajamise võimalusi peaks Riigikogu ja valitsus analüüsima ning lahendama koos, selgitas Oviir. 

Peaminister Andrus Ansip vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Marika Tuus-Lauli, Viktor Vassiljevi ja Mihhail Stalnuhhini 19. aprillil esitatud arupärimine „Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011“ kohta (nr 159);                                    

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Deniss Boroditši ja Rainer Vakra 2. mail esitatud arupärimine piirikaubanduse kohta (nr 165); 

Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 17. mail esitatud arupärimine Nord Streami gaasitoru tuleviku kohta (nr 170).                                  

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhini, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 9. mail esitatud arupärimisele PRIA toetusrahade kasutamise kohta (nr 168).                                  

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Laanet ja Heimar Lenk. 

Teisipäev, 12. juuni  

Riigikogus käsitleti õiguskantsleri 2011. aasta tegevust 

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (164 SE). Seadusmuudatus annab neile isikuile, kes on ekslikult valitsuse volitatud valitsusasutuse eksimuse tõttu määratletud Eesti kodanikuks, õiguse Eesti kodakondsus säilitada. Säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. augustil. 

47 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud otsus "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" (244 OE). Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeks nimetati Riigikogu liige Aivar Kokk, kes vahetab seal välja Riigikogust lahkunud Andrus Saare. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. Otsuse vastu hääletas 39 Riigikogu liiget. 

Õiguskantsler Indrek Teder esines täna Riigikogus ettekandega tähelepanekutest, mis tulenevad Riigikogule esitatud õiguskantsleri 2011. aasta tegevuse ülevaatest. Teder märkis, et hinnang olukorrale on kujundatud enda ja oma nõunike igapäevase töö ning tähelepanekute pinnalt ning kirjalikus aastaülevaates sisaldub kokkuvõte ja viited eelmisel aastal lahendatud kaasuste kohta. Kõnes peatus õiguskantsler üldisematel, aga samas põhimõttelisematel tähelepanekutel. Teder rõhutas: „Enim häirib mind see, et oleme järjest enam võõrandumas põhiseaduse §st 1, mille järgi on Eesti demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Oleme eemaldumas meie ühiskonna ühest põhiväärtusest – riigi toimimise alusest. Selles, et kõrgeim võim on Eesti rahval, sai kokku lepitud 1992. aasta juunis toimunud rahvahääletusel, kus võtsime vastu tänavu 20-aastaseks saava põhiseaduse. Ühtlasi sai toona määratud, kuidas rahvas võimu teostab.“ Ta jätkas, et igapäevast võimu teostab rahva nimel Riigikogu ja kõik, mida Riigikogu peab otsustama, on osati põhiseaduses otse kirjas, osati on see tuletatav põhiseaduse sättest ja mõttest. Kahtluseta on demokraatlikus õigusriigis olulised kõik küsimused, mis seonduvad põhiõiguste ja vabaduste piiramisega. Teder rääkis, et muuhulgas peab põhiseadus oluliseks ka riigilaenude tegemist, riigile muude varaliste kohustuste võtmist, maksude kehtestamist. „Meie põhiseaduse järgi ei saa Riigikogu oluliste küsimuste otsustamist delegeerida mõnele oma komisjonile. Riigikogu komisjon, ükskõik kui kõlav selle nimi ka ei oleks, ei asenda Riigikogu täiskogu. Vaatamata põhiseadusest tulenevale, on Eestis levimas trend, kus rahva esindajad otsustavad aina vähem. Ka oluliste otsuste langetamine delegeeritakse täitevvõimule, mõnele parlamendi komisjonile, eraõiguslikule isikule, rahvusvahelisele organisatsioonile,“ hoiatas Teder. Ta vihjas, et osundas juba eelmisel aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaasusega seonduvalt asjaolule, et ka Euroopa võlakriisi teisi riike abistades või tulevikus abistamisveksleid andes peab Riigikogu järgima, et talle, st Riigikogu täiskogule jääks otsustusõigus muu hulgas abistamistingimuste määramise üle, kuna need mõjutavad oluliselt Eesti rahaliste kohustuste realiseerumist. Seega ei piisa, et Riigikogu otsustab, et Eesti on pöördumatult ja tingimusteta valmis rohkem kui miljardi euroga panustama Euroopa päästeplaani, kui jätab täpsemate päästmise tingimuste kokkuleppimise Riigikogu komisjonile või sootuks väljapoole Eestit. Selline otsus ei oleks kooskõlas Riigikogu kohustusega otsustada kõik olulised Eesti riiki puudutavad küsimused. Õiguskantsler lisas, et samas on põhiseadus on elav dokument, mida tuleb sisustada muutunud ühiskondlike olude ja väärtuste kontekstis. „Kuid kas olud ja väärtused on sedavõrd muutunud? Kas rahvas soovib enda otsustusõiguse äraandmist või otsustusest kaugenemist? Kas seda saab teha põhiseaduse norme radikaalselt teistmoodi tõlgendades või tuleb selleks muuta põhiseadust,“ esitas Teder mitu küsimust.

Õiguskantsler rääkis veel sellest, et üle-euroopalisi trende jälgides võib öelda, et rahvusparlamentide roll on mõneti vähenenud ning rohkem otsuseid võetakse vastu täitevvõimu või hoopis kellegi kolmanda, näiteks Euroopa Komisjoni tasemel. Nähtust, kus kirjade järgi peaks toimuma demokraatia ehk rahva võim, kuid tegelikkuses on võimu ja otsuse seos rahvaga kauge, on hakatud nimetama postdemokraatiaks. Kuigi viimasel kümnendil on tendents olnud rahva otsustusõiguse vähenemise suunas, tuleb küsida, kas see on ikka õige tee või peaks oluliste otsuste legitimeerimise allikaks jääma siiski rahvas? „Mina ei ole Eesti ühiskonnas märganud inimeste soovi enam ise mitte otsustada, delegeerida enda võim ära. Minu arusaamist mööda ei ole inimesed, valijad väljendanud soovi võtta ära Riigikogult oluliste riigi elu küsimuste üle otsustamise õigust või volitanud otsustusõiguse üle anda kellelegi teisele,“ ütles Teder. 

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Rait Maruste, Neeme Suur ja Kaia Iva. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse välisõhu kaitse seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta ja lahendatakse seaduse senise redaktsiooni rakendamisel ilmnenud probleemid. Regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks muutmise tulemusena paraneb osoonikihti kahandavate ainete kohta kehtestatud nõuete täitmine Eestis. Ka luuakse alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja selle rakendusmääruste rakendamiseks Eestis. Kõige rohkem mõjutavad muudatused F-gaaside käitlejaid. Isikutel, kes tegelevad F-gaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite, jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade paigaldamise, hooldamise ja teenindamisega, F-gaaside kogumisega kõrgepingejaotlatest, F-gaasidel põhinevate lahustite kogumisega ja teatavate mootorsõidukite F-gaase sisaldavate kliimaseadmetega, on seaduse jõustumisel õigus seda teha ainult asjaomase kutse- või osakutsetunnistuse või käitlemisloa olemasolu korral. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (229 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on parandada ravimite rahalist kättesaadavust patsientidele. Seaduse rakendamisel väheneb patsientide omaosalus ravimite ostmisel ligikaudu 22% võrra. Eelnõu teine eesmärk on vähendada eriarstide töökoormust, kinnitades krooniliste haigustega patsientide jälgimise perearstide tavapärase töö osaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (202 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kohtuekspertiisivaldkonnaga seotud regulatsiooni. Eelnõuga pannakse alus kohtuekspertiisi infosüsteemi loomiseks ning viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid. Uuendatakse ja ajakohastatakse ekspertiiside hinnakirja. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda puudutavate muudatustega korrastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi rakendamine tsiviilkohtumenetluses, viies seadusandluse kooskõlla teadusliku ja rakendusliku praktikaga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 29 ja vastu 51 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (216 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega sätestatakse erakonnaseaduse alusel moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liikmetele töötasu maksmise alus, kuna kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub. Algataja arvates oleks õiglane seada ERJK liikme tasu sõltuvusse tema tööpanusest. Tööpanuse arvestamisel oleks algataja hinnangul eesmärgipärane võtta aluseks komisjoni koosolekust osavõtmise ja ERJK muude ülesannete täitmiseks kulunud aeg. Tasu suuruse arvestamisel on võetud eeskujuks Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete tasu suurus, mis on 25-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunni töötasu alammäär (mis praegu täistööajaga töötamise korral on 1,80 eurot tunnis). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (237 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus, millega Euroopa Liidu aluslepingutes nähakse üheselt ette, et liikmesriigid võivad luua alalise Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESMi). Sellel eesmärgil lisatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklisse 136 uus lõige, mille kohaselt võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus võeti vastu Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta otsusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (217 OE) esimene lugemine. Otsuse kohaselt soovib Keskerakonna fraktsioon nimetada riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Inara Luigase asemel Tarmo Tamme ja asendusliikmeks Lembit Kaljuvee asemel Olga Sõtniku. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (238 OE) esimene lugemine. Otsuse kohaselt nimetatakse korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks Andrus Saare asemel Peeter Laurson ja asendusliikmeks Andres Jalak, kes vahetab sellel kohal välja IRLi fraktsiooni esimeheks valitud Kaia Iva. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu (243 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Eelnõu väljatöötamise tingisid televisiooniteenuse osutajate (Kanal 2, TV 3) mitmed avaldused vabalevist lahkumise kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 13. juuni 

Uus avaliku teenistuse regulatsioon sai seaduseks 

Riigikogu võttis vastu 10 seadust: 

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seadus (193 SE). Uus avaliku teenistuse seadus ajakohastab Eesti avaliku teenistuse korraldust ning sätestab ametniku õigusliku seisundi. Luuakse eeldused lihtsa, selge ja efektiivse ametnike hindamise süsteemi tekkimiseks, samuti muudetakse palgasüsteem läbipaistvamaks ja õiglasemaks, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Seadus vähendab ametnike sotsiaalseid tagatisi: kaotatakse ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Seaduse kohaselt on avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium. Seaduse vastu hääletas 36 Riigikogu liiget. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. aprillil. 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadus (172 SE). Seaduse üldeesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seadus . Kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, seepärast on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas. Seaduses arvestatakse põhimõtet, mille järgi Kaitseväge ja kaitseväelasi juhib Kaitseväe juhataja. Kaitseminister kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, kuid ei sekku Kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Seaduse koostamisel on silmas peetud riigikaitse juhtimise kahesambalist mudelit ja püütud võimalikult täpselt määrata nii Kaitseväe juhataja kui professionaalse relvajõudude juhi, aga ka kaitseministri kui riigikaitse poliitilise juhi pädevus. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Seadus käsitleb teenistuse tingimusi rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (173 SE), mille eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. aprillil. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seadus (174 SE), mille eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste registriga), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses reguleeritakse seni kaitseväeteenistuse seaduses sisaldunud valmisoleku tõstmist ja lisatakse mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust. Seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seadus (214 SE), mille eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust eestkostetava igapäevaste ülalpidamiskulude osas. Eestkostja ei pea enam iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama eestkostetava ülapidamiseks tehtud kulutusi, piisab igas kuus kuluva summa välja toomisest. Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad seaduse § 194 lõike 2 kohaselt tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seadus (200 SE), mille eesmärk on tagada spordi andmekogu andmete töötlemise ja andmekogu majutamise võimalikult kvaliteetne ja efektiivne tase, võimaldades selleks volitatud töötleja ülesannete üleandmise riigi osalusel asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sporditeabe kogumise, töötlemise ja haldamise pikaajaline kogemus. Seadus jõustub 2012. aasta 1. juulil. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (223 SE). Seadusmuudatused sätestavad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimise ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK tegevuse lõpetamise. Seaduse kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sh programmide ja projektide rakendamine. See annab ministeeriumile võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust. Seadus jõustub 2012. aasta 1. augustil. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seadus (224 SE), mille eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetatud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal. Seadus jõustub 2012. aasta 21. juulil. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE), mille eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile (TKE) antud õigusi, et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. Seadusemuudatus paneb sotsiaalministeeriumile kohustuse tagada komisjonile vajalik korralduslik tugi ja võimaldab kaasata komisjoni tegevusse sotsiaalministeeriumi juriste ning eksperte, et suurendada komisjoni pädevust ja vältida hilisemaid vaidlusi. Ka annab seadus komisjonile õiguse eksperthinnangu andmiseks saada tervishoiuteenuse osutajalt lisaks dokumenteeritud andmetele (haiguslugu, tervisekaart) ka asjassepuutuva tervishoiuteenuse osutaja selgitusi. 

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (205 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. Senise antidootide hankimise ja rahastamise skeemile (haigla ise hangib ning Eesti Haigekassa tasub selle eest ravikindlustuse eelarvest voodipäeva hinnas), luuakse täiendavalt riigi tagatud ja finantseeritud esmatähtsate antidootide reserv. Terviseameti nimekirja kantud tervishoiuteenuse osutajal on võimalus valida, kas taotleda nimekirja kantud antidoote Terviseametilt või hankida antidoodid ise ning saada hiljem hüvitust Eesti Haigekassast. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) teine lugemine. Nimetatud seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja ettevõtluspiirangute kõrvaldamiseks peavad samalaadsed sotsiaalsed hüved olema tagatud nii meestele kui naistele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (241 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tagavad ülemineku maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile; nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja kinnitusel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 14. juuni  

Riigikogu muutis ravikindlustuse seadust 

Riigikogu mälestas istungi algul leinaseisakuga juuniküüditamise ohvreid. 

Riigikogu võttis vastu viis seadust: 

83 poolthäälega (2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (202 SE), mis korrastab kohtuekspertiisivaldkonnaga seotud regulatsiooni. Seadusega pannakse alus kohtuekspertiisi infosüsteemi loomiseks ning viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid. Uuendatakse ja ajakohastatakse ekspertiiside hinnakirja. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda puudutavate muudatustega korrastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi rakendamine tsiviilkohtumenetluses ja seadusandlus viiakse kooskõlla teadusliku ja rakendusliku praktikaga.                                  

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (232 SE), mis viib seaduse vastavusse EL määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta, samuti lahendatakse seaduse senise redaktsiooni rakendamisel ilmnenud probleemid. Regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks muutmise tulemusena paraneb osoonikihti kahandavate ainete kohta kehtestatud nõuete täitmine Eestis.  Kõige rohkem mõjutavad muudatused F-gaaside käitlejaid. Isikutel, kes tegelevad F-gaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite, jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade paigaldamise, hooldamise ja teenindamisega, F-gaaside kogumisega kõrgepingejaotlatest, F-gaasidel põhinevate lahustite kogumisega ja teatavate mootorsõidukite F-gaase sisaldavate kliimaseadmetega, on seaduse jõustumisel õigus seda teha ainult asjaomase kutse- või osakutsetunnistuse või käitlemisloa olemasolu korral.                                  

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus (229 SE), mis parandab patsientidele ravimite kättesaadavust. Seaduse rakendamisel väheneb patsientide omaosalus ravimite ostmisel ligikaudu 22% võrra. Seadus vähendab ka eriarstide töökoormust, milleks kinnitatakse krooniliste haigustega patsientide jälgimine perearstide tavapärase töö osaks.                                   

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (222 SE), mis võtab üle EL direktiivi, et tagada füüsilisest isikust ettevõtjatena (edaspidi FIE) tegutsevate või nende tegevusele kaasa aitavate meeste ja naiste võrdne kohtlemine. Seadus tagab naissoost ja meessoost füüsilisest isikust ettevõtjate võrdse kohtlemise ning nende ettevõtte tegevuses osalevate abikaasade võimaluse samaväärseks sotsiaalkaitseks. Võimalus samaväärseks sotsiaalkaitseks antakse formaalse töölepingu sõlmimise kohustuseta ja ettevõtjale antakse võimalus vähendada oma ettevõtlustulu ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa eest makstud sotsiaalmaksu võrra.                                  

84 poolthäälega võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse täiendamise seadus (216 SE), millega sätestatakse erakonnaseaduse alusel moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liikmetele töötasu maksmise alus, kuna kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub. ERJK liikme tasu on sõltuvuses tema tööpanusest, mille aluseks on komisjoni koosolekust osavõtmise ja ERJK muude ülesannete täitmiseks kulunud aeg. Tasu suuruse arvestamisel on võetud eeskujuks Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete tasu suurus, mis on 25-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunni töötasu alammäär (mis praegu täistööajaga töötamise korral on 1,80 eurot tunnis). 

Istungi lõpus tänas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas Riigikogu Kantselei direktorit Heiki Sibulat pikaajalise kohusetruu töö eest. 

Riigikogu pressitalitus