Esmaspäev, 4. juuni 

Sotsiaalminister vastas arupärimisele lasteasutuste tervisekaitse nõuete kohta 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Andres Anvelti, Jaak Alliku, Neeme Suure ja Helmen Küti 12. aprillil esitatud arupärimisele tervisekaitse nõuete täitmise kohta koolieelsetes lasteasutustes (nr 153). 

Pevkuri selgituste kohaselt peavad kõigi lasteasutuste, nii tegutsevate kui tegutsemist alustavate uute lasteasutuste ruumid, vastama valitsuse 2011. aasta 6. oktoobril määrusega nr 131 kehtestatud nõuetele. Nimetatud määruse rakendussätete kohaselt loetakse enne määruse jõustumist ehk enne 14. oktoobrit 2011 ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojektiga lasteasutus ehitusprojekti järgi ehitatuks ja nõuetele vastavaks ka siis, kui lasteasutus vastas ehitusprojekti koostamise hetkel lasteasutustele kehtinud nõuetele. Tegemist on kompromisssättega, mille sisulise otsuse langetamise juures on arvestatud nii reaalsete võimaluste kui vahenditega. 

Pevkur märkis, et vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele võib sõimerühmas hoolekogu ettepanekul suurendada laste arvu kahe lapse võrra ehk 14+2 last rühmas, liitrühmas samuti kahe lapse võrra ehk 18+2 ja lasteaiarühmas 20+4. Koolieelse lasteasutuse seaduse alusel rühmades laste arvu suurendamine peab toimuma seadusega kooskõlas ja lapse õigusi silmas pidades üksnes laste arengut soodustaval moel ehk siis, kui on vajadus ja tagatakse lapse arenguks vajalikud tingimused. Tervisekaitse aspektist ei ole laste arengut puudutavaid terviseriske ja ohutuid tingimusi nii lasteasutusel kui hoolekogul võimalik hinnata ilma asjakohase riskianalüüsita, toonitas minister. Pevkur lisas, et vastavasisuline regulatsioon on kehtestatud sotsiaalministri vastava määrusega "Tervisekaitse nõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale", mille eesmärk on lasteasutuses tervisliku eluviisi kujundamine, lapse tervise hoidmine, tugevdamine, haigestumise vähendamine ning igale lapsele võimetekohaseks arenguks vajalike tingimuste loomine. „Selles õigusaktis on ammendavalt reguleeritud tervise edendamise alused, mida nii hoolekogu kui kohalik omavalitsus saavad arvestada piirarvu küsimuse otsustamisel,“ selgitas sotsiaalminister.                       

Pevkur vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid:                  

Riigikogu liikmete Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Aadu Musta, Priit Toobali ja Enn Eesmaa 17. aprillil esitatud arupärimine Eesti noorte tervise kohta (nr 157);                       

Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Aadu Musta, Jüri Ratase, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Valeri Korbi ja Marika Tuus-Lauli 19. aprillil esitatud arupärimine abiarstisüsteemi rahastamise kohta (nr 160); 

Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Olga Sõtniku, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo ja Yana Toomi 2. mail esitatud arupärimine Tervise Infosüsteemi probleemide kohta (nr 164).                       

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Helmen Küti, Mart Meri, Marianne Mikko, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Urve Palo, Jevgeni Ossinovski, Jaak Alliku, Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Kajar Lemberi ja Rein Randveri 16. aprillil esitatud arupärimisele vägivaldsete surmade arvu jätkuva tõusu kohta 2012. aasta esimestel kuudel (nr 156).                       

Vabas mikrofonis võttis sõna Inara Luigas. 

Teisipäev, 5. juuni  

Välismaalastele elamislubade andmist täpsustav seaduseelnõu läbi teise lugemise 

Lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse kodakondsuse andmine ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikule ehk seadusmuudatused annavad isikule õiguse säilitada talle ekslikult antud Eesti kodakondusus. See säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust nii, et sõnastusest tuleks otseselt välja, et eestkostja ei pea eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama ning piisab igas kuus kuluva summa näitamisest. Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad seaduse § 194 lõike 2 kohaselt tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse toimub avalikes huvides ehk kes aitavad kaasa Eestis ühiskonna arengule. Eelnõuga täpsustatakse äriühingu juhtorgani liikmena või lähetatud töötajana töötamiseks, ettevõtluseks, aga ka kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise aluseid ja eesmärke. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (216 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse erakonnaseaduse alusel moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liikmetele töötasu maksmise aluse, kuna kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub. Eelnõu algataja leiab, et õiglane oleks seada ERJK liikme tasu sõltuvusse tema tööpanusest. Tööpanuse arvestamisel oleks algataja hinnangul eesmärgipärane võtta aluseks komisjoni koosolekust osavõtmise ja ERJK muude ülesannete täitmiseks kulunud aeg. Tasu suuruse arvestamisel on võetud eeskujuks Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete tasu suurus, mis on 25-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunni töötasu alammäär (mis praegu täistööajaga töötamise korral on 1,80 eurot tunnis). Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (209 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada kehtivat karistusseadustikku sättega, millega kriminaliseeritakse seksi ostmine alaealistelt ehk alla kaheksateistaastastelt isikutelt. Eelnõu kohaselt sätestatakse rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus isikutele, kes pakuvad tasu või annavad selle üle nooremale kui kaheksateistaastasele isikule või teda kupeldavale isikule suguühendusse astumise või muul viisil sugulise kire rahuldamise eesmärgil. Sama teo eest karistatakse ühe kuni viieaastase vanglakaristusega, kui ost pannakse toime isiku suhtes, kes on selles olukorras sunnitult või vägivaldselt (karistusseadustiku § 133 tähenduses). Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (210 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 6. juuni 

Riigikogu kehtestas vanemapensioni 

Riigikogu võttis vastu 12 seadust ja ühe otsuse: 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (206 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Samuti viiakse Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad. Käesolev seadus jõustub põhiosas  2013. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 7 jõustub üldises korras ning mõningad paragrahvid 2012. aasta 1. juulil. 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (175 SE). Seaduse eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Kehtiva õigusega võrreldes luuakse kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb seadusmuudatuste kohaselt isikule selgitada ka edasikaebamise korda. 

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud korruptsioonivastane seadus (192 SE). Uue seaduse eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardab eelnõu ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Lähtutakse põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab uus seadus ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil, mõned sätted 2014. aasta 1. jaanuaril. 

81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus (158 SE). Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse uue peatükiga, mis sätestab vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikud alused, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Seadusmuudatustega reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtted, pädevus, rakendatavad meetmed, töökorraldus, väljaõpe ja vabatahtliku merepäästja tunnustamine, hüved ja tagatised, vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine. Seadus jõustub 2012. aasta 1. septembril. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (162 SE). Seadusmuudatustega sätestatakse erisused, mis võimaldavad sõlmida töölepingu doktorandiga viimase töötamiseks nooremteaduri ametikohal; ülikooliseaduses sätestatakse mõistlikud, doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega ning lisatakse täiendused õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse. Seadus jõustub 2012. aasta 1. juulil. 

54 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (139 SE). Seadusmuudatustega harmoneeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt ka taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Turuosalisi teavitatakse elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Ühe muudatusega pikendatakse kõikidele füüsilisest isikust klientidele, kelle majapidamise küttesüsteem ilma elektrita ei funktsioneeriks, ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini võrgulepingu ülesütlemise tähtaega 90 päevale, mis peaks olema mõistlik aeg lahenduse leidmiseks (analoogiline kaugkütteseadusele). Praegu on see neile, kellel ei ole elekter põhikütteallikaks, 30 päeva. Tarbijal on kohustus sellest asjaolust võrguettevõtjat teavitada, et ettevõtja saaks sellega arvestada. Seadus jõustub erinevate sätete osas 2012. aasta 1. juulil, 2013. aasta 1. jaanuaril, 2013. aasta 1. märtsil ning § 2 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 27 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus (203 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi, samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Samuti langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui see kinnitab täielikku vastavust tehnonõuetele, ühtlustatakse mõisted uue liiklusseadusega ning muudetakse liiklusregistrist andmete saamisega seonduvat regulatsiooni. 

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus (195 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on valdkonda täpsemini reguleerida, et efektiivsemalt korraldada riigiabi andmine, samuti ühtlustada konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavaid mõisteid. 

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seadus (166 SE). Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks ja gaasiturul konkurentsi soodustamiseks sätestatakse käesoleva seadusega gaasi ülekandevõrkude omandiline eraldamine tootmis- ja müügitegevusest, mis peaks omakorda gaasi lõpptarbijatele tagama ka soodsama hinna. Maagaasiseadus viiakse vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, milles käsitletakse maagaasi siseturu ühiseeskirju. Seadusmuudatuste kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt gaasi müüjast eraldada, näeb seadus ette sunniraha rakendamise. Seadusmuudatuste kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks. Lisaks eelnevale täpsustati tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust. Seaduse vastu hääletas 28 ning erapooletuks jäi 5 Riigikogu liiget. 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus (188 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja parem teenuse kvaliteet. Muudatused puudutavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel, nagu perearsti nimistu moodustamise konkursi korraldamine, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve, lähevad üle terviseametile. Lisaks tuuakse seaduse tasandile perearsti nimistu piirsuurused, mis praegu on reguleeritud ministri määrusega. Perearsti nimistu piirsuuruseks määratakse üldjuhul 1200–2000 isikut või kuni 2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kolmas oluline valdkond on tervisestatistika kogumisega seotud ülesannete viimine Tervise Arengu Instituudi alla. Tervisestatistika üleviimise eesmärk on aruannete esitamise ja andmete parandamise efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine andmeedastuse ühe vahelüli kaotamise kaudu. Informatsioon esitatakse otse Tervise Arengu Instituudile, mis annab tagasisidet otse teenuseosutajale ehk andmeesitajale. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. 

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (213 SE). Seadusmuudatuste laiemaks eesmärgiks on sündimuse suurenemise toetamine vanemapensioni rakendamise abil. Käesoleva seadusega sätestatakse lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu. Seaduse kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, § 2 punktid 5 ja 10 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril. 3 Riigikogu liiget jäi hääletamisel erapooletuks. 

55 poolthäälega võeti vastu otsus "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" (230 OE). Otsusega suurendatakse Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis 149 700 000 SDRi ehk ca 175 miljoni euro võrra. Kvoodi suurendamine tuleneb IMFi aktsionäride nõukogu 15. detsembril 2010. aasta resolutsioonist nr 66-2, millega käimasoleva finantskriisi valguses tehakse ettepanek IMFi kvootide üldmahu kahekordistamiseks ja kvootide ümberjagamiseks alaesindatud ja dünaamiliselt arenevatele riikidele enam kui 6% ulatuses kvootide üldmahust. Otsusega volitatakse Eesti Panka läbi viima vastavad toimingud nimetatud kvoodi suurendamiseks. Otsuse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. 

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seadus (231 SE). Seadusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhikirja muudatused tulenevalt 2010. aasta 15. detsembri IMFi aktsionäride nõukogu resolutsioonist, milles toodud ettepanekutes käsitletakse kvootide XIV regulaarset ülevaatust ning IMFi direktorite nõukogu reformi, millega seoses muudetakse IMFi põhikirja. 

Lõpetati 8 eelnõu teine lugemine: 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel ametnike ring kitseneb. Eelnõust tulenevalt soovitakse luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Ka vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi: nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsioonis rahandusministeerium. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 12 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnu ettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE) teine lugemine. Eelnõuga täpsustatakse väärtpaberi prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda ning vähendatakse väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendatakse investorite kaitset seeläbi, et esitatav teave prospektides oleks piisav ja vastaks eelkõige tavainvestorite (jaeinvestorite) vajadustele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                         

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia vedelkütuse seadus kooskõlla Riigikohtu otsusest tulenevate soovitustega, millest lähtuvalt reguleeritakse täpsemalt tagatise vähendamise aluseid, et lihtsustada Maksu- ja Tolliameti tegevust, muuta see kontrollitavamaks ja vähendada võimalikke kaebusi. Sarnased alused ja kriteeriumid, mis reguleerivad tagatise suurendamist, tuleks kehtestada ka tagatise vähendamisele. Täiendavalt sätestatakse tagatise vähendamise üle otsustamisel kriteeriumitena isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisus ehk pädevus kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda, samuti varasem ettevõtlusega tegelemise kogemus ja ettevõtte tehtud investeeringud kütuse käitlemise valdkonnas. Ka vähendatakse võimalust, et kütuse müügi tegevusalal tegutseda sooviv ettevõtja, kes kasutab esindusisikuna nn „tankisti“ ja kellel puuduvad teadmised ja varasem kogemus kütuse käitlemise alal, saaks alla 100 000 euro suuruse tagatise. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                         

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) õigusi, et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (200 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on tagada spordi andmekogu andmete töötlemise ja andmekogu majutamise võimalikult kvaliteetne ja efektiivne tase, võimaldades selleks volitatud töötleja ülesannete üleandmise riigi osalusel asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sporditeabe kogumise, töötlemise ja haldamise pikaajaline kogemus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE) teine lugemine. Muudatuste eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Ka täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetaud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                       

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus ei toimi välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ja/või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud. Elutähtsateks loetakse teenused, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Neljapäev, 7. juuni  

Riigikohtu esimees tegi ettekande kohtukorralduse kohta 

Riigikogu võttis vastu kolm seadust: 

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (212 SE), mille eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse toimub avalikes huvides ehk kes aitavad kaasa Eestis ühiskonna arengule. Seadus täpsustab äriühingu juhtorgani liikmena või lähetatud töötajana töötamiseks, ettevõtluseks, aga ka kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise aluseid ja eesmärke.                       

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seadus (220 SE), mis täpsustab väärtpaberi prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda ning vähendab väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendab investorite kaitset piisava teabe esitamise kohustusena prospektides, mis peab vastama eelkõige tavainvestorite (jaeinvestorite) vajadustele.                       

76 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seadus (228 SE), mis viib seaduse kooskõlla Riigikohtu otsusest tulenevate soovitustega. Nendest lähtuvalt reguleeritakse täpsemalt tagatise vähendamise aluseid, et lihtsustada Maksu- ja Tolliameti tegevust, muuta see kontrollitavamaks ja vähendada võimalikke kaebusi. Sarnased alused ja kriteeriumid, mis reguleerivad tagatise suurendamist, kehtestatakse ka tagatise vähendamisele. Täiendavalt sätestatakse tagatise vähendamise üle otsustamisel kriteeriumitena isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisus ehk pädevus tegutseda kütuse käitlemise valdkonnas, samuti ettevõtlusega tegelemise varasem kogemus ja ettevõtte tehtud investeeringud kütuse käitlemise valdkonnas. Seaduse eesmärk on vähendada võimalust, et kütuse müügi tegevusalal tegutseda sooviv ettevõtja, kes kasutab esindusisikuna nn „tankisti“ ja kellel puuduvad teadmised ja varasem kogemus kütuse käitlemise alal, saaks alla 100 000 euro suuruse tagatise. 

Riigikohtu esimees Märt Rask andis ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 

Tulenevalt kohtute seadusest teeb Riigikohtu esimees parlamendile kord aastas ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Rask märkis, et tänases ettekandes on tehtud valik probleemidest, mis vajavad kohtuvõimu poolelt vaadatuna, seadusandja ja  täitevvõimu koostöös läbiarutamist ja lahendamist. Kui eelmise aasta ettekanne keskendus tsiviilkohtumenetlusele, mille märksõnadeks olid kõrged riigilõivud, kättetoimetamine ja mõistlik menetlusaeg, siis tänases ettekandes peatus riigikohtu esimees õigusvaldkondadest põhjalikumalt halduskohtumenetlusel. Ta selgitas, et ettekande rõhuasetused on läbi arutatud käesoleva aasta maikuus toimunud kohtute haldamise nõukojas, mistõttu võib öelda, et ettekanne ei too Riigikoguni mitte ettekandja vaid eelkõige kohtusüsteemi mured ja probleemid. 

Rask rõhutas, et riik on kohustatud tagama õigusemõistmise tõrgeteta toimimise. Kohtumenetluse pikkuse statistilist keskmist vaadates saab kinnitada, et möödunud aastal töötas kohtusüsteem esimeses astmes ehk maa- ja halduskohtutes kiiremini kui ülemöödunud aastal. Nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses on viimase viie aasta jooksul menetlusajad lühenenud, vaid halduskohtutes on näha menetlusaja väikest pikenemist. Rask kordas eelmise aasta ettekannet ja rõhutas, et menetluste kiirendamine on vaieldamatult õige ja saja päevase keskmiseni jõudmine julgelt seatud eesmärk. „Eesmärki pole mõtet kritiseerida. Kohtumenetluste kiirendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on igati põhjendatud,“ ütles Riigikohtu esimees. Ta tunnistas, et kohtust oma rikutud õigustele kaitset otsivat inimest huvitab paraku üksnes kogu kohtutee pikkus, mitte menetluse kiirus ühes või teises kohtuastmes. Liigne kiirustamine ja pealiskaudsus on kurjast. Rask toonitas, et kohtute töö ebaefektiivsuse põhjusi ei ole võimalik kõrvaldada seadusloome propagandaprojektidega, mis loovad illusoorse pildi, nagu oleks lihtsa seadusemuudatusega võimalik kõrvaldada kümneid õigusemõistmise sujuvat kulgemist takistavaid asjaolusid. Kohtute tööd ümberkorraldavate seaduseelnõude menetlemisel on seadusandjal mõistlik ära kuulata kohtunikkond, selgitas Rask. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rait Maruste ja Marko Pomerants.                      

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimise ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK tegevuse lõpetamise. Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. 

Riigikogu pressitalitus