Esmaspäev, 28. mai 

Peaminister vastas arupärimisele valitsuse rahanduspoliitiliste valikute kohta 

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Helmen Küti, Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Jevgeni Ossinovski, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Andres Anvelti, Kajar Lemberi ja Rein Randveri poolt 5. aprillil esitatud arupärimisele valitsuse rahanduspoliitiliste valikute kohta kevadise majandusprognoosi taustal (nr 147). Peaminister selgitas, et rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi kohaselt ei ole struktuurne eelarvepositsioon aastatel 2012–2016 oluliselt puudujäägis, ulatudes vaid 0,5–0,2%-ni skp-st ning jõudes 2016. aastaks 0,6%–lise ülejäägini. Ta lisas, et eelarvepoliitilised eesmärgid kinnitab valitsus riigieelarve strateegiaga. „Aprillis valitsuse poolt vastuvõetud riigieelarve strateegia aastateks 2013–16 järgi jõutakse struktuursesse ülejääki 2013. aastal ehk aasta varem, kui valitsusliidu programmis sätestatud ning nominaalsesse ülejääki 2014. aastal. Selleks, et katta 0,3% skp-st vahe prognoosi ja eesmärgi vahel, kavatseb valitsus muuhulgas tõsta näiteks alkoholiaktsiisi ning rakendada meetmeid maksukuulekuse suurendamiseks,“ ütles Ansip. Samuti lükatakse aastani 2016 edasi kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse suurendamise võimalus üle 60% põhitegevuse tuludest. Peaminister rõhutas, et riigirahanduse korrashoidmisel on pikemas perspektiivis väga oluline roll inimeste elujärje parandamisel. „Praegune võlakriis Euroopas näitab, et eelarve kontrolli alt laskmise vilju ei maksa mitte järgmine ega ülejärgmine põlvkond, vaid see jõuab kohale palju varem,“ ütles ta. 

Jagas selgitusi ka võlakoormuse kasvu ja töötuskindlustusmakse kohta, väitis peaminister, et valitsussektori võlakoormuse kasv tuleneb nii eelarve puudujäägist kui finantseerimistehingutest, näiteks Eesti Energia kapitali suurendamisest ning Euroopa stabiilsusmehhanismi sissemaksetest. Samuti tõuseb võlakoormus tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga. Vastavalt valitsussektori võla arvestuse metoodikale kajastuvad EFSFi kohustused osaliselt ka Eesti võlakoormuses ning selle mõju ulatub prognoosi perioodi jooksul keskmiselt 2,8%-ni SKTst. Töötuskindlustusmakse väheneb järgmisel aastal Töötukassa nõukogu ettepanekul 3%-ni. Sotsiaalkindlustusfondide osakaal reservidest suureneb seetõttu, et teisi reserve kasutab valitsus nii eelarve puudujäägi kui finantseerimistehingute katteks. Sotsiaalkindlustusfondide maht peab Ansipi arvates olema küllalt suur ning ka mõõdukalt kasvama, kuna tõusva keskmise palga tingimustes tuleb võimaliku järgmise kriisi puhkedes välja maksta tänasega võrreldes suuremaid hüvitisi. Peaministri hinnangul on käesoleva aasta esimese nelja kuu riigieelarvetulud olnud oodatust paremad, mis lubab eeldada, et makromajandusliku riskistsenaariumi realiseerumisel teisel poolaastal ei erine eelarvepositsioon oluliselt baasstsenaariumist.“ Samuti sai hea hinnangu rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos, kui üks konservatiivsem ja täpsem. Järgmise aasta 3%-lisse kasvuprognoosi suhtub valitsus peaministri sõnul ettevaatlikult. 

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Heljo Pikhofi, Neeme Suure, Kajar Lemberi, Eiki Nestori, Indrek Saare, Kalvi Kõva, Rannar Vassiljevi, Helmen Küti ja Andres Anvelti poolt esitatud arupärimisele lõimumispoliitika edukuse kohta (nr 149), Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Kalev Kallo poolt esitatud arupärimisele kohalike omavalitsuste Üldkogu ettepanekute kohta (nr 151) ning Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi poolt esitatud arupärimisele Eesti elanike madala ostujõu kohta (nr 155). 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lauri Laasi, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani poolt esitatud arupärimisele korruptsioonikahtluse kohta seoses ehitusloata ehitistega (nr 154).                       

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kehle arupärimisele: Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Priit Toobali, Kalev Kallo, Jüri Ratase, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani ja Mailis Repsi poolt esitatud arupärimisele Euroopa stabiilsusmehhanismi kohta (nr 152) ning Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase ja Viktor Vassiljevi poolt esitatud arupärimisele eelseisvate muudatuste kohta Maksu- ja Tolliametis (nr 158).                       

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas samuti kahele arupärmisele: Riigikogu liikmete Urve Palo, Neeme Suure, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Heljo Pikhofi, Inara Luigase, Andres Anvelti, Jaan Õunapuu, Eiki Nestori, Marianne Mikko ja Deniss Boroditši poolt esitatud arupärimisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodukulude poliitika kohta (nr 150) ning Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Enn Eesmaa ja Tarmo Tamme poolt esitatud arupärimisele Eesti Interneti Sihtasutuses toimuva kohta (nr 163).                       

Vabas mikrofonis võtsid sõna Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Kalle Laanet. 

Istung lõppes kell 19.59. 

Teisipäev, 29. mai 

Lipstok andis Riigikogule ülevaate Eesti Panga 2011. aasta aruandest  

Eesti Panga president Andres Lipstok andis Riigikogule täna ülevaate Eesti Panga 2011. aasta aastaaruandest. Lipstok märkis, et tegemist on Eesti Panga esimese euroaasta kokkuvõttega. Oma ettekandes rääkis ta lühidalt Eesti Panga tegevusest 2011. aastal, aga ka euroala majandus- ja rahapoliitikast ning Eesti majanduse arengust ja keskpanga tegevusest euroala finantskriisi taustal. Lipstoki sõnul tõi euro kasutuselevõtt kaasa uusi ülesandeid ja suurema vastutuse. Eesti Pank hakkas võrdväärse partnerina osalema kogu euroala mõjutavate rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Koos teiste euroala keskpankadega on Eesti Panga peamine ülesanne aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal, st tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas keskmises plaanis. Samas tagati enamiku Eesti Panga seniste tegevuste jätkumine – riigi varustamine sularahaga, maksesüsteemide käigus hoidmine, finantsstabiilsuse tagamine, aga ka statistika kogumine ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi analüüsimine. Panga president tunnistas, et euroala 2011. aasta rahapoliitika kujundamine oli keeruline. Kuna rahapoliitika ülekandemehhanismide toime oli häiritud ja kommertspankade võime ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda vähenes oluliselt, rakendati alates 2011. aasta augustist rida erakorralisi meetmeid: toetati võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist, jätkati pankadele piiramatus mahus likviidsuslaenude pakkumist, võimaldati pankadele kolme-aastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel, laiendati likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste hulka ning alandati möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2%-lt 1%-le. Lipstoki väitel kujunes tarbijahindade kasv euroalal aasta kokkuvõttes soovitust kiiremaks ja küündis 2,7%-ni. „Inflatsioon kiirenes eeskätt toorme hindade kallinemise tõttu, seda kinnitab alusinflatsiooni indeksi jäämine allapoole 1,5% taset, mis tähendab, et tarbijakorv kallines nii palju ilma toidu ja energiakandjate hindadeta. Edasised inflatsiooni ootused on kooskõlas meie pikaajaliste inflatsiooni eesmärkidega,“ lisas ta.

Lipstok rääkis veel Eesti Panga omakapitali suhtest rahapoliitilistesse varadesse, mis on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid ning et selle kasvatamise ja garantiide loomisega tuleb tegeleda põhjalikumalt. „Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. See tähendab, et keskpanga omakapital peab 0,37 miljardilt eurolt tõusma ligikaudu 1,3 miljardile eurole. Praegu on Eesti Panga oma kapitali maht 0,07% kogu eurosüsteemi omakapitalist. Samal ajal kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26%,“ ütles Eesti Panga president. Ta jätkas, et kriisitõrje meetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinna loomisele pikemas vaates. Kasvu võimekuse nimel tuleb tegeleda struktuurireformidega, mis suurendaksid majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Eurosüsteemi keskpankade, sealhulgas Eesti Panga peaeesmärk on ka sellises olukorras euroala üldisem hinnastabiilsuse säilitamine. „See on parim, mida rahapoliitika saab teha ja mida keskpank saab teha majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti riigirahandus praegu tugevas seisus,“ kinnitas Lipstok.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Sõerd ja Kalev Kallo. 

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein andis ülevaate Finantsinspektsiooni 2011. aasta aruandest. Malmstein väitis, et möödunud 2011. a oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitmete eurotsooni riikide pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, on olukord rahaturgudel jätkuvalt muret tekitav. „Vaatamata keerulisele olukorrale on Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid läbinud tugevusanalüüsi edukalt ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt kõrge,“ kinnitas ta. Malmstein rääkis kolme Euroopa Liidu järelevalveasutuse – Euroopa panganduse järelevalveasutuse EBA, Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse ESMA ja Euroopa kindlustuse tööandjapensionide järelevalveasutuse EIOPA töö käivitumisest. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa süsteemsete riskide nõukogu SRB. Finantsinspektsioon osaleb aktiivselt nimetatud asutuste töös. Malmstein: „Ühtses Euroopa õiguse ja järelevalve raamistikus on kergem ennetada võimalikke kriise tulevikus ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb ka mõista seda, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sh Eesti võime siseriiklikult finantsõigust suunata. Selgelt suureneb Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil.“ Ta rõhutas, et Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aasta oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamisel Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm olulist suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks, Finantsinspektsiooni järelvalvelise võimekuse tõstmine, teiseks, Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner ning kolmandaks, Finantsinspektsiooni roll finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Finantsinspektsiooni tegevus on muutunud Euroopa-kesksemaks. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kui algataja ettepanekul katkestati kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse isiku õigus säilitada talle ekslikult antud Eesti kodakondusus. See säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Eelnõu teine lugemine jätkub. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (208 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Kolmapäev, 30. mai  

Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu läbis teise lugemise                    

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (176 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on osaliselt võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkuritegusid toime pannud isikud, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes ravimisega nõustub. Seaduse mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena.  Seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil. 

84 poolthäälega võeti vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seadus (183 SE). Seaduse eesmärk on üheselt sätestada, et kinnisasja sundvõõrandamismenetluses on lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsus (sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks) ning valla- või linnavalitsuse otsus (sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks). Sellega välistatakse algataja kinnitusel vaidlused selle üle, kas nimetatud dokumendid on kinnisasja sundvõõrandamise menetluse täitedokumendiks. 

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seadus (194 SE). Kokkulepe eesmärk on anda Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikuse põhimõtte järgimine, vaid OPCW iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine. Kokkuleppe rakendamisel tagatakse OPCWle ja temaga seotud ametnikele sarnased eesõigused ja puutumatus nagu teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja välisriikide diplomaatilistele esindajatele. 

Lõpetati 13 eelnõu teine lugemine: 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Eelnõule on teise lugemise käigus lisatud mitmed majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Ühe muudatusega pikendatakse kõikidele füüsilisest isikust klientidele, kelle majapidamise küttesüsteem ilma elektrita ei funktsioneeriks, ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. aprillini võrgulepingu ülesütlemise tähtaega 90 päevale. Praegu on see 30 päeva neile, kellel elekter ei ole põhikütteallikaks. Tarbijal on kohustus sellest asjaolust võrguettevõtjat teavitada, et ettevõtja saaks sellega arvestada. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (206 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtivate riigilõivumäärade korrigeerimine, riigilõivude arvestamise süsteemi lihtsustamine ja menetlusosalistele mõeldud avaliku e-toimiku infosüsteemi kasutamise soodustamine. Eelnõu eesmärk on samuti viia Eesti hagihinnast sõltuvate riigilõivude tase võrdlusaluste riikide keskmisele lähemale. Justiitsministeeriumi analüüsi hinnangul on Eesti riigilõivud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega keskmiselt 334,93% suuremad. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE) teine lugemine. Politsei ja piirivalve seadust täiendatakse uue peatükiga, mis sätestab vabatahtlike merepäästjate tegevuse õiguslikud alused, et kaasata nad politsei tegevusse otsingu- ja päästetöö tegemisel sise- ja territoriaalmeres, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingul ja päästmisel. Eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike merepäästjate üldpõhimõtted, pädevus, rakendatavad meetmed, töökorraldus, väljaõpe ja vabatahtliku merepäästja tunnustamine, hüved ja tagatised, vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded ning vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Ühe õiguskomisjoni poolt teisel lugemisel tehtud muudatusega nähakse ette, et isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on sätestada erisused, mis võimaldavad sõlmida töölepingu doktorandiga viimase töötamiseks nooremteaduri ametikohal. Eelnõu kohaselt sätestatakse ülikooliseaduses mõistlikud ja doktorantide töösuhte eripärast tulenevad erisused võrreldes töölepingu seadusega, samuti täiendatakse selles osas ka õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega nähakse ette gaasi ülekandevõrkude omandilist eristamist tootmis- ja müügitegevusest. Muudatuste eesmärk on Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna. Eelnõu viib maagaasiseaduse vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastava direktiiviga, milles on käsitletud maagaasi siseturu ühiseeskirju. Eelnõu kohaselt peab monopoolses seisundis olev ettevõte AS Eesti Gaas müüma gaasi ülekandevõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 2015 äriühingule, mille omanike hulgas pole valitseva mõjuga gaasitootjaid ega -müüjaid. Teise lugemise käigus otsustas majanduskomisjon esitada eelnõule teiste hulgas muudatusettepaneku, millega loobutakse gaasivõrgu sundvõõrandamisest. Eelnõu näeb ette sunniraha juhuks, kui süsteemihaldur ei täida talle seadusega pandud kohustust gaasi ülekandevõrk omandiliselt eraldada gaasi müüjast. Eelnõu kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas on 1,2 miljonit eurot, kuid mitte kõrgem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest. Sunniraha võib hakata rakendama 1. jaanuarist 2015, mis komisjoni hinnangul annab võrgu omanikule piisavalt aega võrgu võõrandamiseks. Lisaks eelnevale täpsustas komisjon tingimusi, mille alusel arvutatakse põhivõrkude väärtust ja võrgutasude suurust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 28 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (195 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada valdkonna täpsem reguleeritus, et korraldada riigiabi andmine efektiivsemalt, ning ühtlustada konkurentsiseaduses ja Euroopa Komisjoni riigiabi käsitletavates õigusaktides kasutatavaid mõisteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi, samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui see kinnitab täielikku vastavust tehnonõuetele, ühtlustatakse mõisted uue liiklusseadusega ning muudetakse liiklusregistrist andmete saamisega seonduvat regulatsiooni. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (213 SE) teine lugemine. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on sündimuse suurenemise toetamine vanemapensioni rakendamise abil. Käesolev eelnõu sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. 1. jaanuarist 1991 – 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 44 Riigikogu liiget, seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu (192 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada riigihalduse läbipaistvust, ennetada kõrgemate ametnike korruptsiooni, parandada ametiisikute huvide avaldamise süsteemi usaldusväärsust ja vähendada halduskoormust. Eelnõuga luuakse huvide deklaratsioonide elektrooniline register ja määratletakse ametiisikud, kes peavad oma andmed registrile esitama, ning isikud, kellel on õigus registris sisalduvaid andmeid konttrollida. Samuti määratletakse ametiisikud, kelle deklaratsioonid on avalikud. Deklaratsiooni avalike andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Huvide deklaratsioonide register on kavas kasutusele võtta 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks avardab eelnõu ametiisikute ringi, kellelt võib nõuda registrile deklaratsiooni esitamist. Eelnõu lähtub põhimõttest, et ametiseisundiga on tegemist juhul, kui isiku pädevuses avaliku ülesande täitmisel on tegevused, mis võimaldavad eeliste loomist endale või andmist teisele isikule ning järelikult on olemas vähemalt abstraktne oht, et isik võib oma pädevust kuritarvitada. Olulise muudatusena vähendab eelnõu ka ametniku tegevuspiiranguid, võimaldades ametiisikul tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Nii võib ametnik tegutseda näiteks ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, valitaval või nimetataval ametikohal, samuti töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Eelnõu on ajakohastatud redaktsioon 11. juunil 2009 algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõust, mis langes menetlusest välja koosseisu volituste lõppemise tõttu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu (172 SE) teine lugemine. Seaduse üldeesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Kaitseväeteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, seepärast on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas. Eelnõu arvestatakse põhimõtet, mille järgi Kaitseväge ja kaitseväelasi juhib Kaitseväe juhataja. Kaitseminister kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, kuid ei sekku Kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Eelnõu koostamisel on silmas peetud riigikaitse juhtimise kahesambalist mudelit ja püütud võimalikult täpselt määrata nii Kaitseväe juhataja kui professionaalse relvajõudude juhi kui ka kaitseministri kui riigikaitse poliitilise juhi pädevus. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Eelnõu sätestab teenistuse tingimused rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes. Nimetatud eelnõu suunati kolmandale lugemisele.            

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (173 SE) teine lugemine. Nimetatud seadus sätestab kaitseväeteenistuse jõustumise aja ning selle eemärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu (174 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine KVTSist rahuaja riigikaitse seadusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.                       

Lisaks lõpetati 5 eelnõu esimene lugemine: 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seaduste sätted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta ning luua Eestis eeldused selleks, et täielikult rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, samuti selle rakendusmäärusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (229 SE) esimene lugemine. Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga vähendada kindlustatud isikute omaosalust ravimite eest tasumisel, parandades seeläbi ravimiabi kättesaadavust, ning tõhustada perearstisüsteemi toimimist ja perearstide „väravavahi“ rolli suurendamist, optimeerides Eesti Haigekassa kulutusi eriarstivisiitide eest tasumiseks ja kindlustatud isikute ajakulu asjakohase arstiabi saamiseks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendatakse lõikega, mis sätestab puudega isiku kaardi, mis tõendab puude raskusastet ja kestust, väljastamise. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) esimene lugemine. Nimetatud seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja ettevõtluspiirangute kõrvaldamiseks peavad samalaadsed sotsiaalsed hüved olema tagatud nii meestele kui naistele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Valitsuse esitatud otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu (230 OE) esimene lugemine. Otsusega suurendatakse Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis 149 700 000 SDRi ehk ca 175 miljoni euro võrra. Eelnõu suunati teisele lugemisele.                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (231 SE) esimene lugemine. Seadusega kiidetakse heaks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) põhikirja muudatused tulenevalt 2010. aasta 15. detsembri IMFi aktsionäride nõukogu resolutsioonist, milles toodud ettepanekutes käsitletakse kvootide XIV regulaarset ülevaatust ning IMFi direktorite nõukogu reformi, millega seoses muudetakse IMFi põhikirja. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul arvati käesoleva töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu (193 SE) teine lugemine. 

Istung lõppes kell 21.25 

Neljapäev, 31. mai 

Riigikogu arutas väliskomisjoni Aasia raportit 

Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena väliskomisjoni raporti "Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025" arutelu. Ettekanded tegid väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, välisminister Urmas Paet ja Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare. 

Mihkelsoni sõnul on raporti eesmärgiks kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ja võimalikud tegevused eelolevate aastate jooksul, kindlustamaks oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna esiletõusu künnisel. 

Raport on valminud sel ja eelmisel aastal väliskomisjonis toimunud Aasia-strateegia kuulamiste põhjal ning selles vaadeldakse Aasia arengutrende võimalikult erinevate nurkade alt, antakse ülevaate Eesti välis- ja majanduspoliitikast Aasia suunal ning esitatakse soovitused valitsusele. Raportisse on koondatud paragrahvidena väliskomisjonile kuulamiste käigus suuliselt ja kirjalikult edastatud informatsioon, mida täiendavad faktid, arvandmed ja statistika avalikest allikatest. 

Mihkelson tõi välja väliskomisjoni hinnangu, mille kohaselt on möödapääsmatu, et aktiivsema Aasia-suunalise suhtlemise tagamiseks tuleks valitsusasutustel juba täna süstemaatiliselt tegeleda vastavate võimekuste, nende hulgas näiteks keeleoskus või informatsiooni kättesaadavus Aasia keeltes, tugevdamisega. Eriti puudutab see diplomaatide sihipärast ettevalmistamist, sest erinevalt läänemaailmas asuvatest esindustest nõuavad Aasia sihtriigid hoopis spetsiifilisemat lähenemist. 

Väliskomisjoni kuulamistel selgus, et meie ettevõtjad ootavad Aasia suunal riigi tuge eeskätt kontaktide leidmisel ning asjakohase informatsiooni kättesaadavaks muutmisel. Viimase puhul ei välistata, et majandusinformatsiooni puudutavad teenused võiksid olla tasulised. 

Väga oluliseks peeti välisministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöö tihendamist, et tagada Eestist huvitatud sihtrühmadele vajalikud konsulaarteenused ning Eesti senisest suurem nähtavus asukohariigis. Aasia riikidega suhtlemise tihendamiseks tuleks senisest tulemuslikumalt rakendada kõrgetasemelisi ärivisiite. Vabariigi Valitsus võiks kavandada Aasia riikidesse iga aasta vähemalt kaks kõrgetasemelist visiiti koos äridelegatsioonidega. Aasia suunal peaks senisest aktiivsem olema ka Vabariigi President. Samas on oluline, et visiitidele järgneks tagasiside ning saavutatu sihipärane edasiarendus. Eesti ja Aasia riikide kahepoolsete suhete tihendamiseks oleks vajalik olemasoleva lepingulise baasi põhjal kaardistada selle laiendamise vajadused ning seada eesmärgid ja tähtajad edasisteks toiminguteks. 

Paet selgitas Eesti eesmärke Aasia suunalises välispoliitikas, mis on suuresti sarnased kui muu maailma suunal. Välisministri sõnul taotletakse, et suhtlus Aasia maadega võimaldaks suurendada Eesti julgeolekut ja majanduslikku heaolu, aitaks kaasa demokraatia ja inimõiguste levikule, meie kodanike ja ettevõtete huvide edendamisele ja Eesti mõjukuse ja hea maine kasvule maailmas. 

Vare märkis, et Aasia turule minek nõuab enam pidevat ja professionaalset analüüsi ja tulevikuvaadet. Samuti ühiseid jõupingutusi turuanalüüsiks, ärimudelite väljatöötamiseks, äri logistiliseks korraldamiseks ning suhete loomist ja uste avamist võimutasandil. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Marianne Mikko, Marko Mihkelson, Margus Hanson ja Vladimir Velman. 

Raport on kättesaadav väliskomisjoni veebilehel aadressil: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Valiskomisjon/Raport_valiskomisjon_2012_net.pdf 

Riigikogu pressitalitus