Esmaspäev, 14. mai 

Kultuuriminister vastas arupärimisele maakondlike riigimuuseumide kohta 

Istungi algul andsid Riigikogu ees ametivande Riigikogu asendusliige Mart Nutt ja kaitseminister Urmas Reinsalu.  

Kultuuriminister Rein Lang vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Inara Luigase 4. aprillil esitatud arupärimisele maakondlike riigimuuseumide korralduse kohta (nr 146). 

Langi selgituste kohaselt pole langetatud otsust, et kõik Eesti maakondlikud riigimuuseumid muudetakse sihtasutuseks või antakse üle omavalitsustele. Ta lisas, et kõik Eesti maakondlikud riigimuuseumid on oma eripäraga ja kõikidesse nendesse tuleb suhtuda erinevalt vastavalt nende spetsiifikale. „Tegeleme eeltööga, oleme ära kaardistanud Eesti muuseumivõrgu nii sisuliste tegevuste kui majandusliku poole pealt. Peame läbirääkimisi mõningate kohalike omavalitsuste ja muuseumidega, kus kohaliku kogukonna huvisid arvestades, saaks muuseumi arendamisega kõige efektiivsemalt tegeleda omavalitsus või omavalitsus ja riik omavahelises koostöös läbi eraõigusliku isiku,“ ütles Lang. 

Minister märkis, et Eesti muuseumimaastik vajab korrastamist ja uuendamist. Ta rõhutas, et 21. sajandi muuseum on elav paik, kus inimestel on põnev olla kogu perega, mis on hariv nii väikestele kui suurtele. „Paraku on Eestis muuseume, mis jäävad meie inimestele ebaatraktiivseteks, sest kaua sa ikka ühte ja sama loomatopist eri piirkondades vaatamas käid. Tulemuseks on see, et mõned muuseumid on inimtühjad, nad on eelarveraskustes ja vaatavad äraootavalt kultuuriministeeriumi poole, et ministeerium leiaks kuskilt rahapaja,“ iseloomustas Lang olukorda. Tema selgituste kohaselt on kultuuriministeeriumi eesmärgiks, et Eesti kõik muuseumid oleksid kaasaegsed, harivad, huvitavate väljapanekutega ning eelkõige suunatud külastajatele. Lang tõi välja positiivsete näidetena Eesti Kunstimuuseumi, eelmisel suvel avatud Ajaloomuuseumi ja kõige värskema näitena Läänemere regioonis ainulaadse Eesti Meremuuseumi Lennusadama. 

Ministri sõnul on Tartumaa, Järvamaa, Läänemaa, Iisaku ja Mahtra Talurahvamuuseumiga seonduvaid muudatusi arutatud asjasse puutuvate muuseumide juhtidega, kohalike omavalitsustega ja ka muuseumide nõukogudega. „Oleme saanud muuseumidelt tagasisidet, et neil on tahe ise otsustada ja planeerida oma tegevusi. Suund sihtasutuse moodustamisele pakub muuseumile iseotsustamisel tänasest märksa suuremat iseseisvust, uusi võimalusi, et asutus saaks areneda ja muutuda muuseumimaastikul tugevamaks,“ märkis Lang.           

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Yana Toomi, Priit Toobali, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Vladimir Velmani 5. aprillil esitatud arupärimine emakeele riigieksamist (nr 148);           

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 30. aprillil esitatud arupärimine õpetajate palgatõusust (nr 162);           

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Ester Tuiksoo 7. mail esitatud arupärimine Jõgeva koolide sulgemisest (nr 166).           

Vabas mikrofonis võttis sõna Inara Luigas. 

Teisipäev, 15. mai 

Erakondade maailmavaate sihtasutuste loomist käsitlev eelnõu läbis esimese lugemise 

Väliskomisjoni ettepanekul lõpetati Valitsuse algatatud Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu (221 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse Horvaatia Euroopa Liiduga liitumise leping, mille järel saab Horvaatiast Euroopa Liidu 28. liikmesriik. Euroopa Liidu rahvaarv suureneb Horvaatia ühinemisel enam kui nelja miljoni võrra, horvaadi keelest saab Euroopa Liidu ametlik keel ning Horvaatia hakkab osalema Euroopa Liidu institutsioonide töös ning otsustusprotsessis. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia vedelkütuse seadus kooskõlla Riigikohtu otsusest tulenevate soovitustega, millest lähtuvalt reguleeritakse täpsemalt tagatise vähendamise aluseid, et lihtsustada Maksu- ja Tolliameti tegevust, muuta see kontrollitavamaks ja vähendada võimalikke kaebusi. Sarnased alused ja kriteeriumid, mis reguleerivad tagatise suurendamist, tuleks kehtestada ka tagatise vähendamisele. Täiendavalt sätestatakse tagatise vähendamise üle otsustamisel kriteeriumitena isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisus ehk pädevus kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda, samuti varasem ettevõtlusega tegelemise kogemus ja ettevõtte tehtud investeeringud kütuse käitlemise valdkonnas. Ka vähendatakse võimalust, et kütuse müügi tegevusalal tegutseda sooviv ettevõtja, kes kasutab esindusisikuna nn „tankisti“ ja kellel puuduvad teadmised ja varasem kogemus kütuse käitlemise alal, saaks alla 100 000 euro suuruse tagatise. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE) esimene lugemine. Eelnõuga luuakse võimalus moodustada erakondade juurde maailmavaate sihtasutused (MSA), mille eesmärk on edendada avalikes huvides ühiskondlikku poliitilist mõtet ning vaba ja demokraatlikku maailmavaadet nii Eestis kui ka välisriikides. Eelnõu kohaselt ei tohi maailmavaatelise sihtasutuse tegevus olla suunatud erakonna poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nimetatud sihtasutus ei tohi osaleda valimiskampaania läbiviimisel või konkreetse poliitilise erakonna või tegevpoliitiku propageerimisel. MSA-d võivad tulu saada käesoleva seaduse alusel makstavatest riigieelarvelistest eraldistest, seaduses sätestatud tingimustel tehtavatest annetustest, tehingutest sihtasutuse varaga, Euroopa Liidu toetustest, kui toetuse eesmärgid valdavas osas vastavad maailmavaate sihtasutuse tegevuse eesmärkidele, aga ka Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide avalikest vahenditest ning neis liikmesriikides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste varast. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 16. mai 

Riigikogu otsustas kaitseväelaste osalemise vaatlusmissioonil Süürias 

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni esitatud otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias“ (225 OE). Otsus võimaldab kasutada kuni kaht Eesti kaitseväelast ÜRO juhitaval vaatlusmissioonil Süürias (UNSMIS - United Nations Supervision Mission in Syria) ÜRO Julgeolekunõukogu poolt missioonile antud mandaadi lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2012. ÜRO Julgeolekunõukogu poolt selle aasta aprilli heaks kiidetud resolutsiooni kohaselt lähetatakse Süüriasse kuni 300 relvastamata sõjalist vaatlejat koos vajaliku tsiviiltoetusega täitmaks mandaadi eesmärke, milleks on jälgida relvarahu kehtestamist ja sellest kinni pidamist valitsusvägede ja opositsiooni relvastatud rühmade vahel ning Kofi Annani 6-punktilise rahuplaani elluviimist. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on osaliselt võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkurjategijad, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes nõustub ravi saamisega. Eelnõu mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste parem kättesaadavus ja parem teenuse kvaliteet. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi sätteid, millega tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Sellega lähevad senised maavanema ülesanded, nagu perearsti nimistu moodustamise konkurss, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine, järelevalve üldarstiabi korraldamisel, üle terviseametile. Praegu ministri määrusega reguleeritud perearsti nimistu piirsuurused tuuakse seaduse tasandile. Eelnõu näeb perearsti nimistu piirsuuruseks ette üldjuhul 1200–2000 isikut või kuni 2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kolmas oluline muudatus puudutab tervisestatistika kogumisega seotud ülesandeid, mis viiakse Tervise Arengu Instituudi alla. Tervisestatistika üleviimise eesmärk on aruannete esitamise ja andmete parandamise efektiivsemaks ja kiiremaks muutmine andmeedastuse ühe vahelüli kaotamise kaudu. Informatsioon esitatakse otse Tervise Arengu Instituudile, mis annab tagasisidet otse teenuseosutajale ehk andmeesitajale. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (200 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on tagada spordi andmekogu andmete töötlemise ja andmekogu majutamise võimalikult kvaliteetne ja efektiivne tase, võimaldades selleks volitatud töötleja ülesannete üleandmise riigi osalusel asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sporditeabe kogumise, töötlemise ja haldamise pikaajaline kogemus. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (224 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Ka täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetaud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (223 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimine ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK tegevuse lõpetamine. Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sh programmide ja projektide rakendamine. See annab ministeeriumile võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Neljapäev, 17. mai 

Riigikogu täpsustab kinnisasja sundvõõrandamisega seotud sätteid 

Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (183 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on üheselt sätestada, et kinnisasja sundvõõrandamismenetluses on lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsus sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks ning valla- või linnavalitsuse otsus sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 30. mail.           

Riigikogu pressitalitus