Esmaspäev, 7. mai 

Parts vastas arupärimisele Rail Baltica kohta 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Peeter Võsa, Rainer Vakra ja Viktor Vassiljevi 20. märtsil esitatud arupärimisele Pärnu rongiliikluse ja Rail Baltica projekti kohta (nr 140). 

Parts selgitas, et valitsus algatas oma 12. aprilli korraldusega maakonna planeeringute koostamise Rail Baltica autotrassi koridori asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. Selle valitsuse otsuse täitmiseks on antud ülesanne siseministeeriumile järelevalve teostamiseks, et maakonnaplaneeringud ja vastavad keskkonnamõju strateegilised hinnangud valmiksid hiljemalt 30. novembriks 2015. Parts tunnistas, et see on pikk tähtaeg, aga see pidi olema tänaste teadmiste põhjal parim võimalikest. Ta lisas, et tulenevalt valitsuse korraldusest on Harju, Rapla ja Pärnu maavanemad andnud oma korraldused maakonna planeeringu ja keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks nendes maakondades. Partsi sõnul koostab majandusministeerium praegu planeeringu detailset lähteülesannet, mille tähtaeg on 30. mai, samuti on koostamisel koostöökokkulepe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemate vahel, millega sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused kolme maakonna planeeringu koostamisel. Koostöökokkuleppe sõlmimise tähtaeg on samuti 30. mai. Parts selgitas, et rong kindlasti Pärnus peatub. Ta viitas tehtud uuringule mille kohaselt on leitud, et läbi Pärnu on projekti tasuvus realistlikum kui ükskõik milline teine võimalik Eesti trass Riia suunas.  

Ministri selgituste kohaselt on rahvusvahelisel tasandil saavutatud põhiliste partnerriikide – Läti ja Leedu – vahel koordinatsioon ja koostöö, mis on põhjalikum kui kunagi varem selle projekti ajaloos. Loodud on kolme Balti riiki ja ka Poolat ühendav Rail Baltica koordineerimisüksus, mille eesmärgiks on kõikide Rail Baltica raudtee ehitamisega seotud ettevalmistamistööde lühi- ja pikaajaline kooskõlastamine. Partsi sõnul on kõik partnerriigid väljendanud oma selget soovi ettevalmistöödega ühiselt edasi minna. Lõppkokkuvõttes on projekt seetõttu saanud rahvusvahelisel tasemel uue hingamise. 

Minister tõi välja, et rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on kokku leppida ühised põhimõtted, millest partnerriigid oma planeerimisprotsessis lähtuvad ja tagada seeläbi 2015. aasta lõpuks ühine stardipositsioon. 

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 4. aprillil esitatud arupärimisele Eesti investorite olukorra kohta Ukrainas (nr 145). 

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku jätta töönädala päevakorrast välja neljapäevale kavandatud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise (89 UA) kolmas lugemine. Ettepanek ei leidnud toetust.                       

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Laanet, Mihhail Stalnuhhin ja Lembit Kaljuvee. 

Teisipäev, 8. mai 

Riigikogu muutis töölepingu seadust 

Riigikogu võttis 49 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse (180 SE). Muudatustega tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuaril 2013 jõustuma pidanud töölepinguseaduse muudatused, mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel. Algataja väitel on käesoleva seaduse eesmärk vähendada tööjõu nõudluse ja pakkumise erinevusi, lühendada töökoha vahetamisele kuluvat aega ning tööhõivet säilitades soodustada töötuskindlustuses kehtivat olukorda, kus kindlustuskaitsega on kaetud sunnitud töötuse juhtumid. Seaduse vastu hääletas 43 Riigikogu liiget. 

49 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni esitatud Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise otsus (227 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks antud tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad Mart Luik, Paavo Nõgene, Rain Tamm ja Agu Uudelepp. Otsuse vastu hääletas 23 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimene lugemine. Muudatustega täpsustatakse elektroonilise hääletamise korraldust valimistel. Olulisemate muudatustena näeb eelnõu ette elektroonilise hääletamise korraldamiseks eraldi valimiskomisjoni moodustamise, võrdsustatakse elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aeg, sätestatakse seaduse tasemel e-hääletamise süsteemi auditeerimine ning antakse valijale võimalus kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud. Samuti sätestab eelnõu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuse elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (184 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vabastada erisoodustusest tööandja kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisel, mis ei ületa kalendriaastas 500 eurot töötaja või teenistuja kohta. Eelnõu kohaselt ei loeta erisoodustuseks töötaja või teenistujaga seotud järgmisi kulutusi: spordirajatiste kasutamisega seonduv kulu, harrastus- ja tervisespordi ürituste osalemistasu ja spordiürituste korraldamisega seonduv kulu. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 

Kolmapäev, 9. mai 

Vanemapensioni eelnõu läbis esimese lugemise 

Riigikogu lõpetas 9 eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (213 SE) sätestatakse lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemine ja pensionilisa maksmine riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Samuti 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE) eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) õigusi, et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE) eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. 

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi. Samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Eelnõuga sõnastatakse uuesti tähtajalise elamisloa töötamiseks, tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral andmise alused ja eesmärgid. 

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga (220 SE) täpsustatakse väärtpaberi prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda ning vähendatakse väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendatakse investorite kaitset seeläbi, et esitatav teave prospektides oleks piisav ja vastaks eelkõige tavainvestorite (jaeinvestorite) vajadustele. 

Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (202 SE) eesmärk on korrastada kohtuekspertiisivaldkonnaga seotud regulatsiooni. Eelnõuga viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid. Samuti uuendatakse ja ajakohastatakse ekspertiiside hinnakirja. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda puudutavate muudatustega korrastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi rakendamine tsiviilkohtumenetluses, viies seadusandluse kooskõlla teadusliku ja rakendusliku praktikaga. 

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust, et ei pea eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi eestkostja iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama: piisab igas kuus kuluva summa välja toomisest. Kavandatavate muudatustega täpsustatakse eestkostja aruandluskohustust ja vähendatakse aastaaruandes sisalduvate andmete mahtu. Lihtsustatakse aruannete sisulist kontrolli ja antakse võimalus aruandeid parandada. 

Riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias" eelnõu (225 OE) näeb ette kuni kahe Eesti kaitseväelasest vaatleja osalemise antud vaatlusmissioonil. Missiooni õiguslikuks aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu vastav resolutsioon. 

Neljapäev, 10. mai 

Riigikogu võttis vastu kõrgharidusreformi seaduse 

Riigikogu kiitis 53 poolthäälega (42 vastu) heaks Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (89 UA) teistkordsel menetlemisel. Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viiakse seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast. Õppekulude hüvitamise osas tuuakse selgelt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Samuti muudetakse kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja kord. Muudatuse kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.                         

78 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" (226 OE), mis näeb ette nimetada kontrollkomiteesse Eesti esindajaks alates 1. juunist 2012 kuni 31. maini 2014 Sven Sester. Senise esindaja Taavi Rõivase volitused lõpevad 31. mail 2012.                       

Riigikogu pressitalitus